Teksti suurus:

Riigihangete seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.02.2012
Avaldamismärge:RT I, 14.02.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.02.2012 otsus nr 49

Riigihangete seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 25.01.2012

§ 1. Riigihangete seaduses (RT I, 23.02.2011, 40) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Teenuste hankelepinguga tellitakse CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuseid. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna teenuste hankelepinguga tellitakse käesoleva seaduse lisades 3 ja 4 nimetatud teenuseid.”;

2) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sõlmitav leping või korraldatav ideekonkurss on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega või kui lepingu täitmine eeldab kooskõlas õigusaktidega eriliste turvalisusnõuete täitmist või kui erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste huvide kaitsmiseks;”;

3) paragrahvi 14 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud riigikaitse valdkonnas tegutsev hankija sõlmib kaitseotstarbelise lepingu, kohaldab ta käesolevas seaduses sätestatud korda ulatuses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaga.”;

4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT L 216, 20.08.2009, lk 76–136), artikli 68 alusel ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke piirmäära avaldab registri vastutav töötleja registri veebilehel viivitamata pärast selle igakordset avaldamist Euroopa Komisjoni poolt.”;

5) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Lihthanke korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi lihthanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on 10 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu ning 30 000 eurot ehitustööde hankelepingu korral. Lihthanke piirmäär kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete puhul on 40 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingu ning 250 000 eurot ehitustööde hankelepingu korral.”;

6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud hankija võib kohaldada kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu sõlmimisel 2. peatükis sätestatud korda 51. peatükis sätestatud erisustega, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke piirmääraga või ületab seda.”;

7) paragrahv 181 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 181. Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirjad

(1) Ehitustööde riigihanke piirmäära ületavate ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.

(2) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja võib määrusega kehtestada Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.”;

8) paragrahvi 182 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hankija võib lihthanke korraldamiseks kehtestada lihthanke dokumendi, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Lihthanke dokumendi koostamisel lähtub hankija käesoleva seaduse §-s 24, § 31 lõigetes 2–5 ja 8, §-des 32 ja 33, § 38 lõigetes 1–31 ja 5, §-des 39–41, §-des 47–50 sätestatust või mõnest neist. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihthanke dokumendi koostamisel võib hankija lähtuda käesoleva seaduse 51. peatükis sätestatud erisustest. Kui hankija ei kehtesta lihthanke dokumenti, lähtub hankija lihthanke korraldamisel riigihanke üldpõhimõtetest.”;

9) paragrahvi 30 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) esimesel võimalusel pärast oma majandus- või eelarveaasta algust majandus- või eelarveaasta jooksul kavandatavate asjade ostmise ja CPV määruse VI lisas ning käesoleva seaduse lisas 3 nimetatud teenuste tellimise hankelepingute kohta vastavalt asjade liikide või CPV määruse VI lisas ning käesoleva seaduse lisas 3 loetletud teenuste kategooriate kaupa;”;

10) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Hankija võib jätta pakkujale pakkumuse tagatise tagastamata või selle realiseerida, kui pakkuja või taotleja jäetakse kvalifitseerimata käesoleva seaduse § 10310 lõikes 2 sätestatud alusel.”;

11) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hankija esitab registrile riigihanke aruande 20 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist ka juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 10 000 eurot asjade või teenuste puhul või 30 000 eurot ehitustööde puhul. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke puhul esitab hankija registrile riigihanke aruande 20 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist ka juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot asjade või teenuste puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul. Nimetatud kohustus ei kehti raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute korral.”;

12) seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

51. peatükk
HANKEMENETLUS KAITSE- JA JULGEOLEKUVALDKONNA RIIGIHANGETES

1. jagu
Peatüki kohaldamine

§ 1031. Sätete kohaldamine

Käesoleva seaduse § 15 alusel käesolevas peatükis sätestatud korras kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluste korraldamisel kohaldatakse käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

