Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.02.2018
Avaldamismärge:RT I, 14.02.2018, 1

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest

Vastu võetud 08.02.2018 nr 11

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4, keeleseaduse § 23 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11, ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja § 331 lõike 1 ning töölepingu seaduse § 58 lõike 2 alusel.

§ 1.   Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 81 lõike 3 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 24 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 25 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 16 sõnastatakse järgmiselt:

„16) hariduslikud erivajadused;”;

5) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 40 sõnastatakse järgmiselt:

„40) toe liik;”;

6) paragrahvi 26 lõike 2 punkt 41 sõnastatakse järgmiselt:

„41) tugiteenused;”;

7) paragrahvi 26 lõike 2 punktid 48–59 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmed.”;

9) paragrahvi 28 punktid 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 28 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) koolivälise nõustamismeeskonna soovitus tõhustatud või eritoe rakendamise kohta ning otsus koolikohustuse täitma asumise kohta ühe õppeaasta võrra hiljem.”;

11) paragrahvi 29 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse esitavad andmeid alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe läbimist võimaldavad õppeasutused, huvikoolide pidajad ning koolivälised nõustamismeeskonnad.”;

12) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjonid” sõnadega „koolivälised nõustamismeeskonnad”;

14) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Paragrahvi 26 lõike 2 punktis 71 nimetatud andmed kannab registrisse kooliväline nõustamismeeskond.”;

15) paragrahvi 30 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Koolivälised nõustamismeeskonnad, õppeasutused, kohaliku omavalitsuse üksused, huvikoolide pidajad ning krediidiasutused esitavad andmeid õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse vastutava töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavasse süsteemi.”;

16) paragrahvi 30 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 35 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 361 lõikes 8 asendatakse lauseosa „§ 35 lõike 2 punktides 2–4” lauseosaga „§ 35 lõike 2 punktides 3 ja 4”.

§ 2.   Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 112 „Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa” §-st 3 jäetakse välja sõnad „hariduslike erivajadustega laste koolid ning”.

§ 3.   Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” § 11 lõike 4 punktides 8 ja 9 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni” sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna”.

§ 4.   Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni” sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna”;

2) paragrahvi 4 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõnad „lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassid” sõnadega „eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele”.

20.03.2019 11:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „või“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel.

§ 5.   Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 17 sõnastatakse järgmiselt:

§ 17. Õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavad erisused

(1) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

(2) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest. Õpilase õppe toetamiseks võib kasutada § 15 lõikes 4 nimetatud tunniressurssi.

(3) Liikumispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat.

(4) Kõnepuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest.

(5) Kuulmispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat, suurendada keele ja kirjanduse valdkonna õppemahtu ning loobuda B-võõrkeele õppest. Lisanduvad keeleõppe tunnid võib asendada viipekeele õppega.

(6) Nägemispuudega õpilasele võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning suurendada tehnoloogia valdkonna õppemahtu.

(7) Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks või tema varasema õpi- või töökogemuse arvestamiseks kokkuleppel õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemaga teha muudatusi või kohandusi õppesisus, õppekoormuses, õppekorralduses ja õppekeskkonnas, kui sellega ei kaasne õppeaja muutumist võrreldes nominaalse õppeajaga ega riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamist või asendamist. Kokkulepe vormistatakse kooli ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vahel õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.

(8) Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava juhul, kui:
1) õpilasele rakendatakse õppekorraldust, mille puhul õpilane on väga vähesel määral kaasatud klassis läbiviidavasse õppesse;
2) õpilase õppekava erineb klassile koostatud õppekavast;
3) õpilase klassi läbimise aega või nominaalset õppeaega muudetakse;
4) kooliväline nõustamismeeskond on andnud õpilase arengu toetamiseks soovituse vähendada või asendada riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemusi või vabastada õpilane kohustusliku õppeaine õppimisest.

(9) Kõikidele toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava.”;

2) paragrahvi 23 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni” sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna”.

§ 6.   Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Andekad ja haridusliku erivajadusega õpilased”;

2) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni” sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna”;

3) paragrahvi 18 lõikes 6 asendatakse sõna „nõustamiskomisjoni” sõnadega „koolivälise nõustamismeeskonna”.

§ 7.   Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. a määruse nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” § 8 punktis 8 asendatakse sõnad „asenduskodu kasvatusala töötajad” sõnadega „asenduskodu kasvatajad”.

§ 8.   Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” muutmine

Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017. a määruse nr 193 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu” § 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „hariduslike erivajadustega õpilaste koolis õppivatele haridusliku erivajadusega lastele” sõnadega „tõhustatud või erituge vajavate õpilaste koolis õppivatele lastele”.

Jüri Ratas
Peaminister

Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json