HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

HALDUSÕIGUSNoorsootöö ja lastekaitse

Teksti suurus:

Koolieelse lasteasutuse seadus (lühend - KELS)

Koolieelse lasteasutuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2024
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2022, 45

Koolieelse lasteasutuse seadus

Vastu võetud 18.02.1999
RT I 1999, 27, 387
jõustumine 27.03.1999, osaliselt 01.01.2000. a.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.06.2000RT I 2000, 54, 34916.07.2000, osaliselt 01.09.2000 ja 01.07.2002
22.11.2000RT I 2000, 95, 61101.01.2001
29.08.2001RT I 2001, 75, 45421.09.2001
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
28.01.2003RT I 2003, 18, 9907.03.2003
12.11.2003RT I 2003, 75, 49613.12.2003
07.04.2004RT I 2004, 27, 18001.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20607.05.2004
21.04.2004RT I 2004, 41, 27605.07.2004
15.06.2006RT I 2006, 32, 24617.07.2006, osaliselt 01.09.2006 ja 01.09.2007
28.09.2006RT I 2006, 46, 33403.11.2006
14.06.2007RT I 2007, 45, 32020.07.2007
11.12.2007RT I 2007, 71, 43401.01.2008
21.02.2008RT I 2008, 13, 8601.09.2008
10.04.2008RT I 2008, 18, 12401.09.2008
10.04.2008RT I 2008, 18, 12515.05.2008
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
20.02.2009RT I 2009, 15, 9301.03.2009, osaliselt 01.04.2009
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.06.2010RT I 2010, 41, 24001.09.2010
16.02.2011RT I, 14.03.2011, 101.01.2012
21.11.2013RT I, 13.12.2013, 523.12.2013
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014 Seaduses asendatud läbivalt sõnad „riiklik järelevalve” sõnaga „haldusjärelevalve” vastavas käändes.
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
05.11.2014RT I, 20.11.2014, 201.01.2015, osaliselt 01.09.2015
09.12.2015RT I, 30.12.2015, 118.01.2016
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 101.01.2018, osaliselt 01.09.2017
15.11.2017RT I, 28.11.2017, 201.01.2018
10.01.2018RT I, 22.01.2018, 101.02.2018
10.01.2018RT I, 22.01.2018, 201.02.2018
12.12.2022RT I, 28.12.2022, 801.09.2024, osaliselt 01.08.2023, 01.09.2023 ja 01.08.2024

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Koolieelse lasteasutuse mõiste

  (1) Koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

  (2) Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

§ 2.  Alusharidus

  (1) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

  (2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus.

§ 3.  Põhiülesanne

  Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:
  1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;
  2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

§ 4.  Õiguslik seisund

  (1) Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja eralasteasutusteks.

  (2) Käesolev seadus reguleerib munitsipaallasteasutuste tegevust.

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse eralasteasutustele ja eralasteaed-põhikoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 5.  Lasteasutuse liigid

  (1) Lasteasutuse liigid on laste vanust ja erivajadusi arvestades järgmised:
  1) lastesõim – kuni kolmeaastastele lastele;
  2) lasteaed – kuni seitsmeaastastele lastele;
  3) erilasteaed – kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele.

  (2) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud põhikool võivad tegutseda ühe asutusena.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse lasteaia osale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooli osale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Lasteaia ja põhikooli ümberkorraldamise, kooli pidamise üleandmise, tegevuse lõpetamise ning hoolekogu koosseisu osas kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 6.  Rühmad

  (1) Lasteasutuse direktor (edaspidi direktor) moodustab käesoleva seaduse alusel vastavalt vajadusele ja võimalusele sõime- ja lasteaiarühmad.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Sõimerühmas on kuni kolmeaastased lapsed.

  (3) Lasteaiarühmad jagunevad vanuseliselt:
  1) kolme- kuni kuueaastased lapsed;
  2) kuue- kuni seitsmeaastased lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Liitrühma moodustamiseks võivad ettepaneku teha lapsevanemad või eestkostjad (edaspidi vanem). Liitrühmas on sõime- ja lasteaiarühmaealised lapsed.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (5) Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse direktori ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. Võimaluse korral lähtub lasteasutus erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamisel sobitus- või erirühmas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitustest.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse alusel ning põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (7) Lapse erilasteaeda või -rühma vastuvõtmise ning sealt väljaarvamise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 7.  Laste arv rühmades

  (1) Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine:
  1) sõimerühmas kuni 14 last;
  2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
  3) liitrühmas kuni 18 last.

  (11) Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on valla- või linnavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu sõimerühmas kuni kahe lapse võrra, lasteaiarühmas kuni nelja lapse võrra ning liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Otsus tehakse iga sõime-, lasteaia- ja liitrühma kohta eraldi.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Laste arv erirühmas on järgmine:
  1) kehapuudega laste rühmas kuni 12 last;
  2) tasandusrühmas, kus käivad spetsiifiliste arenguhäiretega lapsed, kuni 12 last;
  3) arendusrühmas, kus käivad vaimse alaarenguga lapsed, kuni 7 last;
  4) meelepuudega laste rühmas kuni 10 last;
  5) liitpuudega laste rühmas kuni 4 last;
  6) pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmas kuni 4 last.

  (3) Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

§ 8.  Keel

  (1) Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles. Teises keeles võib õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses või lasteasutuse rühmas toimuda kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel.

  (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu tagab kõikidele eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles.

  (3) [Kehtetu - RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

  (4) Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

  (41) Eesti keele õppe korraldamiseks lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust riigieelarvest.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

§ 9.  Põhimäärus

  (1) Lasteasutus juhindub käesolevast seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.

  (2) Lasteasutuse põhimääruses märgitakse:
  1) lasteasutuse nimetus;
  2) lasteasutuse asukoht;
  3) lasteasutuse struktuur;
  4) hoolekogu ja direktori pädevus;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  5) hoolekogu liikmete valimise kord ja volituste kestus;
  6) põhimääruse muutmise kord;
  7) lasteasutuse liik;
  8) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
  9) laste ja vanemate õigused ja kohustused;
  10) õpetajate ja teiste töötajate õigused ja kohustused.

  (3) Lasteasutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub valla- või linnavolikogu sätestatud korras.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

§ 91.  Arengukava

  (1) Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava.

  (2) Arengukavas määratakse:
  1) lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad;
  2) tegevuskava kolmeks aastaks;
  3) arengukava uuendamise kord.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava koostamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 242 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruandes väljatoodud lasteasutuse tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega.

  (3) Arengukava kinnitamine toimub lasteasutuse pidaja sätestatud korras.

  (4) Lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel (edaspidi lasteasutuse veebileht).
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 17.07.2006, osaliselt 01.09.2006]

§ 92.  Kodukord

  (1) Lasteasutuse kodukorra koostab direktor ja esitab selle kinnitamiseks lasteasutuse hoolekogule. Kodukord on lastele, vanematele ja lasteasutuse töötajatele täitmiseks kohustuslik.

  (2) Laste ja lasteasutuse töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning meetme rakendamise kord sätestatakse lasteasutuse kodukorras.

  (3) Kodukord avalikustatakse lasteasutuse veebilehel ning luuakse ka muud võimalused sellega tutvumiseks.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.09.2015]

2. peatükk ASUTAMINE JA KOOLITUSLUBA 

§ 10.  Kohaliku omavalitsuse kohustus

  (1) Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

  (2) Valla- või linnavalitsus loob lapsele, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punktis 2 või lõikes 4, ning erivajadustega lapsele võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 6.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (3) Käesolevas seaduses käsitatakse isiku elukohana Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Asendushooldusel viibiva lapse elukohaks loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 11.  Asutamise ja tegevuse kohustuslikud tingimused

  (1) Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja valdkonna eest vastutava ministri antud koolitusloa alusel.

  (2) Lasteasutuse asutamiseks ja tegevuseks on vajalikud:
  1) pedagoogid, kes vastavad käesoleva seaduse §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele;
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]
  2) ruumid (hooned) ja maa-ala, mis on laste arenguks ja mänguks sobiva sisustusega ja vastavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud tervisekaitse nõuetele ning õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse ja päästealade nõuetele;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  3) lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Andmed lasteasutuse kohta kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

§ 12.  Koolitusluba

  (1) Koolitusloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (2) Koolitusluba on tähtajatu.

  (3) Valla- või linnavalitsus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse koolitusloa saamiseks vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust lasteasutuses.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (4) Koolitusloa taotlusele lisatakse:
  1) andmed käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta;
  2) lasteasutuse põhimäärus.

  (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamist on koolitusloa taotluse läbivaatamise tähtaeg Haridus- ja Teadusministeeriumis kaks kuud.

  (6) Valdkonna eest vastutav minister ei anna koolitusluba, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud andmed tingimuste täitmise kohta puuduvad või ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus tehakse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (7) Enne koolitusloa taotluse esitamist tasub valla- või linnavalitsus riigilõivu.
[RT I 2004, 41, 276 - jõust. 05.07.2004]

§ 13.  Koolitusloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Valdkonna eest vastutav minister tunnistab kehtetuks koolitusloa, kui:
  1) haldusjärelevalve käigus ilmneb, et lasteasutuse tegevus on vastuolus seadusega, selle alusel väljaantud õigusaktidega või lasteasutuse põhimäärusega;
  2) lasteasutus või lasteasutuse pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud haldusjärelevalve läbiviimisel tehtud ettekirjutust;
  3) lasteasutus ei ole ühe aasta jooksul pärast koolitusloa väljaandmist alustanud tegevust, on tegevuse peatanud või lõpetanud;
  4) kohaliku omavalitsuse volikogu on teinud otsuse lasteasutuse tegevuse lõpetamise kohta.

  (2) Valdkonna eest vastutav minister teeb koolitusloa kehtetuks tunnistamise otsuse valla- või linnavalitsusele teatavaks posti teel või elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (3) Koolitusloa kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel valla- või linnavalitsus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 14.  Lapse erivajaduse toetamine
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

  (1) Pedagoogid jälgivad lapse arengut ja toimetulekut lasteasutuses ning vajaduse korral kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse erivajaduse järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse põhimõtetest, mis on sätestatud koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas.

  (2) Lapsele tagatakse vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor.

  (21) Lasteasutuse tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2023]

  (3) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või -hooldust vajavatele lastele (edaspidi erivajadusega laps) loob valla- või linnavalitsus arengu- ja kasvamisvõimalused elukohajärgses lasteasutuses.

  (4) Erivajadusega lapsele luuakse arengutingimused sobitusrühmas koos teiste lastega.

  (5) Kui elukohajärgses lasteasutuses pole võimalik sobitusrühma moodustada, moodustab valla- või linnavalitsus erirühma või asutab erilasteaia.
[RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018]

§ 15.  Teeninduspiirkond

  (1) Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

  (2) Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti.

  (3) Valla- või linnavalitsus võtab kõigepealt lasteasutusse vastu lasteasutuse teeninduspiirkonnas elava lapse, eelistades võimaluse korral lapsi, kelle samas elukohas elavate sama pere teised lapsed käivad samas lasteasutuses. Pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

  (4) Laste lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS 

§ 16.  Õppekava

  (1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

  (2) Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määrusega kehtestatakse:
  1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted;
  2) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;
  3) kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;
  4) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused;
  5) lapse arengu hindamise põhimõtted.

  (3) Lasteasutuse õppekava koostavad ja arendavad lasteasutuse pedagoogid, kaasates vanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (4) Lasteasutusel on lasteasutuse tegevus- ja päevakava, mille koostamisel arvestatakse koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning selle paikkonna, kus lasteasutus asub, kultuurilist omapära ja rahvatraditsioone. Lasteasutuse tegevus- ja päevakava kinnitab direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Lasteasutuse õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 161.  Õppeaasta

  (1) Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal.

  (2) Õppeaasta algab 1. septembril.
[RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

§ 17.  Laste õigused

  Lastel on lasteasutuses õigus vaimselt ja füüsiliselt tervislikule keskkonnale ja päevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igakülgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel.

§ 18.  Vanemate õigused ja kohustused

  (1) Vanematel on õigus:
  1) tuua last lasteasutusse ja viia sealt ära vanematele sobival ajal lasteasutuse päevakava järgides;
  2) nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
  3) tutvuda lasteasutuse õppe- ja päevakavaga;
  4) saada teavet lasteasutuse töökorralduse kohta.

  (2) Vanemad on kohustatud:
  1) looma lapsele soodsad tingimused arenemiseks ja alushariduse omandamiseks lasteasutuses;
  2) kinni pidama lasteasutuse päevakavast ja laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest.

§ 19.  Lasteasutuse tööaeg

  (1) Lasteasutuse aastaringse või hooajalise tegutsemise otsustab valla- või linnavalitsus hoolekogu ettepanekul.

  (2) Lasteasutuse lahtioleku aja otsustab valla- või linnavalitsus, lähtudes hoolekogu ettepanekust.

  (3) Kui valla või linna territooriumil on ajutiselt vajadus lasteasutuse koha järele suurem kui olemasolevate lasteasutuste üldkohtade arv, loob valla- või linnavalitsus kõikidele soovijatele võimaluse saada lasteasutuses osaajaline koht.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

4. peatükk JUHTIMINE JA PERSONAL 

§ 20.  Personal

  (1) Lasteasutuse töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid, tervishoiutöötaja ja lasteasutuse majandamist tagavad ning õpetajaid abistavad töötajad. Lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega, millest lähtuvalt määrab lasteasutuse personali koosseisu lasteasutuse direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Personalil on keelatud avalikustada lapselt saadud teavet lapse perekonna kohta.

  (3) Personal on kohustatud andma teavet valla- või linnavalitsuse ametnikule, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapsekodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

  (4) Töölepingud pedagoogidega, tervishoiutöötajaga ja lasteasutuse majandamist tagavate ning õpetajaid abistavate töötajatega sõlmib, muudab ja ütleb üles direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (5) [Kehtetu - RT I, 13.12.2013, 5 - jõust. 23.12.2013]

  (6) Eesmärgiga tagada lastele turvaline kasvukeskkond lähtub lasteasutuse personali töökorraldus põhimõttest, et kogu rühma tööaja jooksul on õppe- ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja sõimerühmas kuni seitsme lapse, liitrühmas kuni üheksa lapse, lasteaiarühmas kuni kümne lapse, sobitusrühmas kuni kaheksa lapse ning erirühmas sõltuvalt laste erivajadusest kahe kuni kuue lapse kohta. Käesoleva seaduse § 7 lõikes 11 nimetatud juhul võib olla õppe- ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja sõimerühmas kuni kaheksa lapse, liitrühmas kuni kümne lapse ja lasteaiarühmas kuni kaheteist lapse kohta.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.09.2015]

§ 21.  Direktor
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (1) Direktori ülesanne on tagada lasteasutuse tulemuslik töö ja juhtida lasteasutuse tegevust koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Direktor on lasteasutuse seadusjärgne esindaja oma töölepingu kehtivuse ajal.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Direktoril on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks õigus teha tehinguid lasteasutuse varaga õigusaktidega kehtestatud korras.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Direktor kannab vastutust lasteasutuse arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (4) Direktor peab kord aastas esitama valla- või linnavalitsusele ja hoolekogule kirjaliku ülevaate lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest, majanduslikust seisust ja raha kasutamisest, samuti teatama kirjalikult lasteasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja järelevalveasutuse tehtud ettekirjutustest.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Konkursi võitnud isiku kinnitab ametisse valla- või linnavalitsus.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I 2008, 18, 125 - jõust. 15.05.2008]

  (7) Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles vallavanem või linnapea või tema volitatud ametiisik.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 22.  Pedagoogid

  (1) Käesoleva seaduse raames käsitletakse pedagoogidena õpetajaid, direktorit, õppealajuhatajat ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (2) Pedagoogid loovad tingimused laste kasvamiseks ja arenemiseks vastastikusel lugupidamisel ning üksteisemõistmisel laste ja nende vanematega, samuti hoolitsevad laste elu ja tervise eest lasteasutuses.

  (3) Pedagoogid on kohustatud nõustama lasteasutuses käivate laste vanemaid ja teeninduspiirkonnas elavate lasteasutuses mittekäivate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatusküsimustes.

  (4) Õpetajate, õppealajuhataja ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vaba ametikoha täitmiseks korraldab lasteasutuse direktori konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (41) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (42) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavat pedagoogi, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lasteasutuse õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

  (43) Lasteasutuses töötavate kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide arv peab nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtuvalt olema piisav, et tagada lasteasutuse õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine.
[RT I, 22.01.2018, 2 - jõust. 01.02.2018]

  (5) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Pedagoogid kuuluvad lasteasutuse pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning direktorile, hoolekogule ning valla- või linnavalitsusele õppe- ja kasvatustegevuse parandamiseks ettepanekute tegemine.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (7) Pedagoogide andmed kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

  (8) Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on käesoleva seaduse §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

§ 221.  Kvalifikatsiooninõuded

  (1) Lasteasutuse direktori kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (2) Lasteasutuse õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lasteasutuse juhtide juhtimiskompetentse hinnatakse vähemalt järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine.

  (4) Lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (5) Lasteasutuse erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, eripedagoogilised ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud õpetajate pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis.

  (7) Lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (8) Lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (9) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

§ 23.  Tervishoiutöötaja

  (1) Lasteasutuse tervishoiutöötaja:
  1) jälgib laste tervist, lähtudes valdkonna eest vastutava ministri määrusega ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud laste tervisekaitse ja tervise edendamise nõuetest ning informeerib lapse tervisehäiretest vanemaid ja lapse arsti;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  2) koostab valdkonna eest vastutava ministri määrusega lasteasutuse päevakavale kehtestatud nõuetele vastava lasteasutuse päevakava, mille kinnitab direktor;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  3) kontrollib laste toitlustamise vastavust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud laste toitlustamise nõuetele;
  4) nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.

  (2) [Kehtetu - RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

§ 24.  Hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga.

  (2) Lasteasutuse hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja valla või linna esindaja.
[RT I 2008, 13, 86 - jõust. 01.09.2008]

  (3) Hoolekogu:
  1) kuulab ära direktori aruande lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevusest ning majandamisest;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  2) annab direktorile ja valla- või linnavalitsusele soovitusi lasteasutuse eelarve koostamisel ja eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  3) teeb direktorile ja valla- või linnavalitsusele ettepanekuid lastele soodsa arengukeskkonna tagamiseks;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  4) osaleb oma esindaja (esindajate) kaudu direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursi komisjoni töös;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  5) otsustab lapse toidukulu päevamaksumuse;
  6) otsustab teisi käesoleva seaduse või valla- või linnavolikogu otsusega hoolekogu pädevusse antud küsimusi.

  (4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ning valla- või linnavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Oma töö korraldamiseks valib hoolekogu oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja.

  (6) Hoolekogu töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kvartalis hoolekogu esimehe või direktori ettepanekul.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 241.  [Kehtetu - RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

41. peatükk LASTEASUTUSE SISEHINDAMINE JA LASTEASUTUSE NÕUSTAMINE SISEHINDAMISE KÜSIMUSTES 
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 242.  Sisehindamine lasteasutuses

  (1) Lasteasutuses viiakse läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse järjepidev areng, selgitades välja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punktis 2 nimetatud arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse lasteasutuse sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

  (2) Lasteasutuse sisehindamise läbiviimise korra kehtestab lasteasutuse direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Lasteasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja lasteasutuse tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse lasteasutuse hoolekoguga ja lasteasutuse pidajaga ning aruande kinnitab lasteasutuse direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 243.  Lasteasutuse nõustamine sisehindamise küsimustes

  (1) Lasteasutust nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda lasteasutusele soovitusi lasteasutuse sisehindamise kohta, analüüsides, kas sisehindamisel on lähtutud käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud eesmärgist.

  (2) Lasteasutuse nõustamise tingimused ja korra sisehindamise küsimustes kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

5. peatükk RAHASTAMINE 

§ 25.  Vara

  Lasteasutuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.

§ 26.  Eelarve

  (1) Lasteasutusel on oma eelarve, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

  (2) Lasteasutusel võib olla oma pangakonto.

§ 27.  Rahastamine

  (1) Lasteasutuse rahastamine toimub:
  1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest;
  11) riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alustel;
  2) vanemate poolt kaetavast osast;
  3) annetustest.

  (11) Riigieelarves nähakse võimaluse korral ette toetus kohaliku omavalitsuse üksustele lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksus lisab riigieelarvest eraldatavale toetusele täiendavalt valla- või linnaeelarve vahendid (edaspidi omaosalus).
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja korra ning toetuse saamise eelduseks oleva omaosaluse suuruse ja nõuded omaosalusele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 01.01.2008]

  (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määruses nähakse lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse puhul muuhulgas ette toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu määr või suurus, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord, nõuded toetuse eraldamise lepingule, toetuse väljamaksete tegemise kord ning toetuse tagasinõudmise alused.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 01.01.2008]

  (14) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse jaotuskava kinnitab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus võib kinnitada mitme eelseisva eelarveaasta kohta projektide loetelu, mis on aluseks toetuse taotlemisele.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 01.01.2008]

  (15) Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse vahenditest nähakse iga-aastases riigieelarves ette vahendid toetuse eraldamise ja kasutamise järelevalvega seotud toiminguteks.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 01.01.2008]

  (16) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud määrusega lubada valdkonna eest vastutaval ministril lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse eraldamise, kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik.
[RT I 2007, 71, 434 - jõust. 01.01.2008]

  (2) Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab direktor.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks ning õppevahendite kulud) katmine toimub valla- või linnaeelarve vahenditest ning valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osaliste kulude katmiseks vanemate poolt kehtestab valla- või linnavolikogu vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

  (5) Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad.

  (51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust. 13.12.2003]

  (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga.
[RT I 2006, 46, 334 - jõust. 03.11.2006]

  (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.

6. peatükk HALDUSJÄRELEVALVE JA DOKUMENTIDE HALDUS 
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 28.  Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse üle haldusjärelevalve teostamine

  (1) Haldusjärelevalvet lasteasutuste ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi järelevalveasutus) eesmärgiga tagada alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (3) Järelevalveasutus määrab järelevalve läbiviijad, kaasates vajadusel eksperte.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (4) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 29.  Haldusjärelevalve läbiviija ülesanded
[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 30.  Haldusjärelevalve läbiviija õigused
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

  Haldusjärelevalve läbiviijal on õigus:
  1) külastada õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
  2) osaleda hoolekogu, pedagoogilise nõukogu ja lastevanemate koosolekutel;
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]
  3) tutvuda lasteasutuse dokumentidega;
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]
  4) saada lasteasutuselt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]
  5) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  6) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  7) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
  8) [kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

§ 31.  Haldusjärelevalve tulemused
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

  (1) Haldusjärelevalve tulemused vormistatakse õiendiga.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

  (2) Õiendis esitatakse õiendi koostamise aeg ja koht, lühiandmed õppeasutuse kohta, järelevalvet teostav järelevalveasutus, järelevalve läbiviimise aeg, järelevalve läbiviijate ja kaasatud ekspertide nimed, järelevalve tulemused, õiguserikkumiste aeg ja kirjeldus, tehtud ettekirjutused ja ettepanekud ning ettekirjutuste täitmisest teavitamise tähtaeg.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (3) Ettekirjutuses märgitakse:
  1) selle isiku või organi nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
  2) õigusrikkumise lõpetamiseks vajalike toimingute tegemise kohustus;
  3) ettekirjutuse alus;
  4) ettekirjutuse täitmise tähtaeg.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (31) Kui haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja, logopeedi või eripedagoogi mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:
  1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele;
  2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

  (4) [Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (5) Õiend tehakse lasteasutusele ning lasteasutuse pidajale teatavaks 60 kalendripäeva jooksul järelevalve läbiviimise algusest arvates.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

  (6) Kui lasteasutuse pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

§ 32.  Dokumentide haldus

  Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I 2006, 32, 246 - jõust. 01.09.2006]

§ 321.  Haldusjärelevalve keelenõuete täitmise üle

  Käesoleva seaduse ning keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud keelenõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Keeleamet.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

7. peatükk LASTEASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

§ 33.  Lasteasutuse ümberkorraldamine ja ümberkujundamine

  (1) Lasteasutuse korraldab ja kujundab valla- või linnavolikogu otsusel ümber valla- või linnavalitsus. Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteasutust ja vanemaid (eestkostjaid, hooldajaid) vähemalt viis kuud enne ümberkorraldamise või ümberkujundamise tähtaega.
[RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]

  (2) Lasteasutuse ümberkorraldamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb lasteasutuste ühinemises või jagunemises. Lasteasutused ühinevad või jagunevad järgmiselt:
  1) lasteasutused ühendatakse üheks lasteasutuseks, kusjuures ühendatavad lasteasutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus lasteasutus;
  2) lasteasutus liidetakse teise lasteasutusega ja liidetav lasteasutus lõpetab tegevuse;
  3) lasteasutus jaotatakse vähemalt kaheks lasteasutuseks ja jagunev lasteasutus lõpetab tegevuse;
  4) lasteasutus eraldatakse teisest lasteasutusest, selle tulemusena moodustatakse uus lasteasutus ja säilib esialgne lasteasutus.

  (3) Lasteasutuse ümberkujundamine käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud lasteasutuse liigi muutmine.

  (4) Lasteasutuse ümberkorraldamise või ümberkujundamise tulemusel moodustatud lasteasutusele taotletakse koolitusluba.

  (5) Lasteasutuse liitmisel põhikooliga kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses koolide ühinemise kohta sätestatut.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

§ 34.  Tegevuse lõpetamine

  (1) Valla- või linnavalitsus on kohustatud algatama lasteasutuse tegevuse lõpetamise, kui:
  1) lasteasutusel puudub kuue kuu jooksul koolitusluba;
  2) kohaliku omavalitsuse volikogu on võtnud vastu otsuse, et lasteasutuseedasine tegevus on muutunud ebaotstarbekaks.

  (11) Lasteasutuse tegevuse lõpetamine toimub käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud korras.

  (2) Lasteasutuse tegevuse lõpetamisel tagab valla- või linnavalitsus lastele võimaluse jätkata lasteasutuse teenuse kasutamist teises lasteasutuses.
[RT I 2001, 75, 454 - jõust. 21.09.2001]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 35.  Seaduse jõustumise erisused

  (1) Käesoleva seaduse § 10 jõustub 2002. aasta 1 juulil.

  (2) Käesoleva seaduse § 27 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2000. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punkt 11 jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

§ 36.  Tähtajad

  (1) Tegutsevate lasteasutuste põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (2) [Kehtetu - RT I 2004, 30, 206 - jõust. 07.05.2004]

  (21) Seaduse jõustumise hetkel tegutsenud lasteasutused, kellel puudub koolitusluba, võrdsustatakse koolitusluba omavate lasteasutustega 2007. aasta 31. augustini. Kuni nimetatud tähtajani võib tegutseva lasteasutuse pidaja koolitusloa väljastamiseks esitatavale taotlusele käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud dokumentide asemel lisada haldusjärelevalve läbiviimise tulemusi kajastavad kontrollaktid, mis on koostatud kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist. Kui tegutsevale lasteasutusele ei ole kuue aasta jooksul enne taotluse esitamist riiklik järelevalveasutus kontrollakti koostanud, tuleb koolitusloa taotlusele lisada § 12 lõikes 4 nimetatud dokumendid.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (22) 2005. aasta 1. mai seisuga kehtinud tähtajalised koolitusload loetakse väljastatuks tähtajatult.

