Riigiprokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse peale haldusasjas nr 3-08-265 Ülar Kaasi (Kaas) kaebuses Eesti Vabariigi tekitatud 254 087 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes
Vastu võetud 31.08.2011
RIIGIKOHUS
ÜLDKOGU
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number | 3-3-1-35-10 |
Otsuse kuupäev | 31. august 2011 |
Kohtukoosseis | Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu |
Kohtuasi | Ülar Kaasi (Kaas) kaebus Eesti Vabariigi tekitatud 254 087 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes |
Vaidlustatud kohtulahend | Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-265 |
Menetluse alus Riigikohtus | Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused |
Asja läbivaatamine | Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused rahuldamata.
2. Jätta haldusasjas nr 3-08-265 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3. Tunnistada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine põhiseadusega vastuolus olevaks.
4. Kautsjonid arvata riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Ülar Kaas töötas Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektorina. 2. augustil 2002 alustas Politseiameti politseikontrollitalitus menetlust kriminaalasjas nr 02218000014. Ülar Kaasi kahtlustati selles, et täites 16. juunil 2002 teenistuskohustusi, koostas ta lubatud sõidukiiruse ületamise eest kinni peetud Leedu kodanikule joobeseisundi tuvastamise protokolli. Ülar Kaas koos teise politseiametnikuga tutvustas koostatud dokumenti Leedu kodanikule haldusõiguserikkumise protokollina ja nõudis koha peal haldusõiguserikkumise eest 25 euro suuruse trahvi tasumist. Nõuetekohast haldusõiguserikkumise protokolli politseiametnikud ei koostanud ja omastasid trahvina saadud 25 eurot. 1. novembril 2002 esitati Ülar Kaasile süüdistus kriminaalkoodeksi (KrK) § 143 lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo (kelmus isikute grupi poolt) toimepanemises.
2. Politseiameti politseikontrolli osakonna juhtivinspektor kõrvaldas 25. novembri 2002. a määrusega, mille sanktsioneeris prokurör, Ülar Kaasi alates 26. novembrist 2002 kriminaalasja uurimise ajaks Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektori ametikohalt. Pärnu politseiprefekt peatas 26. novembri 2002. a käskkirjaga kriminaalasja uurimise ajaks Ülar Kaasi teenistussuhte.
3. Prokurör kinnitas 12. detsembril 2002 süüdistuskokkuvõtte ja saatis kriminaalasja kohtusse. Tallinna Linnakohus saatis 2. mai 2003. a määrusega kriminaalasja täiendavaks kohtueelseks uurimiseks. Kohus leidis, et Ülar Kaasile oleks tulnud esitada süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises (KrK § 161), mitte kelmuses (KrK § 143).
4. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas 11. septembri 2007. a määrusega kriminaalmenetluse Ülar Kaasi suhtes. Pärast karistusseadustiku jõustumist 1. septembril 2002 vastas karistusseadustiku (KarS) §-s 289 „Ametiseisundi kuritarvitamine” sätestatud kuriteokoosseis varem KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseisule. 15. märtsil 2007 oli jõustunud seadus, millega tunnistati KarS § 289 kehtetuks, seetõttu puudus alus Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetluse korraldamiseks. Ringkonnaprokuratuur leidis, et Ülar Kaasi tegevuses esinesid ka KrK §-s 143 (hiljem KarS §-s 209) sätestatud kelmuse koosseisulised tunnused, kuid Ülar Kaasi tegevus oleks tulnud kvalifitseerida KarS § 218 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) järgi väärteona, kuna pettuse teel saadud 25 eurot ei ületanud 1000 Eesti krooni. Määruse tegemise ajal oli teo toimepanemisest möödunud rohkem kui kolm aastat ja väärtegu oli aegunud. 25. septembril 2007 täiendas prokurör kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ja tühistas Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamise.
5. Lääne Politseiprefektuuri prefekt uuendas 1. oktoobri 2007. a käskkirjaga Ülar Kaasi teenistussuhte Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaablina tagasiulatuvalt alates 12. septembrist 2007.
6. Ülar Kaas esitas 11. veebruaril 2008 Tallinna Halduskohtule
kaebuse ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse täpsustuse
kohaselt soovis kaebaja kahjusumma 254 087 krooni väljamõistmist. Kaebaja leidis,
et ametikohalt kõrvaldamine piiras tema põhiseaduse
(PS) §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Alates määruse tegemisest kuni 15. märtsini 2007 oli kaebaja ametikohalt
kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tuleks hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS)
§ 16 alusel. Alates 15. märtsist 2007 muutus ametikohalt kõrvaldamine
õigusvastaseks ja kahju tuleks hüvitada RVastS § 7 alusel. Vastustajateks olid
kaebuses märgitud Politseiamet ja Riigiprokuratuur.
7. Riigiprokuratuur vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kriminaalmenetlus Ülar Kaasi suhtes lõpetati põhjusel, et seadusandja loobus karistatavusest sellise süülise tegevuse eest, mitte süü puudumise tõttu. Kahju hüvitamine oli välistatud ka RVastS § 16 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt.
8. Politseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et ametikohalt kõrvaldamise määrus oli seaduslik. Ametikohalt kõrvaldamine ei olnud kaebaja õigusi erakordselt piirav ja kahju hüvitamine on RVastS § 16 lg 2 p 2 alusel välistatud.
