Teksti suurus:

Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.03.2011
Avaldamismärge:RT I, 14.03.2011, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2011 otsus nr 843

Täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 17.02.2011

§ 1.  Täitemenetluse seadustikus (RT I 2005, 27, 198; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „täitekulude” sõnadega „ning sunniraha määramise”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„17) notari tasu arve notari ametitoimingu ja selle läbiviimisega seotud kulude kohta;”;

3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:

„171) vandetõlgi tasu arve vandetõlgi seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tasu kohta;”;

4) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses:

„26) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe.”;

5) paragrahvi 24 lõike 3 punktis 7 ja § 25 lõikes 2 asendatakse sõna „tasu” sõnaga „põhitasu”;

6) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 261. Sunniraha määramine

(1) Kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule;
2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalik hoiatus peab sisaldama:
1) adressaadi ees- ja perekonnanime ning aadressi või juriidilise isiku nime ja postiaadressi;
2) otsust, mille täitmist taotletakse;
3) kuupäeva, milleni on aega otsus vabatahtlikult täita;
4) kui otsus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida;
5) sunniraha suurust, mida rakendatakse otsuse täitmata jätmise korral;
6) hoiatuse teinud kohtutäituri nime;
7) hoiatuse koostamise kuupäeva.

(3) Hoiatusega otsuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama adressaadil kohustus täita.

(4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summana. Esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot.

(5) Kohtutäitur võib sunniraha määrata füüsilisele isikule, eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Sunniraha ei rakendata riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse suhtes.

(6) Sunniraha nõutakse sisse riigieelarvesse.

(7) Sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte käesoleva seadustiku paragrahvis 10 sätestatud korras.

(8) Sunniraha adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib otsuse teinud kohtutäitur sunniraha rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse, milles määrab otsuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.

(9) Kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus.

(10) Sunniraha ei rakendata, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud sunniraha rakendamise alused on ära langenud;
2) otsuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks;
3) sunniraha rakendamine lükatakse edasi.”;

7) paragrahvi 52 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „pööramisele” sõnaga „pööramisel”;

8) paragrahv 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 63. Täitemenetlusregister

(1) Täitemenetlusregister on täitemenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kohtutäiturite menetluses olevatest täiteasjadest;
2) kajastada andmeid täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) tagada täitestatistika kogumine;
4) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.

(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed menetluses olevate ja lõpetatud täiteasjade kohta;
2) andmed täitemenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) täitemenetlusega seotud digitaalsed dokumendid;
4) andmed menetleja, menetlusosalise ja menetluses osaleja kohta.

(3) Täitemenetlusregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister.

(4) Täitemenetlusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Täitemenetlusregistri volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.

(5) Justiitsminister võib kehtestada määrusega täitemenetlusregistri andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.”;

9) seadust täiendatakse §-ga 631 järgmises sõnastuses:

§ 631. Elektrooniline arestimissüsteem

(1) Elektrooniline arestimissüsteem on täitemenetlusregistri ja krediidiasutuse infosüsteemi või teiste huvitatud osapoolte vahel loodud infokanal, mille eesmärk on tagada võlgniku konto ja selle arestimise kohta elektrooniliselt info edastamine krediidiasutusele ning võimaldada päringute tegemist konto olemasolu ja saldo kohta.

(2) Elektroonilise arestimissüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab justiitsminister.

(3) Elektroonilise arestimissüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Elektroonilise arestimissüsteemi volitatud töötleja on justiitsministri poolt määratud isik.

(4) Justiitsminister kehtestab määrusega konto avamise elektroonilise kontrollimise korra ja tehnilised nõuded ning elektroonilise arestimissüsteemi andmetöötluse ja andmete väljastamise korra.”;

10) paragrahvi 100 lõike 5 teises lauses asendatakse arv „50” arvuga „25”;

11) paragrahvi 114 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohtutäitur on saatnud kolmandale isikule täitmiseks nõude arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus tekkiva nõude suhtes. Arestimisakt kehtib, kuni nõue täidetakse. Kui nõue on täidetud, tühistab kohtutäitur viivitamata arestimisakti ja teavitab arestimisakti tühistamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut.”;

12) paragrahvi 115 lõike 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui kohtutäitur on saatnud krediidiasutusele täitmiseks võlgniku konto arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist kontrollitakse käesoleva seaduse §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt.”;

13) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Krediidiasutus võib keelduda konto avamisest võlgnikule, kelle konto arestimise kohta on samas krediidiasutuses täitmisel kohtutäiturilt saadud arestimisakt.”;

14) paragrahvi 115 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui nõue rahuldatakse, tühistab kohtutäitur viivitama kõik selle nõude täitmiseks koostatud arestimisaktid ja teavitab arestimisakti tühistamisest iga krediidiasutust, kellele arestimisakt on saadetud.”;

15) paragrahvi 131 lõike 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sissenõuet ei saa pöörata järgmistele sissetulekutele:
1) riiklikud peretoetused;
2) puudega inimese sotsiaaltoetus;
3) sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses;
4) kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;
5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks;
6) kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis;
7) seadusel põhinev elatis;
8) vanemahüvitis;
9) rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
10) riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
11) vanglast vabanemise toetus.”;

16) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 5–9” tekstiosaga „punktides 6–8”;

17) paragrahvi 132 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust.”;

18) paragrahvi 153 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15 päeva” tekstiosaga „20 päeva”;

19) paragrahvi 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras.”;

20) paragrahvi 201 lõikes 1 asendatakse sõnad „nelja aasta” sõnadega „kolme aasta”;

21) paragrahvi 201 lõike 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui rahatrahvi tasumise tähtaega on pikendatud ning võlgnik ei järgi rahatrahvi tasumise pikendamise otsuses ettenähtud tähtaega ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kahe kuu möödumisel rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise otsuses nimetatud rahatrahvi tasumise tähtpäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale teate täitmise võimatusest. Sissenõudja esitab kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga ning teavitab sellest kohtutäiturit ja võlgnikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras.”;

22) paragrahvi 202 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.”;

23) paragrahvi 206 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.”;

24) paragrahvi 207 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.”;

25) paragrahvi 207 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Advokatuuriseaduses (RT I 2001, 36, 201; 2010, 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.”;

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, millisel juhul esimees edastab otsuse eelnõu kirjalikult või elektrooniliselt juhatuse liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega. Hääletamine toimub kirjaliku või digitaalallkirjastatud elektroonilise vastuse saatmisega. Hääletustulemused protokollitakse ning juhatuse liikmete vastused lisatakse protokollile. Määratud tähtajaks mittevastamine loetakse vastuhääleks.”;

3) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) advokaadi tegevusvaldkonnad;”;

4) paragrahvi 21 lõike 2 punktile 5 lisatakse tekstiosa „, sidevahendid ja tööaeg”;

5) paragrahvi 26 lõiked 3 ja 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on:
1) õigusteaduse doktor;
2) olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvatud;
3) olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, notar või prokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

(31) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Kohtu esimese astme kohtus või õiguskantslerina.”;

6) paragrahv 58 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Avaliku teabe seaduse (RT I 2000, 92, 597; 06.01.2011, 1) § 434 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist.”

§ 4. Kohtutäituri seaduses (RT I 2009, 68, 463; 30.12.2010, 2) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvis 65 asendatakse sõnad „oma büroo asukohajärgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks” sõnaga „halduskohtule”.

§ 5. Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 10.12.2010, 4) § 201 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Notari, vandetõlgi ja kohtutäituri Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreerimine, registriandmete muutmine ja registrist kustutamine toimub isiku avalduse alusel. Avaldusele lisatakse ametlikult kinnitatud ärakiri justiitsministri käskkirjast, millega isik ametisse nimetatakse, tema ametisolek peatatakse või ta ametist vabastatakse. Avalduses tuleb märkida, millisest kuupäevast alates registrikande tegemist soovitakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldus ja ärakiri käskkirjast esitatakse 20 päeva jooksul käskkirja andmisest arvates Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.”

§ 6. Notari distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1995, 75, 1322; 2010, 38, 231) § 151 lõikes 1 asendatakse sõnad „notari büroo asukoha järgsele maakohtule hagita menetluses lahendamiseks” sõnaga „halduskohtule”.

§ 7. Notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 30.12.2010, 2) § 31 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:

„171) lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud kokkuleppe tõestamine – 51,13 eurot;”.

§ 8. Pankrotiseaduses (RT I 2003, 17, 95; 12.11.2011, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtuotsusega” sõnaga „kohtumäärusega”;

2) paragrahvi 3 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.”;

3) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui seoses pankrotimenetlusega juriidilisest isikust võlgniku suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist ka selle juriidilise isiku kohustuste eest oma varaga vastutava osaniku või liikme suhtes, võib pankrotiavalduse esitada kohtule, kes vaatab läbi juriidilisest isikust võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust.”;

4) paragrahvi 11 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.”;

5) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõna „pankrotimenetlus” sõnaga „menetlus”;

6) paragrahvi 23 lõikes 6 lisatakse pärast sõna „võib” sõnad „ajutise halduri tasu ja”;

7) paragrahvi 29 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.”;

8) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.”;

9) paragrahvi 31 lõike 7 teises lauses asendatakse sõna „otsuse” sõnaga „pankrotimääruse”;

10) paragrahvi 36 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Asjaõigusseaduse §-s 3141 sätestatud finantstagatise seadmine ja finantstagatise eseme käsutamine pärast pankroti väljakuulutamist on kehtiv, kui see toimub pankroti väljakuulutamise päeval ning finantstagatise kokkuleppe teine pool tõendab, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma ajutise halduri nimetamisest.”;

11) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel.”;

12) paragrahvi 541 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pankrotihaldur (edaspidi haldur) teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.”;

13) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.”;

14) paragrahvi 65 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;”;

15) paragrahvi 99 lõikes 3, § 110 lõike 1 punktides 2–4, § 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 2, § 112 punktides 1 ja 2, § 113 lõike 1 punktides 2 ja 3, § 114 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning § 171 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”;

16) paragrahvi 110 lõike 1 punktis 1, § 111 lõike 1 punktis 1, § 112 punktis 1, § 113 lõike 1 punktis 1, § 114 lõike 1 punktis 1 ning §-s 115 asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamisest” sõnadega „ajutise halduri nimetamisest”;

17) paragrahvi 130 lõikes 3 asendatakse sõnad „pankroti algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”;

18) paragrahvi 133 lõikes 2 asendatakse sõna „apellatsioonkaebuse” sõnaga „Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse”;

19) paragrahvi 150 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa.”;

20) paragrahvi 150 lõikes 3 asendatakse sõna „pankrotimenetlus” sõnaga „menetlus”;

21) paragrahvi 152 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Pärast käesoleva lõike teises lauses nimetatud tähtaja möödumist võib kohus õigustatud isiku taotlusel tingimuse saabumise tähtaega pikendada kolme aasta võrra, kuid kokku mitte rohkem kui kümne aastani.”;

22) paragrahvi 157 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 158);”;

23) paragrahvi 171 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,”;

24) paragrahvi 171 lõike 2 punkti 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „pankrotimenetluse algatamist” sõnadega „ajutise halduri nimetamist”;

25) paragrahvi 180 lõike 3 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 82 lõikes 4”.

§ 9. Riigilõivuseaduses (RT I, 06.01.2011, 29) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 45 asendatakse sõnad „pensioni saamiseks vajaliku” sõnadega „pensioni, elatisraha ja toetuste vastuvõtmise”;

2) paragrahv 325 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Riigi õigusabi seaduses (RT I 2004, 56, 403; 2009, 67, 460) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikest 4 jäetakse välja sõna „maksejõuetu”;

2) paragrahvi 15 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „uurimisasutus või prokuratuur” sõnadega „kohus, prokuratuur või uurimisasutus”;

3) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:

§ 181. Riigi õigusabi infosüsteem

(1) Riigi õigusabi infosüsteem on riigi õigusabi osutamise korraldamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) riigi õigusabi tellimuste elektrooniline haldamine;
2) advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse võimaldamine;
3) riigi õigusabi teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine;
4) statistilise ülevaate saamine riigi õigusabi teenuse osutamisest.

(2) Riigi õigusabi infosüsteemi vastutav töötleja on Eesti Advokatuur. Riigi õigusabi infosüsteemi põhimääruse kehtestab Eesti Advokatuuri juhatus.”;

4) paragrahvi 22 lõike 4 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Advokaat on kohustatud esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse elektrooniliselt, välja arvatud justiitsministri poolt kehtestatud juhtudel ja korras. Justiitsminister võib kehtestada taotluse esitamise tingimuste ja viisi kohta täpsemad nõuded ja korra.”

§ 11. Vandetõlgi seaduses (RT I 2001, 16, 70; 2010, 38, 231) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 4 teises lauses asendatakse sõna „ametitoimingutele” sõnadega „ametitoimingute tegemisele”;

2) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad „Eesti kodanik” sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik”.

§ 12. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 2010, 44, 258) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 204 lõike 1 punktidele 1 ja 2 lisatakse sõnad „või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt”;

2) paragrahvi 204 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „edasikaebamise tähtaja jooksul” sõnadega „või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu”;

3) paragrahvi 211 lõikes 1 asendatakse sõnad „karistust täitva kohtutäituri” sõnaga „sissenõudja”;

4) paragrahvi 211 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtutäitur” sõnaga „sissenõudja”;

5) paragrahvi 211 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kohus” sõnaga „sissenõudjale,”.

§ 13. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (vastu võetud 27. jaanuaril 2011) § 1 punkt 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

63) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et:
1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või
2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel.””

§ 14. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 12, 13 ja 14 jõustuvad 2012. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 13 jõustub 2011. aasta 1. septembril.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json