Teksti suurus:

Veeseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:23.12.2013
Avaldamismärge:RT I, 13.12.2013, 4

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.12.2013 otsus nr 333

Veeseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 21.11.2013

§ 1. Veeseaduse muutmine

Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) nende veehaarete sanitaarkaitsealad, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mille projektikohane tootlikkus ööpäevas on rohkem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad enam kui 50 inimest;
2) nende veehaarete sanitaarkaitsealad, mida kavatsetakse kasutada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärgil;”;

2) paragrahvi 315 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) tagada hea keskkonnatava järgimine.”;

3) paragrahvi 315 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 327 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 rakendamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse § 318 kohase vesikonna tunnuste ning inimtegevuse ja veekasutuse analüüsi tulemusi, põhjaveekogumi geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, inimtegevuse mõju põhjavee keemilisele seisundile, pinnavee ja muude põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide mõju põhjaveekogumile ning põhjavee seireandmeid.”;

5) paragrahvi 327 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Põhjaveekogumi koguseline seisund on hea, kui on täidetud kõik käesoleva seaduse § 324 lõike 4 punkti 2 alusel kehtestatud koguselise seisundi näitajate tingimused.”;

6) paragrahv 328 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 328. Ohustatud põhjaveekogumi ja halvas seisundis põhjaveekogumi seisundi hindamine

(1) Keskkonnaministeerium koostab iga ohustatud põhjaveekogumi ohustatuse ja halvas seisundis põhjaveekogumi halva seisundi põhjuste hindamiseks selle põhjaveekogumi täiendava kirjelduse ning meetmeprogrammi põhjaveekogumi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses on põhjaveekogum ohustatud, kui inimtegevuse tõttu ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada selle head seisundit.

(3) Põhjaveekogum on halvas seisundis, kui selle keemiline või koguseline seisund on halb.

(4) Ohustatud põhjaveekogumi või halvas seisundis põhjaveekogumi täiendav kirjeldus sisaldab üksikasjalikku teavet järgmiste näitajate kohta:
1) põhjaveekogumi geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused;
2) põhjavee keemiline koostis;
3) pinnakate;
4) aasta keskmine pikaajaline põhjavee toitumismäär;
5) inimtegevuse ja ökosüsteemide mõju põhjaveekogumi seisundile;
6) põhjaveekogumiga seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning põhjaveekogumi vastastikune mõju, sealhulgas veevahetuse suund ja hulk;
7) vesikonna veeseireprogrammi andmed.

(5) Ohustatud põhjaveekogumi või halvas seisundis põhjaveekogumi täiendav kirjeldus avaldatakse veemajanduskavas.

(6) Iga ohustatud või halvas seisundis põhjaveekogumi kohta tehakse kindlaks saasteained, mis on ohustatuse või halva seisundi põhjuseks või indikaatornäitajaks, ning määratakse nende saasteainete sisalduse läviväärtused.”;

7) paragrahvi 8 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõna „tähtajaline”;

8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Paisutamiseks ei ole vaja vee erikasutusluba, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutamine toimub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistus sisalduvatel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kaitset vajavatel veekogudel või nende lõikudel.”;

9) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vee erikasutusõigus tekib tähtajatu vee erikasutusloa alusel, välja arvatud juhul, kui:
1) luba taotletakse tähtajaliselt;
2) vee erikasutus on ühekordne;
3) põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust;
4) esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud juhud;
5) vee erikasutusluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga.”;

10) paragrahvi 9 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) vastavalt vajadusele seire nõuded veekogu paisutamise korral;”;

11) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vee erikasutusloa taotlejal peab olema veekogu omaniku nõusolek, kui vee erikasutus toimub võõral veekogul. Nimetatud nõusolekut ei nõuta käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 ja §-s 13 sätestatud juhul.”;

12) paragrahvi 9 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 51–54 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul antakse vee erikasutusluba tegevuse kestuse ajaks.

(52) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul ei anta vee erikasutusluba kauemaks, kui on kinnitatud põhjaveevaru.

(53) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul määrab vee erikasutusloa tähtaja loa andja.

(54) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul ei anta vee erikasutusluba kauemaks, kui on sõlmitud haldusakt või kasutusleping.”;

14) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Vee erikasutusloa kirjaliku taotluse esitab taotleja vee erikasutusloa andjale, kes teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Vee erikasutusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse vee erikasutusloa taotlejale teatavaks posti teel või elektrooniliselt kolme kuu jooksul nõuetekohase taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates. Vee erikasutusloa taotlusmaterjalid koostab taotleja omal kulul.”;

15) paragrahvi 9 lõike 101 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) vee erikasutusloaga määratud tegevusest tulenev keskkonnamõju võib põhjustada kahjulikke keskkonnamuutusi, mistõttu muudetakse vee erikasutusloa nõudeid;”;

16) paragrahvi 9 lõiget 101 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) vee erikasutuses kasutatav tehnoloogia, seade või kemikaal on oluliselt muutunud ja seetõttu tuleb muuta vee erikasutusloa nõudeid;
7) muutub reoveekogumisala, reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormus.”;

17) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 102 järgmises sõnastuses:

„(102) Vee erikasutusluba võib muuta, kui avalik huvi selle muutmiseks kaalub üles isiku usalduse.”;

18) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Veekogu paisutamine

(1) Paisutamist kavandaval isikul peab olema veekogu paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.

(2) Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (edaspidi pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit.

(3) Paisu ehitamiseks peab olema ehitusseaduse kohane ehitusluba.

(4) Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.

(5) Paisu omanik või valdaja on kohustatud:
1) tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse;
2) tagama paisul kalastiku kaitse, sealhulgas Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata veekogudel;
3) tagama vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku äravoolu, kui looduslik äravool on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem;
4) teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnainspektsiooni või Päästeametit;
5) kõrvaldama paisu avarii või avariiohu.

(6) Vesiehitis on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis.

(7) Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluhulk vooluveekogus, mis tagab ökosüsteemi toimivuse.

(8) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab paisu ehitamise projekteerimistingimuste taotluse ja projekteerimistingimused enne nende andmist Keskkonnaametiga. Keskkonnaamet kooskõlastab projekteerimistingimuste taotluse ja projekteerimistingimused 30 päeva jooksul nende saamisest arvates. Kooskõlastamise ajal ehitusseaduses sätestatud menetlustähtaeg pikeneb käesolevas lõikes kooskõlastuse andmiseks määratud tähtaja võrra.

(9) Keskkonnaametil on õigus nõuda kalade läbipääsu tagamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata veekogudel, arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi.

(10) Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse ja paisu kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

19) seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

§ 171. Veekogu veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine

(1) Veekogu veetaseme alandamise tingimused määratakse vee erikasutusloas.

(2) Veekogu veetaseme alandamine on vooluveekogul olemasoleva veetaseme langetamine rohkem kui 0,3 meetrit.

(3) Kui paisutamiseks ei ole vee erikasutusluba vaja, tuleb veetaseme alandamisel ja paisutuse likvideerimisel järgida käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõudeid.

(4) Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat vee erikasutusluba või kui vee erikasutusloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima.

(5) Paisutuse likvideerimisel peab paisu omanik või valdaja korrastama paisutusala.

(6) Kui paisutamiseks on vaja vee erikasutusluba ning kavandatakse sellise paisutuse likvideerimist või veetaseme alandamist tasemele, milleks vee erikasutusluba enam vaja ei ole, esitab paisu omanik või valdaja Keskkonnaametile kirjaliku teatise, mis peab sisaldama:
1) paisu omaniku ja kasutaja nime ning isikukoodi või registrikoodi;
2) kontaktinfot, sealhulgas telefoninumbrit ja aadressi;
3) paisu asukoha kinnistu katastrinumbrit;
4) paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise aega;
5) andmeid veetaseme alandamise korral normaalpaisutustaseme kohta;
6) kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohta.

(7) Keskkonnaamet teeb otsuse paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise kohta või keeldub põhjendatult otsuse tegemisest 20 tööpäeva jooksul teatise esitamisest arvates.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemisel võib Keskkonnaamet seada keskkonnakaitsetingimusi veetaseme ühtlaseks alandamiseks, setete ja risu paisust allapoole jäävasse voolusängi juhtimise vältimiseks ning paisutusala korrastamiseks.

(9) Täpsustatud nõuded veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise kohta kehtestab keskkonnaminister määrusega.”;

20) paragrahvi 266 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus ja põhjavett ohustavad saasteained määratakse iga põhjaveekogumi kohta, arvestades:
1) põhjavee saasteainetesisalduse taustataset;
2) põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi;
3) põhjaveekogumist sõltuvate veekogude, maismaaökosüsteemide ja märgalade seisundit ning nende vastastikust seost ja vastastikuse mõju ulatust;
4) võimalikku mõju, mida avaldab praegune või tulevane õigustatud sekkumine põhjavee kasutusse või funktsioonidesse;
5) inimtegevust, sealhulgas hajukoormusallikatest pärinevaid saasteaineid;
6) saasteainete päritolu, nende võimalikku esinemist looduses, toksilisust ja kalduvust levida, püsivust ja bioakumulatsiooni potentsiaali.

(3) Taustatase käesoleva seaduse tähenduses on saasteaine sisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid inimtekkelisi muutusi.”;

21) paragrahvi 266 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Veemajanduskavas avaldatakse:
1) ohustatud põhjaveekogumite nimekiri koos põhjaveekogumite kirjeldusega;
2) põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri ja nende saasteainete sisalduse läviväärtused;
3) läviväärtuste kehtestamise menetluse kokkuvõte;
4) looduslikult esineva saasteainesisalduse läviväärtuse ja selle taustataseme suhe;
5) saasteainesisalduse läviväärtuse ja õigusaktidega kehtestatud põhja- ja pinnavee piirväärtuste ning muude saasteainete toksilisuse, ökotoksilisuse, püsivuse, bioakumulatsiooni potentsiaali ja levimiskalduvuse andmete suhe.”;

22) paragrahvi 268 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui põhjaveekogumi põhjavee kvaliteedi piirväärtuste rakendamine ei taga põhjaveekogumist sõltuva pinnaveekogumi keskkonnaeesmärkide saavutamist või põhjustab pinnaveekogumi ökoloogilise või keemilise seisundi märkimisväärset halvenemist või kahju põhjaveekogumist sõltuvale maismaaökosüsteemile, tuleb keskkonnaministril kehtestada nende põhjavee saasteainete kvaliteedi piirväärtustest rangemad läviväärtused.”;

23) paragrahvi 268 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul kehtestab keskkonnaminister määrusega põhjavee saasteainete kvaliteedi piirväärtusest rangemad läviväärtused.”;

24) paragrahvi 2610 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud punkte ei tohi veemajanduskavade kuueaastase perioodi vältel muuta.”;

25) paragrahvi 334 lõike 4 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet.”;

27) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Keskkonnainspektsioon teostab järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(23) Keskkonnaamet teostab järelevalvet käesoleva seaduse § 17 lõikes 9 sätestatud nõude täitmise üle juhul, kui vee erikasutusluba ei ole nõutav.”;

28) paragrahvi 401 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 141 järgmises sõnastuses:

„(141) Käesoleva seaduse 41. peatüki 5. jagu ei kohaldata enne 2010. aasta 1. jaanuarit avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitistele.”;

30) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

„(24) Enne 2014. aasta 1. jaanuarit antud vee erikasutusload kehtivad kuni nendes märgitud kehtivusaja lõpuni, välja arvatud heitvee ja sademevee suublasse juhtimiseks antud vee erikasutusload, mis kehtivad enne käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumist loas esitatud tingimustel loa kehtivuse lõpuni, kuid mitte kauem kui 2015. aasta 1. jaanuarini.”;

31) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Enne 2010. aasta 1. jaanuarit avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul tuleb hoonestusluba taotleda hiljemalt 2016. aasta 31. detsembriks.”.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 9 ja 13 jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json