Väljaandja: Keskkonnaminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 16.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 13.07.2023, 36

Nullheitega sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 01.02.2023 nr 3
RT I, 03.02.2023, 55
jõustumine 06.02.2023

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
03.07.2023 - RT I, 13.07.2023, 1 - 16.07.2023

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamise üldpõhimõtted

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 lisa 5 kohase meetme „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt” elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord.

(2) Meetme eesmärk on vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris nullheitega sõidukite ulatuslikuma kasutuselevõtu abil ning propageerida selliste sõidukite kasutamist. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust.

(3) Ettevõtjale antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses vähese tähtsusega abi, mille andmisel kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi ülemmäär 200 000 eurot kolme majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul kehtib ühe ettevõtja kohta määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses. Toetuse kumuleerimisel kohaldatakse määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud piiranguid.

(5) Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), sätestatud tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 15 000 eurot.

(6) Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), sätestatud tingimuste kohaselt. Vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada 30 000 eurot.

(7) Meetmest rahastatakse projekte. Projekt on käesoleva määruse nõuetele vastavate tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetusest.

§ 2. Meetme elluviijad

(1) Meetme viib ellu Kliimaministeerium.
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023] 

(2) Toetuse taotlusi menetleb, otsustab taotluse rahuldamise, teeb toetatavatele projektidele väljamakseid ja projektide üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(3) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest käesoleva määruse alusel tehtavast taotluse rahuldamise otsusest.

§ 3. Vaide esitamine

() KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIKile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetuse andmise alused

§ 4. Toetatav tegevus

(1) Meetme raames toetatakse nullheitega sõiduki omandamist müügilepingu alusel või kasutusse võtmist liisingulepingu alusel (edaspidi ostmine).

(2) Nullheitega sõiduk käesoleva määruse mõistes on täiselektriline, sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga, M1 ja N1 kategooria sõiduk (edaspidi auto) ning täiendava elektrilise, sealhulgas vesiniku kütuseelemendiga, jõuallikaga kastiga jalgratas (edaspidi kastiga ratas), mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (0 g/km).

(3) Nullheitega sõidukit tuleb kasutada peamiselt Eestis.

(4) Autodes tuleb kasutada ainult taastuvenergiat.

§ 5. Projekti elluviimise periood

(1) Toetust võib taotleda nullheitega sõidukile, mille on taotleja ostnud ja valdusesse saanud pärast käesoleva määruse jõustumist, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul kastiga ratta valduse saamisest või auto liiklusseaduse § 173 kohases liiklusregistris (edaspidi Transpordiameti liiklusregister) registreerimisest.

(2) Toetust saab taotleda kuni vahendite ammendumiseni, aga mitte hiljem kui 2033. aasta 1. augustini.

§ 6. Toetuse suurus ja abikõlblikud kulud

(1) Toetuse suurus on:
1) juriidilisele isikule 4000 eurot ühe auto kohta;
2) füüsilisele isikule 5000 eurot ühe auto kohta;
3) juriidilisele isikule kuni 50% ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot, ühe kastiga ratta kohta;
4) füüsilisele isikule kuni 50% ostuhinnast, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot, ühe kastiga ratta kohta.

(2) Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peab KIK kinni tulumaksu.

(3) Kulu on abikõlblik, kui:
1) see on tekkinud nõuetele vastava nullheitega sõiduki ostmisel ja nullheitega sõiduki valduse saamisel pärast käesoleva määruse jõustumist;
2) auto müügileping on sõlmitud automüüjaga, kelle nimi on avaldatud Transpordiameti veebilehel tunnustatud sõidukite müüjate või tunnustatud margiesinduste nimekirjas või MTÜ Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu poolt tunnustatud automüüjaga (edaspidi Transpordiameti või AMTELi poolt tunnustatud automüüja) või on soetatud Euroopa majanduspiirkonna riigist või Šveitsist sõidukite valmistajalt, selle ametlikult esindajalt või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüjalt;
3) auto liisinguleping on sõlmitud Eesti krediidiasutusega või krediidiandjaga, välisriigi krediidiasutuse filiaaliga, Eestis erandi alusel tegutseva krediidiandjaga või ülepiirilise pangateenuse pakkujaga, kes on kantud turuosaliste registrisse;
4) kastiga ratta müügileping on sõlmitud kastiga rataste müügiga tegeleva ettevõtjaga, kes on registreeritud Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
5) liisingulepingu kehtivuse periood on vähemalt neli aastat;
6) liisingulepingus on fikseeritud esmase sissemakse suuruseks vähemalt 4000 eurot ühe sõiduki kohta;
7) kastiga ratta omandi ja kasutusõigus kuulub toetuse saajale.