§ 1032. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked

(1) Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on:
1) selliste asjade ostmine, mis on projekteeritud või kohandatud sõjaliseks otstarbeks ning mõeldud kasutamiseks relvana, laskemoonana või sõjavarustusena, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa ja alamkoost või üks nendest;
2) selliste julgeolekuotstarbeliste asjade ostmine, mis on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega, sealhulgas selle mis tahes osa, koostisosa ja alamkoost või üks nendest;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjadega otseselt seotud ehitustööde ja teenuste tellimine ning asjade ostmine selle elutsükli kõikide etappide jaoks;
4) sõjalise otstarbega ehitustööde ja teenuste tellimine või selliste julgeolekuotstarbeliste ehitustööde ja teenuste tellimine, mis on seotud riigisaladuse või salastatud välisteabega.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud korda rakendatakse sellise hankelepingu sõlmimisel, mille esemeks on lõikes 1 nimetatud asjade ostmine, teenuste ja ehitustööde tellimine koos muude käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluvate asjade ostmise, teenuste ja ehitustööde tellimisega, kui ühe hankelepingu sõlmimine on objektiivselt põhjendatud.

§ 1033. Seaduse rakendusala erisused kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes

(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui:
1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;
2) leping sõlmitakse kaitseväe üksuste paigutamisega seotud rahvusvahelise kokkuleppe alusel;
3) käesoleva seaduse kohaldamine kohustaks hankijat andma teavet, mille avalikustamist ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide vastaseks;
4) leping on seotud luuretegevusega, sealhulgas julgeolekuasutuse või kaitseväe luuretegevusega;
5) leping sõlmitakse sellise teadus- ja arendustegevusel põhineva koostööprogrammi raames, kus osalevad vähemalt kaks Euroopa Liidu liikmesriiki uue toote väljatöötamiseks ja vajaduse korral selle toote elutsükli või selle hilisemate etappide jaoks;
6) sõlmitakse leping, mis puudutab mittesõjaliste asjade ostmist, ehitustööde või teenuste tellimist logistilisel otstarbel ja mis sõlmitakse mõnes välisriigis, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigis, ja mida täidetakse, kui väed paigutatakse väljapoole Euroopa Liidu territooriumi ning kui operatiivvajaduste tõttu tuleb need sõlmida operatsioonide piirkonnas asuvate ettevõtjatega;
7) riik hankijana sõlmib lepingu teise riigiga, kellelt ostetakse või tellitakse käesoleva seaduse § 1032 lõikes 1 nimetatud asju või teenuseid;
8) tellitakse finantsteenust, välja arvatud kindlustusteenus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud koostööprogrammis osalev hankija teatab Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile teadus- ja arendustegevuse kulude osa programmi üldmaksumusest, kulude jagamise kokkuleppest ja ostude kavandatavast osast hankija kohta, kui need on olemas.

§ 1034. Lihtsustatud korras tellitavad teenused

(1) Hankija ei ole kohustatud korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras hankemenetlust sellise teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud teenused.

(2) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, on hankija kohustatud korraldama hankemenetluse, kui käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud teenuste kõrval sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade ja teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(3) Soovist sõlmida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankeleping, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot asjade või teenuste puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul, teatab hankija oma veebilehel või registri veebilehe kaudu.

(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hankelepingu sõlmimist esitab hankija käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande ja aruande lisa.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud lisaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatule järgima käesoleva seaduse §-s 1038 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid.

2. jagu
Hankemenetluse erisused hankelepingute sõlmimisel

§ 1035. Piiratud hankemenetlus, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus ja võistlev dialoog

(1) Hankija on kohustatud hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal valikul korraldama hankemenetluse piiratud hankemenetlusena või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena.

(2) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui hankija ei ole objektiivselt võimeline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi lahendusi käesoleva seaduse §-des 33 ja 1038 sätestatu kohaselt või ei suuda objektiivselt piisava täpsusega kindlaks määrata hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole piiratud või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida ning hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.

(3) Kui piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi puhul on kvalifitseeritud pakkujate või taotlejate arv väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate arvuline alammäär ja hankija arvates ei ole see konkurentsi tagamiseks piisav, võib hankija peatada hankemenetluse ja esialgse hanketeate uuesti avaldada, määrates uue tähtaja taotluste esitamiseks. Hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku või ettepaneku alustada dialoogi mõlema hanketeate alusel kvalifitseeritud pakkujatega.

