Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks
Vastu võetud 10.08.2022 nr 45
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (edaspidi arengukava) meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ raames energia varustuskindluse tagamiseks antava toiduainetööstuse investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.
§ 2. Riigiabi
(1) Toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17)1 (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 tähenduses.
(2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses (edaspidi vähese tähtsusega abi).
2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus
§ 3. Toetuse taotleja
(1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb taotluse esitamise ajal tegevusalal, mida Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud, ja kes tegutses nimetatud tegevusalal ka taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal, ning kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, kellel oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal alla 750 töötaja ja kelle müügitulu nimetatud majandusaastal oli alla 200 miljoni euro.
(2) Lõikes 1 nimetatud tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102), või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11).
(3) Toetust võib taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjarühm, kes on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ja vastab lõikes 1 sätestatud suurusele ning kes tegutseb põllumajanduse valdkonnas.
§ 4. Nõuded taotlejale
(1) Paragrahvis 3 nimetatud isik (edaspidi taotleja) vastab järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;
2) taotleja kohta ei ole karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 661, 662 või 666, väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 1201, 126 või 1264, toiduseaduse §-s 531, 532, 533, 535 või 536, söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 ega karistusseadustiku §-s 522, 551, 209, 210, 211, 212, 213, 294, 296, 298, 2981, 3001, 364, 365, 372 või 375 sätestatud süüteo toimepanemise eest;
3) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
4) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule vastab taotleja järgmistele nõuetele:
1) taotleja jätkusuutlikkuse koondhinnang on lisa 1 „Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel“ kohaselt vähemalt 0,6155;
2) taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;
3) kui investeeringuobjektialune maa on kaasomandis, on taotlejal § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise ehitamise korral kinnistusraamatus asjaõigusseaduse § 79 lõike 2 kohaselt märkus, millest nähtub, et taotlejal on õigus ja võimalus teha kavandatav investeering ning investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
4) taotlejal on kaasomaniku nõusolek, kui § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, mille kohta toetust taotletakse, paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse.
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetust võib taotleda Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodetest I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata toodete töötlemiseks järgmiste tegevuste kohta, kui investeeringuobjekt asub Eestis:
1) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku seadme ostmine;
2) energia varustuskindluse tagamiseks vajaliku ehitise ehitamine ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
3) generaatori ostmine ajutise vooluallikana kasutamiseks.
(2) Kui investeeringuobjektiks on lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitis, peavad olema täidetud järgmised nõuded:
1) ehitise kohta peab olema ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt;
2) ehitis ja sellealune maa peavad olema taotleja omandis või peab ehitisealusele maale olema taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.
(3) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja.
(4) Taotleja ei või kavandatava investeeringu tegemist alustada varem ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei või olla võetud varem ning investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.
§ 6. Abikõlblikud kulud
(1) Toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad hinnapakkumuses esitatud § 5 lõikes 1 nimetatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja investeeringuobjekti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 84 kohaseks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus.
(2) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seadme abikõlbliku kulu moodustab:
1) seadme ja selle müüjapoolse paigaldamise, seadistamise või kasutamise väljaõppe maksumus;
2) seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ning selle müüjapoolse paigaldamise või seadistamise maksumus.
(3) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud ehitise abikõlbliku kulu moodustab ehitise:
1) püstitamise maksumus;
2) laiendamise maksumus;
3) rekonstrueerimise maksumus;
4) rajamise maksumus;
5) paigaldamise maksumus.
(4) Kasutatud seadme ostmine loetakse abikõlblikuks juhul, kui taotlejaks on mikro- või väikeettevõtja, ostetav seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui kolm aastat, selle seadme ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning selle seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam.
(5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse puhul on abikõlblikud ka ehitusseadustiku alusel tehtava omanikujärelevalve kulud.
(6) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, selge ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ning toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
§ 7. Mitteabikõlblikud kulud
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;
2) toetuse taotlemiseks ettevalmistava töö tegemiseks tehtud kulu;
3) veovahendi ja selle haagise ostmise kulu;
4) standardtark- ja riistvara ning sidevahendi, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulu;
5) lepingu sõlmimisega või kindlustusega seotud kulu või intressikulu;
6) liisingumakse;
7) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
8) käibemaks, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhul;
9) remondi-, rendi-, üüri-, kütuse-, koolitus- või sidekulu;
10) veo- või sõidukulu, kui see ei ole seotud § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seadme paigaldamise, seadistamise või kohaletoimetamisega;
11) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu;
12) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulu;
13) õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse ning teostatavusuuringu kulu;
14) reklaamikulu;
15) notaritasu;
16) trahv, riigilõiv ja kohtumenetluse korral menetluskulu;
17) keskkonnamõju hindamisega või detailplaneeringu koostamisega kaasnev kulu;
18) ehitise lammutamise kulu;
19) kasutatud masina või seadme ostmise kulu, välja arvatud § 6 lõikes 4 sätestatud juhul;
20) ehitise juurde kuuluva teevalgustusrajatise ostmise ja paigaldamise kulu, juurdepääsutee või parkla rajamise kulu, veevarustus-, kanalisatsiooni- või reoveepuhastussüsteemi ehitamise kulu, kui nimetatud tegevus ei ole seotud energia varustuskindluse tagamise eesmärgiga ega moodusta osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest;
21) toreduslik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 punkti 3 tähenduses ja muu majanduslikult ebaotstarbekas kulu;
22) muu kulu, mis ei ole toetatava tegevuse elluviimise või investeeringuobjektiga otseselt seotud.