9. Tallinna Halduskohus rahuldas 31. märtsi 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-08-265 Ülar Kaasi kaebuse osaliselt ja mõistis Riigiprokuratuurilt ja Politseiametilt solidaarselt välja 150 000 krooni.
10. Halduskohus leidis, et ametikohalt kõrvaldamine 26. novembrist 2002 kuni 15. märtsini 2007 oli õiguspärane, kuid piiras kaebaja PS §-st 29 tulenevat põhiõigust vabale eneseteostusele sedavõrd tõsiselt, et kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Kaebaja õiguste riivet suurendas tema õiguste piiramise kestvus ja tema olukorra ebakindlus. Kaebaja õiguste riivet vähendas asjaolu, et kaebaja töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ja tegeles ettevõtlusega. Kaebajale ei saa ette heita, et ta ei otsinud uut püsivat teenistust, kuna ta ei teadnud, kui kaua ametikohalt kõrvaldamine kestab. Halduskohus ei nõustunud vastustajate seisukohaga, et RVastS § 16 lg 2 p 1 või p 2 välistab kahju hüvitamise.
11. Õiglase kahjuhüvitise määramisel leidis kohus, et kahju tekkimine pidi olema avalikule võimule ettenähtav. Kahju suurust oleks saanud vähendada, kiirendades kriminaalmenetlust või kontrollides ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust. Kohus vähendas kahjuhüvitist, sest kaebaja õiguste piirang oli vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks, kaebajal oli võimalik töötada muul töökohal ja tegeleda ettevõtlusega ning kriminaalmenetlus lõpetati menetlust välistava asjaolu ilmnemise tõttu. Kohus mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul 26. november 2002 kuni 15. märts 2007 õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja 130 000 krooni.
12. Halduskohus leidis, et pärast 15. märtsi 2007 tekitati ametikohalt kõrvaldamisega kaebajale kahju õigusvastaselt ja kahju tuleb hüvitada RVastS § 7 alusel. Alates 15. märtsist 2007 puudus õiguslik alus kaebaja ametist kõrvaldamiseks, kuna tegu, mille toimepanemises teda kahtlustati, ei olnud enam kriminaalkorras karistatav. Vastustajad ei näidanud üles nõutavat hoolsust, kuna oli piisavalt aega reageerida karistusseaduse muutmisele ja lõpetada kriminaalmenetlus kaebaja suhtes õigel ajal. Teisalt võis kaebajalt eeldada õigusaktide tundmist ja õiguskaitsevahendite õigel ajal kasutamine oleks võinud kahju vähendada. Kohus vähendas kahjuhüvitist ja mõistis Ülar Kaasile ajavahemikul 15. märts 2007 kuni 11. september 2007 õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks välja 20 000 krooni.
13. Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur.
14. Politsei- ja Piirivalveamet palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja jätta Ülar Kaasi kaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet rõhutas, et pärast 29. märtsi 2007 oli Ülar Kaasi kriminaalasja toimik Põhja Ringkonnaprokuratuuris ja sel ajavahemikul ei saanud Politsei- ja Piirivalveameti tegevus olla õigusvastane.
15. Riigiprokuratuur palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada. Prokuratuur leidis, et ametikohalt kõrvaldamine ei olnud erakordselt põhiõigusi piirav ja ametikohalt kõrvaldamine ei muutunud õigusvastaseks. Ülar Kaas oli toime pannud süülise teo, kuid seaduse muutmise tõttu kriminaalmenetlus lõpetati. Juhul kui Ülar Kaasi kohtuasi oleks eraldatud eraldi menetlusse ja saadetud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks ta süüdi mõistetud. Lisaks sellele säilis võimalus esitada Ülar Kaasile süüdistus ametialases võltsimises (KrK § 166 lg 1, KarS § 299).
16. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. veebruari 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202 apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17. Ringkonnakohus sedastas, et õiguspärane ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning kahju tuli hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul puudusid RVastS § 16 lg-s 2 sätestatud vastutust piiravad asjaolud.
18. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei saa kahju hüvitamise taotlust lahendades hakata tuvastama kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hindama põhjusi, miks kriminaalmenetlus lõpetati. See oleks võimalik üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni, määratledes selgelt kahju hüvitamist välistavad asjaolud. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hinnata, kas ja mida oleks menetleja saanud teha kriminaalasja menetluse lõpetamise asemel, millised oleksid olnud sellise tegevuse eduväljavaated ning millistel kaalutlustel menetleja seda siiski ei teinud.
19. Ringkonnakohus leidis, et alates 15. märtsist 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine õigusvastane. Pärast KarS §-s 289 ettenähtud kuriteokoosseisu kehtetuks tunnistamist langes ära Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamise alus ja ametikohalt kõrvaldamine oleks tulnud viivitamata lõpetada. Juhul kui süüdistuse muutmisega olnuks võimalik jätkata Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlust ja kohaldada jätkuvalt ametikohalt kõrvaldamist, tulnuks see otsustada viivitamata. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks Politseiameti väidet, et Politseiamet ei peaks vastutama perioodi eest pärast 29. märtsi 2007. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 8 tulenevalt on kriminaalmenetlusosaliste õiguste tagamine kõigi menetlejate ülesanne.
20. Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Kassaatorid palusid halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistada ning teha haldusasjas uus otsus, millega jätta Ülar Kaasi kaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid, et RVastS § 16 ei anna õiguslikku alust kahjunõude rahuldamiseks, sest ametikohalt kõrvaldamine ei piiranud Ülar Kaasi õigusi erakordselt. Lisaks olid mõlemad kassaatorid seisukohal, et kohaldada tuleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 145 ja vabastada riiki esindav vastustaja riigilõivust.
