Teksti suurus:

Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 13.11.2018, 8

Heliloomingu ja muusikaalaste väljaannete toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 12.11.2018 nr 5

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

 (1) Määrusega kehtestatakse taotlusvoorust „Helilooming ja muusikaalased väljaanded” (edaspidi taotlusvoor) vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks tingimused ja kord.

 (2) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.

 (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

 (4) Määruse rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja).

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärk on väärtustada eesti heliloojaid ja heliloomingut, rikastada uue heliloomingu kaudu eesti muusikaelu ning talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavus, samuti muusikavaldkonnale oluliste teatmeteoste, kultuuriuurimuste, monograafiate jms ilmumine.

 (2) Toetuse andmise tulemusena on loodud ja avalikult esitatud uusi heliteoseid ning ilmunud on uued muusikaalased väljaanded.

§ 3.  Toetatavad tegevused ja vähese tähtsusega abi

 (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse ning mille raames toetatakse
 1) loodud uue heliteose avalikku esitust ja/või salvestust;
 2) muusika loomist teatrietendusele ja/või filmile;
 3) muusikateoste teksti loomist, kui tegemist on spetsiaalselt uue heliteose jaoks kirjutatud teksti või libretoga;
 4) Eesti muusika, sealhulgas nootide ja muusikaalaste väljaannete kirjastamist ja digitaalselt kättesaadavaks tegemist;
 5) helilooja residentuuri muusikaorganisatsiooni või kollektiivi juures;
 6) heliloomingu rahvusvahelisi ühistellimusi juhul, kui teos tellitakse Eestis alaliselt elavalt heliloojalt või Eestit esindavalt heliloojalt.

 (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tegevuste toetamine võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks VTA määruse artikli 3 tähenduses ning sellise abi andmisel lähtutakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust.

 (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot.

 (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikuid, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

2. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 4.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
 1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasema projekti raames toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata;
 4) ta on suutlik käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja projekti mitteabikõlblikke kulusid tasuma;
 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi toetuse andja ees.

 (3) Taotleja peab olema suutlik omafinantseeringut ja mitteabikõlblikke kulusid tasuma kuni projekti lõppemiseni.

§ 5.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning see peab panustama käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamisse.

 (2) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud summa ja osakaalu piiridesse ja projekti eelarve peab sisaldama käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud määral omafinantseeringut.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

 (4) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) üldandmed taotleja kohta;
 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, projekti elluviimise koht, eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 3) projekti sisu ülevaade;
 4) projekti tegevus- ja ajakava;
 5) koostööpartnerite loetelu;
 6) turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
 7) projekti meeskonna ning tegevuseks vajaliku tugistruktuuri kirjeldus;
 8) muusikaalaste väljaannete jaoks toetuse taotlemisel litsentsilepingu koopia või autori luba väljaande publitseerimiseks, sealhulgas tuleb nimetada ja esitada väljaande pealkiri, autor või koostaja, kunstnik ja noodigraafik. Sõltuvalt väljaande sisust tuleb esitada illustratsioonid või fotod või noodinäited, kui need on kavandataval väljaandel olemas, ning maht, formaat, trükikoda, värvilisus, köitmisviis, paber ja kaanematerjal, tiraaž, ilmumisaeg ja peamised levituskanalid;
 9) heliloomingu jaoks toetuse taotlemisel tellitava heliteose kestus, esituskoosseis, esiettekande aeg, koht ja esitaja, esiettekandega seotud võimalikud koostööpartnerid, info võimalike taasesituste ja nendega seotud partnerite kohta ja helilooja poolt allkirjastatud vabas vormis kinnituskiri selle kohta, et ta on teadlik plaanitavatest tegevustest, projekti ajakavast ning on andnud nõusoleku kirjutada teos taotluses kinnitatud pikkusega ja kinnitatud koosseisule taotlejaga kokku lepitud tähtajaks;
 10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu.

 (5) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel tuleb taotlejal esitada ühine taotlus heliloojaga, kelle residentuuri planeeritakse. Taotlus peab sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodule koostööperioodiks kavandatud ühistegevusi, sealhulgas uudisloomingu tellimist, varasema loomingu ettekandeid, raadio- ja telesaateid, kaasatavaid koostööpartnereid, turundus- ja kommunikatsiooniväljundeid, mis aitavad väärtustada helilooja loomingulist tegevust ja pärandit ning aitavad tõsta avalikkuse teadlikkust konkreetsest heliloojast.