(4) Liisinguleping võib lõppeda varem, kui on nõutud lõike 3 punktis 5, tingimusel, et liisinguvõtjast saab sama auto omanik ning toetuse saaja kasutab autot kokku neli aastat.

(5) Liisinguandjaga sõlmitud auto müügileping peab vastama lõike 3 punktis 2 sätestatud nõuetele.

3. peatükk Taotlejale, taotlusele ja nullheitega sõidukile esitatavad nõuded

§ 7. Taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotleja peab olema Eesti e-äriregistris registreeritud juriidiline isik (edaspidi ettevõtja) või Eesti isikukoodi omav füüsiline isik.

(2) Autole ei saa toetust taotleda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus.

(3) Autole ei saa toetust taotleda sõidukite valmistaja, selle ametlik esindaja või valmistaja või ametliku esindaja poolt tunnustatud edasimüüja ning Transpordiameti või AMTELi poolt tunnustatud automüüja.

(4) Autole ei saa toetust taotleda ettevõtja, kelle ettevõtte põhi- või kõrvaltegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 4511: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) müük.

(5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei kohaldu ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodile 77111: sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5 t) rentimine ja kasutusrent.

(6) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlejal peab puuduma Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see on ajatatud;
2) ettevõtjast taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest raha saanud;
4) taotleja on täitnud toetuse tagasimakse nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud;
5) ettevõtjast taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
6) taotlejal ja ettevõtjast taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 209^1 , 210, 260^1 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
7) ettevõtja ja temaga seotud ettevõtja, sealhulgas juhatuse liikme või tegeliku kasusaaja kaudu, ei tohi taotleda toetust käesoleva määruse alusel rohkem kui § 8 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud maksimaalse lubatud nullheitega sõidukite arvu ulatuses.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 7 nimetatud tegelik kasusaaja on isik, kellel on omandi või muul viisil kontrollimise kaudu lõplik valitsev mõju füüsilise või juriidilise isiku üle või kelle huvides, kasuks või nimel tehing või toiming tehakse või nullheitega sõidukit tegelikult kasutatakse.

(8) Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust kolme või enama auto ostmiseks, peab taotleja omakapital vastama äriseadustikus kehtestatud nõuetele ja kolme viimase majandusaasta keskmine müügitulu olema vähemalt 75 000 eurot aastas, või kui taotleja on tegutsenud vähem kui kolm majandusaastat, peab tema müügitulu põhi- või kõrvaltegevuses olema kogu tegutsemisaja jooksul vähemalt 150 000 eurot.

(9) Kui ettevõtjast taotleja soovib toetust viie või enama auto ostmiseks, peab tema viimase kahe aasta kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt võlateeninduse kattekordaja olema vähemalt 1,25 ja pikaajalise võlateeninduse kattekordaja ei tohi olla suurem kui 10,0.

(10) Toetuse andmisega ei tohi ületada ettevõtja vähese tähtsusega abi piirmäära.

§ 8. Taotluse nõuded

(1) Taotleja peab taotluse esitama struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas täidetud taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud dokumendid.

(2) Taotluse nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud;
2) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
3) taotluse sisu peab olema kooskõlas käesoleva määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
4) juriidilisest isikust taotleja ei taotle toetust rohkem kui 15 auto ostmiseks;
5) juriidilisest isikust taotleja ei taotle toetust rohkem kui 15 kastiga ratta ostmiseks;
6) füüsilisest isikust taotleja ei taotle toetust rohkem kui ühe auto ja ühe kastiga ratta ostmiseks.

(3) Ettevõtja võib esitada mitu taotlust, sealjuures ületamata lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud nullheitega sõidukite maksimaalset kogust. Füüsilisest isikust taotleja saab käesoleva määruse alusel esitada taotluse ühe auto ja ühe kastiga ratta ostmiseks.

(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
1) auto ostmist tõendava müügilepingu;
2) kui auto ostmiseks on kasutatud liisingut, siis liisingulepingu, millest nähtub liisingulepingu alusel tehtud sissemakse suurus ja edasine maksegraafik;
3) kastiga ratta ostmist tõendava müügilepingu või arve;
4) maksekorralduse, millest nähtub nullheitega sõiduki eest tasumine või liisingu sissemakse;
5) auto Transpordiameti liiklusregistris registreerimise tunnistuse koopia, millest nähtub, et taotleja on auto omanik või vastutav kasutaja;
6) kastiga ratta passi või muu taolise dokumendi, millest nähtub ostu kuupäev, mudeli number ja raaminumber;
7) dokument, mis tõendab kastiga ratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52–128) nõuetele või CE-märgise sertifikaat, mis tõendab kastiratta vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), nõuetele ja standardile EN 15194 või sellega samaväärsele;
8) foto ostetud kastiga rattast;
9) kinnitus, et nullheitega sõidukit kasutatakse vähemalt neli aastat toetuse maksmisest ja peamiselt Eestis;
10) kinnitus, et taotlusekohase nullheitega sõiduki ostmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
11) maanteetranspordiettevõtjast taotleja puhul kinnitus, mille kohaselt ei kasutata ostetud nullheitega sõidukit rendi või tasu eest kaupade vedamiseks maanteevedudel.

