Teksti suurus:

Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.02.2014
Avaldamismärge:RT I, 14.02.2014, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
07.02.2014 otsus nr 369

Liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 29.01.2014

§ 1. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode) tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Üksiksõiduki kinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et konkreetne mootorsõiduk või selle haagis vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.

(3) Eestis on tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemisel pädevaks asutuseks Maanteeamet.

(4) Tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja nendega seonduvate toimingute tegemiseks vajalike tehniliste ekspertiiside ja katsetuste läbiviimiseks võib Maanteeamet kasutada eksperte. Tüübikinnitus ja üksiksõiduki kinnitus ning nendega seonduvad toimingud tehakse mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.

(41) Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab tagama juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohasele teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata.

(42) Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab võtma käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohased meetmed toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamiseks.

(5) Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded mootorsõidukile, selle haagisele ning nende osadele, süsteemidele, varustusele ja eraldi seadmestikule, teabele juurdepääsu tagamise ja toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamise tingimused ja korra ning nõuded tüübikinnitusele vastavuse järelevalve läbiviimisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

(6) Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu.”;

2) seadust täiendatakse §-dega 781–783 järgmises sõnastuses:

§ 781. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keeldumine

(1) Maanteeamet võib mootorsõiduki või selle haagise või toote tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisest keelduda, kui:
1) ei ole esitatud tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse saamiseks vajalikke dokumente või andmeid;
2) mootorsõiduk või selle haagis või toode ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
3) tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud katsetulemusi;
4) mootorsõiduki tüübikinnituse andmise käigus on kasutatud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Maanteeamet kuni käesoleva seaduse § 783 lõikes 4 sätestatud ettekirjutuse täitmiseni keelduda mootorsõidukile või selle haagisele või tootele tüübikinnituse andmisest või sellega seonduvate toimingute tegemisest. Keelduda tohib üksnes samaväärsesse tüüpi kuuluva sõiduki või toote korral.

§ 782. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistamine

(1) Maanteeamet võib mootorsõidukile või selle haagisele või tootele antud tüübikinnituse kehtetuks tunnistada, kui selle valmistaja:
1) taotleb tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist;
2) on tüübikinnituse andmise või tüübikinnitusele vastavuse järelevalve käigus esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsinud katsetulemusi;
3) on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt kasutusel oleva mootorsõiduki või selle mootori tüübikinnitusele jätkuva vastavuse kontrollimisel võltsinud katsetulemusi;
4) on hoidunud selliste andmete või tehniliste kirjelduste esitamisest, mille tõttu oleks tüübikinnituse andmisest keeldutud või tüübikinnitus kehtetuks tunnistatud;
5) on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõiduki lämmastikuühendite (NOx) heitmete kontrollsüsteemi lubamatult muutnud;
6) on mootorsõiduki tüübikinnituse andmise käigus kasutanud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
7) on käesoleva seaduse § 783 lõikes 4 sätestatud ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätnud.

(2) Maanteeamet võib üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistada, kui üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud katsetulemusi.

§ 783. Riiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle

(1) Tüübikinnitusele vastavuse järelevalve on tegevus, mille eesmärgiks on kontrollida mootorsõiduki või selle haagise või toote vastavust Maanteeameti poolt sõidukile või tootele antud tüübikinnitusega kinnitatud andmetele, samuti valmistaja võimet tagada sõiduki või toote vastavus tüübikinnitusega kinnitatud andmetele.

(2) Tüübikinnitusele vastavuse järelevalvet teostab Maanteeamet.

(3) Järelevalvet läbiviival ametnikul on õigus nõuda valmistajalt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistamise korraldusega, viibida valmistamise juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.

(4) Kui mootorsõiduk või selle haagis või toode ei vasta tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei suuda tagada sõiduki või toote vastavust tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei taga juurdepääsu asjakohasele teabele, on järelevalve teostajal õigus teha valmistajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Maanteeamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. Sama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha füüsilisele isikule ei või ületada 6400 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.”;

3) paragrahvi 184 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:

„(91) Sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeval asutusel on õigus juurde pääseda sõidukiga seotud andmetele ja sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja andmetele. Juurdepääsu võimaldamise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 2003 lõikes 2 nimetatud liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumiste menetlemise ja piiriülese teabevahetuse hõlbustamine.