 (6) Käesoleva määruse § 3 lõike 3 punktis 6 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel peab taotlus sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodule heliteose esitamise rahvusvahelist ajakava, kõigi koostööpartnerite ametlikku kirja, mis kinnitab nende valmisolekut heliteost rahastada ning tagada ettekanded. Samuti peab taotlus sisaldama infot heliteose esituskonteksti ning koostööpartneri rahalise panuse kohta, heliteose honorari, helilooja varasema loomingu ettekandeid, raadio- ja telesaateid, turundus- ja kommunikatsiooniväljundeid, mis aitavad väärtustada helilooja loomingulist tegevust ja pärandit ning aitavad tõsta avalikkuse teadlikkust konkreetsest heliloojast ning tutvustavad koostööd ning Eestit kui partnerit.

 (7) Kui taotleja on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

 (8) Kui taotleja taotleb mitme projekti rahastust, tuleb iga projekt esitada eraldi taotluses, väljaarvatud, kui projekt sisaldab ühe sündmuse, kontserdihooaja või -sarja jaoks mitme heliteose tellimust.

§ 6.  Taotlusvooru avamine

 (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.

 (2) Taotlusvooru tähtpäevast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 7.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus tuleb esitada käesoleva määruse § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

 (2) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

 (3) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

3. peatükk Kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Kulu on abikõlblik, kui see on tegevuste elluviimiseks vajalik, põhjendatud, tekib projekti abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ning on kooskõlas õigusaktidega.

 (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning tekib käesoleva määruse § 3 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste käigus.

 (3) Abikõlblik kulu on
 1) kulu, mis on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt, väljaarvatud kulu, mis tasutakse kooskõlas käesoleva määruse § 10 lõikega 3 kolmanda isiku või koostööpartneri panusest;
 2) kulu, mis on tõendatud algdokumendiga;
 3) kulu, mis on tehtud järgides riigihangete seaduse põhimõtteid ja on kooskõlas käesoleva määruse § 20 punktiga 4;
 4) kulu, mis on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamises ja vastab Eesti finantsaruandluse standardile;
 5) töö- ja autoritasu, sealhulgas teenus-, esinemis- ja litsentsitasu ja muu võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning maks. Autorilt töö või teenuse tellimise või autoritasu maksmise korral peab olema autoriga sõlmitud kirjalik leping;
 6) muusikaalase väljaande koostamise, toimetamise ning trükkimise kulu;
 7) käibemaks juhul kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

 (4) Mitteabikõlblik kulu on
 1) salvestuse ja ettekande korraldamise kulu;
 2) festivalide, kontsertide, konkursside, meistrikursuste ja sündmustega otseselt seotud trükiste, sealhulgas kavaraamatute, festivali buklettide koostamise, toimetamise ja trükkimise kulu;
 3) ruumide rendi ja üüri kulu;
 4) sularahas tasutud kulu;
 5) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
 6) CD, DVD jm infokandja kulu;
 7) tehnika ja töövahendite soetamise kulu, väljaarvatud kui rendikulu on tõendatult suurem kui soetamise kulu;
 8) esinduskulu ja kingitused;
 9) taotlusvooru eesmärgiga ja toetatava tegevusega mitteseotud põhjendamatu ja ebaoluline kulu;
 10) käibemaks juhul, kui toetuse taotleja on käibemaksukohustuslane;
 11) rahatrahv ja rahaline karistus;
 12) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
 13) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest.

§ 9.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 31. detsember.

 (3) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste, muusikaliste suurvormide ning ühe sündmuse, kontserdihooaja või -sarja jaoks mitme heliteose tellimise projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui taotlusvooru väljakuulutamisele ülejärgneva kalendriaasta 31. detsember.

 (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja
 2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

 (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada taotleja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

 (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

 (8) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 10.  Toetuse minimaalne ja maksimaalne summa ning osakaal

 (1) Taotletava toetuse minimaalne summa on 2000 eurot ja maksimaalne summa käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel 25 000 eurot taotleja kohta.