§ 8. Nõuded investeeringuobjekti hinnapakkumusele
(1) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning kavandatava investeeringuobjekti või tegevuse käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.
(2) Taotleja peab olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehnilisele spetsifikatsioonile osutavate tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi investeeringuobjekti hinnapakkumus).
(3) Kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenusepakkuja, peab taotleja olema saanud investeeringuobjekti kohta vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse.
(4) Kui taotleja taotleb toetust kasutatud seadme ostmiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt ühe investeeringuobjekti hinnapakkumuse kasutatud seadme kohta ja kaks investeeringuobjekti hinnapakkumust uue samaväärse seadme kohta.
(5) Kui taotleja taotleb toetust ehitise ehitamiseks, peab taotleja olema saanud vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad investeeringuobjekti hinnapakkumused iga ehitise kohta eraldi ja hinnapakkumus peab sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele järgmisi andmeid:
1) ehitise nimetus;
2) ehitise ehitisregistri kood;
3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada;
4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise kulu, välisrajatiste kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatete kulu, tehnosüsteemide kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;
5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.
(6) Väljavalitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga. Taotleja peab väljavalitud hinnapakkumust põhjendama.
(7) Investeeringuobjekti hinnapakkumuses peab iga tegevuse ja investeeringuobjekti hind olema eraldi välja toodud.
(8) Kui taotleja ei ole saanud nõutud arvu investeeringuobjekti hinnapakkumusi, peab ta seda põhjendama.
(9) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.
(10) Hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.
(11) PRIA koostab lõikes 5 nimetatud hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
§ 9. Toetuse määr ja suurus
(1) Toetust antakse toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest:
1) kuni 40 protsenti mikro- või väikeettevõtjale;
2) kuni 30 protsenti keskmise suurusega ettevõtjale;
3) kuni 20 protsenti suurettevõtjale.
(2) Toetuse minimaalne määr on 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.
(3) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul ühe taotleja kohta, kes on mikro- või väikeettevõtja, on 250 000 eurot.
(4) Toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi jooksul ühe taotleja kohta, kes on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, on 500 000 eurot.
(5) Taotleja ja taotlejaga ühte kontserni kuuluv ettevõtja või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad loetakse üheks ettevõtjaks, kes saavad kokku toetust taotleda lõigetes 3 ja 4 sätestatud ulatuses.
(6) Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ei tohi toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.
(7) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
(8) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
3. peatükk Toetuse taotlemine
§ 10. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg
(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).
(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
(3) Taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust ja investeeringuobjekti.
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab avalduses järgmised andmed:
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed ja äriregistri kood;
2) kavandatava investeeringuobjekti eesmärk, kirjeldus ja asukoht;
3) kavandatava investeeringuobjekti kogumaksumus, abikõlblikud kulud, käibemaks, toetuse määr ja taotletava toetuse suurus;
4) teave selle kohta, kas taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
5) veebilehe aadress, kui taotlejal on veebileht;
6) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne ettevõtja, partnerettevõtja või seotud ettevõtja;
7) teave taotleja kontserni liikmete ja taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta;
8) teave taotleja töötajate arvu kohta;
9) teave energiakasutuse tõhususe kohta.
(2) Taotleja esitab bilansid ja kasumiaruanded, mis on vajalikud § 4 lõike 2 punktis 1 nimetatud koondhinnangu arvutamiseks, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.
(3) Kui taotleja kuulub kontserni, siis esitab ta taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme majandusaasta kohta kinnitatud konsolideeritud aruanded, kui need ei ole kättesaadavad äriregistrist.
(4) Kui investeeringuobjektiks on § 5 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud seade, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) kasutatud seadme ostmise korral müüja dokumendid, mis tõendavad, et ostetav seade ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui kolm aastat, selle seadme ostmiseks ei ole saadud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ning selle seadme hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam;
2) paragrahvi 8 lõigetes 2 ja 4 nimetatud juhtudel vähemalt kolme hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumused ning § 8 lõikes 3 nimetatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja investeeringuobjekti hinnapakkumus;
3) kirjalik üüri- või rendileping, hoonestusõiguse seadmise leping või kasutusvalduse leping, mille alusel tõendatakse § 5 lõikes 3 sätestatud nõude täitmist;
4) kaasomaniku nõusolek, kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse;
5) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul ning lisas 2 „Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi 5.2 või lisas 3 „Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumi 5.2 täitmise tõendamiseks dokument, millest nähtub generaatori võimsus kilovattides ja vajalik elektrienergia kogus kilovattides selle ettevõtte toimimiseks, kus toimub toidu töötlemine (edaspidi töötlemisettevõte).