§ 9. Nullheitega sõidukile esitatavad nõuded

(1) Nullheitega sõidukile esitatavad nõuded on järgmised:
1) auto peab olema täiselektriline ehk ainult elektri jõul liikuv sõiduk, mille süsinikdioksiidi heitkogus on null grammi kilomeetri kohta (g/km);
2) kastiga ratas peab olema täiendava elektrilise jõuallikaga jalgratas liiklusseaduse tähenduses ja vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52–128) nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 24–86), nõuetele ning standardile EVS-EN 15194 või sellega samaväärsele;
3) kastiga rattal peab olema jalgratta raami osana tootja poolt ehitatud kast või alus, mis on mõeldud vähemalt 40 kg asjade või inimeste veoks, kastiga ratas ei ole laiem kui 900 mm ja on varustatud läbisõidumõõdikuga;
4) elektriline jõuallikas võib kasutada vesiniku kütuseelementi energia saamiseks;
5) auto peab ostmise hetkel olema uus, see tähendab, et auto esmane registreerimine toimub Transpordiameti liiklusregistris mitte rohkem kui kaks kuud enne taotluse esitamist ning auto on registreeritud taotleja nimele või selle liisinguandja nimele, kes on määranud taotleja vastutavaks kasutajaks;
6) kastiga ratas on uuena ostetud ja kätte saadud mitte rohkem kui kaks kuud enne taotluse esitamist;
7) auto maksimumkiirus on suurem kui 60 km/h;
8) autol on vähemalt kaheaastane garantii või samaväärne läbisõidukilomeetrites väljendatud garantii;
9) M1 kategooria nullheitega sõiduki maksumus ei ole suurem kui 60 000 eurot käibemaksuta;
10) N1 kategooria nullheitega sõiduki maksumus ei ole suurem kui 80 000 eurot käibemaksuta.

(2) Eelmise lõike punktides 9 ja 10 sätestatud piirangud ei kohaldu vesiniku kütuseelemendiga autole.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 10. Taotlusvoor

(1) Taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna. Ettevõtjast taotleja taotluse allkirjastab tema esindusõiguslik isik. Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna andmeväljadest.

(2) Toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna kaudu edastatud dokumendid loetakse taotlejale ja toetuse saajale kätte toimetatuks.

(3) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama §-s 8 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

(4) Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse vähemalt kümme päeva enne taotluste vastuvõtmise algust ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja KIKi veebilehel.

(5) Taotlusvooru rahalise mahu ning jaotuse autode ja kastiga rataste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel kinnitab kliimaminister käskkirjaga.
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023] 

(6) Taotlusi võetakse vastu taotlusvooru avamisest kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(7) Taotlusvooru eelarve jäägist ja ammendumisest teatatakse KIKi kodulehel.

(8) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotlusi menetletakse nende laekumise järjekorras.

(2) Kui KIK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra menetlusaeg pikeneb. Kui taotleja selle aja jooksul puuduseid ei kõrvalda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(3) Taotleja peab KIKi nõudmisel taotluse menetlemise käigus nullheitega sõiduki ette näitama taotlejale sobivas KIKi esinduse asukohas kuni kümne tööpäeva jooksul nõude esitamise hetkest.

(4) Pärast taotlusvooru eelarve ammendumist esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata.

(5) Pärast taotlusvooru eelarve ammendumist taotluse esitanud taotlejale võib KIK taotluste laekumise järjekorras teha kirjaliku ettepaneku taotluse menetlemise peatamiseks, kuni meetmesse vabaneb või eraldatakse vahendeid juurde. Taotleja kinnitab oma nõustumist kirjalikult.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK 70 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

§ 12. Taotleja ja taotluse kontrollimine

(1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele.

(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda toetuse andmist.

§ 13. Taotluse rahuldamine

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) nullheitega sõiduki mark või mudel, registreerimismärgi ja -tunnistuse number või raaminumber;
3) toetuse summa;
4) toetuse saaja nimi, õigused ja kohustused;
5) vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;
6) järelevalve tingimused ja kord;
7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;
8) taastuvenergia tarbimist tõendavate dokumentide esitamise kord;
9) toetuse maksmise tingimused ja kord ning vajadusel esitatavad dokumendid;
10) teave, et toetus on vähese tähtsusega abi;
11) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
12) otsuse muutmise tingimused;
13) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.