§ 1036. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

(1) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus ei esitatud ühtegi pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust ega hankemenetluses osalemise taotlust või kui kõik esitatud pakkumused olid olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest ja riigihanke esialgseid tingimusi olemuslikult ei muudeta;
2) piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus esitatud pakkumused ei vasta nõuetele või kui pakkumused ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 1037 alusel kehtestatud nõuetega ja riigihanke esialgseid tingimusi olemuslikult ei muudeta ning hankemenetlusse kaasatakse pakkujad ja taotlejad, kelle suhtes puuduvad käesolevas seaduses sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ning kes vastavad kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ning kes esitasid algses hankemenetluses vorminõuetele vastava pakkumuse;
3) hankeleping on seotud välisriigis tegutsevate või tegutsema asuvate kaitseväe või politsei ja piirivalve üksuste õhu- või meretranspordi teenustega, mida hankija peab tellima ettevõtjatelt, kelle pakkumuse jõusoleku lühike tähtaeg ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud tähtaegadest;
4) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;
5) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud tähtaegadest.

(2) Teenuste ja asjade hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud käesoleva seaduse § 1033 lõike 1 punktis 5 sätestatud teenused;
2) hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadus- või arendustegevuse eesmärgil ja see ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks.

(3) Asjade hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui asju ostetakse:
1) samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada viit aastat, välja arvatud juhul, kui pikem periood on vajalik, arvestades asjade, seadmete või süsteemide eeldatavat kasutusiga ning tehnilisi probleeme, mida tarnija vahetamine võiks põhjustada;
2) kaubabörsil;
3) eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel.

(4) Ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse:
1) samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid kuni 50 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud;
2) uusi ehitustöid või teenuseid, mis seisnevad samalt pakkujalt kuni viis aastat varem väljakuulutamisega läbirääkimistega või piiratud hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ja esialgse projektiga kooskõlas olevate ehitustööde või teenuste kordamises.

§ 1037. Hankedokumendid

(1) Hankija võib hankedokumentides kehtestada pakkujale või taotlejale nõudeid, sealhulgas pakkuja või taotleja riigisaladuse töötlemisloa või tema töötaja riigisaladuse juurdepääsuloa või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi olemasolu kohta, mille eesmärk on kaitsta riigisaladust või salastatud välisteavet, mida pakkujale või taotlejale hankemenetluse jooksul edastatakse. Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt ka selle tagamist, et tema allhankijad selliseid nõudeid järgivad.

(2) Kui hankeleping sõlmitakse eesmärgiga tagada piisavas koguses kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste asjade ja teenuste usaldusväärne ja õigeaegne kohaletoimetamine või hoolduse, paranduse ja varuosade ning muu toetuse pidev kättesaadavus kõikides tingimustes, nõuab hankija pakkujalt või taotlejalt tarnekindluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks hankedokumentides, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti või sellekohane teave ei ole nimetatud hanketeates, järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist:
1) tõendeid või dokumente, mis näitavad hankijat rahuldaval viisil, et pakkuja või taotleja on suuteline täitma hankelepinguga seotud asjade ekspordi-, veo- ja transiidikohustusi, sealhulgas asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt või liikmesriikidelt saadud lisadokumente;
2) viidet hankija suhtes kehtivale mis tahes piirangule, mis tuleneb ekspordikontrolli korrast või julgeolekumeetmetest;
3) tõendeid või dokumente, mis näitavad, et pakkuja või taotleja tarneahela korraldus ja asukoht võimaldab tal täita hankedokumentides sätestatud tarnekindlusnõudeid, ning kinnitust, et võimalikud muutused tarneahelas hankelepingu täitmise jooksul ei takista teda neid nõudeid täitmast;
4) pakkuja või taotleja kinnitust selle kohta, et ta on valmis täitma hankija võimalikke lisavajadusi hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis kokkulepitavate tingimuste kohaselt;
5) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva asutuse dokumenti, mis käsitleb hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis hankijale tekkida võivate suuremate vajaduste täitmist;
6) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta tagab hankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise;
7) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta teavitab hankijat viivitamata kõikidest pakkuja või taotleja organisatsiooni struktuuris, tarneahelas või tööstusstrateegias toimunud muudatustest, mis võivad mõjutada tema kohustuste täitmist hankija ees;
8) pakkuja või taotleja kinnitust, et ta annab hankijale kokkulepitavate tingimuste kohaselt kõik varuosade, koostisosade, komplektide ja kaitsevarustuse tootmiseks vajalikud vahendid, muu hulgas joonised, litsentsid ja kasutamisjuhendid, kui ta ei suuda neid enam ise pakkuda.