21. Riigikohtu halduskolleegium andis 18. juuni 2010. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HMKS) § 70 lg 11 alusel kohtuasja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule, kuna kohtuasja lahendamine eeldas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. Halduskolleegiumil tekkis kahtlus kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonide või nende puudumise vastavuses põhiseadusele.
22. Kolleegium leidis, et Ülar Kaasi kahjunõude õiguslikuks aluseks ei saa olla RVastS § 16. Kriminaalasja raames tehtav uurija, prokuröri või kohtumäärus, millega isik kõrvaldatakse ametist, ei ole käsitatav haldusaktina ei haldusmenetluse seaduse ega RVastS § 16 tähenduses. Riigivastutuse seadus ei määratle haldusakti või halduse toimingut erinevalt tavapärasest ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tähendusest. Jättes kõrvale alusetult vabaduse võtmisega tekkinud kahju hüvitamise eriregulatsiooni, puudub kehtivas õiguses regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju hüvitamise korra. Halduskolleegium möönis, et kuna tegemist on avaliku võimu volituste rakendamisega, peaksid ka need aktid ja toimingud kuuluma riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse.
23. Kolleegium rõhutas, et riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude lahendamisel peab halduskohus tuvastama, kas kahju põhjustanud akt või toiming on õiguspärane või mitte. Halduskohtumenetluses sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud toimingute õiguspärasust. Halduskohus saaks tuvastada kriminaalõiguslikke asjaolusid ja hinnata põhjusi, miks kriminaalmenetlus lõpetati, üksnes juhul, kui seadusandja kehtestaks vastava regulatsiooni.
24. Kolleegiumi arvates puudub kehtivas õiguses nõuetekohane menetlus, mille alusel kontrollida kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe otsesõnu ette menetlusi, mille käigus tuvastada aktide ja menetlustoimingute õigusvastasus PS § 25 ja riigivastutuse seaduse tähenduses. Seetõttu ei ole kehtiv regulatsioon vastavuses PS §-ga 25, mille kohaselt tuleb õigusvastaselt tekitatud moraalne ja materiaalne kahju hüvitada, regulatsiooni puudumisel on rikutud PS § 13 nõudeid ning tagatud ei ole isiku õigust menetlusele.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
25. Praeguses kohtuasjas on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses osalisteks Riigikogu, halduskohtumenetluses kaebuse esitaja Ülar Kaas, vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur, õiguskantsler, justiitsminister ja siseminister. Riigikohtu üldkogu küsis menetlusosaliste arvamust kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise sätete või nende puudumise põhiseadusele vastavuse kohta.
26. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et puudub vastuolu põhiseadusega ja halduskohtud on kohtuasja lahendamisel õigesti kohaldanud RVastS § 16 lg-t 1. Haldusakti mõiste on riigivastutuse seaduses sätestatud laiemalt kui haldusmenetluse seaduses. Riigivastutuse seaduse reguleerimisala hõlmab kogu avaliku võimu tekitatud kahju, välistades üksnes eraõiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamise.
27. Politsei- ja Piirivalveamet oli seisukohal, et kehtiv õigus ei reguleeri, kuidas tuvastada halduskohtumenetluses kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasust. Samuti puudub regulatsioon, mis sätestaks kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt antud aktide ja sooritatud toimingutega kahju hüvitamise korra.
28. Riigiprokuratuur leidis, et prokuratuuri (või kohtu) otsustused ja toimingud kriminaalmenetluses ei ole haldusaktid ega halduse toimingud riigivastutuse seaduse tähenduses ning RVastS § 16 lg 1 ei ole kriminaalmenetluse toimingutega tekitatud kahju hüvitamise aluseks. Riigiprokuratuuri hinnangul puudub riigivastutuse seaduses regulatsioon, mille alusel hüvitada kriminaalmenetluse käigus õiguspäraselt tekitatud kahju, kuid ei näinud selles põhiseaduslikku probleemi.
29. Kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonid või nende puudumine ei vasta PS §-dele 13, 15 ja 25 osas, mis puudutab kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist väljaspool kriminaalmenetluslikku menetluskorda. Halduskohtumenetluses sisuliselt puudub võimalus hinnata kriminaalmenetluses antud aktide ja sooritatud toimingute õiguspärasust. Kui laiendava tõlgendusega anda halduskohtule selline pädevus, võib see viia õigusselguse põhimõtte rikkumiseni, kuna siis oleks kriminaalmenetluse toimingu või akti õigusvastasuse tuvastamine korraga nii üld- kui ka halduskohtu pädevuses.
30. Õiguskantsler leidis, et riigivastutuse seadus kohaldub kohtueelsetele kriminaalmenetlustoimingutele ja kriminaalmenetluses tehtud määrustele üldse. Kuigi riigivastutuse seadus peab eelkõige silmas haldusmenetluse seaduse mõttes haldusmenetluses tekitatud kahju, on tegemist üldseadusega, mille eesmärgiks on hõlmata kõik avaliku võimu tekitatud kahju juhtumid. Õiguskantsleri hinnangul saab kaebajale kahju hüvitada RVastS § 7 alusel, tõlgendades sätet põhiseaduskonformselt.
