Teksti suurus:

Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.11.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.11.2015, 3

Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 12.11.2015 nr 131

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” tegevuse „Teadusarendustegevuse osak” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” saavutamisele.

 (3) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse § 33.

 (4) Määruse alusel ei toetata raskustes olevaid ettevõtjaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 3 lõike 3 punktile d, mis on määratletud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punktis 18.

 (5) Määruse alusel ei toetata ettevõtjaid vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);
 2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782);
 9) joogi tootmine (EMTAK 2008 jagu C110), välja arvatud alkoholivaba joogi, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) konkurentsivõime suurendamine läbi eelduste loomise uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega.

 (2) Toetuse andmise alameesmärgid on:
 1) toetada esmakordsete kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;
 2) toetada jätkukoostööd toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset rakendatavat teavet.

 (3) Määrus panustab meetme järgmiste tulemusnäitajate suurenemisse:
 1) erasektori teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust;
 2) omavahel innovatsioonialast koostööd teinud ülikoolide ja ettevõtjate osakaal kõigi küsitletud ettevõtjate hulgas.

 (4) Määrus panustab meetme järgmiste väljundnäitajate suurenemisse:
 1) erainvesteeringud koos riigi toetustega innovatsiooni või TA tegevuse projektidesse;
 2) abi saanud ettevõtjate arv.

 (5) Määruse rakendamise tulemusena kasvab:
 1) vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 kirjeldatud eesmärgile esmakordset koostööd teinud ettevõtjate ja innovatsiooniteenuse pakkujate arv, millega kaasneb ettevõtjate teadmiste- ja tehnoloogiaalase võimekuse kasv;
 2) vastavalt käesoleva määruse § 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 2 kirjeldatud eesmärgile jätkukoostööd teinud ettevõtjate ja innovatsiooniteenuse pakkujate arv, millega kaasneb ettevõtjate teadmiste- ja tehnoloogiaalase võimekuse kasv.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) innovatsioon on määratletud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5;
 2) VKE on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 2 mõistes;
 3) innovatsiooniosak on ühekordne sihtotstarbeline toetus taotlejale käesoleva määruse § 6 lõikes 2 kirjeldatud teenuse hankimiseks ühelt või mitmelt innovatsiooniteenuse pakkujalt;
 4) arendusosak on ühekordne sihtotstarbeline toetus taotlejale § 6 lõikes 2 kirjeldatud teenuse hankimiseks ühelt või mitmelt innovatsiooniteenuse pakkujalt ja/või arendustöötaja palkamiseks § 7 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tingimustel ja/või tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks § 7 lõike 3 punktis 3 kirjeldatud tingimustel;
 5) innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) on teadus- ja arendusasutus vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 1 (edaspidi TA asutus), õppeasutus, mis omab Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 „Kõrgharidusstandard” kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust (edaspidi kõrgkoolid), väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing, Eesti standardikeskus, Eesti metroloogia keskasutus, Euroopa Liidus akrediteeritud kalibreerimis- ja katselabor, Patendiamet, MTÜ Eesti Intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde keskus, patendivolinik ning juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid ja vastab rakendusüksuse kinnitatud ja veebilehel avaldatud valikukriteeriumitele;
 6) innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT) on lisaks käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatutele juriidiline isik, mis osutab oma pädevusvaldkonnas nõustamisalaseid ja uuringute läbiviimisega seotud teenuseid ning vastab rakendusüksuse kinnitatud ja veebilehel avaldatud valikukriteeriumitele;
 7) nõustamine on individuaalne tegevus, mille käigus IOT või AOT pakub VKE esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus VKE esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle VKE-le. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks;
 8) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud uuring;
 9) tootearendus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud tegevus;
 10) arendustöötaja on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kelleks on näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või muu arendamisega seotud töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon Eestist või välisriigist ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõpe on asjaomane töökogemus. Arendustöötaja ei tegele müügitööga;
 11) innovatsiooniosaku taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid;
 12) arendusosaku taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid, sealhulgas projekti plaan;
 13) projekti plaan on projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mille koostamise juhend avaldatakse rakendusüksuse veebilehel;
 14) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada rakendusüksusele nõutud dokumente;
 15) müügi vahendamine on vahendajate, maaklerite ja teiste kauplejate tegevus, kes viivad kokku müüjad ja ostjad, korraldavad äritehinguid teise poole nimel, sealhulgas interneti kaudu ning müük oksjonite, sealhulgas internetioksjonite kaudu.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse §-s 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajate suurenemisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused.