(92) Igal isikul on õigus saada käesoleva seaduse § 2003 lõikes 3 nimetatud päringu korral teavet, millised tema isikuandmed edastati käesoleva paragrahvi lõike 91 alusel sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele. Teabe andmisel teatatakse isikule ka päringu kuupäev ja päringu esitaja andmed.”;

4) seadust täiendatakse §-ga 2003 järgmises sõnastuses:

§ 2003. Piiriülene andmevahetus liiklusnõuete rikkumise korral

(1) Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumisega seotud sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetuse pädevaks asutuseks Maanteeamet.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmevahetust kohaldatakse teise Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Taani sõidukiga toimepandud järgmiste liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumiste korral vastavalt õigusrikkumise toimumise Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides sätestatule:
1) lubatud sõidukiiruse ületamine;
2) turvavöö kinnitamise või lapse turvasüsteemi kasutamise nõude rikkumine;
3) foori punase tule või muu peatumissignaali eiramine;
4) sõiduki juhtimine joobeseisundis või lubatud alkoholi piirmäära ületades;
5) sõiduki juhtimine narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine mõju all;
6) kiivri mittekasutamine;
7) keelatud sõiduraja kasutamine;
8) mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal.

(3) Maanteeametil on õigus teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse poolt esitatud päringu töötlemiseks edastada päringu esitanud pädevale asutusele üksnes käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ulatuses ja korras sõiduki andmeid, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja rahvastikuregistrisse kantud andmeid või juriidilise isiku äriregistrisse kantud andmeid.

(4) Maanteeametil on õigus saada andmeid teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõiduki, selle omaniku või vastutava kasutaja või kasutaja kohta selle liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädevalt asutuselt.

(5) Maanteeameti või teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks määratud pädeva asutuse esitatud päringu vastust säilitatakse üks aasta päringu esitamise kuupäevast arvates, pärast mida päringu andmed kustutatakse.

(6) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumistega seotud andmete vahetamise korra ja andmete vahetamiseks vajalike andmete loetelu ning aruandluse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.”;

5) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 080, 23.03.2002, lk 35–39);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18–60);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44);
Komisjoni direktiiv 2009/4/EÜ, mis käsitleb sõidumeerikute andmete võltsimise vältimiseks ja tuvastamiseks võetavaid vastumeetmeid ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 021, 24.01.2009, lk 39–40);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega (ELT L 207, 06.08.2010, lk 1–13);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/82/EL, millega hõlbustatakse piiriülest teabevahetust liiklusohutusega seotud liiklusnõuete rikkumise kohta (ELT L 288, 05.11.2011, lk 1–15).”.

§ 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ekspert osaleb väärteomenetluses ja ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.

(2) Tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tõlk taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.”;

2) paragrahvi 545 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaebuse allkirjastab selle esitaja.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 547 järgmises sõnastuses:

§ 547. Erisused teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo menetlemisel

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Taani (edaspidi liikmesriik) mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo puhul kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

(2) Trahviteate koostamiseks ja kättetoimetamiseks pöördub kohtuväline menetleja Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks liiklusseaduse § 2003 lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse poole mootorsõiduki eest vastutava isiku ja mootorsõiduki andmete saamiseks.

(3) Pädev asutus edastab kohtuvälisele menetlejale järgmised andmed:
1) mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning elukoha aadress;
2) mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress;
3) mootorsõiduki registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon;
4) mootorsõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, kere või raami number).

(4) Kui kohtuväline menetleja on saanud pädevalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed mootorsõiduki eest vastutava isiku kohta, koostab ta trahviteate, millele lisab tõlke liikmesriigi ühes ametlikus keeles või koostab trahviteate liikmesriigi ühes ametlikus keeles. Kui trahviteatele lisatakse koopia fotost, mille abil tegu tuvastati, ei märgita selles käesoleva seaduse § 542 lõike 2 punktis 4 nimetatud teavet. Trahviteates märgitakse käesoleva seaduse § 542 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetest juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress.

(5) Trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul pädevalt asutuselt andmete saamisest arvates lihtkirjaga mootorsõiduki eest vastutava isiku elu- või asukoha aadressil. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest.

(6) Mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus trahviteade vaidlustada põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkides kaebuses mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi ning isikukoodi või selle mitteteadmisel sünniaja.

(7) Kui käesoleva seadustiku § 546 lõikes 6 nimetatud isiku elukoht ei ole Eestis, jätab kohtuväline menetleja selle isiku poolt trahviteate vaidlustamisel väärteomenetluse uuendamata, koostab määruse trahviteate tühistamise kohta ning edastab teabe selle kohta trahviteate vaidlustanud isikule, kes vastutab mootorsõiduki eest.

(8) Kui trahviteate adressaadi elukoht ei ole Eestis, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 544 lõiget 2.”.

Ene Ergma
Riigikogu esimees