(4) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

(5) KIK kannab ettevõtjale antud toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi.

§ 14. Taotluste rahuldamata jätmise otsus

(1) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, taotlus või nullheitega sõiduk ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele.

(2) Kui taotlusest ei kõrvaldata puudust selleks määratud tähtaja jooksul, teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejat täiendavalt ära kuulamata.

(3) Kui taotleja ei näita nullheitega sõidukit § 11 lõike 3 kohaselt ette, siis jäetakse taotlus rahuldamata.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) toetuse taotleja ja taotluse andmed;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.

(5) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

5. peatükk Toetuse maksmine, kasutamine ja toetuse tagasinõudmine

§ 15. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale.

(2) Liisingu kasutamise korral makstakse toetus liisinguandja kontole toetuse saaja ja liisinguandja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

(3) Toetus makstakse välja 50 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.

§ 16. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja kohustub viivitamata vastama KIKi küsimustele toetuse saaja ning nullheitega sõiduki ostmise ja kasutamise kohta.

(2) Toetuse saaja peab võimaldama KIKil nullheitega sõidukit kontrollimise eesmärgil üle vaadata.

(3) Toetuse saaja tagab auto registreerituse Transpordiameti liiklusregistris kuni lõikes 4 nimetatud nõude täitmiseni.

(4) Toetuse saaja peab olema nullheitega sõiduki omanik või liisingut kasutades auto vastutav kasutaja vähemalt neli aastat toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest.

(5) Kui toetuse saaja võõrandab nullheitega sõiduki või annab auto ostmiseks sõlmitud liisingulepingust tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne nelja aasta möödumist toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest, maksab toetuse saaja toetuse tagasi vastavalt kasutatud aja proportsioonile.

(6) Toetuse saaja võimaldab KIKil ja KIKi nimetatud isikul tutvuda nullheitega sõidukiga kahe päeva jooksul vastava soovi saamisest. Põhjendatud juhul võib KIK tähtaega pikendada. Kontrollimise asukoht lepitakse toetuse saajaga kokku, arvestades toetuse saaja ja KIKi esinduste asukohta. Kontrollimine võib toimuda virtuaalselt.

(7) Toetuse saaja peab säilitama ja võimaldama KIKil ja KIKi nimetatud isikul nelja aasta jooksul pärast projektile makse tegemist tutvuda toetuse saaja valduses olevate dokumentidega, sealhulgas toetuse saaja raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on KIKi hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel.

(8) Toetuse saaja peab andma KIKi nimetatud audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates sellekohase nõude saamisest.

(9) Toetuse saaja peab teatama viivitamata KIKile kuni lõikes 4 nimetatud nõude täitmiseni kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada ostetud nullheitega sõiduki säilimist ja sõitmiseks kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke.

(10) Auto kasutatud energiakulu ulatuses tuleb tarbida taastuvenergiat, mida tõendavad päritolutunnistuste elektroonilises registris toetuse saaja kasuks kustutatud päritolutunnistused, toetuse saaja elektritarbimise leping ja tarbimisandmete info või toetuse saaja taastuvenergia tootmisseadme tootmise ja tarbimise andmed.

(11) Toetuse saaja esitab eelmises lõikes nimetatud taastuvenergia tarbimist tõendavad dokumendid KIKile tema nõudmisel.

(12) Toetuse saamise õigust ei saa loovutada.

(13) Füüsilisest isikust toetuse saaja ei või anda kohustuste kestvuse perioodil toetuse abil soetatud nullheitega sõidukit kasutamiseks juriidilisele isikule ega kasutada ise majandustegevuses.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta.

(2) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 182^1  kohaselt.

(3) KIK võib teha toetuse osaliselt või täielikult tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
6) toetuse saaja lõpetab nullheitega sõiduki kasutamise enne nelja aasta möödumist toetuse maksmisest või liisingulepingu sõlmimisest;
7) toetuse saaja võõrandab nullheitega sõiduki või annab nullheitega sõiduki ostmiseks sõlmitud liisingulepingust tulenevad vastutava kasutaja õigused ja kohustused üle enne nelja aasta möödumist toetuse maksmisest;
8) toetuse saaja ei taga, et auto on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud nelja aasta jooksul toetuse maksmisest, välja arvatud juhul, kui registrist kustutamise tingivad õigusaktis sätestatud nõuded.

(4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 182^1  lõikes 4 sätestatud viivist. Toetuse tagasinõudmise otsus kuulub sundtäitmisele.