Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede

Vastu võetud 07.05.2019 nr 25
RT I, 09.05.2019, 2
jõustumine 12.05.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53¹ lõike 1 alusel.
[RT I, 15.12.2021, 8 - jõust. 01.01.2022]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala, eesmärk ja sihtpiirkond

  (1) Määrus reguleerib maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (edaspidi MATA) toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist. Toetust antakse riigieelarve vahenditest.
[RT I, 15.12.2021, 8 - jõust. 01.01.2022]

  (2) Toetuse andmisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmist (edaspidi regionaalpoliitika programm).
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (3) Toetuse andmise eesmärk on toimepiirkondade arengueelduste parem kasutus majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike teenuste kättesaadavus.

  (4) Toetuse andmise oodatav tulemus koosmõjus teiste regionaaltoetustega on kõigi maakondade sisemajanduse koguprodukti kasv ja keskmiste reaalsissetulekute kasv.

  (5) MATA väljundnäitajateks on regionaalpoliitika programmi järgmised mõõdikud:
  1) kasu saanud ettevõtete arv;
  2) toetuse abil loodud töökohtade arv, sealhulgas maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohad;
  3) elukeskkonda arendavate projektide toetuse maht.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (6) MATAt rakendatakse kõigis Eesti maakondades.

  (7) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite  107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (8) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 14, 27, 53, 55 või 56 investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, innovatsiooniklastritele antav abi, kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

  (9) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuses „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsus) sätestatud tingimusi.

  (10) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata.

  (11) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 10 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5, komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

§ 2.   Määruses kasutatud terminid

  (1) E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse elektrooniline taotluste ja dokumentide esitamise keskkond.

  (2) Ettevõtja on Eestis registreeritud juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses, sealhulgas kaubaturul osalev riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

  (3) Kasusaaja on riigiabi tegevuste puhul toetusest kasu saav Eestis registreeritud ettevõtja, kellele projekti raames osutatakse teenuseid soodustingimustel või kes osaleb projekti tegevustes ning kelleks võib olla ka projekti tegevuste rakendamisel osalev partner.

  (4) Maakondlik arendusorganisatsioon (edaspidi MARO) on kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet või -asutus, omavalitsusüksuste liit, omavalitsusüksuste või omavalitsusüksuste liidu asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kellele maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6¹ lõike 2 või 3 alusel teinud ülesandeks maakonna arengu kavandamise.

  (5) Omafinantseering on toetuse saaja või projekti partneri enda rahaline panus projekti tegevuseks. Kui projekt sisaldab edasiantavat toetust, käsitletakse omafinantseeringuna toetuse edasiandja enda rahalist panust toetuse edasiandmiseks.
[RT I, 26.11.2020, 8 - jõust. 29.11.2020]

  (6) Partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud.

  (7) Põhivarainvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse põhivarasse rahandusministri 22. detsembri 2017. a määruse nr 105 „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine” lisa 5 mõistes.

  (8) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

  (8¹) Uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamise või ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega, tingimusel et uus tegevus ei ole sama või sarnane ettevõtte varasema tegevusalaga.
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

  (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

  (10) Ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise Euroopa Majanduspiirkonna lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte) ning ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning kui Euroopa Majanduspiirkonnas asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad.

§ 3.   MATA rakendamine

  (1) MATA töötab välja ja selle rakendamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium).

  (2) Taotlusi menetleb, hindamiskomisjoni teenindab, toetuse väljamakseid teeb ja järelevalvet toetuse kasutamise üle teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (3) Maakonna projektide ettepanekute esitamise eest vastutab MARO.

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 4.   Toetatavad tegevused

  MATAst toetatakse § 12 lõikes 1 nimetatud taotlemisõigusega projektide nimekirjas olevate projektide elluviimist.

§ 5.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 4 nimetatud projektide elluviimiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

  (2) Personali- ja üldkulud on abikõlblikud § 7 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustel.