31. Hinnates ametikohalt kõrvaldamise õiguspärasust, tuleb eristada õigusakti või toimingu õiguspärasust ex ante või ex post perspektiivist. Menetleja tohtis kaebaja teenistussuhte eeluurimise ajaks peatada, mistõttu tema otsus oli ex ante õiguspärane. Karistusnorm, mille rikkumist kaebajale ette heideti, tunnistati kehtetuks ja alus kaebaja teenistussuhte peatamiseks langes tagantjärele ära. Seetõttu oli ametikohalt kõrvaldamine ex post perspektiivist vaadatuna õigusvastane.
32. Justiitsminister leidis, et riigivastutuse seadus ei välista kriminaalmenetluses õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist ja selline varaline kahju tuleb hüvitada RVastS § 16 lg 1 alusel. Ka kriminaalmenetluslikud aktid on avaliku võimu kandja andnud ja toimingud teinud avalik-õiguslikus suhtes ning need võivad isikule kaasa tuua varalise kahju. Õiguse üldpõhimõtetest ja riigivastutuse seaduse eesmärkidest lähtudes tuleks termineid „haldusakt” ja „halduse toiming” RVastS §-s 16 sisustada tavapärasest laiemalt, kuigi kriminaalmenetlus ei ole haldusmenetlus, vaid õigusemõistmine või selle ettevalmistamine.
33. Justiitsminister märkis, et õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks ei ole PS § 25, vaid lähtekohaks on põhiseaduse üldised põhimõtted, eelkõige proportsionaalsuse põhimõte. RVastS § 16 lähtub kaalutlusest, et avaliku võimu õiguspärane tegevus võib osutuda isikule sedavõrd koormavaks, et talumiskohustust ei saa eeldada, vaid on õiglane tekitatud kahju osaliselt hüvitada.
34. Siseminister oli seisukohal, et RVastS § 16 lg-t 1 saab kohaldada üksnes juhul, kui kahju tekitati haldusakti andmisega või halduse toimingu sooritamisega. Riigivastutuse seadus ei reguleeri kriminaalmenetluse toiminguga õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamist ja põhiseadusest ei tulene õigust nõuda riigilt sellise kahju hüvitamist. PS §-st 25 tuleneb isiku õigus nõuda kriminaalmenetlusega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, kuid puudub põhiseadust täpsustav regulatsioon. Riigivastutuse seadus kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist eraldi ei reguleeri.
ÜLDKOGU SEISUKOHT
35. Üldkogu sedastab kõigepealt, et Ülar Kaasile tekitati ametikohalt kõrvaldamisega varalist kahju, ja selgitab välja haldusasjas kohased vastustajad (I). Üldkogu leiab, et PS §-st 25 tuleneb kohustus hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju, kuid kehtivas õiguses puudub kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon (II). Üldkogu tuvastab, et Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine pärast 15. märtsi 2007 oli õigusvastane (III), ja tunnistab kohtueelses kriminaalmenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (IV).
36. Üldkogu rõhutab, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus hüvitada riigi õiguspärase tegevusega põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses, kui omandipõhiõigust on riivatud erakordselt intensiivselt (V). Üldkogu tuvastab Ülar Kaasi omandiõiguse õiguspärase, kuid erakordselt intensiivse riive ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 (VI). Üldkogu nõustub halduskohtute otsustega hüvitiste suuruse osas ja jätab halduskohtute otsuste resolutsioonid muutmata, kuid asendab halduskohtute otsuste õiguslikud põhjendused üldkogu otsuses toodud põhjendustega (VII). Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused jätab üldkogu rahuldamata (VIII).
I
37. Ülar Kaas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist.
38. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse tagamise vahend, mida kohaldatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes eeluurimiskohtuniku või kohtuniku määruse alusel (KrMS § 141 lg 1). Kriminaalmenetluse seadustik hakkas kehtima 1. juulil 2004. Enne seda kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) § 129 kohaselt otsustas uurija ametiisikule süüdistuse esitamisel, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt, ja koostas motiveeritud määruse, mille sanktsioneeris prokurör.
39. Üldkogu märgib, et nii KrMK § 129 kui ka KrMS § 141 alusel ametikohalt kõrvaldamine riivab isiku PS § 29 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Üldjuhul on töö peamine sissetuleku hankimise vahend, seetõttu võib ametikohalt kõrvaldamisega ja PS § 29 riivega kaasneda ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive. Ajal, mil isik on kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldatud, ei saa ta oma senisel ametikohal töötada ega saada töötasu ja kasutada muid töökohaga kaasnevaid varalisi hüvesid. Ametikohalt kõrvaldamine võib seega põhjustada kahtlustatavale või süüdistatavale varalise kaotuse (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 44-45).
40. Kohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamise tõttu jäi Ülar Kaasil tulu saamata. Kaebuses on Ülar Kaas märkinud ekslikult ametikohalt kõrvaldamise ajavahemikuks 27. november 2002 kuni 12. september 2007. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Ülar Kaas oli kõrvaldatud Pärnu Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna patrulli- ja liiklusjärelevalve talituse politseinooreminspektori ametikohalt alates 26. novembrist 2002 kuni 11. septembrini 2007 (kaasa arvatud). Sel ajavahemikul ei saanud Ülar Kaas täita oma ametikohustusi ja tal jäi saamata töötasu ning muud ametikohaga seotud sissetulekud.
