Teksti suurus:

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.04.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 14.04.2020, 12

Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 13.04.2020 nr 13

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimis- ja kohaldamisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Rahandusministeeriumi valitsemisala eelarves Ida-Viru maakonna ettevõtluse toetuseks ette nähtud vahenditest toetuse andmise tingimused ja kord.

  (2) Tegevuste sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond.

  (3) Toetuse andja on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi toetuse andja).

  (4) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Määrust ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused

  (1) Toetuse andmise eesmärk on elavdada Ida-Virumaa ettevõtlust, tõsta piirkonna elukeskkonna atraktiivsust, pidurdada noorte väljavoolu ning piirkonda eelisarendades vähendada mahajäämust teistest Eesti piirkondadest.

  (2) Toetuse andmisega oodatakse Ida-Virumaal järgmiste tulemusteni jõudmist:
  1) erinevatel üritustel on osalenud üle 30 000 inimese aasta kohta;
  2) piirkonnas on toetatud aastas vähemalt kümmet üritust, sealhulgas kolme uusüritust;
  3) ürituste korraldamisesse on kaasatud aastas vähemalt 200 piirkonna elanikku ja 10 organisatsiooni;
  4) on kasvanud turismitulu;
  5) on suurenenud kultuuri- ja spordisündmuste meediakajastuste arv;
  6) toimunud kultuuri- ja spordiüritusi on tutvustatud Eesti avalikkusele.

  (3) Toetuse andmisel mõõdetakse projektides järgmisi oodatavaid tulemusi:
  1) üritustel osalejate arv;
  2) ürituste, sealhulgas uusürituste arv;
  3) ürituste korraldamisse kaasatud piirkonna elanike ja organisatsioonide arv.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 3.  Toetatav projekt

  (1) Toetust antakse projektile, mille raames korraldatakse kultuuri- või spordiüritus Ida-Virumaal ning millega panustatakse § 2 lõikes 2 nimetatud oodatavatesse tulemustesse.

  (2) Toetust antakse sellise kultuuri- või spordiürituse korraldamiseks, milles osaleb vähemalt 1000 inimest.

  (3) Toetust ei anta projektile, mille tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.

  (4) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmisel ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

  (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

§ 4.  Toetuse taotlemine

  (1) Taotluse esitamise tähtajast, taotlusvooru eelarvest ja tingimustest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

  (2) Taotlus tuleb esitada lõike 1 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

  (3) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik Kultuuriministeeriumi toetuse menetlemise infosüsteemi (edaspidi e-keskkond) kaudu. Toetuse andja saadab taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta.

  (4) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

  (5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse.

§ 5.  Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, kohalik omavalitsus ja selle hallatav asutus, või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi taotleja).

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) tal ei ole maksu- või maksevõlga riigi ees või see on ajatatud;
  2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;
  3) kui toetuse andja on teinud talle varem toetuse tagasinõudmise otsuse, peab tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus olema tähtajaks tagasi makstud;
  4) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;
  5) tal ei ole aruande esitamise võlga ja muid täitmata kohustusi toetuse andja ees;
  6) taotleja juhatuse ega juhtorganite, sealhulgas nõukogu liige ei ole toetuse andja töötaja.

§ 6.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) andmed taotleja kohta;
  2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, projekti sisu kirjeldus, elluviimise aeg ja koht, sihtrühm, oodatav mõju, planeeritud teavitustegevused, eelarve, taotletava toetuse summa, kaasatud partnerid ja kaasrahastajad koos rahalise panusega ning teenitav tulu;
  3) ülevaade projektiga seotud teavitustegevustest, milles on välja toodud võimalikud tegevused ja kanalid, kus plaanitakse oma projekti tutvustada;
  4) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud e-keskkonna kaudu.

  (2) Projekti eelarve peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) projekti eelarve on projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude summa;
  2) projekti eelarve koostatakse ainult taotletava toetuse kohta;
  3) projekti eelarves näidatud kulude detailsuse aste peab olema piisav hinnangu andmiseks nende kulude vajalikkuse kohta.

  (3) Kui taotleja on taotlenud projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave.

§ 7.  Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti elluviimiseks vajalikud.

  (2) Abikõlblike kulude tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (3) Abikõlblikud kulud on:
  1) toetatava projektiga otseselt seotud kulud;
  2) projekti juhtimisega seotud tööjõukulud, näiteks projektijuhi ja raamatupidaja töötasu, summas kuni 20 protsenti projekti kogumaksumusest.

  (4) Mitteabikõlblikud kulud on:
  1) organisatsiooni liikmemaks;
  2) sularahas tasutud kulu;
  3) kinnisvara soetamise ja renoveerimise kulu;
  4) trahv, kohtukulu ja viivis;
  5) käibemaks, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasisaadav;
  6) väljaspool Ida-Virumaad toimuva sündmuse korraldamise kulu;
  7) kulu, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest või riigieelarve, muu avaliku sektori või välisabi vahenditest;
  8) projekti juhtimisega seotud tööjõukulu summas, mis ületab 20 protsenti projekti kogumaksumusest;
  9) kulu, mis on tehtud väljaspool kokku lepitud projekti abikõlblikkuse perioodi.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekt algab ja lõpeb ning projektiks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotlusvooru väljakuulutamise päevast arvates. Abikõlblikkuse perioodi pikkus on kuni kümme kuud taotlusvooru väljakuulutamisest arvates.

  (3) Projektiga seotud kuludokumendid peavad olema koostatud ja tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 15 kalendripäeva jooksul pärast selle perioodi lõppu. Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast aruande kinnitamist ning sellest teavitatakse toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

  (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:
  1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud;
  2) taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on toetuse saaja esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (5) Taotlus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu.

  (6) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (7) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev.

§ 9.  Toetuse suurus

  Taotletava toetuse minimaalne summa on 10 000 eurot ja maksimaalne summa 25 000 eurot taotluse kohta.

3. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 10.  Taotluse menetlemine

  (1) Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub e-keskkonna kaudu.

  (2) Samalt taotlejalt enama kui ühe taotluse laekumisel menetletakse ajaliselt viimasena e-keskkonna kaudu esitatud ja nõuetekohaselt vormistatud taotlust.

  (3) Pärast taotlusvooru tähtaega või muul viisil laekunud taotlusi ei menetleta.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

  (5) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmise või § 1 lõikes 5 nimetatud asjaolu ilmnemise korral jäetakse taotlus läbi vaatamata.

  (6) Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras.

  (7) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata.

  (8) Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg.

  (9) Kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab toetuse andja taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 8 nimetatud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (10) Toetuse andjal on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotluse eelarvet ja projekti tingimusel, et taotletav toetuse summa ei suurene ning projekti eesmärgid ei muutu.

  (11) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-des 5 ja 6 sätestatud nõuded.

§ 11.  Taotluse hindamine

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab toetuse andja moodustatud komisjon.

  (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
  1) projekti kajastavate teavitustegevuste olemasolu ja läbimõeldus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
  2) projekti kavandatud kulutuste tõhusus, säästlikkus, vajalikkus ja põhjendatus projekti seisukohast – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti põhjendatus – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
  4) projekti elluviimisega saavutatav laiem valdkondlik mõju, sealhulgas turism, väikeettevõtlus, piirkonna maine – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;
  5) projekti elluviimisega saavutatav kogukondlik mõju, sealhulgas kohalike elanike ja asutuste kaasatus ürituse ettevalmistamisel ja läbiviimisel – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest.

  (3) Komisjon kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte.

  (4) Komisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras taandama.

  (5) Hindajad täidavad iga projektitaotluse kohta hindamislehe. Taotluste hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades punktisumma keskmine (koondhinne). Projekti koondhindena on võimalik saada kuni 100 punkti.

  (6) Komisjon koostab pingerea projektidest, mille aluseks on sisulise hindamise läbinud taotluste koondhinded. Võrdse koondhindega taotlusi järjestatakse mõju eest saadud hinde alusel.

  (7) Komisjon teeb toetuse andjale ettepaneku taotluse rahuldamise või põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, arvestades taotlusvooru eelarvet.

  (8) Kui taotluse punktisumma on väiksem kui 60, taotlusele toetust ei määrata.

§ 12.  Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul toetuse andja.

  (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuste põhjal rahuldamisele.

  (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti sisu ja sellega saavutatavaid tulemusi. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projekti muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud siis, kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada infosüsteemi registrist või andmeallikast.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses nimetatud nõudele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
  4) komisjoni hindamistulemuste põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele;
  5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  6) taotleja ei ole nõus lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projekti muutmise kohta.

  (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teabe põhjal ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu.

  (9) Toetuse saajate nimed avaldatakse toetuse andja koduleheküljel.

§ 13.  Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine

  (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse osalist rahuldamist;
  2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
  1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.

  (3) Toetuse andja võib teha käesoleva paragrahvi lõikest 1 erandi juhul, kui taotlusvooru taotluse esitanud taotlejate arv on suurem kui 50, ning muudel haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatud juhtudel.

§ 14.  Vaide esitamine

  (1) Taotlejal ja toetuse saajal on õigus esitada vaie 30 kalendripäeva jooksul, alates päevast, kui taotleja või toetuse saaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

  (2) Vaide esitamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetest.

4. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 15.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti oodatavate tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

  (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 14 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu.

§ 16.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita;
  4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruande esitamine 

§ 17.  Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse toetuse saajale välja enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ettemaksena 80 protsendi ulatuses ning kuni 20 protsendi ulatuses lõppmaksena pärast lõpparuande kinnitamist vastavalt taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Toetuse esimese osa väljamakse teeb toetuse andja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

  (3) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

§ 18.  Toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti aruande toetuse andjale e-keskkonna kaudu 15 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

  (2) Aruande esitamisel lähtub toetuse saaja taotlusest, käesoleva määruse nõuetest ja aruannete kinnitatud vormidest. Projekti aruanne koosneb sisu- ja finantsaruandest ning nende võimalikest lisadest. Projekti finantsaruandes tuleb esitada ülevaade lõplikult kujunenud eelarvest. Toetuse andja eraldatud toetuse kohta tuleb esitada makse- ja kuludokumendid.

  (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 60 tööpäeva aruande esitamisest arvates.

  (4) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise avalduse enne lõikes 1 sätestatud tähtaja saabumist.

  (5) Kui aruande läbivaatamise käigus selgub, et aruandes esinevad puudused, võib toetuse andja küsida toetuse saajalt selgitusi ja lisadokumente aruandes esitatud andmete kohta või nõuda aruande täiendamist ehk puuduste kõrvaldamist.

  (6) Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 14 kalendripäeva, mil peatub aruande menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (7) Toetuse andja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud rikkumist või toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi.

6. peatükk Toetuse saaja ja toetuse andja õigused ja kohustused 

§ 19.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi;
  2) teeb kõik toetusest tehtavad maksed, sealhulgas kulude hüvitamine majanduskulude või avansiaruande alusel, pangaülekande teel;
  3) teavitab viivitamata toetuse andjat kõikidest projekti elluviimist ja eelarve kasutamist oluliselt mõjutavatest muudatustest;
  4) taotleb tingimusel, et toetuse kogusumma ei muutu, projekti eelarve muutmist, kui eelarverea summa suureneb rohkem kui 30 protsenti võrreldes esialgse summaga või kui lisandub uus kulu;
  5) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande;
  6) järgib vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need on asjakohased;
  7) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegadele;
  8) säilitab toetuse taotlemist ja kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat toetuse saamisest arvates, kui toetust anti vähese tähtsusega abina;
  9) annab toetuse andjale projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, kolme tööpäeva jooksul arvates sellekohasest nõudmisest ning võimaldab tal teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
  10) peab projekti abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust;
  11) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutamist kontrollida ja osutab selleks igakülgset abi;
  12) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ja projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;
  13) järgib projekti elluviimisega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 3000 euroga või ületab seda. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;
  14) tagastab toetuse kasutamata jäägi koos aruandega;
  15) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude;
  16) kohustub projektiga seotud avalikes esinemistes, aruannetes ja trükistes nimetama toetajana toetuse andjat ning kasutama toetuse andja logo, mille kasutamise kohta on täpsem info leitav toetuse andja veebilehelt.

§ 20.  Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus:
  1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;
  2) esitada oma seisukohad § 13 lõikes 2 nimetatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames;
  3) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras;
  4) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses;
  5) muuta toetuse andjat teavitamata taotluses toodud projekti eelarve kuluridasid kumulatiivselt kuni 30 protsendi ulatuses.

§ 21.  Toetuse andja kohustused

  Toetuse andja on kohustatud:
  1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul;
  2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise;
  3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
  4) kontrollima projekti elluviimist;
  5) tegema taotluse ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e-keskkonnas;
  6) teavitama toetuse saajat viivitamata käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
  7) tegema muid käesolevas määruses, teistes toetuse andmisele kohalduvates õigusaktides või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toiminguid.

§ 22.  Toetuse andja õigused

  Toetuse andjal on õigus:
  1) kontrollida toetuse saaja juures projektiga seotud kuludokumente ja projekti elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele;
  2) nõuda projekti eesmärkide, oodatavate tulemuste ja kulude kohta selliste täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust;
  4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata;
  5) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes § 23 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus;
  6) pikendada toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel projekti elluviimise aega.

7. peatükk Toetuse tagasinõudmine 

§ 23.  Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

  (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
  1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks;
  2) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud tulemust ei saavutatud või taotluses ette nähtud projekti ei viidud ellu;
  3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks;
  4) kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina;
  5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
  6) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud;
  7) aruanne ei ole esitatud tähtajaks;
  8) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus;
  9) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:
  1) puudus on kõrvaldatud või kohustus ja nõue täidetud;
  2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjale teatanud, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning toetuse tagastanud.

  (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.

  (4) Kui toetust on eraldatud vähese tähtsusega abina, võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.

  (5) Toetuse saaja peab maksma tagasi toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

  (6) Ebaseadusliku riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga, mida arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 8, köide 4, lk 3–136), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.

  (7) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine on toonud kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse kaalutlusõiguse alusel toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

  (8) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.

  (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates kirjaliku taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab.

  (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

  (11) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja.

  (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel.

  (13) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates.

  (14) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

Jaak Aab
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler

/otsingu_soovitused.json