  (3) Projekti üldkuludeks loetakse:
  1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise ja rentimise kulud;
  2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulud;
  3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara ning kontoritehnika ostmise ja rentimise kulud;
  4) kütte-, vee- ja elektrikulud;
  5) ruumide rendikulud.

  (4) Projekti personalikuludeks loetakse projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud:
  1) töötasu ja puhkusetasu, mis on arvutatud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja mis on kooskõlas samasisulise töö eest makstava palgataseme või töötasuga;
  2) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktis 1 nimetatud kuludelt, sealhulgas sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
  3) füüsilise isikuga sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu ning sellelt tasult arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

  (5) Seadme ostu puhul on abikõlblikud ostetava seadme seadistuse ning esmase hoolduse ja töösse käivitamisega seotud koolituskulud, mis hüvitatakse ühtse määrana viis protsenti seadme ostumaksumusest.

  (6) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui selles osas ei ole võimalik kindlust saavutada, tuleb käibemaksu käsitada mitteabikõlbliku kuluna.

  (7) Abikõlblikud on järgmised projekti ettevalmistamisega seotud kulud:
  1) ehitusliku projekteerimise kulud;
  2) ekspositsiooni- ja sisekujundusprojektide koostamise kulud;
  3) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud;
  4) ehitusmaksumuse kalkulatsiooni koostamise kulud;
  5) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud;
  6) keskkonnamõjude hindamise kulud;
  7) ehitusloa väljastamisega seotud kulud;
  8) muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute kulud.

  (8) Edasiantava toetuse puhul peab toetuse andmine olema korraldatud avalikult ja läbipaistvalt.

  (9) Toetust ei saa kasutada teise riigieelarve toetusmeetme kohustusliku omafinantseeringuna.

  (10) Paragrahvi 10 lõikes 4 nimetatud omafinantseeringu katmiseks võib kasutada riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu.
[RT I, 26.11.2020, 8 - jõust. 29.11.2020]

§ 6.   Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral

  (1) Kui toetus on:
  1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, loetakse abikõlblikeks üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 4 nimetatud kulud, lähtudes üldise grupierandi määruse artikli 14 lõikes 3 toodud piirangutest ja sama artikli lõigetes 5–11 sätestatud erisustest;
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]
  2) innovatsiooniklastritele antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetes 5 ja 8 nimetatud kulud;
  3) kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kulud;
  4) spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kulud;
  5) kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.

  (2) Lõike 1 punkti 1 kohaselt suurettevõtjale antava regionaalabi puhul on abikõlblikud vaid uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga seotud kulud, kusjuures uuel tegevusel peab võrreldes olemasoleva tegevusega olema erinev neljakohaline EMTAK kood.
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

§ 7.   Kulude hüvitamise alused

  (1) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse kas kindlasummaliselt, tegelike kulude alusel või rakendades kindlatele kulukategooriatele ühtset määra. Sobiva kulude hüvitamise viisi määramisel arvestatakse § 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirmäärasid.

  (2) Kulude kindlasummalise hüvitamise puhul on abikõlblikud abikõlblikkuse perioodil §-s 4 nimetatud tegevusteks tehtud põhjendatud kulud, mis hüvitatakse toetuse rahuldamise otsuses määratud väljundite ja tulemuste täielikul saavutamisel.

  (3) Tegelike kulude ja ühtse määra alusel hüvitatavate kulude puhul tõendatakse kulude tekkimist ja maksmist sobivate kuludokumentidega.

  (4) Projektijuhtimisega seotud personalikulud hüvitatakse kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

  (5) Projekti üldkulud hüvitatakse ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti projekti otsestest personalikuludest. Kui projektis personalikulusid ei ole, siis üldkulusid ei hüvitata.

  (6) Projekti ettevalmistamisega seotud kulud hüvitatakse kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest.

  (7) Kinnisasja ost võib moodustada maksimaalselt kümme protsendi projekti abikõlblikest kuludest.