 (2) Käesoleva määruse alusel toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) toote- ja teenusearenduse alane nõustamine;
 2) tootmise- ja tehnoloogiaalane nõustamine;
 3) tootekatsetuste ja tööstuslike eksperimentide korraldamine;
 4) teostatavus- ja tasuvusuuringute korraldamine;
 5) patendi-, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse alane õiguskaitse nõustamine, uuringud ja registreerimine;
 6) metroloogia, standardiseerimise ja sertifitseerimise alane nõustamine;
 7) tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ning nende juurutamine.

 (3) Käesoleva määruse alusel ei toetata järgmisi tegevusi:
 1) tasemeõpe või täienduskoolitus, sh kutseõppe tasemeõpe, rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadijärgne õpe, erialakoolitus, täiendusõpe ning muud samalaadsed koolitused või õppereisid;
 2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlbliku kulu eest tasutakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate suurenemiseks ning käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele, osakaaludele abikõlblikest kuludest ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) käesoleva määruse § 6 lõikes 2 toodud tegevuste elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud vastavalt IOT-lt või AOT-lt;
 2) arendusosakut taotledes töölepingu alusel palgatud arendustöötaja personalikulu tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,5 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt 20 tundi nädalas. Nimetatud abikõlbliku kulu maksimaalne määr projekti abikõlblikust summast on kuni 50%. Arendustöötaja töökoht asub Eestis;
 3) arendusosakut taotledes tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu tingimusel, et kulu maksimaalne määr projekti abikõlblikust summast on kuni 20%.

 (4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. Arendustöötaja palkamisel ei ole abikõlblik taotluse esitamise ajal taotleja juures töötava arendustöötaja personalikulu, olemasoleva töökoha täitmine ega taotleja juures töötava töötaja asendamine.

 (5) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

 (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

 (7) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2023. a.

 (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

 (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud.

 (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist abikõlblikkuse perioodi jooksul, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks. Projekti pikendamist saab taotleda ühe korra ning maksimaalselt kuue kuu võrra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaegu.

 (6) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus rahuldatakse, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

 (7) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

§ 9.  Toetuse piirmäär, tingimused ja omafinantseering

 (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on:
 1) innovatsiooniosakul 4000 eurot;
 2) arendusosakul 20 000 eurot.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:
 1) innovatsiooniosakul kuni 80%;
 2) arendusosakul kuni 70%.

 (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

 (4) Projektile antava toetuse maksimaalne summa ja toetuse osakaal sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetust taotletakse jooksvalt. Toetust antakse taotlejale nii innovatsiooniosakut kui ka arendusosakut taotledes ühekordselt.

 (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

 (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

 (5) Rakendusüksus võib taotluste vastuvõtmise peatada, kui meetme tegevuse rahastamise eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate taotluste mahuga, millele ei ole veel tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust.

§ 11.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühingust VKE.

 (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ning § 3 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotleja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodule vastama järgmistele tingimustele:
 1) taotleja on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust;
 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
 3) innovatsiooniosaku taotleja ei ole varem käesoleva määruse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord” alusel innovatsiooniosaku toetust saanud või kui innovatsiooniosaku taotleja on saanud nimetatud määruste alusel arendusosaku toetust, peab vastav projekt olema innovatsiooniosaku taotluse esitamise hetkeks lõpetatud;
 4) arendusosaku taotleja ei ole varem käesoleva määruse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord” alusel arendusosaku toetust saanud või kui arendusosaku taotleja on saanud nimetatud määruste alusel innovatsiooniosaku toetust, peab vastav projekt olema arendusosaku taotluse esitamise hetkeks lõpetatud;
 5) innovatsiooniosaku taotlejal ei ole taotluse esitamisele eelneva aasta jooksul olnud kehtivat lepingut IOT-ga käesoleva määruse § 6 lõikes 2 kirjeldatud tegevuste hankimiseks;
 6) taotleja juures töölepingu alusel töötav või töövõtulepingu alusel tegutsev isik ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti algust tegutsenud töö- ega töövõtulepingu alusel IOT-s või AOT-s. Juhul kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tööta taotlejas töölepingu või töövõtulepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava asutuse struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust;
 7) taotlejale vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot;
 8) maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse osa raames taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
 9) juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

