Teksti suurus:

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Väljaandja:Rahandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.11.2012
Avaldamismärge:RT I, 13.11.2012, 7

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Vastu võetud 07.11.2012 nr 45

Määrus kehtestatakse raamatupidamise seaduse § 35 lõigete 2 ja 3 ning § 36 lõike 1 alusel.

§ 1.  Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” muutmine

Rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Tütarettevõtja, kes koostab majandusaasta aruande Eesti hea raamatupidamistava kohaselt ja kelle konsolideeriv üksus on rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid rakendav avaliku sektori üksus, võib majandusaasta aruande koostamisel rakendada emaettevõtjaga ühtlustatud arvestuspõhimõtteid.

(12) Avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärk on omanikule kasumi teenimine ja kes koostab raamatupidamisaruandeid Eesti hea raamatupidamistava alusel ja kelle aastaaruandes avaldatud perioodide kasumit või kahjumit mõjutab oluliselt sihtfinantseerimine varade soetamiseks, lisab kasumiaruandes pärast kirjet „Aruandeaasta kasum (kahjum)” järgmised kirjed:
1) „Sealhulgas tulu varade sihtfinantseerimisest”;
2) „Sealhulgas sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus”;
3) „Sealhulgas aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral”.”;

2) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Mitterahalise sissemakse objekti saaja võtab võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 41–45.”;

3) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

„(41) Õiglaseks väärtuseks loetakse vara jääkmaksumus üleandja bilansis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks;
3) puudub aktiivne turg sama kasutusotstarbega varale;
4) üleandmise eesmärk ei ole tagasirent;
5) vara saaja on äriühing, kelle asutaja või omanik on 100% ulatuses üks isik, sh riik, või vara saaja on sihtasutus või mittetulundusühing, kelle asutajad või omanikud on 100% ulatuses avaliku sektori üksused.

(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 lähtutakse vara ümberhinnatud bilansilisest väärtusest, kui vara vajab ümberhindamist üldeeskirja § 45 alusel, ning vara allahinnatud bilansilisest väärtusest, kui vara vajab allahindamist üldeeskirja § 42 lõike 5 alusel. Ümberhindluse või allahindluse kajastab eelnevalt vara üleandja.

(43) Õiglaseks väärtuseks loetakse turuväärtus, arvestades sõlmitava lepingu tingimusi, kui vara on edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks ja üleandmise eesmärgiks on tagasirent.

(44) Õiglaseks väärtuseks loetakse turuväärtus, kui vara ei ole edaspidi vajalik avalike teenuste osutamiseks.

(45) Käesoleva paragrahvi lõigetes 41–44 nimetamata juhtudel lähtutakse turuväärtusest, kui varale eksisteerib aktiivne turg, ning jääkasendusmaksumusest, kui varale ei eksisteeri aktiivset turgu.”;

4) paragrahvi 20 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Seaduse alusel edasiantavat tõenäoliselt laekuvat maksutulu kajastab maksuhaldur tekkepõhiselt kontogrupis 6015 kuluna ja kontogrupis 2030 kohustusena.

(7) Maksutulude edasiandmiseks koostab maksude edasiandja saajale vastava teatise, milles kajastatakse aruandeperioodi lõpuks üle kandmata jäänud edasiantava maksu netokohustus, mis arvutatakse, lähtudes maksuhalduri bilansis kajastatud aruandeperioodi lõpuks laekumata jäänud tõenäoliste nõuete summast, millele liidetakse ülekandmata laekumiste summa ja millest lahutatakse laekunud maksude ettemaksete summa. Igakuuline maksutulude edasiandmise teatis saadetakse saajale, kes võtab selle alusel tulu arvele kontoklassis 30 ja nõude kontogrupis 1020, näidates tehingupartnerina maksuhalduri.”;

5) paragrahvi 25 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui sihtfinantseerimise andja või vahendaja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või vahendaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks.”;

6) paragrahvi 41 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, et tagada sihtfinantseerimisega kaetud varade soetusmaksumuse, kulumi ja väärtuse languse arvestus.”;

7) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:

„(12) Arendustegevusega seotud väljaminekud kajastatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele.

(13) Liitumise ostja kajastab liitumistasu osana infrastruktuuritrassiga liitunud põhivara objekti soetusmaksumusest, kui liitumistasu ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, ning kuluna, kui see jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära.