  (8) Riigiasutus ei pea esitama koos maksetaotlusega kulu tasumist tõendavat dokumenti ning kohaliku omavalitsuse üksus ja muu avalik-õiguslik juriidiline isik palgakulu tasumist tõendavat dokumenti.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

§ 8.   Mitteabikõlblikud kulud

  (1) Mitteabikõlblikud on:
  1) hooldusremondi ja muude regulaarsete hooldustööde kulud;
  2) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
  3) esinduskulud ja kingitused, sealhulgas suveniirid ja meened;
  4) laenu-, liisingu- ja pangagarantii kulud ning nendega kaasnevad kulud;
  5) kindlustamine ja sellega kaasnevad kulud;
  6) intressi- ja pangakulud;
  7) projekti üldkulud põhivara investeeringuprojektide puhul.

  (2) Kui toetus on riigiabi, ei ole abikõlblikud kulud, mis ei ole nimetatud §-s 6 viidatud sätetes.

  (3) Mitteabikõlblikud on kulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu või muudest riigieelarvelistest vahenditest.

  (4) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. Nimetatud perioodi sisse ei arvestata tagantjärele hüvitatavate, projekti ettevalmistamisega seotud kulude tegemise perioodi.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest.

  (3) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse esitamist rakendusüksusele kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtmisakti ega teha muid sarnaseid tegevusi.

  (4) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude eriolukordade tõttu võib rakendusüksus lõikes 1 sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada.

  (5) Taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmisega lisandunud projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei tohi olla hilisem kui sama nimekirja projektide abikõlblikkuse perioodi kõige hilisem tähtaeg.
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]

§ 10.   Toetuse suurus ja osakaal

  (1) Taotlusvooru rahaline maht maakondade kaupa kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
[RT I, 10.12.2019, 2 - jõust. 13.12.2019]

  (2) [Kehtetu - RT I, 10.12.2019, 2 - jõust. 13.12.2019]

  (3) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 30 000 eurot ja põhivarainvesteeringute projekti puhul 50 000 eurot.

  (4) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti ja omafinantseeringu minimaalne määr on 25 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Kindlasummaliselt hüvitatava toetuse maksimaalne määr on kuni 75 protsenti projekti eelarve aluseks olevast hinnakalkulatsioonist. Kui toetust antakse riigiabina, järgitakse riigiabina käsitatavate tegevuste osas lisaks §-s 11 sätestatut.
[RT I, 26.11.2020, 8 - jõust. 29.11.2020]

  (5) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on 200 000 eurot või vähem, antakse toetust kindlasummaliselt, välja arvatud juhul, kui toetus on riigiabi. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset, kuid kokku ei tohi need ületada 200 000 eurot. Minimaalse kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektile tehtavate kindlasummaliste maksete arvu lepib rakendusüksus taotlejaga kokku taotluse menetluse käigus.

  (6) Projektidele, mille taotletava toetuse summa on suurem kui 200 000 eurot või mille toetus on käsitatav riigiabina, antakse toetust tegelike kulude alusel, välja arvatud § 5 lõikes 5 ja § 7 lõikes 5 nimetatud ühtse määra alusel hüvitatavad kulud.

§ 11.   Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral

  (1) Üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.

  (2) Üldise grupierandi määruse artikli 14 tingimustele vastava investeeringuteks ette nähtud regionaalabi toetuse maksimaalne määr on:
  1) Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Saaremaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal suurettevõtja puhul kuni 15 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul kuni 25 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul kuni 35 protsenti abikõlblikest kuludest;
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 01.01.2025]
  2) Jõgevamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal suurettevõtja puhul kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul kuni 30 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul kuni 40 protsenti abikõlblikest kuludest;
  3) Ida-Virumaal suurettevõtja puhul kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul kuni 35 protsenti ja väikese suurusega ettevõtja puhul kuni 45 protsenti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

  (3) Üldise grupierandi määruse artiklis 27 sätestatud tingimustele vastava innovatsiooniklastritele antava investeeringuteks ette nähtud abi osakaal ei tohi ületada 65 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (4) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõigetes 6–9 sätestatud metoodikale.

  (5) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 55 lõigetes 10–12 sätestatud metoodikale.

  (6) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastava kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata.

  (7) Kui toetus antakse projektile mitme üldises grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.

  (8) Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas.

  (9) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded:
  1) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos MATA raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
  2) kui abi saaja on maanteetranspordi valdkonnas rendi või tasu eest kaupu vedav ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos MATA raames taotletava toetusega ületada 100 000 eurot;
  3) kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes;
  4) üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos MATA raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot;
  5) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine 

§ 12.   Taotlemisõigusega projektide nimekirja ettepanekute esitamine

  (1) Ettepanekud taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamiseks (edaspidi ettepanek) esitab MARO projektide kohta, mis vastavad korraga kõigile järgmistele kriteeriumidele:
  1) projektidega panustatakse vähemalt ühe § 1 lõikes 5 nimetatud mõõdiku sihttaseme saavutamisse;
  2) projektidega panustatakse maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse;
  3) projektid ei ole vastuolus riigieelarve seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud strateegiliste arengudokumentidega;
  4) projektid sisalduvad maakonna arengustrateegia tegevuskavas;
  5) projektidel on vähemalt maakondliku ulatusega mõju ning Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju;
  6) projektide rahastamise allikaks on tegevuskavas märgitud MATA või ei ole määratud muud kindlat rahastamisallikat.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (2) Ettepanekud esitatakse taotlusvoorus, mille tähtpäevad määrab rakendusüksus.

  (3) Rakendusüksus teavitab MAROt taotlusvooru väljakuulutamisest ja taotlusvooru rahalisest mahust.

  (4) Maakonnale taotletav toetussumma võib ületada § 10 lõikes 1 nimetatud maakonnale eraldatud summat kahe reservprojekti toetussumma ulatuses. Reservprojektid peavad olema järjestatud, arvestades maakondlikke eelistusi.

  (5) Ettepanekud esitab MARO rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil. Ettepanekud peavad sisaldama järgmist informatsiooni:
  1) toetuse taotleja ja partnerite üldandmed;
  2) projekti üldandmed ja eesmärk;
  3) projekti väljund- ja tulemusnäitajad ning saavutatavad sihttasemed;
  4) projekti tegevuste kirjeldus ja koht, kus neid tehakse;
  5) projekti sihtrühm ja selle suurus;
  6) projektiga panustamise põhjendus regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttasemete ja maakonna arengustrateegia eesmärkide ja näitajate saavutamisse;
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]
  7) projekti mõju lühikirjeldus;
  8) projekti ajakava;
  9) projekti eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes ning eelarve aluseks olev hinnakalkulatsioon;
  10) taotletav toetuse summa;
  11) taotletav toetuse määr;
  12) projekti kavandatavad omafinantseeringu allikad;
  13) vastav teave, kui ettepaneku esitaja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi toetusmeetmetest.

  (6) MARO lisab ettepanekutele kaaskirja, milles on ära toodud:
  1) ettepanekutes sisalduvate projektide, sealhulgas järjestatud reservprojektide nimed, toetuse taotlejate nimed, taotletavate toetuste summad ja määrad;
  2) ettepanekutes sisalduvate projektide valiku põhjendus § 13 lõikes 7 nimetatud kriteeriumide alusel.

§ 13.   Hindamiskomisjoni moodustamine ja ettepanekute hindamine

  (1) Rakendusüksus moodustab hindamiskomisjoni, kelle ülesandeks on ettepanekute hindamine ning taotlemisõigusega projektide nimekirja koostamine ja muutmine. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt ministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]

  (2) Enne hindamiskomisjoni kontrollib rakendusüksus, et:
  1) esitatud ettepanekutega taotletav toetuse suurus ettepanekute põhinimekirjas ei ületaks § 10 lõikes 1 nimetatud MATAst maakonnale eraldatud toetuse maksimaalset suurust taotlusvooru kohta ning oleks arvestatud minimaalse põhivarainvesteeringutele eraldatava summaga;
  2) kavandatav olulise mõjuga projekt ei ole vastuolus riigieelarve seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud strateegiliste arengudokumentidega;
[RT I, 26.11.2020, 8 - jõust. 29.11.2020]
  3) seoses taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmisega lisanduva projekti või tegevuse korral ei ületa taotletava toetuse suurus taotlemisõigusega projektide nimekirjas vabanenud vahendite suurust.
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]