§ 12.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude projekti elluviimiseks vajalike vahendite või dokumentide olemasolu;
 2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust;
 3) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 13.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud toetatavatele tegevustele ja projekt vastab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 toodud eesmärkidele;
 2) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-s 9 sätestatud maksimaalset toetuse summat ega toetuse osakaalu.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) andmed taotleja kohta: ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
 2) taotleja projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;
 3) andmed projekti kohta: projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti maksumus, taotletava toetuse summa;
 4) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga;
 5) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega;
 6) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist koos teostatavate tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus;
 7) kui arendusosakuga taotletakse nõustamisalaste ja uuringutega seotud teenuse ostmist rakendusüksuse valikukriteeriumitele vastavalt nõustamisteenuse osutajalt, esitatakse lähteülesanne ning võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostuteenuste korral olenemata nende maksumusest. Kui taotlejal ei ole võimalik esitada kolme sõltumatut hinnapakkumist, lisatakse taotlusele sellekohane põhjendus;
 8) arendusosaku taotluses esitatakse projekti plaan ja projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;
 9) arendusosakuga taotletakse arendustöötaja kaasamisel esitatakse arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakiri;
 10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 11) taotleja kontserni liikmete skeem;
 12) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse §-s 11 toodud nõuetele;
 13) taotleja nõusolek vaideotsuse elektrooniliselt kätte toimetamiseks, kui taotleja on sellise kätte toimetamise viisiga nõus;
 14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, esmasest läbivaatamisest, taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, projektide hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda rakendusüksuse määratud tähtajaks taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 10 tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse registreerimisest ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

§ 15.  Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine

 (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja esitatud koos kõigi nõutavate lisadega.

 (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb käesoleva määruse § 10 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest ja tuvastatud asjaolust.

 (3) Kui taotluses avastatakse ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuded.

 (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele;
 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja ja kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli;
 4) esinevad käesoleva määruse § 1 lõigetes 4–6 sätestatud asjaolud.

 (4) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust käesoleva määruse §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

§ 17.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse. Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.

 (2) Kui taotluse hindamisel avastatakse puudused või vajatakse taotluse hindamiseks lisainformatsiooni, teatatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse lisateabe esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg. Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

 (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

 (4) Innovatsiooniosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju taotleja probleemi kõrvaldamisele, esitatud taotluse kvaliteet, projektimeeskonna suutlikkus ning projekti kuluefektiivsus (koondhindest 40%);
 2) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (koondhindest 30%);
 3) projekti mõju taotleja ja IOT vahelise pikaajalise koostöö tekkimisele (koondhindest 30%).

 (5) Arendusosaku taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti probleemipüstitus, eesmärk, tegevuskava ja kuluefektiivsus (koondhindest 50%);
 2) projekti meeskond (koondhindest 30%);
 3) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (koondhindest 20%).

 (6) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud hindamiskriteeriumitest ja kooskõlastab metoodika enne kinnitamist rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotluste esitamise alguskuupäeval.

§ 18.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotlus kuulub rahuldamisele kas täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele:
 1) on käesoleva määruse § 17 lõikes 4 või 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;
 2) ei ole üheski § 17 lõikes 4 või 5 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 2,0.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused;
 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
 3) toetuse maksmise tingimused.

 (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (5) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-teeninduse kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, on taotluse osaline rahuldamine põhjendatud juhul, kui:
 1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
 2) toetust on osaliselt taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või ei vasta turutingimustele või ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised, vajalikud või põhjendatud;
 3) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.

 (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele, kui rakendusüksus on vormistanud kõrvaltingimuse saabumise või täitmise kohta vastava teabe taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 3.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja e-teeninduse kaudu esitatud vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgnevatel juhtudel:
 1) kui taotleja soovib muuta projektis ettenähtud tegevusi, eesmärke, IOT-d või AOT-d;
 2) kui taotleja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 5.

