Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadus1
Vastu võetud 11.06.2003
RT I 2003, 51, 351
jõustumine 01.05.2004
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 591 | 01.05.2004 |
| 14.04.2004 | RT I 2004, 30, 208 | 01.05.2004 |
| 20.05.2004 | RT I 2004, 46, 330 | 14.06.2004 |
| 15.06.2005 | RT I 2005, 39, 308 | 01.01.2006 |
| 26.11.2009 | RT I 2009, 62, 405 | 01.01.2010 |
| 22.04.2010 | RT I 2010, 22, 108 | 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). |
| 08.12.2011 | RT I, 29.12.2011, 1 | 01.01.2012 |
| 19.02.2014 | RT I, 13.03.2014, 4 | 01.07.2014 |
| 19.06.2014 | RT I, 29.06.2014, 109 | 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused. |
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud ning Eestisse toodud kultuuriväärtuste tagastamist Euroopa Liidu liikmesriigile (edaspidi liikmesriik).
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
Käesolevas seaduses on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses:
1) kultuuriväärtus – asi, mis liikmesriigi õigusaktide kohaselt on enne liikmesriigist ebaseaduslikku väljaviimist määratletud kui kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslik rikkus ja mis kuulub ühte käesoleva seaduse § 3 alusel kehtestatud kategooriasse. Kultuuriväärtus on ka asi või asjade kogum, mis ei kuulu ühtegi nimetatud kategooriatest, kuid mis kuulub liikmesriigi õigusaktide kohaselt riiklikuna käsitatavasse kogusse või liikmesriigi kohaliku või piirkondliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu kogusse või kogusse, mida märkimisväärselt rahastab riik, või usulise ühenduse kogusse ning on kogu lahutamatu osa;
2) kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljaviimine liikmesriigist – kultuuriväärtuse väljaviimine Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt, kui rikutakse kultuuriväärtuste väljaviimiseks liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud korda või määrust nr 3911/92/EMÜ (EÜT L 395, 31.12.1992, lk 1), või kultuuriväärtuse tagastamata jätmine pärast ajutise väljaviimise tähtaja lõppemist või ajutise väljaviimise muu tingimuse rikkumine;
3) taotluse esitanud liikmesriik – liikmesriik, kelle territooriumilt on kultuuriväärtus ebaseaduslikult välja viidud ja kes taotleb seda tagasi;
4) kultuuriväärtuse tagastamine – kultuuriväärtuse tagastamine taotluse esitanud liikmesriigile.
§ 3. Kultuuriväärtuste kategooriad
Liikmesriigi territooriumilt väljaviidud ja käesoleva seaduse alusel tagastatavate kultuuriväärtuste kategooriad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
§ 4. Taotluse esitamine
(1) Taotlus liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse tagastamiseks esitatakse Muinsuskaitseametile.
(2) Taotluses peavad olema järgmised andmed:
1) kultuuriväärtuse kirjeldus ja dokument selle kohta, et tegemist on liikmesriigis kultuuriväärtusena käsitatava asjaga;
2) taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et kultuuriväärtus on sellest liikmesriigist ebaseaduslikult välja viidud;
3) andmed kultuuriväärtuse tegeliku või oletatava asukoha ja omaniku või valdaja kohta;
4) muu teave, mida taotluse esitanud liikmesriik peab vajalikuks kultuuriväärtuse tagastamise algatamiseks.
§ 5.
Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
(1) Riiklikku järelevalvet ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamisel teostab Muinsuskaitseamet.
(2) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käskkirjaga kinnitada nende riigimuuseumide loetelu, kes on tagastamismenetluse ajal kohustatud Muinsuskaitseameti taotluse korral hoidma kultuuriväärtusi. Kui loetelu kinnitatud ei ole, otsustab valdkonna eest vastutav minister Muinsuskaitseameti taotluse alusel, millisele riigimuuseumile kultuuriväärtus hoiule antakse.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 51. Riikliku järelevalve erisused
Ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamiseks Muinsuskaitseamet:
1) teavitab asjaomaseid liikmesriike Eesti territooriumilt leitud kultuuriväärtusest, kui on põhjust oletada, et kultuuriväärtus on teise liikmesriigi territooriumilt välja viidud ebaseaduslikult;
2) teeb koostöös taotluse esitanud liikmesriigi pädevate asutustega nõuetekohase taotluse saamisest alates kahe kuu jooksul kindlaks, kas liikmesriigi taotluses nimetatud asja puhul on tegemist kultuuriväärtusega;
3) tagab taotluse esitanud liikmesriigile ja kultuuriväärtuse omanikule või valdajale teabe vahetamise;
4) vahendab kohtuvälise kokkuleppe saavutamist kultuuriväärtuse tagastamiseks taotluse esitanud liikmesriigi ja omaniku vahel.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 52. Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 6. Keskasutuse koostöö teiste asutustega
(1) Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet aitavad oma pädevuse piires kaasa liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste leidmisele Eesti territooriumil. Nimetatud asutused teevad liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse asukoha ja omaniku või valdaja kohta saadud andmed Muinsuskaitseametile kirjalikult teatavaks andmete saamisest alates viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Politsei- ja Piirivalveameti ja Maksu- ja Tolliameti pöördumise korral on Muinsuskaitseameti ekspert kohustatud tegema asja kultuuriväärtuse määramise ekspertiisi.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
§ 7.
Kultuuriväärtuse omaniku ja valdaja kohustused
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 8.
Ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 9. Kultuuriväärtuse tagastamise kohtumenetluse algatamine
(1) Taotluse esitanud liikmesriik võib esitada hagi kultuuriväärtuse asukohajärgsele maakohtule kohtuasja algatamiseks kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu kultuuriväärtuse sundvõõrandamiseks või ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja tagastamiseks ning omanikule õiglase hüvitise määramiseks kultuuriväärtuse asukoha ja selle omaniku või valdaja teada saamisest alates ühe aasta jooksul.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2) Hagiavaldusele lisatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid.
(3) Taotluse esitanud liikmesriik teatab kohtuasja algatamisest viivitamatult Muinsuskaitseametile, kes informeerib sellest teiste liikmesriikide keskasutusi.
(4) Tagastamisnõuet ei või esitada, kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt kultuuriväärtuse ebaseaduslikust väljaviimisest on möödunud üle 30 aasta või kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt eseme väljaviimist ei peeta nõude esitamise ajal enam ebaseaduslikuks. Liikmesriigi õigusaktide kohaselt riiklikuna käsitatavasse kogusse või liikmesriigi kohaliku või piirkondliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu kogusse või kogusse, mida märkimisväärselt rahastab riik, või usulise ühenduse kogusse kuulunud kultuuriväärtuse tagastamise nõude võib esitada asja ebaseaduslikust väljaviimisest alates 75 aasta jooksul, kui taotluse esitanud liikmesriik ei kohalda aegumistähtaega või kui Eesti Vabariigi ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel sõlmitud lepinguga ei ole ette nähtud 75 aastast pikemat tähtaega.
§ 10. Kohtumenetlus
(1) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamise, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja tagastamise ning hüvitise määramise kohtuasja menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
(2) Kultuuriväärtuse omanikul ei ole õigust esitada kultuuriväärtuse tagastamiseks esitatud hagile vastuväiteid, mis ei tulene käesolevast seadusest.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud menetluses võib taotluse esitanud liikmesriiki tema volituse alusel esindada Eesti Vabariik.
(31) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamist kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on kultuuriväärtuse saanud pärimise või kinke teel.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esindab Eesti Vabariiki Muinsuskaitseamet.
§ 11. Kultuuriväärtuse tagastamine ja hüvitise määramine
(1) Kohus otsustab omanikult kultuuriväärtuse sundvõõrandamise või valdajalt kultuuriväärtuse ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja selle tagastamise taotluse esitanud liikmesriigile, kui tegemist on kultuuriväärtusega käesoleva seaduse § 2 punkti 1 tähenduses ja kultuuriväärtus on taotluse esitanud liikmesriigist ebaseaduslikult välja viidud.
(2) Kui kohus otsustab, et liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtus tuleb sundvõõrandada ja tagastada, määrab kohus kultuuriväärtuse omanikule õiglase hüvitise. Hüvitise määramisel arvestab kohus Muinsuskaitseameti ekspertide arvamust ning seda, kas omanik on kultuuriväärtuse omandanud heauskselt, kas ta on kultuuriväärtuse hoidmisse suhtunud heaperemehelikult ning kui suuri kulutusi on ta teinud kultuuriväärtuse säilitamiseks.
(3) Hüvitisena määratud summa tasub taotluse esitanud liikmesriik.
(4) Pärast käesolevas paragrahvis sätestatud kohtuotsuse tegemist või juhul, kui kultuuriväärtuse tagastamiseks saavutatakse kohtuväline kokkulepe, korraldab Muinsuskaitseamet vajalikud toimingud kultuuriväärtuse tagastamiseks taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile kokkuleppel taotluse esitanud riigiga.
(5) Muinsuskaitseamet katab kulud, mis on tagastamise ajal tehtud kultuuriväärtuse hoidmiseks või tagastamistoiminguteks. Taotluse esitanud liikmesriik hüvitab kulud Muinsuskaitseameti avalduse alusel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise summa tasumine või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude katmine taotluse esitanud liikmesriigi poolt ei välista tema poolt vastavate summade sissenõudmist isikutelt, kes vastutavad kultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaviimise eest taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]
(7) Pärast kultuuriväärtuse tagastamist kohtuotsuse või kohtuvälise kokkuleppe alusel kohaldatakse kultuuriväärtuse omandiõiguse suhtes taotluse esitanud liikmesriigi õigusakte.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]
§ 111. Nõuete esitamine taotluse esitanud liikmesriigis
Seoses liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtusega on taotluse esitanud liikmesriigil või varastatud kultuuriväärtuse omanikul võimalik selles liikmesriigis algatada tsiviil- või kriminaalasja menetlemist ka siis, kui kultuuriväärtus on käesoleva seaduse alusel tagastatud või on alustatud kultuuriväärtuse tagastamise menetlust.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]
§ 12. Seaduse kohaldamine
Käesolevat seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt nende kultuuriväärtuste suhtes, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud pärast 1993. aasta 1. jaanuari.
§ 13. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub eraldi seadusega Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga.
1 EL Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta (EÜT L 74, 27.03.1993, lk 74–79).
Facebook
Twitter