(5) Kui investeeringuobjektiks on ehitis, esitab taotleja kavandatava investeeringu nõuetekohasust tõendavad järgmised dokumendid:
1) väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras;
2) hoonestusõiguse seadmise leping, kui taotleja kasutab investeeringuobjektialust maad hoonestusõiguse alusel, mis tõendab, et taotleja kasuks on seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
3) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 sätestatud märkuse aluseks olev leping, kui investeeringuobjektialune maa on kaasomandis;
4) investeeringuobjekti hinnapakkumused ja § 8 lõikes 5 nimetatud ehitustegevuse kulude eelarve iga ehitise kohta eraldi.
(6) Taotleja esitab hindamiskriteeriumite täitmist tõendavate dokumentidena asjakohased lepingud, müügiarved ja muud dokumendid.
(7) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse kohta on ehitusseadustiku kohaselt nõutud ehitusluba või ehitusteatis, peab see olema kättesaadav ehitisregistrist.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 12. Taotluse vastuvõtmine
PRIA kontrollib taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.
§ 13. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) PRIA kontrollib taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) toetust taotlenud füüsilisest isikust ettevõtjate nimekirja järgmiste andmete saamiseks:
1) käibedeklaratsiooni andmed nende füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, kes on käibemaksukohustuslased;
2) tuludeklaratsiooni vormi E andmed.
(3) MTA edastab PRIA-le lõikes 2 nimetatud ettevõtjate taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuni kolme järjestikuse majandusaasta käibedeklaratsioonide või tuludeklaratsioonide vormi E andmed.
(4) Nõuetele vastavust kontrollitakse üksnes nende taotluste puhul, mis kuuluksid rahuldamisele hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohaselt.
§ 14. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord
(1) PRIA hindab taotlusi lisas 2 või 3 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 77 lõike 4 alusel taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimist.
(2) Hindamistulemuste põhjal moodustab PRIA taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.
(3) Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem. Kui ka taotletavad toetuse summad on võrdsed, eelistatakse taotlejat, kes sai lisas 2 või 3 sätestatud hindamiskriteeriumi 4 alusel rohkem hindepunkte.
§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 3 alusel.
(2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad nõuetele vastavad taotlused, mis on saanud vähemalt minimaalse hindepunktide summa, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 1 punkti 2 alusel.
(3) Taotluse rahuldamiseks vajalik minimaalne hindepunktide summa on mikro- ja väikeettevõtja puhul kaheksa hindepunkti ning keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja puhul üheksa hindepunkti.
(4) Taotlus vastab nõuetele, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.
(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigustehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 6 alusel mitteabikõlblike kulude võrra.
(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 65 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 31. detsembril 2022 ja mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse.
(8) Kui Euroopa Komisjon riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord
§ 16. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on mikro- või väikeettevõtja, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).
(2) Toetuse saaja viib tegevuse ellu ja võtab toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2025, ning tagab tegevuse kestuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab investeeringuobjekti ja kasutab seda sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
§ 17. Toetuse saaja muud kohustused
(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:
1) võimaldab teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja toetuse abil ostetud vara kohapeal;
2) esitab järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;
3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
4) esitab toetuse kasutamisega seotud seireks vajalikku teavet;
5) säilitab toetusega seotud dokumente;
6) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või investeeringuga seotud andmete muutumisest või investeeringu tegemist takistavast asjaolust.
(2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 4 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele.
(3) Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab:
1) toetuse saaja esitama investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni kaheksas osas ühe taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2025;
2) toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajal ehitisregistris ehitise kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt.
§ 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele
(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;
3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, kui investeeringuobjektiks on ehitis;
4) iga ehitise kohta § 8 lõikes 5 nimetatud andmeid sisaldav ehitustegevuse kuluaruanne, kui investeeringuobjektiks on ehitis.
(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:
1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;
2) teave tehtud investeeringu maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;
3) teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta;
4) andmed investeeringuobjekti kogumaksumuse muutumise kohta;
5) teave müüjale või teenuse osutajale vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa tasumise kohta, kui toetust taotletakse § 20 kohaselt.
(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ning lõike 1 punktis 3 nimetatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.
(4) PRIA koostab lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitustegevuse kuluaruande vormi ja avaldab selle oma veebilehel.
§ 19. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine
(1) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks juhul, kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.
(2) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.
(4) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.
§ 20. Toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist
(1) Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 82 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest välja maksta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara ostmise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.
(2) Lõike 1 kohaselt toetuse maksmist sooviv toetuse saaja esitab pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos §-s 18 nimetatud dokumentidega.
(3) PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.
(4) Paragrahvi 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja rahalise kohustuse tasumise teatis koos § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendiga peab olema esitatud PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.
§ 21. Dokumentide säilitamine
Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.
1 Muudetud Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatisega „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale – muutmine“ (ELT C 280, 21.07.2022, lk 1–13).
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes
Lisa 1 Majandusliku jätkusuutlikkuse hindamise mudel
Lisa 2 Mikro- ja väikeettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid
Lisa 3 Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja taotluse hindamise kriteeriumid
Facebook
Twitter