Teksti suurus:

Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 200

Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 11.11.2013 nr 157
RT I, 13.11.2013, 2
jõustumine 23.11.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.06.2023RT I, 05.07.2023, 108.07.2023

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Uhaku maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Uhaku maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) haruldasi ja teadusliku väärtusega karstivorme;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*)3, jõed ja ojad (3260) ning lood (6280*).

  (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele tervikuna piiranguvööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.   Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Sonda vallas Erra alevikus ja Erra-Liiva külas ning Lüganuse vallas Lüganuse külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.   Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitseala kaitsekord 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisustega.

  (2) Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud ainult kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamisel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustegevusel ning maatulundusmaal põllu- ja metsamajandustöödel.

  (6) Kaitsealal on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teaduslikel välitöödel.

§ 6.   Keelatud tegevus

  (1) Kaitsealal on keelatud:
  1) ehitise püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tehnovõrgu püstitamine ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks;
  2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  4) maavara kaevandamine;
  5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  6) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine looduslikul rohumaal.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.   Vajalik tegevus

  Poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses.

§ 8.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]

3. peatükk Lõppsätted 

§ 9.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 10.   Kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud].

§ 11.   Menetluse läbiviimine

  Uhaku maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 3. märtsi 2010. a käskkirjaga nr 279 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 12.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Uhaku maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” (ENSV Teataja 1959, 29, 160) maastiku üksikelemendina. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 541 hõlmab kaitseala Uhaku loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta käivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndi piir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (http://register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Uhaku maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json