41. Kohtuasjas ei ole vaidlust ka saamata jäänud tulu suuruse üle. Halduskohtule esitatud kaebuse kohaselt jäi Ülar Kaasil saamata ametipalk 321 458 krooni, lisatasu teenistusstaaži eest 8981 krooni ja puhkusetasu 24 050 krooni. Kokku jäi kaebuse kohaselt Ülar Kaasil saamata 354 489 krooni. Ülar Kaas taotles 254 087 krooni suuruse saamata jäänud tulu hüvitamist. Ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud tulust oli maha arvatud 2003. ja 2004. aastal muul töökohal töötamise eest saadud tasu.
42. HKMS § 12 lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja. Halduskohtumenetluses on vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2). Kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel on vastustajaks kahju tekitanud haldusorgan.
43. Üldkogu nõustub halduskohtutega ja leiab, et kohtuasjas on kohasteks vastustajateks Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur. Nii politseil kui ka prokuratuuril oli võimalus mõjutada Ülar Kaasi õiguste riivet. Politseiameti sisekontrolliosakond toimetas kriminaalmenetlust Ülar Kaasi suhtes ja selle juhtivinspektor otsustas KrMK § 129 alusel kõrvaldada Ülar Kaasi ametikohalt.
44. Juhtivinspektori motiveeritud määruse sanktsioneeris prokurör. Samuti otsustas prokuratuur kriminaalmenetluse ja ametikohalt kõrvaldamise lõpetamise KrMS § 200 alusel, kuna ilmnes KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. KrMK § 22 lg 1 kohaselt oli prokuröri ülesandeks kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järelevalve. Prokuratuuril olid laiaulatuslikud volitused menetluse seaduslikkuse tagamiseks, muu hulgas tühistada või muuta uurija ebaseaduslikke ja põhjendamatuid määrusi ja lõpetada kriminaalmenetlus.
45. 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik laiendas prokuratuuri rolli ja pädevust kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse tagamisel. KrMS § 30 lg 1 kohaselt juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuur võis omal algatusel kontrollida ametikohalt kõrvaldamise jätkuvat põhjendatust ja põhjendatuse äralangemisel ametikohalt kõrvaldamise lõpetada. Samas oleks KrMS § 200 kohaselt võinud kriminaalmenetluse lõpetada ka uurimisasutus prokuratuuri loal.
II
46. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt – rikutud on kahju kannatanud isiku seadusest, põhiseadusest või välislepingust tulenevat õigust.
47. Üksnes seadusandjal on põhiseadusest tulenev õigus piirata isiku PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist. Teisalt lasub seadusandjal kohustus sätestada tõhus menetlus põhiõiguste kasutamiseks ja kaitsmiseks. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda reguleeriva seaduse kehtestamata jätmine või kahju hüvitamist välistav regulatsioon riivab PS §-s 25 sätestatud põhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele.
48. Riigivastutuse seadus on avaliku võimu vastutust reguleeriv üldseadus, mis reguleerib avaliku võimu kandjate tekitatud kahju hüvitamist sedavõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud eriseaduses (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p 110).
49. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisel ei tule kohaldada RVastS § 15 lg-t 1, mis reguleerib kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamist (vt Riigikohtu üldkogu 31. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-69-09, p 74).
50. Üldkogu leiab, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel ei saa kohaldada RVastS § 7 ja muudab Riigikohtu halduskolleegiumi varasemat praktikat selles küsimuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. novembri 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-47-08, p 11). RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga. Kohtueelses kriminaalmenetluses antud aktid ja tehtud toimingud ei ole haldusaktid ja haldustoimingud RVastS § 7 tähenduses.
51. RVastS § 7 alusel kahju hüvitamisel on eelduseks haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. Haldusmenetluses antud aktide ja tehtud toimingute õiguspärasust kontrollib halduskohus haldusmenetluse seaduse ning halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt. Halduskohtumenetluse seadustik, mis annab halduskohtule pädevuse vaadata läbi avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kaebusi (HKMS § 3 lg 1 p 1 ja lg 2, § 6 lg 3 p 2), ei anna vastust küsimusele, kas ja millises ulatuses saab halduskohus kaebust läbi vaadates hinnata kohtueelse kriminaalmenetluse aktide või toimingute õiguspärasust.
52. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise eriregulatsiooni puudumise tõttu riigivastutuse seaduse sätete kohaldamine kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisele võib kaasa tuua üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile (Riigikohtu üldkogu 22. märtsi 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 127–128).
53. Üldkogu on seisukohal, et kehtivas õiguses puuduvad alused kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamise aluseid ei ole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses.
III
54. Kaebuse kohaselt muutus Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007 õigusvastaseks.
55. Üldkogu peab põhiõiguste tõhusa kaitse vajadusest lähtudes võimalikuks hinnata praeguses kohtuasjas, kas Ülar Kaasile tekitati kohtueelses kriminaalmenetluses kahju õiguspäraselt või õigusvastaselt. Olukorras, kus puudub kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestav regulatsioon, ei saa kohus jätta tekitatud kahju meelevaldselt hüvitamata. Menetlus kriminaalasjas on lõppenud, seetõttu puudub Ülar Kaasil võimalus nõuda ametikohalt kõrvaldamise õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses. Üldkogu hindab kohtueelses kriminaalmenetluses tehtut üksnes ulatuses, mis on Ülar Kaasi põhiõiguste tõhusaks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
56. Üldkogu hinnangul jõudsid halduskohus ja ringkonnakohus õigele järeldusele, et Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine alates 15. märtsist 2007, mil kaotas kehtivuse KarS § 289, kuni 11. septembrini 2007 (kaasa arvatud) oli õigusvastane.
57. Prokuratuur tühistas 25. septembri 2007. a määruses Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamise, kuna oli 11. septembril 2007 kohtueelse kriminaalmenetluse lõpetanud. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 200 alusel, kuna kohtueelses menetluses ilmnes KrMS §-s 199 nimetatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Prokuratuuri hinnangul puudus Ülar Kaasi käitumises kriminaalmenetluse alus (KrMS § 199 lg 1 p 1). Kriminaalmenetluse alus on kuriteotunnuste sedastamine teabes, mis viitab kuriteo toimepanemisele (KrMS § 194). Määruse kohaselt ei näinud prokuratuur võimalust ka Ülar Kaasi tegu ümber kvalifitseerida. Asjaolusid arvestades lasus menetlejatel KrMS §-dest 200 ja 199 tulenev kohustus lõpetada Ülar Kaasi suhtes kriminaalmenetlus ja tema ametikohalt kõrvaldamine hiljemalt 15. märtsist 2007. Menetlejate õigusvastase tegevusetuse tõttu oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine 15. märtsist 2007 kuni 11. septembrini 2007 õigusvastane.
58. Asjakohane ei ole Riigiprokuratuuri väide, et Ülar Kaas oli prokuratuuri arvates kuriteo toimepanemises süüdi ja juhul, kui kriminaalasi oleks jõudnud kohtusse enne 15. märtsi 2007, oleks Ülar Kaas süüdi mõistetud. Isiku saab kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada üksnes kohus. Vastustajate tegevusest sõltus, kas ja millal Ülar Kaasi kriminaalasi jõuab kohtusse ning kohus saab anda hinnangu tema tegevusele.
IV
59. Üldkogu leidis, et PS §-st 25 tuleneb põhiõigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes põhiõigus tõhusale kohtumenetlusele oma õiguste kaitseks. Üldkogu leidis samuti, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju.
60. Regulatsiooni puudumine riivab intensiivselt PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele. Kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamine on välistatud. Üldkogul pole andmeid, millisel eesmärgil on seadusandja jätnud vastava regulatsiooni kehtestamata, kuid leiab, et riigi rahanduslike huvide kaitsmise vajadus ei ole sellise põhiõiguste riive põhjendamiseks piisavalt kaalukas.
61. Eeltoodust lähtudes leiab üldkogu, et regulatsiooni puudumine, mis näeks ette võimaluse hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varaline kahju, riivab ebaproportsionaalselt PS §-des 25 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lg 1 p 21 kohaselt võib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks. Tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-le 21, tunnistab üldkogu kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks.
62. Kahju hüvitamise aluseid ja korda sätestava regulatsiooni puudumise korral tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada PS § 25 alusel, arvestades kahju hüvitamise üldpõhimõtteid.
V
63. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et PS §-st 32 tuleneb riigi kohustus maksta kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglast hüvitist. Omandipõhiõiguse õiguspärase erakordse piiramise korral õiglase hüvitise maksmise aluseid ja korda reguleeriva seaduse kehtestamata jätmine või õiglase hüvitise maksmist välistav regulatsioon riivab PS §-ga 32 kaitstud omandipõhiõigust ning PS §-dest 14 ja 15 koostoimes tulenevat õigust tõhusale kohtumenetlusele (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 49-51).
64. Riigikohtu üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalise kahju hüvitamise õiglases ulatuses. Kahju hüvitamise aluseid pole sätestatud riigivastutuse seaduses ega üheski teises seaduses (viidatud otsuse p 56). Riigikohtu üldkogu leidis, et regulatsiooni puudumine riivas ebaproportsionaalselt PS §-des 32 ning 14 ja 15 sätestatud põhiõigusi, ja tunnistas regulatsiooni puudumise põhiseadusega vastuolus olevaks (viidatud otsuse p 64).
65. Riigikohtu üldkogu leidis viidatud otsuses, et regulatsiooni puudumise tõttu tuleb õiguspärase ametikohalt kõrvaldamisega põhjustatud varaline kahju õiglases ulatuses hüvitada põhiseaduse alusel. Kahju hüvitamisel ei saa analoogia korras kohaldada RVastS § 16, mis sätestab õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamise alused, kuid nimetatud sätet saab kahju hüvitamisel eeskujuks võtta (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p 65).
VI
66. Ülar Kaas leidis kaebuses, et ametikohalt kõrvaldamine oli kuni 15. märtsini 2007 õiguspärane ja hüvitada tuleks õiguspäraselt tekitatud varaline kahju. Ükski halduskohtuasja menetlusosaline ei ole seda seisukohta vaidlustanud. Tulenevalt sellest ja asjaolust, et kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis sätestaks halduskohtu selge pädevuse hinnata kahju hüvitamisel kohtueelse kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust, peab üldkogu võimalikuks eeldada, et ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 oli Ülar Kaasi ametikohalt kõrvaldamine õiguspärane ja kahju tekitati õiguspäraselt.
67. Üldkogu hindab, kas kohtueelses kriminaalmenetluses ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 õiguspärase ametikohalt kõrvaldamisega kaasnenud Ülar Kaasi omandipõhiõiguse piirang oli sedavõrd erakordne, et PS §-st 32 tuleneb kohustus hüvitada Ülar Kaasile varaline kahju õiglases ulatuses. Üldkogu märgib, et kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi (avalikke) huvisid. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (Riigikohtu üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44).
68. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus leidsid, et õiguspärane ametikohalt kõrvaldamine riivas Ülar Kaasi õigusi erakordselt, ja kohaldasid RVastS § 16 lg-t 1. Vastustajad leidsid, et Ülar Kaasi õiguste riive ei olnud erakordne.
69. Üldkogu leiab, et ametikohalt kõrvaldamine piiras Ülar Kaasi PS §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust erakordselt. Piirangu muutis erakordseks eelkõige ametikohalt kõrvaldamise pikaajaline kestus. Ülar Kaas ei saanud töötada oma ametikohal rohkem kui neli aastat ja kaotas võimaluse saada sel ajal töö eest tasu. Riive intensiivsust vähendab mõnel määral asjaolu, et Ülar Kaasil oleks ametikohalt kõrvaldamise ajal olnud võimalik leida ajutine töö või tegeleda ettevõtlusega. Samuti oleks ta võinud loobuda töötamisest Politseiametis ja leida endale uus püsiv töökoht. Siinjuures tuleb arvestada, et Ülar Kaas ei oleks saanud töötada avalikus teenistuses, sest avaliku teenistuse seaduse § 16 p 2 kohaselt ei või avalikku teenistusse võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Tuleb arvestada ka seda, et ametikohalt kõrvaldamine polnud mitte püsiv, vaid ajutine piirang ja Ülar Kaasil polnud võimalik ette näha, kui kaua piirang kestab. Sellises olukorras on keeruline leida ajutist töökohta määramata ajaks või alustada ettevõtlusega.
VII
70. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga, et õiglane hüvitis Ülar Kaasile õigusvastaselt tekitatud varalise kahju ees oli 20 000 krooni. Üldkogu arvestab kahju hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes ka kahju kannatanud isiku käitumist. Ülar Kaasil oleks olnud võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalmenetluse ajal, ja see oleks võinud kahju vähendada või ära hoida. Üldkogu nõustub halduskohtutega, et politseiametnikuna võis Ülar Kaasilt eeldada oma õiguste kaitsmise võimaluste tundmist ja kasutamist.
71. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel RVastS § 7. Üldkogu leidis eespool, et RVastS § 7 alusel ei saa kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitada ja kehtivas õiguses puudub regulatsioon, mis võimaldaks hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju (vt käesoleva otsuse p-d 48-53). Üldkogu tunnistas regulatsiooni puudumise PS §-dega 11, 14, 15 ja 25 vastuolus olevaks (käesoleva otsuse p 61).
72. Üldkogu nõustub Tallinna Halduskohtu põhjenduste ja seisukohaga ka selles osas, et õiglane hüvitis Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud varalise kahju eest oli 130 000 krooni.
73. Halduskohtud kohaldasid Ülar Kaasile õiguspäraselt tekitatud
kahju hüvitamisel RVastS § 16
lg-t 1. Üldkogu leidis 30. augusti 2011. a otsuses kohtuasjas
nr 3-3-1-15-10, et RVastS § 16 ei saa kohaldada ning kehtivas õiguses puudub
regulatsioon, mis võimaldaks õiglases ulatuses hüvitada kohtueelses kriminaalmenetluses
ametikohalt kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud varalist kahju. Üldkogu tunnistas
regulatsiooni puudumise põhiseaduse vastaseks (vt käesoleva otsuse p 64, Riigikohtu
üldkogu 30. augusti 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 56
ja 64).
74. Eeltoodust lähtudes muudab üldkogu HKMS § 72 lg 1 p 4 alusel haldusasjas nr 3-09-202 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2010. a otsuse ja Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsuse õiguslikke põhjendusi ja asendab need üldkogu praeguse otsuse põhjendustega. Halduskohtute otsuste resolutsioonid jätab üldkogu muutmata.
VIII
75. Üldkogu jätab Politsei- ja Piirivalveameti ning Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebused rahuldamata.
76. Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur leidsid kassatsioonkaebustes, et apellatsioonkaebuse esitamine oli lõivuvaba, ja palusid tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2009. a määruse, millega nõuti riigilõivu tasumist, ning tagastada tasutud riigilõiv. Kassaatorid tuginesid TsMS §-le 145.
77. Üldkogu ei nõustu kassaatorite seisukohaga, et halduskohtumenetluses apellatsioonkaebuse esitamine oli haldusorganitele TsMS § 145 alusel lõivuvaba. Halduskohtumenetluse seadustik ja riigilõivuseadus (RLS) reguleerivad ammendavalt riigilõivu tasumise halduskohtumenetluses ning seetõttu ei ole alust kohaldada HKMS § 5 lg-t 1 ja TsMS § 145. Ei HKMS ega RLS näe Eesti Vabariigile ja teda esindavatele haldusorganitele ette vabastust riigilõivu ja kautsjoni tasumisest.
78. RLS § 2 lg 1 p-s 3 on ammendavalt sätestatud alused, millal kaebus on riigilõivuvaba: riigilõivu ei võeta ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise, ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti ebaseadusliku väärteokaristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude läbivaatamise korral.