(14) Liitumise müüja kajastab liitumistasu, mis ületab põhivara arvelevõtmise piirmäära, liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumuse vähenemisena. Kui liitumistasu ületab liitumiseks ehitatud põhivara soetusmaksumust, kajastatakse ületav osa tuluna. Liitumistasu võib võtta miinusega põhivarana arvele eraldi põhivara kaardil. Samuti võib liitumistasu võtta miinusega põhivarana arvele sobivalt rühmitatud kogumitena, kui infrastruktuuritrasside arvestust peetakse kogumitena. Liitumistasu, mis jääb alla põhivara soetusmaksumuse piirmäära, kajastatakse tuluna. Kui liitumise müüja rakendab rahvusvahelisi raamatupidamise standardeid, võib ta saadud liitumistasu amortiseerida tuludesse seoses liitumisega ehitatud põhivara kasuliku eluea jooksul.”;

8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Avaliku sektori üksused, kes rakendavad Eesti head raamatupidamistava, ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.”;

9) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õiglase väärtuse määramisel lähtutakse üldeeskirja § 18 lõigetest 41–45.”;

10) paragrahvi 45 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust:
1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;
2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.”;

11) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Kui valitaval ametnikul ja kõrgemal riigiteenijal on töösuhte lõppemisel õigus saada ühekordset hüvitist, moodustatakse selleks eraldis proportsionaalse osa krediteerimise meetodil alates ametniku ametisse nimetamise aastast kuni hüvitise väljateenimiseks kehtestatud esimese ametisuhte perioodi aastani. Kui ametnik jätkab samal ametikohal ka järgmist ametiaega, tehakse täiendav diskonteerimine, arvestades väljamakse toimumise momendiks järgmise ametiaja lõppemise aasta.”;

12) paragrahvi 58 pealkirjas asendatakse sõna „jõustumine” sõnaga „rakendamine”;

13) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„(10) Avaliku sektori üksused, kes muudavad saadud liitumistasude arvestuspõhimõtteid, lähtudes käesoleva määruse § 41 lõikest 13, viivad kontol 253800 kajastatud liitumistasude jäägi 2012. aasta jooksul nulli, kajastades liitumistasud jääkmaksumusega alla põhivara soetamise piirmäära eelmiste perioodide jaotamata kasumis või kahjumis ning liitumistasud jääkmaksumusega alates põhivara soetamise piirmäärast põhivara soetusmaksumuse vähenemisena, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.

(11) Käesoleva määruse § 48 lõiget 12 kohaldatakse esmakordselt seisuga 31.12.2012, arvestades hüvitised selle seisuga jooksva ametiaja suhtes, korrigeerimata varasemate aruandeperioodide kohta koostatud aruandeid.”;

14) määruse lisa 1 „Kontode koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

15) määruse lisa 2 „Tehingupartnerite koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

16) määruse lisa 3 „Tegevusalade koodid” asendatakse lisaga käesoleva määruse sõnastuses;

17) määruse lisa 7 „Raamatupidamise aastaaruande vorm” esimesel lehel asendatakse tekst „Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta.” tekstiga „Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.”;

18) määruse lisa 7 „Raamatupidamise aastaaruande vorm” viimaselt lehelt jäetakse välja tekst „HINNANG ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE KOHTA (algab uuelt leheküljelt) (Siseauditi eest vastutav isik)… (nimi, kuupäev)”;

19) määruse lisa 7 „Raamatupidamise aastaaruande vorm” viimasel lehel asendatakse tekst „(Riigiraamatupidamiskohustuslase) 31.12.20X2 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. (Riigiraamatupidamiskohustuslase) tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. (Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.” tekstiga „(Riigiraamatupidamiskohustuslase) 31.12.20X2 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Aruande on auditeerinud Riigikontroll. (Riigiraamatupidamiskohustuslase juht) on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja selle esitamise koos Riigikontrolli aruandega Vabariigi Valitsusele heaks kiitnud.”.

§ 2.  Jõustumine

Käesoleva määruse § 1 punktid 4, 14 ja 16 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.

Jürgen Ligi
Minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Kontode koodid

Lisa 2 Tehingupartnerite koodid

Lisa 3 Tegevusalade koodid

/otsingu_soovitused.json