 (3) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka käesoleva määruse § 17 lõikes 4 või 5 sätestatud projektide hindamiskriteeriumide alusel.

 (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul 10 tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

 (6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 sätestatud alus või:
 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2023. aasta 31. augustiks.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 21.  Aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele e-teeninduse kaudu projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:
 1) innovatsiooniosaku lõpparuande;
 2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja lõpparuande.

 (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma e-teeninduses.

 (3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 9 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

 (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

 (5) Projekti vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, sealhulgas teostatud tööd ning eesseisvad tegevused;
 2) toetuse saaja allkirjastatud kinnitus andmete õigsuse kohta.

 (6) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
 1) andmed projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas teostatud tööd;
 2) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
 3) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.

 (7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi hiljemalt 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

§ 22.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

 (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõikele 1. Toetuse saajale ettemakseid ei tehta.

 (3) Toetuse maksmise eeldus tegelike kulude alusel on:
 1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende tasumine täies ulatuses, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel;
 2) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja nende maksmine omafinantseeringu ulatuses, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel;
 3) maksetaotluse ja projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine.

 (4) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (5) Makse teostamiseks esitab toetuse saaja e-teeninduse kaudu maksetaotluse, millele peavad olema lisatud koopiad kuludokumentidest ja kulude, sealhulgas käibemaksu, tasumist tõendavatest dokumentidest.

 (6) Kui toetuse saajale tehakse makse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel, tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid 10 kalendripäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

 (7) Enne järgmise maksetaotluse esitamist peab käesoleva paragrahvi lõikes 7 esitatud nõue olema täidetud või vastasel juhul võib rakendusüksus peatada edaspidi toetuse saajale toetuse maksmise ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel.

 (8) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, tööleping, palgaleht, saateleht, tööde vastuvõtu akt ja leping. Toetust makstakse ainult siis, kui toetuse saaja on abikõlblike kulude eest tasunud pangaülekandega.

 (9) Rakendusüksus menetleb maksetaotlusi kuni 20 tööpäeva alates maksetaotluse esitamisest.

 (10) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse summa.

 (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (12) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
 1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
 2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
 3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
 4) tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmisel tasaarveldatakse see sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 23.  Toetuse saaja kohustused ja õigused

 (1) Toetuse saaja täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja §-s 26 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
 3) esitab lähteülesande ja selle alusel vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja esitatud võrreldavat hinnapakkumist, juhul kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ning kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu summa käibemaksuta ületab 5000 eurot. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 4) esitab rakendusüksuse valikukriteeriumitele vastavalt nõustamisteenuse osutajalt nõustamis- ja uuringutealase teenuse ostmisel lähteülesande ning võrreldavad hinnapakkumised kõigi ostuteenuste korral olenemata nende maksumusest, kui on muutunud ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga. Kui toetuse saajal ei ole võimalik esitada kolme sõltumatut hinnapakkumist, lisatakse taotlusele sellekohane põhjendus;
 5) esitab rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt;
 6) teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi, seaduslike või volitatud esindajate ja omandisuhte muutumisest, ümberkujundamisest, lõpetamisest ja likvideerimismenetluse, sealhulgas pankrotimenetluse, alustamisest ja muudatusest toetuse saaja käibemaksu tasumise kohustuse osas projekti kestvuse perioodil ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 7) viivitamata kirjalikult informeerib projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
 8) teavitab rakendusüksust viivitamatult kirjalikult projekti teostamise ajal projekti teostamise asukohaks oleva ettevõtja või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste omandamisest, ümberkujundamisest või võõrandamisest;
 9) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Toetuse saajal on õigus:
 1) saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) esitada oma seisukohad vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2.

§ 24.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus täidab lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-teeninduses;
 2) teavitab toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 3) teavitab toetuse saajat viivitamatult kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsustest;
 4) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 5) kontrollib projekti elluviimist;
 6) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate;
 7) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;
 8) vaatab läbi ja kiidab heaks või lükkab tagasi projekti aruanded hiljemalt 20 tööpäeva jooksul nende laekumisest ja esitab aruanded struktuuritoetuse registrisse;
 9) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;
 10) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 11) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
 12) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) kontrollida kulude abikõlblikkust;
 4) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduse, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel;
 8) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 25.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ja ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Liisa Oviir
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler