HALDUSÕIGUSVabad elukutsed

HALDUSÕIGUSÕigusabi ja õigusteenused

KOHTUMENETLUSÕIGUSKohtukorraldus ja õigusabi

Teksti suurus:

Advokatuuriseadus (lühend - AdvS)

Advokatuuriseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.05.2022, 5

Advokatuuriseadus

Vastu võetud 21.03.2001
RT I 2001, 36, 201
jõustunud vastavalt §-le 83.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.12.2001RT I 2001, 102, 67610.01.2002, osaliselt 01.01.2002 ja 01.01.2003
18.12.2002RT I 2003, 4, 2223.01.2003
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40301.03.2005
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
15.12.2005RT I 2005, 71, 54901.01.2006
15.02.2007RT I 2007, 24, 12701.01.2008
21.11.2007RT I 2007, 67, 41328.12.2007
12.03.2008RT I 2008, 15, 10801.11.2008
19.06.2008RT I 2008, 30, 19101.07.2008
10.12.2008RT I 2008, 59, 33001.01.2009
03.12.2008RT I 2009, 1, 101.01.2010
18.11.2009RT I 2009, 59, 38501.01.2010
09.12.2009RT I 2009, 68, 46301.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 19, 10101.06.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
27.01.2011RT I, 23.02.2011, 301.01.2012
17.02.2011RT I, 14.03.2011, 324.03.2011
05.12.2012RT I, 21.12.2012, 101.03.2013
12.06.2014RT I, 21.06.2014, 1101.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
09.12.2015RT I, 31.12.2015, 101.03.2016
25.02.2016RT I, 04.03.2016, 114.03.2016
07.06.2016RT I, 22.06.2016, 2101.08.2016
05.04.2017RT I, 20.04.2017, 115.01.2018
09.05.2018RT I, 31.05.2018, 210.06.2018, osaliselt 01.01.2021
17.10.2018RT I, 26.10.2018, 101.04.2022
05.12.2018RT I, 20.12.2018, 101.01.2019
20.02.2019RT I, 19.03.2019, 429.03.2019
09.12.2020RT I, 22.12.2020, 3401.01.2021
16.12.2020RT I, 04.01.2021, 401.01.2022
13.04.2022RT I, 05.05.2022, 101.02.2023

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Seadus sätestab Eesti Advokatuuri (edaspidi ka advokatuur) korralduse ning advokaadi, advokatuuri assotsieerunud liikme ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused.

§ 2.   Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund

  (1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks.

  (2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (3) Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest.

  (4) Advokatuur registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 01.08.2002]

§ 3.   Advokatuuri pädevus

  Advokatuuri pädevuses on:
  1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine;
  2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
  3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
  4) advokaatide täiendusõppe korraldamine;
  5) riigi õigusabi osutamise korraldamine ning oma liikmete kaudu riigi õigusabi osutamise tagamine;
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  6) advokatuuri vara valitsemine;
  7) advokaatide muude kutseküsimuste lahendamine.

§ 4.   Advokatuuri tegevuse õiguspärasuse tagamine

  (1) Järelevalve teostamisel riigi õigusabi korraldamise üle ning riigi õigusabi jaoks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle Justiitsministeerium:
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  1) tunnistab seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani õigusakti osaliselt või täielikult kehtetuks;
  2) keelab seaduse või määrusega vastuolus oleva advokatuuriorgani toimingu sooritamise;
  3) kohustab advokatuuriorganit toimingut sooritama, kui advokatuuriorgani poolt toimingu sooritamata jätmine või toimingu sooritamisega viivitamine on seaduse või määrusega vastuolus.

  (2) Kui advokatuur leiab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud Justiitsministeeriumi käskkiri on õigusvastane, esitab ta selle peale halduskohtule kaebuse.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (3) Kui Justiitsministeerium leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata küsimustes advokatuuri organi õigusakt või toiming on seadusega vastuolus, esitab ta selle peale halduskohtule protesti.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (4) Justiitsministeeriumil on õigus vaidlustada aukohtu otsuseid käesoleva seaduse § 18 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud korras ja ulatuses.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (5) Huvitatud isik võib advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale esitada kaebuse halduskohtule.

  (6) Advokatuuri üldkogu otsuse ja protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda tutvumiseks ka muid advokatuuri organite dokumente ning saada advokatuuri tegevusega seotud andmeid. Justiitsministeeriumile edastatavast dokumendist jäetakse välja advokaadi kutsesaladust puudutavad andmed ulatuses, mis on mõistlikult vajalik kutsesaladuse tagamiseks, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Dokumendis sisalduva saladuse üle otsustab advokatuuri juhatus.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 5.   Advokatuuri lõpetamine

  Advokatuuri võib lõpetada ainult seadusega.

2. peatükk ADVOKATUURI KORRALDUS 

§ 6.   Advokatuuri organid

  (1) Advokatuur tegutseb oma organite kaudu.

  (2) Advokatuuri organid on üldkogu, juhatus, esimees, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon.

  (3) Advokatuuri organite pädevuse sätestab seadus.

  (4) Advokatuuri organite õigusaktid ja otsused on advokatuuri liikmetele kohustuslikud.

§ 61.   Otsuste ja teadete kättetoimetamine

  Advokatuuri edastatud otsused ja teated loetakse advokaadile kättetoimetatuks, kui need on saadetud käesoleva seaduse § 44 lõike 6 alusel advokatuuri veebilehel avaldatud elektronposti aadressil.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 7.   Üldkogu

  (1) Üldkogu on advokatuuri kõrgeim organ. Üldkogusse kuuluvad advokatuuri kõik liikmed. Hääleõiguslikud on vandeadvokaadid.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Korralise üldkogu kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.

  (3) Erakorralise üldkogu kutsub kokku juhatus enda algatusel, revisjonikomisjoni ettepanekul või siis, kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik advokatuuri liikmetest.

  (4) Üldkogu võib läbi viia tervikuna füüsilise koosolekuna, osaliselt füüsilise koosolekuna ja osaliselt elektrooniliste vahendite abil või tervikuna elektrooniliste vahendite abil. Juhatus teatab advokaatidele korralise üldkogu toimumise aja ja viisi vähemalt üks kuu enne selle toimumist. Erakorralise üldkogu toimumise aja ja viisi teatab juhatus advokaatidele vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]

  (5) Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole hääleõiguslikest advokaatidest. Kui üldkogul osaleb vähem advokaate, kutsub juhatus üldkogu kokkutulemisest alates kahe nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on otsustusvõimeline, sõltumata osavõtjate arvust.

  (6) Advokaat võib üldkogul osaleda ka esindaja kaudu, volitades selleks teist hääleõiguslikku advokaati enda nimel üldkogul osalema ja hääletama. Üks advokaat ei või samal üldkogul esindada rohkem kui kahte advokaati.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 71.   Elektrooniliste vahendite abil üldkogul osalemine

  (1) Üldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemine toimub tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 331 sätestatud korras.

  (2) Üldkogul elektrooniliste vahendite abil osalemise täpsema korra määrab igakordselt juhatus.
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]

§ 8.   Üldkogus otsustamine ja valimine

  (1) Üldkogu otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkogu ei otsusta teisiti. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääle andnud üle poole üldkogus osalenud hääleõiguslikest advokaatidest ja kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.

  (2) Igal hääleõiguslikul advokaadil on üldkogus hääletamisel üks hääl.

  (3) Advokatuuri organid valitakse üldkogus järgmiste põhimõtete kohaselt:
  1) hääled antakse igale kandidaadile eraldi;
  2) hääletamine on salajane;
  3) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.

  (4) Advokatuuri organeid valides valitakse kõigepealt esimees, siis juhatuse liikmed ja asendusliikmed, seejärel revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed ning aukohtu advokaatidest liikmed ja asendusliikmed.

  (5) Esimehe valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor, milles osaleb kaks enim hääli saanud kandidaati. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

§ 81.   Otsuse vastuvõtmine üldkogu kokku kutsumata

  (1) Üldkogu hääleõiguslikel advokaatidel on juhatuse ettepanekul õigus vastu võtta otsuseid üldkogu pädevuses olevates küsimustes üldkogu kokku kutsumata. Sellisel juhul toimub otsustamine elektrooniliselt.

  (2) Hääleõiguslik advokaat ei või ilma mõjuva põhjuseta keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamises osalemast.

  (3) Kui otsus tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras, on otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääleõiguslike advokaatide häältest, kui seaduses ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ei saa valida advokatuuri organeid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras küsimuste otsustamise täpne kord sätestatakse advokatuuri kodukorras.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 82.   Hääletamine enne üldkogu

  (1) Juhatusel on õigus üldkogu kokku kutsudes võimaldada hääleõiguslikel advokaatidel hääletada üldkogu päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid enne üldkogu, edastades oma hääle advokatuurile enne üldkogu vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti, tingimusel, et enne üldkogu hääletamisel on tagatud hääleõiguslike advokaatide tuvastamine ning hääletamise turvalisus ja usaldusväärsus.

  (2) Enne üldkogu hääletanud hääleõiguslik advokaat loetakse üldkogul osalevaks ja tema hääl arvestatakse üldkogu kvoorumi hulka, kui seaduses või kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Kui üldkogul hääletatakse enne üldkogu avalikustamata otsuste eelnõusid, mille kohta pole hääleõiguslik advokaat häält edastanud, siis ei loeta hääleõiguslikku advokaati vastava otsuse tegemisel üldkogul osalevaks.
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]

§ 9.   Üldkogu pädevus

  Üldkogu:
  1) määrab juhatuse, revisjonikomisjoni ning aukohtu liikmete ja asendusliikmete arvu;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  2) valib esimehe, juhatuse, revisjonikomisjoni ning aukohtu vandeadvokaatidest liikmed ja asendusliikmed;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  3) kinnitab advokatuuri eelmise majandusaasta eelarve täitmise aruande ja uue majandusaasta eelarve;
  4) kinnitab advokatuuri majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aastaaruande;
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  5) võtab vastu advokatuuri kodukorra ja advokaadi kutse-eetika nõuded;
  6) lahendab advokatuuri juhatuse otsuste ja esimehe toimingute peale esitatud kaebusi, kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik advokatuuri liikmetest;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  7) kinnitab advokatuuri sümboolika;
  8) otsustab advokaatidele tasu määramise alused advokatuuri huvides tehtud töö eest;
  9) kehtestab advokatuuri liikmemaksu maksmise tingimused ja korra ning liikmemaksu suuruse, samuti muude tasude maksmise ja kulude hüvitamise tingimused ja korra ning tasu suuruse;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  10) [kehtetu - RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  11) otsustab muid seaduses ja kodukorras sätestatud küsimusi.

§ 10.   Esimees

  (1) Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes. Esimees kuulub advokatuuri juhatusse, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid.

  (2) Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.

  (3) Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 11.   Juhatus

  (1) Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget.

  (2) Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks.

  (3) Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni, aukohtusse ega kutsesobivuskomisjoni.

  (4) Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

  (5) Juhatuse istung on avalik, kui juhatus ei ole kuulutanud istungit või selle osa kinniseks.

  (6) Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, millisel juhul esimees edastab otsuse eelnõu kirjalikult või elektrooniliselt juhatuse liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega. Hääletamine toimub kirjaliku või digitaalallkirjastatud elektroonilise vastuse saatmisega. Hääletustulemused protokollitakse ning juhatuse liikmete vastused lisatakse protokollile. Määratud tähtajaks mittevastamine loetakse vastuhääleks.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

§ 12.   Juhatuse pädevus

  Juhatus:
  1) juhib advokatuuri;
  2) valitseb advokatuuri vara ja korraldab advokatuuri raamatupidamist;
  3) valib oma liikmete seast advokatuuri aseesimehe;
  4) nimetab ametisse kantsleri, kes täidab juhatuse antud täitev-korraldavaid ülesandeid;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  5) nimetab kutsesobivuskomisjoni advokaatidest liikmed ja nende asendusliikmed;
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  6) otsustab advokatuuri vastuvõtmise ja vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise;
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]
  7) otsustab advokatuuri assotsieerunud liikmena tegutsemiseks õiguse andmise;
  71) [kehtetu - RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  8) valvab advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise järele;
  9) valvab Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide kutsetegevuse ja kutseeetika nõuete täitmise järele;
  10) määrab vandeadvokaadi abile patrooni;
  11) arvab advokaadi tema soovil või muul käesolevas seaduses sätestatud alusel advokatuurist välja;
  12) [kehtetu - RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  13) korraldab advokaatide täiendusõpet;
  14) korraldab advokaatide kutsesobivuse kontrollimist;
  15) distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemisel teeb aukohtule ettepaneku algatada advokaadi suhtes aukohtumenetlus;
  16) annab advokatuuri liikmetunnistusi ja advokaaditunnistusi;
  17) korraldab advokaatide poolt riigi õigusabi osutamist vastavalt riigi õigusabi seadusele ning kehtestab õigusabi andmise korra;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  18) täidab muid seadusest tulenevaid või advokatuuri juhtimisega seonduvaid ülesandeid.

§ 13.   Revisjonikomisjon

  (1) Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Advokatuuri majandustegevuseks loetakse ka riigi õigusabi osutamise korraldamist ja riigieelarvest eraldatud raha kasutamist.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.

  (3) Revisjonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

  (4) Revisjonikomisjon võtab otsuseid vastu oma liikmete poolthäälte enamusega.

  (5) Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse, aukohtusse või kutsesobivuskomisjoni ega olla advokatuuriga töösuhtes.

§ 14.   Advokatuuri majandustegevuse kontrollimine ja majandusaasta aruanne
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (1) Advokatuuri majandusaasta on kalendriaasta.

  (2) Majandusaasta aruande esitab juhatus revisjonikomisjonile läbivaatamiseks ja arvamuse andmiseks ning seejärel üldkogule kinnitamiseks majandusaasta lõppemisest alates kuue kuu jooksul.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Majandusaasta aruanne avaldatakse advokatuuri aastaraamatus.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Üldkogu, revisjonikomisjoni või vähemalt ühe kümnendiku advokatuuri liikmete nõudel nimetab juhatus audiitori advokatuuri majandustegevuse või advokatuuri raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Audiitorkontrolli akti esitab revisjonikomisjon üldkogule.

  (6) Justiitsministeeriumil on õigus kontrollida riigi õigusabi osutamise korraldamist ja riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamist, sealhulgas tutvuda sellega seotud dokumentatsiooniga ning saada selle kohta teavet. Justiitsministeeriumil on õigus kooskõlastatult advokatuuri juhatusega määrata riigi kulul audiitor advokatuuri muu majandustegevuse kontrollimiseks.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 141.   Advokatuuri tegevuse rahastamine

  (1) Advokatuuri tegevust rahastatakse advokatuuri liikmemaksust ja muudest tasudest. Riigi õigusabi osutamist ja korraldamist rahastatakse seaduses sätestatud korras riigieelarvest.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (2) Advokatuuri liikmemaksu määra kehtestab üldkogu suuruses, mis tagab advokatuuri piisava rahastatuse.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 15.   Aukohus

  (1) Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju.

  (11) Aukohus võib lahendada lepitusmenetluse korras kliendilepingust, sealhulgas tarbijaga sõlmitud kliendilepingust, tulenevaid vaidlusi advokatuuri kodukorras sätestatud alustel ja korras. Lepitusmenetluse alused ja täpsem kord kehtestatakse kodukorras ja juhatuse kinnitatud töökorras.
[RT I, 31.12.2015, 1 - jõust. 01.03.2016]

  (2) Aukohus moodustatakse vähemalt seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (3) Aukohtusse kuulub vähemalt neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Aukohtu liige ei või kuuluda juhatusse, kutsesobivuskomisjoni ega revisjonikomisjoni.

  (5) Aukohtusse võib valida vandeadvokaadi, kes on tegutsenud vandeadvokaadina vähemalt kümme aastat.

  (6) Aukohtu liikmed valivad aukohtu esimehe vandeadvokaatidest liikmete seast.

  (7) Aukohus arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.

  (8) Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega.

§ 16.   Aukohtumenetluse algatamine

  (1) Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.

  (2) Aukohus algatab aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.

  (3) Aukohtumenetluse algatamise otsustab aukohus kahe kuu jooksul, alates päevast, mil ta saab teada distsiplinaarsüüteo tunnustest.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (4) Justiitsministeerium võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaadi tegevuses võivad ilmneda distsiplinaarsüüteo tunnused seoses:
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  1) riigi õigusabi osutamisega;
  2) tegutsemisega pankrotihaldurina;
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  3) tegutsemisega patendivolinikuna.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

  (5) Aukohus algatab aukohtumenetluse, kui seda taotleb käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Justiitsministeerium või kui kohus on advokaati trahvinud või keelanud advokaadil teha menetluses avaldusi või kõrvaldanud advokaadi menetlusest või riigi õigusabi osutamisest. Aukohus ei pea aukohtumenetlust algatama, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud või kui asja lahendamine ei ole aukohtu pädevuses.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (6) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Patendivolinike Koda (edaspidi kumbki koda) võib taotleda aukohtumenetluse algatamist, kui on tekkinud kahtlus, et advokaat on oma tegevuses pankrotihaldurina või patendivolinikuna rikkunud koja organi otsust või head kutsetava või pannud toime käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud distsiplinaarsüüteo.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

§ 17.   Aukohtumenetlus

  (1) Aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik.

  (2) Advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

  (3) Aukohus võib lahendada asja kirjalikus menetluses, kui huvitatud isik ega advokaat ei ole taotlenud, et asi lahendataks suulises menetluses.

  (4) Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.
[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. Mõjuval põhjusel võib aukohus pikendada distsiplinaarsüüteoasja arutamise kestust kuni kolme kuu võrra. Distsiplinaarsüüteoasja menetlemise aja hulka ei arvestata aega, mil distsiplinaarsüüteoasja ei ole võimalik arutada asjaolude tõttu, mis olenevad advokaadist, kelle suhtes aukohtumenetlus on algatatud.

  (6) Menetletavat asja ja advokaadi isiksuseomadusi arvestades võib aukohus advokaadi kutsetegevuse aukohtumenetluse ajaks peatada. Kutsetegevuse peatamist aukohtumenetluse ajaks ei käsitata distsiplinaarkaristusena.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (7) Aukohtumenetluse täpsem kord määratakse advokatuuri kodukorras. Aukohtumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut ulatuses, mida käesolev seadus ja advokatuuri kodukord ei reguleeri.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (8) Kui advokaadile on määratud distsiplinaarkaristusena pankrotihaldurina või patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine, saadab aukohus otsuse täitmiseks kojale.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

§ 18.   Aukohtu otsuse vaidlustamine

  (1) Aukohtu otsuse peale võib huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule.

  (2) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti, kui distsiplinaarsüüteoasi on seotud:
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  1) riigi õigusabi osutamisega või selle korraldamisega;
  2) pankrotihaldurina tegutsemisega;
  3) patendivolinikuna tegutsemisega.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Aukohus edastab aukohtu otsused, mille peale on Justiitsministeeriumil õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt protest, viivitamata Justiitsministeeriumile. Justiitsministeeriumil on õigus nõuda nimetatud aukohtumenetluse asjades tutvumiseks ka muid aukohtumenetluse dokumente.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (4) Justiitsministeerium võib esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule protesti 30 päeva jooksul aukohtu otsuse kättesaamisest arvates.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 19.   Distsiplinaarvastutus

  (1) Advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui distsiplinaarsüütegu ei ole aukohtumenetluse algatamise ajaks aegunud.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Distsiplinaarkaristused on:
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  1) noomitus;
  2) rahatrahv advokatuuri kasuks 64 kuni 16 000 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  3) kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks;
  4) advokatuurist väljaheitmine;
  5) pankrotihaldurina tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks;
[RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
  6) patendivolinikuna tegutsemise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

  (3) Distsiplinaarkaristusena kutsetegevuse peatamise aja vältel on advokaadil keelatud õigusteenust osutada ja selle osutamist vahendada või korraldada. Käesolevas lõikes nimetatud keelu rikkumise korral heidetakse advokaat advokatuurist välja.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Distsiplinaarkaristust määrates arvestab aukohus muu hulgas distsiplinaarsüüteo raskust, menetletava asja olemust ja advokaadi varasemat karistatust.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib aukohus määrata vaid ühe distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarkaristust määrates ei arvestata sama teo eest määratud väärteo- või kriminaalkaristust ning muu organi või ametiisiku poolt määratud distsiplinaarkaristust. Kestev distsiplinaarsüütegu loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks, kui advokaat ei lõpeta rikkumist pärast aukohtu otsuse teatavaks tegemist.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Distsiplinaarkaristust ei või määrata, kui distsiplinaarsüütegu on aegunud. Distsiplinaarsüütegu aegub kolme aasta möödumisel selle toimepanemisest. Distsiplinaarsüüteo aegumine algab alates hetkest, mil advokaat lõpetab teo toimepanemise. Distsiplinaarsüüteo aegumine peatub distsiplinaarasja menetluse ajal aukohtus ja kohtus, sealhulgas kaebuse ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtajal. Aukohtul on distsiplinaarsüüteo aegumisest hoolimata õigus distsiplinaarasja menetleda.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (7) Distsiplinaarkaristatus kustub kolme aasta möödumisel karistuse määramise otsuse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud distsiplinaarkaristus ei kustu.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 20.   Advokatuuri kodukord

  (1) Seadusest tulenevalt nähakse advokatuuri kodukorras ette:
  1) advokatuuri liikmesuse tekkimise, peatumise ja lõppemise kord;
  2) advokaadi õigused ja kohustused suhetes advokatuuriga;
  3) advokatuuri organite tegevuse kord;
  4) advokatuuri organite otsuste vastuvõtmise ja advokatuuri organite valimise kord;
  5) advokatuuri organite liikmete asendamise kord;
  6) advokaaditunnistuse ja advokatuuri liikmetunnistuse andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise kord;
  7) advokaadieksamite korraldus;
  8) muud sätted, mis seaduse järgi tuleb ette näha kodukorras.

  (2) Advokatuuri kodukord on vastu võetud või muudetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku üldkogus osalenud hääleõiguslikest advokaatidest.

  (3) Advokatuuri kodukord ja selle muudatused avaldatakse Riigi Teatajas.
[RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]

§ 21.   Advokatuuri register

  (1) Advokatuuri registrit peab advokatuuri juhatus. Advokatuuri register koosneb registrikaartidest ja advokaaditoimikutest.

  (2) Advokaadi kohta avatakse registrikaart, kuhu kantakse:
  1) registrinumber;
  2) advokaadi nimi ja isikukood;
  3) andmed hariduse ja akadeemilise kraadi kohta;
  4) advokaadi tegevusvaldkonnad;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
  5) advokaadi tegutsemiskohaks oleva advokaadiühingu nimi ja äriregistri kood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi äriregistri kood ning advokaadibüroo aadress, sidevahendid ja tööaeg;
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
  6) advokatuuri liikmeks saamise aeg;
  7) advokaadi kutsenimetus ja selle omandamise aeg;
  8) märge advokatuuri kuulumise peatumise kohta;
  9) advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise aeg ja alus.

  (3) Advokaadi kohta avatakse advokaaditoimik, mida peetakse elektrooniliselt ja milles peab olema:
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  1) haridust ja akadeemilist kraadi tõendava dokumendi ärakiri;
  2) kutsesobivuskomisjoni otsus advokaadieksami sooritamise kohta;
  3) [kehtetu - RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  4) vandeadvokaadi allkirjaga advokaadivande tekst;
  5) passi või muu isikut tõendava dokumendi ärakiri;
  6) juhatuse otsus advokaadi advokatuuri liikmeks vastuvõtmise kohta;
  7) juhatuse otsus advokaadile patrooni määramise ja advokaadi patrooniks määramise kohta;
  8) juhatuse otsus advokaadile kutsenimetuse andmise kohta;
  9) otsus advokaadi advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise kohta;
  10) advokaadi kohta tehtud aukohtuotsused.

  (4) Juhatus võib oma algatusel või advokaadi nõudel lisada advokaaditoimikusse muid advokaadi kutsetegevust kajastavaid dokumente.

  (5) Advokaat peab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–5 ja lõike 3 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmete muutumisest viivitamata teatama juhatusele muudatuste registrisse kandmiseks.

  (6) Registrikaardi andmed, välja arvatud advokaadi isikukood ja elukoht, on avalikud ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks elektroonilises andmekogus.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (7) Õigustatud huviga isikul on õigus tutvuda advokaaditoimikuga. Huvi õigustatuse üle otsustab advokatuuri juhatus.

3. peatükk ADVOKAAT 

§ 22.   Advokatuuri liige

  (1) Advokatuuri liikmed (edaspidi advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Advokatuuri võib kuuluda iga isik, kes vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele ja on sooritanud advokaadieksami.

  (3) Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

  (4) Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus. Advokaaditunnistus peab sisaldama käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 2, 6 ja 7 nimetatud andmeid.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 221.   Emeriitadvokaat

  (1) Emeriitadvokaadi nimetuse võib anda vanaduspensioniealiseks saanud, advokatuurist välja arvatud isikule.

  (2) Nimetuse andmine ja emeriitadvokaadi staatus sätestatakse advokatuuri kodukorras.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 23.   Advokaadile esitatavad nõuded

  (1) Advokatuuri liikmeks võib võtta isiku:
  1) kes on teovõimeline;
  2) kelle elukoht on Eestis või kes on Eesti, Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanik;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  3) kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 või kelle välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 65;
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]
  4) kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt;
  5) kes on aus ja kõlbeline ning advokaaditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Advokatuuri liikmeks astumiseks peab isik esitama kirjaliku avalduse ja sooritama advokaadieksami. Avalduses kinnitab isik, et puuduvad käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud asjaolud, mis välistavad advokatuuri liikmeks võtmise.

  (3) Advokatuuri liikmeks võetakse juhatuse otsusega.

  (4) Teadaande advokaadi advokatuuri liikmeks võtmise kohta avaldab advokatuuri juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 24.   Vandeadvokaadi abi

  (1) Vandeadvokaadi abina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadi abi eksami.

  (2) Vandeadvokaadi abi tegutseb patrooni juhtimisel.

§ 25.   Vandeadvokaadi vanemabi
[Kehtetu - RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 26.   Vandeadvokaadi kutsenimetuse andmine

  (1) Vandeadvokaadiks võib kirjaliku avalduse alusel saada advokatuuri liige, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (11) Kui isik on vahetult enne advokatuuri astumist vähemalt kaks aastat järjest töötanud ameti- või töökohal, millele asumisel on nõutav õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, võib advokatuuri juhatus lubada ta vandeadvokaadieksamile, kui ta on vähemalt ühe aasta järjest tegutsenud vandeadvokaadi abina.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul eksamile lubamisel arvestatakse töötamise aega alates samas lõikes nimetatud kvalifikatsiooni omandamisest.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Vandeadvokaadi kutsenimetus antakse juhatuse otsusega.

  (3) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on:
  1) õigusteaduse doktor;
  2) [kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  3) olnud vähemalt kolm aastat notar või abiprokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist.
[RT I, 22.06.2016, 21 - jõust. 01.08.2016]

  (31) Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus, õiguskantslerina või prokurörina, välja arvatud abiprokurörina, ja kes soovib advokatuuri astuda viie aasta jooksul pärast advokatuurist käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1 või 4 sätestatud alusel välja arvamist või kohtuniku, õiguskantsleri või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Samuti võib vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks võtta isiku, kes on vähemalt kolm aastat töötanud muul käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad vandeadvokaadi töö keerukusele ja vastutusele ja sellel ameti- või töökohal töötamisest ei ole möödunud üle viie aasta.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud alusel isiku advokatuuri vastuvõtmiseks viib kutsesobivuskomisjon isikuga läbi vestluse, mille eesmärk on hinnata isiku vastavust käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punkti 5 nõuetele ning tema teadmisi advokaadi kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete kohta. Juhatus otsustab isiku vastuvõtmise vestluse tulemuste alusel.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (4) Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.

§ 27.   Advokatuuri vastuvõtmisest keeldumise alused

  (1) Advokatuuri liikmeks ei võeta isikut, kes:
  1) ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele;
  2) on advokatuurist välja heidetud või notariametist tagandatud;
  3) on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  4) on avalikus teenistuses, töötab töö- või teenistuslepingu alusel;
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  5) on pankrotivõlgnik;
  6) tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega;
  7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja.

  (2) Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist.

§ 28.   Vandeadvokaadi vanne

  (1) Pärast advokatuuri juhatuse otsust isikule vandeadvokaadi kutsenimetuse andmise kohta annab advokaat vandeadvokaadivande. Vandeadvokaadina võib advokaat tegutseda pärast vande andmist.

  (2) Vandeadvokaat annab advokatuuri juhatuse ees järgmise vande:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid, milleks vandeadvokaadikutse mind kohustab.»

§ 29.   Kutsesobivuskomisjon

  (1) Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse vähemalt kümneliikmelisena viieks aastaks.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (2) Kutsesobivuskomisjoni liige ei või kuuluda juhatusse, aukohtusse ega revisjonikomisjoni.

  (3) Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad:
  1) vähemalt kuus advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaati ja nende vähemalt kaks asendusliiget;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  2) kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja nende kaks asendusliiget;
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  3) [kehtetu - RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  31) vajaduse korral valdkonna eest vastutava ministri nimetatud Justiitsministeeriumi esindaja;
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]
  4) prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige;
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]
  5) vähemalt üks õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi andva kõrgkooli poolt määratud õigusteadlane ja tema asendusliige.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (4) Kutsesobivuskomisjoni liikmed valivad vandeadvokaatidest liikmete seast komisjoni esimehe.

§ 30.   Kutsesobivuskomisjoni pädevus

  (1) Kutsesobivuskomisjon:
  1) eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid;
  2) viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta;
  3) hindab perioodiliselt või juhatuse ülesandel advokaatide kutsesobivust;
  4) viib läbi vestluse isikuga, kes on esitanud avalduse astuda advokatuuri liikmeks käesoleva seaduse § 26 lõike 31 alusel.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (2) Kutsesobivuskomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis komisjoni liiget, kellest enamuse moodustavad vandeadvokaatidest liikmed. Kutsesobivuskomisjoni istungit juhib komisjoni esimees või tema määratud vandeadvokaadist komisjoni liige.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 31.   Advokaadieksam ja tasu
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (1) Advokaadieksam on advokatuuri astuda soovija või advokaadikutse taotleja erialateadmiste ja isiksuseomaduste kontroll.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Advokaadieksamid on vandeadvokaadi abi eksam ja vandeadvokaadieksam.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) Advokaadieksam korraldatakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Advokaadieksamite sagedus ja muud korralduslikud küsimused sätestatakse advokatuuri kodukorras.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Eksami toimumise aja ja koha määrab kutsesobivuskomisjon.

  (5) Advokaadieksami ja korduseksami sooritamise tasu ei või olla suurem kui 300 eurot. Korduseksami sooritamine on alati tasuline.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 32.   Advokaadieksami sisu

  (1) Advokaadieksam võib koosneda suulisest ja kirjalikust osast.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem korraldus sätestatakse advokatuuri kodukorras.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (3) [Kehtetu - RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Advokatuuri astuja isiksuseomaduste sobivust advokaaditegevuseks hinnatakse eksami ja selle käigus toimuva vestluse alusel. Isiksuseomaduste sobivust hinnates võib kutsesobivuskomisjon arvestada ka muid advokaadi ülesannete täitmiseks olulisi andmeid advokatuuri astuja isiku kohta, muu hulgas võib kutsesobivuskomisjon teha järelepärimisi ning küsida patrooni arvamust.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 33.   Eksamitulemuste hindamine

  (1) Advokaadieksami osade tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (2) Eksamihinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Hinne alla viie on mitterahuldav.

  (3) Kui eksamineeritav on saanud mitterahuldava hinde vähemalt ühe eksamiosa eest, siis ei ole eksam sooritatud.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (4) Advokatuuri astuja isiksuseomadusi hindab komisjon sobivaiks või mittesobivaiks.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

  (5) Kui komisjon ei pea eksamineeritava isiksuseomadusi sobivaiks, ei ole isik eksamit sooritanud. Sellekohast otsust peab komisjon põhjendama.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 34.   Korduseksam
[Kehtetu - RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 341.   Advokaadi täiendusõpe
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (1) Advokaat on kohustatud läbima perioodilise õigusalase täiendusõppe. Juhatus võib vabastada isiku täiendusõppe kohustusest arvestusperioodil, kui ta on kaitsnud advokaadi kutsetööga seotud erialal doktori- või magistrikraadi.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (2) Täiendusõppe alused ja korra otsustab Eesti Advokatuuri juhatus. Täiendusõppe korraldamisel arvestatakse vandeadvokaadi spetsialiseerumist teatud õigusvaldkonnale. Täiendusõppe alused ja korra vaatab juhatus läbi vastavalt vajadusele.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (3) Advokaat, kelle viimasest sooritatud advokaadieksamist on möödunud viis aastat (edaspidi hindamisperiood), on kohustatud hiljemalt 15 päeva pärast hindamisperioodi lõppemist esitama kutsesobivuskomisjonile andmed tema poolt hindamisperioodi jooksul läbitud täiendusõppe kohta.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (4) Kutsesobivuskomisjon teeb vähemalt kolm kuud enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud hindamisperioodi lõppemise tähtpäeva saabumist selle advokaadile teatavaks ning selgitab, millised andmed peab advokaat kutsesobivuse hindamiseks esitama.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (5) Kutsesobivuskomisjon hindab advokaadi enesetäiendamise ulatuse vastavust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud korrale advokaadi poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatud andmete põhjal. Kutsesobivuskomisjon võib vajaduse korral nõuda advokaadilt täiendusõppe läbimise kohta täiendavate tõendite esitamist.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (6) Kui advokaat ei ole hindamisperioodi jooksul ennast nõutavas mahus või ettenähtud viisil erialaselt täiendanud või määratud tähtpäevaks kutsesobivuskomisjonile täiendusõppe kohta andmeid esitanud, korraldab kutsesobivuskomisjon tema erialaste teadmiste kontrollimiseks hindamise. Hindamine toimub üheksa kuu jooksul hindamisperioodi lõppemisest arvates. Otsus kutsesobivuse hindamise tähtpäeva kohta tehakse advokaadile teatavaks vähemalt üks kuu ette.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (61) Hindamise ja uue hindamise korraldamise tasu ei või olla suurem kui 300 eurot. Uue hindamise korraldamine on alati tasuline.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (7) Kutsesobivuskomisjon teeb hindamisele ilmumata jätnud või hindamise tulemusena advokaaditegevuseks sobimatuks arvatud advokaadile teatavaks otsuse uue hindamise aja kohta vähemalt üks kuu enne uue hindamise toimumist. Uus hindamine toimub üheksa kuu jooksul pärast hindamisele ilmumata jätmist või hindamise tulemusena advokaaditegevuseks sobimatuks arvamist.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 35.   Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamine

  (1) Advokatuuri liikmesuse võib peatada juhatuse otsusega, kui isik:
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  1) ajutiselt ei saa tervise tõttu või muul põhjusel õigusteenust osutada järjest üle kuue kuu;
  11) ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 341 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud kuus aastat;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  2) astub avalikku teenistusse või asub töö- või teenistuslepingu alusel tööle ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist nõudval ameti- või töökohal, tingimusel et tööandja tegevusalaks ja töö sisuks ei ole õigusteenuse osutamine kolmandatele isikutele;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  3) on valitud Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks;
  4) on nimetatud Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  5) on esitanud sooviavalduse liikmesuse peatamiseks kuni üheks aastaks.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (11) Advokatuuri liikmesuse peatamise tähtaja otsustab juhatus. Liikmesust ei saa korraga peatada kauemaks kui viieks aastaks. Liikmesuse peatamist võib pikendada samal alusel ühe korra, kuid mitte pikemaks perioodiks kui täiendavaks viieks aastaks.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (12) Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku valimisega või nimetamisega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatud ametisse, peatatakse advokatuuri liikmesus ametiaja lõpuni. Kui advokatuuri liikmesus on peatatud seoses isiku astumisega avalikku teenistusse, peatatakse advokatuuri liikmesus kas tähtajatult või lepingust tuleneva tähtaja lõpuni.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (2) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimine ei peata advokatuuri liikmesust.

  (3) Advokaadi kutsetegevuse võib täielikult või osaliselt oma otsusega peatada juhatus, kui isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (4) Kui advokatuuri liikmesuse või kutsetegevuse peatamise alus on ära langenud, taastab juhatus liikmesuse või kutsetegevuse õiguse. Vajaduse korral taastab juhatus advokatuuri liikmesuse aukohtumenetluse läbiviimiseks.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (41) Liikmesuse peatamine ei vabasta isikut käesoleva seaduse §-s 341 sätestatud täiendusõppe kohustusest, välja arvatud isiku astumise korral avalikku teenistusse, valimisel Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks või Vabariigi Presidendiks või nimetamisel Vabariigi Valitsuse või Euroopa Komisjoni liikmeks. Lisaks on täiendusõppe kohustusest vabastatud isik, kelle liikmesus on peatatud tervise tõttu või emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse ajaks.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]

  (5) Advokaadi kutsetegevuse võib oma otsusega peatada aukohus käesoleva seaduse § 17 lõikes 6 sätestatu alusel.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (6) Advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse peatamise, samuti advokatuuri liikmesuse ja advokaadi kutsetegevuse õiguse taastamise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (7) Advokaat, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud, maksab liikmemaksu üldkogu kehtestatud määras.
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]

§ 36.   Advokatuurist väljaarvamine

  (1) Advokaat arvatakse advokatuurist välja advokatuuri juhatuse otsusega, kui:
  1) advokaat on esitanud selleks avalduse;
  2) [kehtetu - RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  21) advokaat ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 341 ettenähtud täiendusõppe kohustust ja tema sooritatud viimasest advokaadieksamist või läbitud kutsesobivuse hindamisest on möödunud seitse aastat;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  3) kutsesobivuskomisjon on tunnistanud, et advokaat ei vasta kutsesobivusnõuetele välja arvatud punktis 21 ettenähtud juhul;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  4) advokaat ei ole tervise tõttu või muul põhjusel üle kolme aasta järjest tegutsenud advokaadina;
  41) advokaadi liikmesus advokatuuris on olnud peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel ja advokaat ei ole esitanud avaldust liikmesuse taastamiseks peatatud liikmesuse perioodi lõpuks;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  5) advokaat on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla advokaat või ettevõtja;
  6) advokaat on pankrotivõlgnik;
  7) advokaat on asunud tegutsema kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuete või advokaadi sõltumatuse põhimõttega;
  8) advokaat on asunud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 2 nimetamata tööle töö- või teenistuslepingu alusel;
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]
  9) advokaat ei vasta advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele.
[RT I, 20.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (2) Advokaadi avalduse alusel ei arvata teda advokatuurist välja tema suhtes toimuva aukohtumenetluse kestel ning ajal, kui advokaadi kutsetegevus on distsiplinaarkaristusena peatatud.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Advokaati ei arvata advokatuurist välja, kui ta sõlmib töölepingu advokatuuriga, kui ta teeb õppe- või teadustööd või kui tema advokatuuri liikmesus peatatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktides 2–4 sätestatu alusel.

§ 37.   Advokatuurist väljaheitmine

  Advokaat heidetakse advokatuurist välja:
  1) karistusena distsiplinaarsüüteo eest, mis on määratud käesolevas seaduses sätestatud korras;
  2) juhatuse otsuse alusel, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo või muu kuriteo eest, mis teeb võimatuks advokaadina tegutsemise;
  3) juhatuse otsuse alusel, kui advokaat jätab määratud tähtpäevaks advokatuuri liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata.

§ 38.   Advokatuurist väljaarvamise ja väljaheitmise tagajärjed

  (1) Kui isik arvatakse või heidetakse advokatuurist välja, kaotab ta õiguse tegutseda advokaadina.

  (2) Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise korral jäävad advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel olev informatsioon advokaadiühingule. Kui väljaheidetu või väljaarvatu oli advokaadiühingu ainus aktsionär või osanik või kui ta tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana, tagab väljaheidetud või väljaarvatud advokaat nimetatud dokumentide ja teabekandjate säilimise arhiivis. Vajaduse korral antakse nimetatud dokumendid ja teabekandjad üle advokatuuri juhatusele.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (3) Advokatuurist väljaheitmise korral tuleb advokaaditunnistus ja advokatuuri liikmetunnistus viivitamata üle anda advokatuuri juhatusele.

  (4) Advokatuurist väljaarvamise korral tuleb advokaaditunnistus üle anda juhatusele. Väljaarvatu soovil jääb liikmetunnistus temale. Väljaarvatu liikmetunnistusele teeb advokatuuri juhatus väljaarvamise kohta märke.

  (5) Advokatuurist väljaarvamise või väljaheitmise teate avaldab juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 39.   Patroon

  (1) Patroon on vandeadvokaat, kelle juhtimisel vandeadvokaadi abi tegutseb.

  (2) Patrooniks võib määrata vandeadvokaadi, kes on andnud selleks nõusoleku. Vandeadvokaadi abile tasu maksmine ning tema ja patrooni muud vastastikused õigused ja kohustused lepitakse kokku patroonilepingus, mida käsitatakse käsunduslepinguna.

  (3) Vandeadvokaadil võib olla kuni kolm abi. Kui vandeadvokaadil on oskusi, kogemusi ja võimalusi, võib juhatus lubada talle enam kui kolm abi.

  (4) Kui vandeadvokaadi abi ei ole saanud ühegi vandeadvokaadi nõusolekut olla tema patroon, korraldab talle patrooni määramise advokatuuri juhatus.

4. peatükk ADVOKAADI TEGEVUS 

§ 40.   Õigusteenus

  (1) Õigusteenus on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine.

  (2) Õigusteenus peab olema õigeaegne ja asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Advokaadibüroo kaudu või vahendusel ei või õigusteenust osutada isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed, välja arvatud patendivolinikud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustel.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (4) Patendivolinik võib osutada advokaadibüroo kaudu õigusteenust patendivoliniku seaduses sätestatud kutsetegevuse valdkonnas. Advokaadibüroo pidaja tagab patendivoliniku tegevuse vastavuse advokaadile esitatavatele nõuetele.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (5) Kui seaduse kohaselt võib õigusteenust osutada või isikut esindada ainult advokaat või kui isik soovib esitada nõude või kaebuse seoses advokaadi või advokaadibüroo tegevuse või tegevusetusega ning isik ise ei ole endale advokaati leidnud, leiab isiku taotluse alusel temale õigusteenust osutava advokaadi viivitamata advokatuur. Kui õigusabi vajav isik ja advokaat ei lepi kokku teisiti, on advokaat õigustatud nõudma tasu vastavalt selle advokaadi teenustele tavapäraselt rakendatavale hinnale.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 41.   Vandeadvokaadi pädevus

  (1) Vandeadvokaat on pädev:
  1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis;
  2) koguma tõendeid;
  3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel;
  4) saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud;
  41) töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ilma nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks;
[RT I, 22.12.2020, 34 - jõust. 01.01.2021]
  5) kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju;
  51) osutama äriregistri seaduse §-s 24 nimetatud kontaktisiku teenust;
[RT I, 05.05.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
  6) tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana;
[RT I 2009, 59, 385 - jõust. 01.01.2010]
  7) tegutsema pankrotihaldurina, kui ta on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liige.
[RT I, 19.03.2019, 4 - jõust. 29.03.2019]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kinnitamine omab võrdset tähendust ametliku kinnitamisega. Kui vandeadvokaat kinnitab esindatava poolt advokaadile antud volikirjal esindatava allkirja, siis on nimetatud kinnitamisel võrdne tähendus notariaalse kinnitamisega. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab oma määrusega vandeadvokaadi pädevuses olevate kinnitamistoimingute vormistamise, registreerimise ja statistilise aruandluse täpsema korra.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 42.   Vandeadvokaadi abi õiguspädevus

  (1) Vandeadvokaadi abil on vandeadvokaadi õiguspädevus seadusega piiratud ulatuses.

  (2) Vandeadvokaadi abi ei ole pädev täitma käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud ülesandeid ning esindama või kaitsma klienti Riigikohtus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

  (3) Vandeadvokaadi abi võib käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesandeid täita advokatuuri juhatuse igakordsel loal.

  (4) Vandeadvokaadi abi võib õigusteenust osutada üksnes vandeadvokaadist patrooni juhendamisel.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 43.   Advokaadi tagatised

  (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.

  (2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda.

  (3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.

  (4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.

  (5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10.01.2002]

§ 44.   Advokaadi kohustused

  (1) Advokaat on kohustatud:
  1) kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse;
  2) teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest;
  3) pidama käsitletavate asjade nimekirja;
  4) hoidma õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad lahus muudest tema valduses olevatest teabekandjatest.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10.01.2002]

  (2) Advokaat peab pidevalt oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi täiendama.

  (3) Advokaat ei või õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi.

  (4) Advokaat ei või õigusteenust osutada, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada.

  (5) Advokaat võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul loobuda kliendilepinguga võetud kohustusest või lõpetada kliendilepingu, kui klient on esitanud nõude, mille täitmiseks advokaat peab rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid, või kui klient on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.

  (6) Igal advokaadil peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]

§ 45.   Kutsesaladuse hoidmine

  (1) Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (2) Klient või tema õigusjärglane võib vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga.

  (3) Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta.

  (4) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule.

  (41) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta maksejõuetuse teenistusele andmete avaldamist seoses järelevalvega pankrotihaldurina tegutsemise asjades.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]

  (5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest.

§ 46.   Järelevalve advokaadi tegevuse üle

  (1) Advokaadi tegevuse järele valvab advokatuuri juhatus.

  (2) Advokaat, kelle tegevuse järele valvatakse, on juhatuse nõudel kohustatud:
  1) ilmuma juhatuse istungile;
  2) esitama juhatusele või juhatuse määratud isikule advokaadibüroo asjaajamisega ja advokaadi kutsetegevusega seotud dokumendid;
  3) andma oma tegevuse kohta juhatusele või juhatuse määratud isikule seletusi;
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]
  4) võimaldama juhatuse määratud isikul pääseda büroo ruumidesse.

  (3) Advokaadi tegevuse järele pankrotihaldurina tegutsemise asjades valvab peale advokatuuri juhatuse ka maksejõuetuse teenistus. Advokaat, kelle tegevuse üle maksejõuetuse teenistus teostab järelevalvet, on maksejõuetuse teenistuse nõudel kohustatud esitama oma tegevusega seotud dokumendid ning andma oma tegevuse kohta seletusi.
[RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]

  (4) Kui riigi õigusabi saaja esitab Justiitsministeeriumile kaebuse advokaadi peale, kes osutas või osutab riigi õigusabi saajale õigusabi, siis võib Justiitsministeerium edastada riigi õigusabi saaja kaebuse järelevalve teostamiseks advokatuuri juhatusele või taotleda aukohtult aukohtumenetluse läbiviimist.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 461.   Saladuse hoidmise kohustus

  Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile järelevalve käigus teatavaks saanud andmeid, mis on seadusega kaitstud.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 47.   Varaline vastutus

  Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Kokkulepe, mis välistab advokaadibüroo pidaja või advokaadi vastutuse tahtluse või raske hooletusega tekitatud kahju eest, on tühine.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 48.   Advokaadi kutsekindlustus

  (1) Advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab advokaadibüroo pidaja sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
  1) kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
  2) kindlustusjuhtum on advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine, sõltumata õigusteenuse osutamise kohast. Kutsekohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]
  3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 63 910 eurot;
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
  4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt.

  (2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kehtestada advokaadibüroo pidaja ja advokaadi kutsekindlustuslepingu lisatingimusi eelkõige kindlustusjuhtumi, hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.

  (3) Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata advokatuuri juhatusele. Kindlustusandja on kohustatud advokatuurile teatama, kui eelnimetatud kutsekindlustusleping lõpeb ja kindlustusandja ei ole kindlustusvõtjaga sõlminud uut lepingut.

  (4) Tõendit advokaadi kutsekindlustuse kohta säilitatakse advokatuuris.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 49.   Advokaadibüroo

  (1) Advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Advokaadi poolt õigusteenuse osutamine on advokaadibüroo pidaja ettevõtlus.

  (2) Advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat.

  (21) Kui vandeadvokaat on võetud advokatuuri liikmeks käesoleva seaduse § 26 lõike 31 alusel, võib ta olla advokaadibüroo pidajaks pärast üheaastast tegutsemist advokatuuri liikmena.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

  (3) Äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada üht või mitut advokaadibürood.

  (4) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad vandeadvokaadid võivad advokaadibüroo pidamiseks sõlmida seltsingulepingu.

  (5) Advokaadibüroo pidaja ja advokaadi suhted määratakse lepinguga.

  (6) Advokaadibüroos ei või tegutseda muu ettevõtja ega välismaa äriühingu filiaal peale advokaadiühingu või välismaa advokaadiühingu filiaali. Nimetatud keelu rikkumise korral määratakse füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidajale või advokaadibürood pidava advokaadiühingu juhatajast vandeadvokaadile § 19 lõike 2 punktides 3 või 4 ettenähtud distsiplinaarkaristus.
[RT I 2005, 71, 549 - jõust. 01.01.2006]

§ 491.   Advokaadibüroo tegevuse lõpetamine

  (1) Advokaadibüroo tegevus lõpetatakse:
  1) advokaadibüroo pidaja otsuse alusel;
  2) füüsilisest isikust ettevõtjast advokaadibüroo pidaja surma korral või advokaadibürood pidava advokaadiühingu ainuosaniku või ainuaktsionäri surma korral;
  3) advokaadibürood pidava advokaadiühingu likvideerimise või pankroti korral;
  4) kui advokaadibüroo pidaja kaotab advokaadibüroo pidamise õiguse.

  (2) Advokaadibüroo tegevuse lõpetamine toimub advokatuuri juhatuse järelevalve all. Advokaadibüroo pidaja pankroti korral määrab kohus pankrotihalduri advokatuuri juhatuse ettepanekul.

  (3) Tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid teavitavad viivitamata advokatuuri juhatust advokaadibüroo tegevuse lõpetamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpetamise aluste ilmnemisest. Advokaadibüroo pidaja surma korral esitab teate pärimistunnistuse väljastanud notar, kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud advokaadibüroo lõpetamise aluste ilmnemisel on tegevust lõpetava advokaadibüroo pidaja või tegevust lõpetavas advokaadibüroos tegutsevad advokaadid kohustatud:
  1) sellest viivitamata informeerima kõiki isikuid, kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping;
  2) tagama kehtivate õigusabilepingute alusel teostatavate kiireloomuliste ja hädavajalike toimingute täitmise;
  3) lõpetama kehtivad õigusabilepingud ja osutama isikutele, kellel on advokaadibürooga kehtiv õigusabileping, kaasabi uue õigusnõustaja leidmisel.

  (5) Advokaadibüroo pidaja surma korral juhul, kui advokaadibüroos ei tegutse teisi advokaate, korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuste täitmise advokatuuri juhatus või tema poolt volitatud isik.

  (6) Advokaadibüroo lõpetamise dokumente säilitab advokatuuri juhatus.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 50.   Advokaadiühing

  (1) Vandeadvokaadid võivad õigusteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva advokaadiühingu.

  (2) Advokaadiühing võib tegutseda täisühingu, usaldusühingu, osaühingu või aktsiaseltsina. Vandeadvokaat võib olla üksnes ühe advokaadiühingu osanik või aktsionär.

  (3) Advokaadiühingule kohaldatakse selle äriühingu liigi kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva advokaadiühingu ühinguleping tuleb sõlmida kirjalikult. Leping lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.

  (5) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

  (6) Advokaadiühing võib ühineda ainult teise advokaadiühinguga.

§ 51.   Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev advokaat

  (1) Vandeadvokaat võib õigusteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat peab olema kantud äriregistrisse.

§ 52.   Ärinimi

  Advokaadiühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva advokaadi ärinimes peab sisalduma sõna „advokaadibüroo” või „advokaat”. Advokatuuri juhatus kontrollib vajaduse korral, et advokaadiühingu ärinimi vastaks äriseadustiku §-s 12 sätestatud nõuetele ega oleks kliente eksitav. Advokatuuri juhatus võib kohustada advokaadiühingut muutma ärinime.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 53.   Tegevusala

  (1) Advokaadiühingul ei või olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat ei või sama ärinime all tegutseda teisel tegevusalal peale õigusteenuse osutamise.

§ 54.   Advokaadiühingu osanik ja aktsionär

  (1) Advokaadiühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes vandeadvokaat.

  (2) Täisühingu või usaldusühinguna tegutsevasse advokaadiühingusse võib osaniku pärija astuda üksnes juhul, kui ta on vandeadvokaat.

  (3) Osaühinguna tegutseva advokaadiühingu osa võib osaniku surma korral üle minna pärijale üksnes juhul, kui pärija on vandeadvokaat. Muul juhul hüvitab advokaadiühing pärijale osa väärtuse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul.

  (4) Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija ei ole vandeadvokaat, on ta kohustatud aktsia võõrandama pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest alates kolme kuu jooksul. Aktsia võõrandamise korral on advokaadiühingu aktsionäridel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul.

  (5) Kui advokaadiühingu aktsionäri pärija, kes ei ole vandeadvokaat, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul aktsiat võõrandanud, on advokaadiühing kohustatud aktsia tühistama ja selle väärtuse pärijale hüvitama.

  (6) Kui advokaadiühingu osanik või aktsionär arvatakse või heidetakse advokatuurist välja, peab ta oma osa või aktsia kolme kuu jooksul võõrandama. Aktsia või osa võõrandamise korral on advokaadiühingu teistel aktsionäridel või osanikel ostueesõigus neile aktsia võõrandamislepingu esitamisest alates ühe kuu jooksul.

  (7) Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud, on advokaadiühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja selle väärtuse väljaheidetule või väljaarvatule hüvitama.

  (8) Kui advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isik on advokaadiühingu ainuosanik või ainuaktsionär ning ta ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul osa või aktsiat võõrandanud, tuleb advokaadiühing lõpetada või kujundada ümber teist liiki äriühinguks.

  (9) Kui advokaadiühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tähtajaks advokatuurist väljaheidetud või väljaarvatud isikule kuuluvat osa või aktsiat tühistanud või käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul on advokaadiühing lõpetamata või teist liiki äriühinguks ümber kujundamata, esitab advokatuuri juhatus äriregistri pidajale avalduse advokaadiühingu sundlõpetamiseks. Advokaadiühingu likvideerimisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 491 sätestatut.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 55.   Kliendileping

  (1) Õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr.

  (2) Advokaadibüroo pidaja ei või volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat.

  (3) Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (4) Suulise lepingu sõlmimisest peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.

  (5) Kui õigusteenust osutab vandeadvokaadi abi, tuleb lepingu sõlmimisel teatada, et ülesannet täidab vandeadvokaadi abi patrooni juhendamisel.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 56.   Kliendilepingu asendustäitja

  (1) Kui advokaadil ei ole mõjuval põhjusel võimalik kliendilepingut täita, määrab advokaadibüroo pidaja asendustäitjaks teise advokaadi, kes astub senise täitja asemele.

  (2) Asendustäitja võib määrata üksnes kliendi kirjalikul nõusolekul.

§ 57.   Advokaadi volikiri
[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 571.   Advokaadi volitus
[Kehtetu - RT I 2007, 67, 413 - jõust. 28.12.2007]

§ 58.   Andmete avaldamine advokatuuri aastaraamatus
[Kehtetu - RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]

§ 59.   Advokaadibüroo tööaeg

  (1) Advokaadibüroo pidaja peab hoolitsema selle eest, et advokaadibüroos oleks teave advokaatide vastuvõtuaegade kohta.

  (2) Kui advokaadibüroo ei ole avatud tavapärastel tööaegadel, siis peab advokaadibüroo pidaja tagama, et advokaadibüroo asukohas oleks nähtaval kohal teave advokaatide vastuvõtuaegade kohta ning et teave oleks avaldatud advokaadibüroo või advokatuuri veebilehel.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 60.   Advokaaditasu

  (1) Advokaaditasu lepitakse kokku kliendilepingus.

  (2) Advokaadibüroo pidaja või advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise ning selgitab tasu kujundamise aluseid.

  (3) Advokatuur ei või määrata advokaaditasu piirmäärasid.

  (4) Klient tasub advokaadibüroo pidajale kokkulepitud viisil ja ajal arve alusel.

  (5) Kliendilepingus võib ette näha, et klient tasub õigusteenuskulud ja advokaaditasu ette. Kui kliendileping lõpetatakse enne ülesande täitmist, maksab advokaadibüroo pidaja kliendile tagasi ettemaksu, millest on maha arvatud tasu tehtud töö eest ja õigusteenuskulud.

  (6) [Kehtetu - RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 61.   Tasu vorm

  (1) Tasu määratakse:
  1) ajatasuna (tunnitasu);
  2) kindlas suuruses (koondtasu);
  3) osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu).

  (2) Tasu tuleb maksta rahas.

  (3) Kokkuleppel kliendiga võib tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest.

§ 62.   Õigusteenuskulud

  (1) Klient hüvitab vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud.

  (2) Advokaat on kohustatud klienti kõigist kuludest teavitama.

§ 63.   Arve esitamine

  Advokaat on kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus.

§ 64.   Advokaaditasu ja õigusteenuskulude vaidlustamine

  Kui klient leiab, et advokaaditasu või õigusteenuskulu nõue ei ole põhjendatud, võib ta selle vaidlustada advokatuuri aukohtus.

41. peatükk RIIGI ÕIGUSABI 
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 641.   Riigi õigusabi osutamise korraldamine

  (1) Riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab igas riigi õigusabiga asjas advokatuuri juhatus või juhatuse määratud isik. Advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras. Advokatuur ei või riigi õigusabi osutamise korraldamisel kohelda advokaati ilma tema nõusolekuta ebavõrdselt võrreldes teiste advokaatidega.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (2) Advokatuuri juhatus peab tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Riigi õigusabi korraldus ja osutamine loetakse katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajalikus arvus riigi õigusabi osutavate advokaatide nimetamine ning nimetatud advokaatide poolt õigeaegselt menetlustoimingutel osalemine.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (3) Advokatuuri juhatus peab tagama, et advokaat, kes on nimetatud isikule riigi õigusabi osutama, osutaks isikule samas asjas õigusteenust kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

  (4) Advokatuuri juhatus peab riigi õigusabiga asjade ja advokaatide poolt riigi õigusabi osutamise kohta arvestust. Arvestusperioodiks on kalendriaasta.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

5. peatükk KUTSE TUNNUSTAMINE JA ADVOKATUURI ASSOTSIEERUNUD LIIGE 

§ 65.   Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

  (1) Isik, kellel on õigus täieõigusliku advokaadina välisriigis tegutseda, võetakse kirjaliku taotluse alusel vandeadvokaadina advokatuuri liikmeks ilma vandeadvokaadieksamita, kui tema kutsekvalifikatsiooni on vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele sobivustestiga tunnustatud. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Advokatuur.
[RT I 2008, 30, 191 - jõust. 01.07.2008]

  (2) Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õigust andvate kutsenimetuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamisel kehtib kutsesobivuskomisjoni kohta käesolevas seaduses ja advokatuuri kodukorras sätestatu.

  (4) Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tuleb advokatuurile tasuda 190 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 66.   Advokatuuri assotsieerunud liige

  (1) Advokatuuri assotsieerunud liikmena (edaspidi assotsieerunud liige) tegutsemise õigus antakse avalduse alusel isikule, kes soovib Eestis alaliselt tegutseda, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

  (2) Isik peab assotsieerunud liikmena tegutsemise õigust taotledes esitama Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva organi tunnistuse selle kohta, et tal on õigus selles riigis tegutseda täieõigusliku advokaadina. Tunnistus kehtib, kui see on isikule antud kuni kolm kuud enne advokatuuri juhatusele esitamist.

  (3) Assotsieerunud liige kuulub advokatuuri üldkogusse. Tal on hääleõigus esimehe ja juhatuse liikmete valimisel. Assotsieerunud liikmel on advokatuuri liikmena ja õigusteenuse osutajana käesolevas peatükis sätestatud õigused ja kohustused.

  (4) Assotsieerunud liige kantakse advokatuuri registrisse käesoleva seaduse § 21 kohaselt. Advokaaditoimikusse paigutatakse ka dokumendid, mille kohaselt on assotsieerunud liige Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadibüroo pidaja või advokaadiühingu aktsionär või osanik.

  (5) Teadaande isikule assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmise kohta avaldab advokatuuri juhatus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 67.   Assotsieerunud liikme pädevus

  (1) Õigusteenust osutavale assotsieerunud liikmele kohaldatakse käesoleva seaduse § 41, arvestades selles paragrahvis ettenähtud erisusi.

  (2) Assotsieerunud liige võib esindada või kaitsta klienti kohtus üksnes koostöös vandeadvokaadiga.

  (3) Assotsieerunud liige võib esindada või kaitsta klienti Riigikohtus üksnes koos vandeadvokaadiga.

  (4) Assotsieerunud liige peab täitma samu kutsetegevuse ja kutse-eetika nõudeid ja kohustusi, mis teised advokatuuri liikmed.

  (5) Assotsieerunud liikmelt ei nõuta käesolevas seaduses ettenähtud kutsekindlustust, kui tal on Euroopa Liidu liikmesriigis kutsekindlustus, mis võimaldab Eestis hüvitada kahju käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud tingimustel. Kutsekindlustuseks loetakse ka kahju hüvitamise tagamiseks seadusega sätestatud muu garantii olemasolu. Kui kutsekindlustus ei kata kahju käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud ulatuses, peab assotsieerunud liige puudujäävas osas sõlmima kutsekindlustuslepingu.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 68.   Assotsieerunud liikme kutsenimetuse kasutamine

  (1) Assotsieerunud liige peab Eestis õigusteenust osutades kasutama seda kutsenimetust, mis annab talle õiguse tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadina. Kutsenimetusele peab olema lisatud selle õiguse andnud organi nimetus või kohtu nimetus, mille juures assotsieerunud liige Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseb.

  (2) Assotsieerunud liikme kutsenimetus peab olema väljendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi vähemalt ühes ametlikus keeles viisil, mis võimaldab seda Eesti advokaatide kutsenimetustest selgesti eristada.

  (3) Kutsenimetusele peab assotsieerunud liige lisama nimetuse «Eesti Advokatuuri assotsieerunud liige».
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 69.   Assotsieerunud liige advokaadibüroo pidajana ja advokaadiühingu osaniku või aktsionärina

  (1) Assotsieerunud liige võib vandeadvokaadiga samadel alustel olla advokaadibüroo pidaja ja advokaadiühingu osanik või aktsionär ning pärida advokaadiühingu osa või aktsia. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev assotsieerunud liige võib sõlmida advokaadibüroo pidamiseks seltsingulepingu samadel alustel vandeadvokaadiga.

  (2) Assotsieerunud liikmed võivad advokaadibürood pidada ka välisriigis sõlmitud seltsingulepingu alusel, kui lepingu pooled on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsevad isikud.

  (3) Advokaadiühinguna võib tegutseda ka välisriigi äriühingust advokaadiühing või selle filiaal, mille osanik või aktsionär on assotsieerunud liige.

  (4) Advokaadibürood ei tohi pidada välisriigi äriühing, mille osanikud või aktsionärid on isikud, kellel ei ole õigust tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 70.   Järelevalve ja advokatuurist väljaarvamine

  (1) Assotsieerunud liikme kutsetegevuse järele valvatakse ja ta võetakse distsiplinaarvastutusele samal alusel ja samas korras advokatuuri liikmetega.

  (2) Assotsieerunud liige arvatakse advokatuurist välja, kui ta kaotab õiguse tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 71.   Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva organi teavitamine

  Assotsieerunud liikmena tegutsemise õiguse andmisest, tema suhtes aukohtumenetluse algatamisest, distsiplinaarkorras karistamisest või tegevuse peatamisest teatab advokatuuri juhatus Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale organile, edastades asjakohase teabe.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 72.   Teatamiskohustus

  (1) Assotsieerunud liige peab esitama advokatuuri juhatusele andmed kutsekindlustuse kohta ja teiste advokaatidega koostöös tegutsemise kohta. Advokatuuri juhatuse nõudmisel peab assotsieerunud liige esitama oma kutsetegevuse kohta ka muid andmeid.

  (2) Kui assotsieerunud liikme suhtes on Euroopa Liidu liikmesriigi pädev organ algatanud distsiplinaarmenetluse või kui ta on Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina tegutsemise õiguse kaotanud, peab ta sellest viivitamata teatama advokatuuri juhatusele.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 73.   Assotsieerunud liikmele vandeadvokaadi kutsenimetuse andmine

  (1) Kui assotsieerunud liige on tegutsenud Eestis alaliselt Eesti õiguse alal vähemalt kolm aastat, on tal õigus vandeadvokaadi kutsenimetusele.

  (2) Kui assotsieerunud liige on tegutsenud Eestis alaliselt vähemalt kolm aastat, kuid vähem kui kolm aastat sellest Eesti õiguse alal, võib talle anda vandeadvokaadi kutsenimetuse. Asja otsustades arvestatakse tema kutsetegevuse laadi, teadmisi ja kogemusi Eesti õigusest ning enesetäiendamist Eesti õiguses.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei nõuta isikult vandeadvokaadieksami sooritamist. Assotsieerunud liige peab esitama advokatuuri juhatusele kirjaliku avalduse ja oma kutsetegevuse andmed, mis tõendavad, et ta on Eestis tegutsenud tegelikult ja vaheaegadeta. Advokatuuri juhatus võib nõuda lisateavet.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul vestleb kutsesobivuskomisjon assotsieerunud liikmega, et selgitada välja tema senise kutsetegevuse laad ning teadmised Eesti õigusest.

  (5) Assotsieerunud liikmele ei anta vandeadvokaadi kutsenimetust, kui tema suhtes on menetluses distsiplinaarsüüteoasi või kui ta on Eestis tegutsedes oluliselt eksinud kutsetegevuse või kutse-eetika nõuete vastu.

  (6) Kui assotsieerunud liikmele on antud vandeadvokaadi kutsenimetus, kaotab ta assotsieerunud liikme staatuse.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

6. peatükk VÄLISRIIGI ADVOKAAT 

§ 74.   Välisriigi advokaat

  (1) Välisriigi advokaat on isik, kellel on õigus tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis täieõigusliku advokaadina, kuid kes ei ole Eesti Advokatuuri liige.

  (2) Välisriigi advokaadi kutsetegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 41 sätestatut, arvestades selle paragrahvi erisusi.

  (3) Välisriigi advokaat ei või Eestis alaliselt advokaadina tegutseda.

  (4) Eestis võib välisriigi advokaat klienti kohtus esindada või kaitsta üksnes koos vandeadvokaadiga.

  (5) Välisriigi advokaadi tegutsemisel Eestis kehtivad tema suhtes Eesti Advokatuuri liikmetele esitatavad kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuded.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 75.   Välisriigi advokaadi kutsenimetuse kasutamine

  (1) Välisriigi advokaat peab Eestis õigusteenust osutades kasutama seda kutsenimetust, mis annab talle õiguse tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadina. Kutsenimetusele peab olema lisatud selle õiguse andnud organi nimetus või selle kohtu nimetus, mille juures välisriigi advokaat Euroopa Liidu liikmesriigis tegutseb.

  (2) Välisriigi advokaadi kutsenimetus peab olema väljendatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi vähemalt ühes ametlikus keeles viisil, mis võimaldab seda Eesti advokaatide kutsenimetustest selgesti eristada.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 76.   Järelevalve välisriigi advokaadi kutsetegevuse üle

  (1) Eestis tegutseva välisriigi advokaadi kutsetegevuse järele valvab advokatuuri juhatus.

  (2) Välisriigi advokaadil on käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud kohustused. Advokatuuri juhatus võib nõuda, et ta tõendaks oma õigust tegutseda Euroopa Liidu liikmesriigis advokaadina.

  (3) Kohtumenetluses esindamise kohta peab välisriigi advokaat esitama sellekohase teatise advokatuuri juhatusele.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 77.   Välisriigi advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamine ja distsiplinaarkaristuse määramine

  (1) Välisriigi advokaadi suhtes algatatakse aukohtumenetlus käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (2) Aukohus võib välisriigi advokaadile määrata käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punktis 2 nimetatud karistuse või võtta talt õiguse tegutseda Eestis välisriigi advokaadina. Aukohtu otsus, millega võetakse isikult õigus tegutseda Eestis välisriigi advokaadina, jõustub, kui selle kinnitab advokatuuri juhatus.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

§ 78.   Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva organi teavitamine

  (1) Välisriigi advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamisest või tema distsiplinaarkorras karistamisest teatab advokatuuri juhatus Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale organile, edastades asjakohase teabe.

  (2) Advokatuuri juhatus peab välisriigi advokaadi kohta Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt organilt saadud andmeid kasutades ja säilitades järgima konfidentsiaalsusnõuet.
[RT I 2004, 30, 208 - jõust. 01.05.2004]

7. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 79. – § 80. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81.   Advokatuuri kustutamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist

  (1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud Eesti Advokatuur kustutatakse registrist likvideerimismenetluseta.

  (2) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist Eesti Advokatuuri kustutamisele ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

§ 82.   Advokatuuri organid ja õigusaktid

  (1) Advokatuur peab hiljemalt 2001. aasta 31. maiks moodustama organid kooskõlas käesoleva seadusega.

  (2) Eesti Vabariigi seaduse «Eesti Advokatuuri kohta» alusel moodustatud advokatuuri organite volitused lõpevad, kui on moodustatud advokatuuri organid käesoleva seaduse alusel.

  (3) Advokatuur peab hiljemalt 2001. aasta 31. maiks viima oma õigusaktid kooskõlla käesoleva seadusega.

  (4) Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini kehtestab riigi poolt õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära advokatuuri juhatuse seisukoha.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 01.01.2002]

§ 821.   Advokaadi tegevuspiirangute rakendamine

  (1) Juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse kuuluv või välismaa äriühingu filiaali juhatajaks olev või ettevõtja esindusõigust omav osanik või ettevõtja prokuristiks olev (edaspidi juhtimises osalemine) advokaat on kohustatud end juhtimisest taandama, kui juhtimises osalemine ei sobi kokku advokaadi kutsetegevusega või advokaadi kutse-eetika nõuetega või kui see tekitab mõistliku kahtluse advokaadi sõltumatuses. Advokaadi osalemine juhtimises ei või takistada ega kahjustada advokaadi kutsetegevust või mainet.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Advokaat peab advokatuuri juhatusele teatama juriidilise isiku või filiaali, mille juhtimises advokaat soovib osaleda. Advokaat peab advokatuuri juhatusele samuti teatama, kui ta lõpetab osalemise juriidilise isiku või filiaali juhtimises. Advokatuur peab advokaatide juhtimises osalemise kohta arvestust ning avaldab advokaadibüroode kaupa iga advokaadi kohta asjaomased andmed advokatuuri veebilehel.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Advokaadibüroos tegutseva ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali, välja arvatud advokaadiühingu või välismaa advokaadiühingu filiaali tegevus advokaadibüroos tuleb lõpetada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10.01.2002]

  (4) Advokaat peab 2010. aasta 10. jaanuariks teatama advokatuuri juhatusele juriidilise isiku või selle filiaali, mille juhtimises ta osaleb sõltumata sellest, kas advokaat on juhatust varem juhtimises osalemisest teavitanud.
[RT I 2009, 1, 1 - jõust. 01.01.2010]

§ 822.   Esimene advokaatide kutsesobivuse hindamine

  (1) Vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi vanemabi suhtes, kelle viimasest advokaadieksamist möödub viis aastat enne 2006. aasta 31. detsembrit, lõpeb esimene hindamisperiood 2006. aasta 31. detsembril ja nad peavad läbima käesoleva seaduse §-s 341 ettenähtud kutsesobivuse hindamise.

  (2) Esimesel advokaatide kutsesobivuse hindamisel aluseks võetava advokaatide täiendusõppe alused ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 341 lõikes 2 ettenähtud korras hiljemalt 2005. aasta 31. detsembriks.
[RT I 2004, 56, 403 - jõust. 01.03.2005]

§ 823.   Vandeadvokaadi abi ja vandeadvokaadi vanemabi üleminekusätted

  (1) Vandeadvokaadi vanemabid peavad sooritama vandeadvokaadieksami ja vajaduse korral korduseksami hiljemalt 2018. aasta 28. veebruaril.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajani säilib vandeadvokaadi vanemabil õigus kasutada senist kutsenimetust ja tegutseda enne 2013. aasta 1. märtsi kehtinud vandeadvokaadi vanemabi pädevusega, sealhulgas omada hääleõigust üldkogul.

  (3) Kui vandeadvokaadi vanemabi ei soorita vandeadvokaadieksamit käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajaks, arvatakse ta vandeadvokaadi abiks.

  (4) Enne 2013. aasta 1. märtsi vandeadvokaadi abi eksami sooritanud isikud võivad vandeadvokaadieksami sooritada pärast kaheaastast tegutsemist vandeadvokaadi abina.
[RT I, 21.12.2012, 1 - jõust. 01.03.2013]

§ 824.   Paragrahvi 35 lõike 7 rakendamise erisus

  Isikule, kelle liikmesus või kutsetegevus on peatatud enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kohaldatakse käesoleva seaduse § 35 lõiget 7 alates 2018. aasta 1. märtsist.
[RT I, 04.03.2016, 1 - jõust. 14.03.2016]

§ 825.   Valdkonna eest vastutava ministri määratud kutsesobivuskomisjoni liikmete volitused

  Käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punkti 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliikme volitused kutsesobivuskomisjonis lõpevad 2018. aasta 31. detsembril.
[RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 10.06.2018]

§ 83.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 42 lõikest 2 tulenev vandeadvokaadi vanemabi õigus tegutseda pankrotihaldurina jõustub eraldi seadusega sätestataval tähtpäeval.

  (2) Käesoleva seaduse § 9 punkt 10 ja § 60 lõige 6 jõustuvad 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (4) Käesoleva seaduse §-d 66–78 jõustuvad eraldi seadusega sätestataval tähtpäeval.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 01.01.2002]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json