(3) Pakkujalt või taotlejalt ei tohi nõuda Euroopa Liidu liikmesriigi kinnitust, mis piiraks kõnealuse riigi vabadust kohaldada kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktidega riigisisese ekspordi, veo või transiidilitsentsi kriteeriumeid asjaoludel, mis valitsevad litsentsimisotsuse ajal.

§ 1038. Tehniline kirjeldus

(1) Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks alltoodud järjekorras:
1) Eesti standardiks üle võetud Euroopa standard;
2) Euroopa standard;
3) Euroopa tehniline tunnustus, mille on andnud Euroopa Liidu liikmesriigi määratud tunnustusasutus ja mis kinnitab, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode ettenähtud otstarvet täitma oma omaduste poolest, mis vastavad ehitustöödele esitatud põhinõuetele, oma tunnuste ja ettenähtud rakendamis- või kasutustingimustele vastavuse poolest;
4) ühtne tehniline kirjeldus, mis on kehtestatud Euroopa Liidu liikmesriigi tunnustatud ja Euroopa Liidu Teatajas avaldatud menetluse kohaselt;
5) rahvusvaheline standard;
6) mõne Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tehniline kontrollsüsteem;
7) tööstuses kasutatav ja seal laialdaselt tunnustatud tsiviiltehniline kirjeldus;
8) kaitsevaldkonna tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole kohustuslik ja mille on heaks kiitnud kaitsevaldkonnas korduvaks või pidevaks kohaldamiseks mõeldud tehniliste kirjelduste väljatöötamisele spetsialiseerunud standardiseerimisasutus ja nende standarditega sarnaste kaitseotstarbeliste asjade kirjeldus;
9) ehitustööde projekteerimise, arvestusmeetodite või teostamisega või toodete kasutamisega seotud Eesti algupärane standard, Eesti tehniline tunnustus või Eesti tehniline kirjeldus.

(2) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsed.

(3) Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 sätestatud korras hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete alusel, ei lükka ta pakkumust tagasi, kui pakutavad ehitustööd, asjad või teenused vastavad mõnele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ja punktis 9 sätestatud alusele, mis käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõetaval viisil asjakohaste tõenditega tõendab.

§ 1039. Pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine

(1) Lisaks käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 sätestatule ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteomenetluses karistatud terrorisüüteo, selle ettevalmistamise või üleskutse eest selle toimepanemisele või terrorisüüteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud või kui karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv;
2) kes on esitanud valeandmeid käesolevas peatükis või käesolevas peatükis sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.

(2) Lisaks käesoleva seaduse § 38 lõikes 2 sätestatule võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes:
1) ei ole teadaolevalt piisavalt usaldusväärne, et välistada riigi julgeolekule avalduvaid ohte või kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu, sealhulgas riigisaladuse või salastatud välisteabe kaitse või tarnekindluse kohustuste rikkumine varasemate hankelepingute täitmisel;
2) on jätnud hankija teavitamata käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude olulisest muutumisest.

(3) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavate dokumentidega kirjaliku kinnituse esitamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolude puudumise kohta.

(4) Kui hankijal on põhjendatud kahtlus, et pakkujal või taotlejal esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alused, kohaldatakse käesoleva seaduse § 38 lõikes 5 sätestatut.

(5) Kui hankijal on põhjendatud kahtlus, et pakkujal või taotlejal esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alused, võib ta selle tuvastamiseks teha järelepärimise julgeolekuasutustele või varasemate hankelepingute täitmise kohta teisele lepingupoolele või nõuda pakkuja või taotleja kirjalikku volitust pöörduda asjaomaste ametiasutuste poole nimetatud aluste puudumise kohta kinnituse saamiseks.

§ 10310. Pakkuja ja taotleja tehniline ja kutsealane pädevus

(1) Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja kasutusviisi järgi käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud ja järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist:
1) olulisemate, kuni viimase viie aasta jooksul täidetud hankija määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta;
2) riigihankelepingu täitmiseks, hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal või sarnases olukorras teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis hankija võimalike suuremate vajaduste rahuldamiseks või riigihankelepingu objektiks olevate asjade hooldamise, uuendamise või kohandamise tagamiseks pakkuja käsutuses olevate töövahendite, materjali ja tehnika kirjeldus;
3) töötajate ja nende oskusteabe kirjeldus või tarneallikate kirjeldus, samuti geograafiline asukoht, kui see on väljaspool Euroopa Liidu territooriumi.

(2) Kui sõlmitav leping on seotud riigisaladusega või salastatud välisteabega, kehtestab hankija hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus kõik vajalikud meetmed ja nõuded riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitsmiseks nõutaval tasemel. Selleks võib hankija nõuda, et pakkumus sisaldab muu hulgas:
1) pakkuja või taotleja töötlemisloa või tema töötaja riigisaladuse juurdepääsuloa või salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi esitamist;
2) pakkuja või taotleja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist või pakkuja või taotleja kinnituse esitamist, et nad tagavad nõuetekohaselt kogu nende käsutuses oleva või hankelepingu kehtivuse jooksul ja pärast hankelepingu lõpetamist neile teatavaks saava riigisaladuse ja salastatud välisteabe salastatuse kehtivate õigusaktide kohaselt.

(3) Hankija võib anda pakkujale või taotlejale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba veel ei ole, lisaaega sellise loa saamiseks, viidates sellele võimalusele ja tähtajale hanketeates.

(4) Hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist vajaliku loa olemasolu, nõudes pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendi esitamist riigisaladusele või salastatud välisteabele juurdepääsu- või töötlemisloa olemasolu kohta hankija määratud päeva seisuga pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Kui ilmneb, et pakkujal ei ole nimetatud päeval vajalikku luba, ei sõlmi hankija selle isikuga hankelepingut ja teeb uue otsuse tema kvalifitseerimata jätmise kohta.

(5) Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja jäetakse kvalifitseerimata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel:
1) tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel;
2) hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti käesoleva seaduse § 50 lõike 2 järgi ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam, kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda kvalifitseerimata jäetud edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt kahju hüvitamist esitatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda kvalifitseerimata jäetud edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt kahju hüvitamist kõigi võimalike lisakulude osas, mis hankijal tuleb kanda hankelepingu sõlmimise tõttu edukaks tunnistatud pakkumuse asemel selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste osas, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud kahju hüvitisest arvatakse maha pakkujale tagastamata pakkumuse tagatis.

§ 10311. Raamlepingu sõlmimise erisus kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes

Hankija võib sõlmida raamlepingu tähtajaga kuni seitse aastat. Sellest pikem tähtaeg on lubatud, kui see on raamlepingu eseme tõttu objektiivselt vajalik ja põhjendatud.”;

13) paragrahv 1061 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1061. Statistiliste andmete edastamine Euroopa Komisjonile

Rahandusministeerium edastab iga aasta 31. oktoobriks Euroopa Komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 67, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ artiklis 76 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 66 nimetatud statistilised andmed ja muu informatsiooni. Rahandusministeeriumil on õigus vajaduse korral teha lisapäringuid hankijatele statistiliste andmete ning muu informatsiooni koondamiseks.”;

14) seadust täiendatakse lisadega 3 ja 4.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

Lisa 3 Riigihangete seaduse § 4 lõikes 5 viidatud teenused

Lisa 4 Riigihangete seaduse §-s 103.4 sätestatud korras tellitavad teenused