 (2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:
 1) eraõigusliku juriidiliste isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja puhul 90%;
 2) avalik-õigusliku juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse puhul 80%.

 (3) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 peab toetuse saaja vähemalt 10% või 20% taotluses esitatud projekti abikõlblikest kuludest katma vahenditest, mis ei ole riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatav või tagastamatu toetus.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 11.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest.

 (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 3 lõikes 4 toodud asjaolu ilmnemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.

 (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

 (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

 (6) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et taotletav toetuse summa ja lubatud osakaal ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.

 (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded.

§ 12.  Taotluse hindamine

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseisu avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist.

 (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
 1) projekti vastavus taotlusvooru eesmärgile;
 2) uue heliteose või käsikirja olulisus eesti rahvuskultuuri ja muusikaelu jaoks;
 3) valdkondlik mõju;
 4) uue heliteose võimalikud plaanitavad esitused lisaks esiettekandele ning võimekus jõuda kollektiivi püsirepertuaari;
 5) projekti teostajate professionaalsus, eelnev kogemus samas valdkonnas ning haldusvõimekus;
 6) koostööpartnerite olemasolu ja panus projekti elluviimisel;
 7) teavitustegevuste, turundus- ja kommunikatsiooniplaani olemasolu ja läbimõeldus;
 8) eelarve realistlikkus, kuluartiklite põhjendatus ning kaasfinantseerimise, sealhulgas muude avaliku sektori toetuste ja omafinantseeringu määr kogu eelarves;
 9) kirjastaja õigus kirjastada autori antud teost vastavalt autoriõiguse seadusele;
 10) esitatud taotluse kvaliteet, sealhulgas vajaliku sisulise ja finantsinformatsiooni olemasolu;
 11) projekti ajakriitilisus.

 (3) Hindamiskomisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

 (4) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama.

 (5) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

§ 13.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.

 (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui
 1) taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määrused nimetatud nõuetele ja
 2) taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele.

 (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu ja/või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

 (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, väljaarvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui
 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele;
 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta.

 (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

 (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

§ 14.  Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

 (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
 1) taotluse osalist rahuldamist;
 2) taotluse rahuldamata jätmist, väljaarvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne
 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, väljaarvatud kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

 (3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50 ning muudel haldusmenetluse seaduse § 40 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 15.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

 (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast juhul, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

 (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

 (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

6. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine 

§ 17.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Ettemaksena makstakse toetus välja toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud maksetaotluse alusel, kus on sätestatud ettemakse vajadus ja kulude prognoos.

 (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18.  Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 30 tööpäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates.

 (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist.

 (4) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg.

 (5) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 19.  Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

 (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
 2) käesoleva määruse § 2 lõikes 1 toodud eesmärki ja käesoleva määruse § 2 lõikes 2 toodud tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi;
 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid;
 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
 8) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

 (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta:
 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse;
 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

 (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

 (4) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi korral, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

 (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

 (6) Ebaseadusliku riigiabi, sealhulgas vähese tähtsusega abi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates Euroopa Komisjoni kehtestatud määrade järgi.

 (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

 (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

 (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

 (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

 (11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, kuid see ei saa olla pikem kui neli kuud.

 (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

 (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

 (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

8. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 20.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise, projekti eduka elluviimise käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas
 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
 2) tagab nõutud ulatuses projekti omafinantseeringu;
 3) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
 4) esitab koos aruandega loodud heliteose partituuri või muusikaalase väljaande;
 5) järgib projektiga seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
 6) järgib vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid kui see on kohane;
 7) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi;
 8) säilitab toetuse taotlemise, kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
 9) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
 10) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi;
 11) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
 12) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
 13) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
 14) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude.

§ 21.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus
 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
 2) esitada oma seisukohad käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
 3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
 4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses.

§ 22.  Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
 2) tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise;
 3) säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
 4) kontrollima projekti elluviimist;
 5) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid.

§ 23.  Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus
 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavuskontrolli käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel;
 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
 7) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 8) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
 9) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 19 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
 10) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel vastavasisulise taotluse olemasolul projekti elluviimise aega ja sellest tulenevalt projekti abikõlblikkuse perioodi.

Indrek Saar
Minister

Tarvi Sits
Kantsler