79. Üldkogu on seisukohal, et nimetatud normis ei ole sätestatud riigilõivuvabastust ametikohalt kõrvaldamise kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel. Kriminaalmenetluse tagamise vahendite kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamisel on RLS § 22 lg 1 p-s 3 lõivuvabastus ette nähtud üksnes vahi alla võtmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude puhul. Ametikohalt kõrvaldamine ei mahu ka RLS § 22 lg 1 p-s 3 kasutatud mõiste "kriminaalvastutusele võtmine" alla, mis tuleneb kehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksist ja kriminaalkoodeksist. Riigikohus käsitas kriminaalvastutusele võtmist ajas kulgeva protsessina, mis algas süüdistatava kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu 12. märtsi 1996. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-32-96; samamoodi 3. oktoobri 2008. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-42-08, p 11). Kohtu alla andmisega lõppes kuriteo aegumine. Kriminaalvastutusele võtmine ei hõlmanud enne kohtu alla andmist tehtud kriminaalmenetlustoiminguid ja nendega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitatud kaebus ei olnud riigilõivuvaba. Kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus puudub iseseisev kriminaalvastutusele võtmise instituut, seetõttu ei ole RLS § 22 lg 1 p 3 sõnastus enam ajakohane.
80. Eeltoodust lähtudes ei ole ametikohalt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude esitamine riigilõivuvaba ja Politsei- ja Piirivalveamet ning Riigiprokuratuur olid apellatsioonkaebuse esitamisel kohustatud tasuma riigilõivu.
81. Kassatsioonkaebuste esitamisel tasutud kautsjonid tuleb arvata riigituludesse.
Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu
Riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Henn Jõksi, Villu Kõve ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsuse kohta kohtuasjas nr 3-3-1-35-10. Eriarvamuse p-ga 1 on ühinenud riigikohtunik Jaak Luik
1. Leiame erinevalt üldkogu enamusest, et Ü. Kaasi omandipõhiõiguse riive ajavahemikul 26. november 2002 kuni 14. märts 2007 ei olnud sedavõrd erakordne, et talle oleks tulnud maksta hüvitist õiguspäraselt tekitatud kahju eest.
Ü. Kaasi kahtlustati kuriteo tunnustega teo toimepanemises. Tema ametikohalt kõrvaldamine kriminaalasja uurimise ajaks oli õiguspärane ja põhjendatud. Kohtud ei tuvastanud, et Ü. Kaasi kahtlustati kuriteo toimepanemises alusetult. Kriminaalmenetlus Ü. Kaasi vastu lõpetati, kuna seadusandja muutis seadust selliselt, et tegu, mille toimepanemises Ü. Kaasi kahtlustati, ei loetud enam kriminaalkorras karistatavaks. Ü. Kaasi vastu ei algatatud pärast eelnimetatud seadusemuudatust sama teoga seoses väärteomenetlust, kuivõrd Ü. Kaasi võimalik vastutusele võtmine väärteo eest oli aegunud.
Üldkogu otsuse p-s 69 nimetatud põhjendus, et omandipõhiõiguse piirangu muutis erakordseks eelkõige ametikohalt kõrvaldamise pikaajaline kestus, oleks meie arvates olnud asjakohane juhul, kui Ü. Kaasil ei oleks olnud ametikohalt kõrvaldamise tõttu võimalik saada muul viisil sissetulekut. Kohtud tuvastasid, et Ü. Kaas töötas kriminaalmenetluse ajal teisel töökohal ning tegeles ettevõtlusega.
2. Me ei ole nõus sellega, et üldkogu muutis halduskohtute senist praktikat, mille järgi sai kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada RVastS § 7 (vt üldkogu otsuse p 50). Eelnimetatust tulenevalt leiame, et puudus vajadus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine. Üldkogu oleks saanud jätta alama astme kohtute otsused muutmata osas, millega kohtud rahuldasid Ü. Kaasi kaebuse talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ajavahemiku 15. märts 2007 kuni 11. september 2007 eest.
Üldkogu enamuse seisukoht, et RVastS § 7 alusel saab kahju hüvitada vaid juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastase haldusakti või haldustoiminguga, ei ole kooskõlas selle paragrahvi esimese lõikega, mille järgi on kahju hüvitamise eelduseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. Senises kohtupraktikas on lähtutud arusaamast, et kriminaalmenetleja on samuti avaliku võimu kandja ning kriminaalmenetlus on avalik-õiguslik tegevus. RVastS § 7 lg 1 kohaldamiseks ei ole oluline, et selle sätte alusel hüvitatav kahju peaks olema tekitatud haldusakti või haldustoiminguga (nagu see on nt sätestatud õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise eeldusena RVastS § 16 lg 1 järgi). Avalik-õigusliku tegevuse mõiste RVastS § 7 lg 1 järgi on seega laiem tegevusest, mis on hõlmatud haldusaktide andmisega ja halduse toimingute tegemisega haldusmenetluse seaduse §-de 51 ja 106 mõttes.
Riigikohtu üldkogu on varem leidnud, et kriminaalmenetleja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kuuluvad halduskohtu pädevusse tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg-st 1 ja § 6 lg 3 p-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 23. märtsi 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-09, p-d 70 ja 71). Olukorras, kus seadusega on antud halduskohtu pädevusse kriminaalmenetleja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuete menetlemine, puudub mõistlik põhjendus, miks tuleks RVastS § 7 lg-t 1 tõlgendada kitsamalt, st piirata selle kohaldamisala vaid haldusakti või halduse toiminguga kahju tekitamise juhtudega.
Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu