Teksti suurus:

Maapõueseaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.01.2020
Avaldamismärge:RT I, 14.01.2020, 2

Maapõueseaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine

Vastu võetud 09.01.2020 nr 2

Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike 3, § 22 lõike 3, § 34 lõike 11, § 54 lõike 9, § 62 lõike 11 ja § 64 lõike 10 alusel.

§ 1.  Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind” muutmine

Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind” pealkirjast, § 1 lõikest 1, § 2 lõikest 1, § 4 lõikest 3 ja § 10 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö loa,”.

§ 2.  Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” muutmine

Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa ja”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja on kohustatud vähemalt kümme päeva enne välitööde algust teavitama tööde tegemise ajast ning kohast üldgeoloogilise uurimistööga kattuvate kinnisasjade omanikke ning riigile kuuluva kinnisasja korral riigivara valitsejat või valitsema volitatud asutust.”;

3) paragrahvi 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 20 ja 21 järgmises sõnastuses:

„(20) Kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires leidub käesoleva määruse § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud mitme erineva kasutusalaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavaraplokke moodustama, kui § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavaraploki kogumahust ja alla 100 000 m³.

(21) Aladel, kus ei ole geoloogilistel või mäetehnilistel põhjustel võimalik eristada plokkidena eri kasutusalaga maavara, tuleb aluseks võtta karbonaatkivimist saadud killustiku laboriproovide näitajate kaalutud keskmine.”;

6) paragrahvi 44 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lisaks esitatakse kõik aruande graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta.”;

7) paragrahvi 45 lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või”;

8) paragrahvi 45 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja esitab üldgeoloogilise uurimistöö aruande või uuringuaruande ning keskkonnaregistri kande tegemise otsuse koopia Eesti Geoloogiateenistusele elektrooniliselt Eesti Geoloogiafondis alaliseks säilitamiseks ja avalikuks kasutamiseks 60 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.”;

9) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. jaanuarini keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale esitatud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja uuringuaruanded, mis vastavad kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud aruande koosseisu ja sisu nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldgeoloogilisele uurimistööle, milles määratakse või hinnatakse ümber maavara keskkonnaregistrisse kande tegemiseks, kohaldatakse lisaks käesolevas määruses geoloogilisele uuringule, geodeetilistele ja kartograafilistele töödele, maavaravaru arvutamisele ning geoloogilise uuringu aruande koostamisele kehtestatud nõudeid.”;

10) määrust täiendatakse §-ga 48 järgmises sõnastuses:

§ 48. Liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutuslik teisendamine maavaravaru ümberhindamisel ning maavara kasutusala määramine

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist tehtud liiva- või kruusauuringute lõimiseandmed (edaspidi varasemad andmed) teisendatakse maavaravaru ümberhindamisel ning maavaravaru kasutusala määratakse käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

(2) 0,063 mm ja 0,125 mm sõelte läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela läbindite logaritmimisega võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 0,05 mm ja 0,16 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%):

(3) 0,125 mm, 0,5 mm, 1 mm, 2 mm, 4 mm, 6,3 mm, 8 mm, 12,5 mm, 16 mm, 31,5 mm ja 63 mm läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela avadega φ-skaalas võrranditega, kus d on sõela ava suurus millimeetrites, φ on sõela ava, millele läbindit otsitakse φ skaalas, φ1 ja φ2 on varasemate lähimate sõelte avad φ skaalas, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%):

(4) 20 mm ja 40 mm läbindid loetakse võrdseks varasemate andmete sama ava suurusega sõelte vastavate läbinditega.

(5) 80 mm ja 125 mm läbindid leitakse lineaarse ekstrapoleerimise meetodil varasemate andmete 40 mm ja 70 mm läbindite kaudu, piirates tulemuse 100%-ga, võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 40 mm ja 70 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%):

(6) Kui proovi 31,5 mm läbind jääb vahemikku 60–63,5% või 0,063 mm läbind vahemikku kas 3,4–7,8% või 11–14% vastavalt kas liiva või kruusa klassifitseerimisel, ei saa proovi lugeda usaldusväärselt klassifitseerituks.

(7) Proovi võib varasemate andmete alusel klassifitseerida:
1) ehitusliivaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 5% ja 20 mm läbind on üle 65%;
2) ehituskruusaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%;
3) täiteliivaks, kui 0,05 mm läbind on üle 5% ja 20 mm läbind on üle 65%;
4) täitekruusaks, kui 0,05 mm läbind on üle 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%.

(8) Kui uuringuala piires on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% proovidest, on andmete arvutuslik teisendamine usaldusväärne. Kui usaldusväärselt on võimalik klassifitseerida alla 85% proovidest, ei ole arvutuslik teisendamine piisavalt usaldusväärne ja liiva või kruusa lõimise määramiseks tuleb teha täiendav geoloogiline uuring.

(9) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda ala, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on võimalik seda ala käsitleda eraldi ning sellel ei pea liiva või kruusa lõimise määramiseks tegema täiendavat geoloogilist uuringut.

(10) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda läbilõike kiht, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on lubatud teha geoloogiline uuring vähendatud mahus lõimiseanalüüsiga, keskendudes kihtidele, milles olevaid proove ei ole võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% ulatuses.”.

Rene Kokk
Minister

Meelis Münt
Kantsler

/otsingu_soovitused.json