  (3) Valla- või linnavolikogu kinnitab käesoleva seaduse § 15 alusel lasteasutuse teeninduspiirkonna kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (4) Vallavanemal või linnapeal või tema volitatud ametiisikul muuta määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötava ja tööd jätkata sooviva lasteasutuse direktoriga tööleping määratud ajaks sõlmitud töölepinguks kestusega viis aastat 2001. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (41) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 5 nimetatud konkursi alusel enne 2008. aasta 1. augustit ametisse kinnitatud direktor kehtiv määratud ajaks sõlmitud tööleping muutub tähtaja möödumisel määramata ajaks sõlmitud töölepinguks.
[RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]

  (5) Tegutseva lasteasutuse arengukava kinnitatakse hiljemalt 2002. aasta 1. septembriks.

  (6) Lasteasutuse arengukava tegevuskava viiakse käesoleva seaduse § 91 lõikega 21 kooskõlla hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.

  (7) Käesoleva seaduse §-s 242 sätestatut rakendatakse alates 2006. aasta 1. septembrist.

  (8) Käesoleva seaduse § 242 lõikes 3 nimetatud sisehindamise aruande on lasteasutus kohustatud koostama hiljemalt 2010. aasta 1. septembriks.

  (9) Haldusjärelevalve prioriteedid, temaatilise haldusjärelevalve läbiviimise, selle tulemuste vormistamise ning tulemustest teavitamise korra 2006/2007. õppeaastaks kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega 2006. aasta 1. septembriks.

  (10) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 kehtestatud piirangud isiku töölevõtmisel kehtivad pärast sätete jõustumist lastega seotud tööle asuva isiku kohta.
[RT I 2007, 45, 320 - jõust. 20.07.2007]

  (11) Tegutsevate lasteasutuste õppekavad viiakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatuga vastavusse 2009. aasta 1. märtsiks.
[RT I 2008, 18, 124 - jõust. 01.09.2008]

  (12) Laste arvu suurendamise otsused iga üksiku rühma osas viiakse käesoleva seaduse § 7 lõikega 11 kooskõlla 2015. aasta 1. septembriks.
[RT I, 20.11.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]

§ 361.  Üleminek eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele

  (1) Alates 2024/2025. õppeaastast võib valla- või linnavolikogu taotlusel Vabariigi Valitsus, olles ära kuulanud enda poolt moodustatud valitsuskomisjoni arvamuse, anda üheks õppeaastaks loa osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks lasteasutuse või selle rühma kohta. Otsusega tuleb kindlaks määrata õppe- ja kasvatustegevuses kasutatava muu keele osakaal kogu õppe- ja kasvatustegevuse mahust kõnealusel õppeaastal.

  (2) Taotlus osaliselt muus keeles toimuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks esitatakse hiljemalt eelmise õppeaasta 31. märtsiks. Vabariigi Valitsus otsustab loa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagab kohaliku omavalitsuse volikogu kõikidele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses lasteasutuses või lasteasutuse rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.09.2023]

§ 362.  Enne 2013. aasta 1. septembrit tööle asunud pedagoogi kvalifikatsiooninõuete kohaldamine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesti keele oskuse nõudeid, ei kohaldata direktori, õppealajuhataja, õpetaja, logopeedi ja eripedagoogi suhtes, kes on lasteasutusse pedagoogina tööle asunud enne 2013. aasta 1. septembrit, vastates või olles loetud vastavaks enne 2013. aasta 1. septembrit vastaval ametikohal töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja, logopeed ja eripedagoog loetakse alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud direktor ja õppealajuhataja loetakse alates 2023. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

§ 363.  Eesti keele oskuse nõude kvalifikatsiooninõudena kohaldamine õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele

  Käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena õpetajatele, logopeedidele ja eripedagoogidele alates 2024. aasta 1. augustist.
[RT I, 28.12.2022, 8 - jõust. 01.08.2023]

§ 37.  Kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json