  (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud kavandatava projekti mõju olulisuse üle otsustamisel võtab rakendusüksus arvesse kavandatava projekti kogumaksumust, sealhulgas mitteabikõlblikud kulud, projekti iseloomu ja muid olulisi tegureid.
[RT I, 26.11.2020, 8 - jõust. 29.11.2020]

  (3) Rakendusüksus koostab kooskõlastatult ministeeriumiga hindamiskomisjoni töökorra, milles täpsustatakse lõigetes 5 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise protseduuri ning kehtestatakse lõikes 7 nimetatud kriteeriumidele vastavuse hindamise juhis. Rakendusüksus avalikustab juhise samal ajal § 12 lõikes 3 nimetatud taotlusvooru väljakuulutamisega.

  (4) Hindamiskomisjoni koosolekul osaleb MARO esindaja, kelle ülesandeks on põhjendada esitatud projektide valikut ning selgitada projektide valiku protseduuri.

  (5) Hindamiskomisjoni teenindab rakendusüksus.

  (6) Hindamiskomisjon vaatab ettepanekud läbi lähtuvalt lõikes 7 sätestatud kriteeriumidest, võttes aluseks ettepanekutes esitatud informatsiooni ja § 12 lõikes 6 nimetatud kaaskirjas ning hindamiskomisjoni koosolekul esitatud MARO selgitused ja põhjendused.

  (7) Hindamiskomisjon hindab ettepanekutes esitatud projektide vastavust järgmistele kriteeriumidele:
  1) projektiga panustamine regionaalpoliitika programmi mõõdikute sihttasemete saavutamisse;
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]
  2) projekti panus maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse;
  3) kas projekti mõju on vähemalt maakondliku ulatusega, Harjumaa ja Ida-Virumaa puhul vähemalt viie kohaliku omavalitsuse üksuse mõju ulatusega;
  4) projekti asjakohasus ja kulutõhusus punktides 1 ja 2 nimetatud eesmärkide ning projekti kavandatavate väljundite ja tulemuste saavutamise seisukohast;
  5) projekti tulemuste jätkusuutlikkus.

  (8) Hindamiskomisjon koostab oma koosoleku tulemusena taotlemisõigusega projektide nimekirja. Koosoleku protokollis fikseeritakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) maakonnas taotlemisõigusega projektide loend;
  2) hindamiskomisjoni ettepanekud muuta projektide eesmärke, tegevusi, väljundeid ja tulemusi;
  3) hindamiskomisjoni ettepanekud muuta projektide abikõlblikkuse perioodi algust ja lõppu;
  4) projektidele seatud muud asjakohased lisatingimused.

  (9) Kui projektide kohta on vaja täiendavat informatsiooni või selgitusi, annab rakendusüksus MAROle tähtaja täiendava informatsiooni või selgituste esitamiseks.

  (10) Lõikes 9 nimetatud juhul hindab hindamiskomisjon ettepanekus esitatud projekte elektrooniliselt toimuval korduskoosolekul ning sel juhul ei kohaldata lõikes 4 sätestatut.

  (11) Rakendusüksus kinnitab taotlemisõigusega projektide nimekirja ja teeb selle MAROle kirjalikult teatavaks, avalikustades nimekirja ka omal veebilehel 40 tööpäeva jooksul pärast ettepanekute esitamise tähtpäeva. Nimekirja mitte kuuluvate projektide kohta esitab rakendusüksus MAROle lisaks selgituse projekti nimekirja mitte arvamise kohta.

  (12) MARO teavitab projektide esindajaid nende projekti taotlemisõigusega projektide nimekirja kinnitamise kohta.

§ 13¹.   Taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmine

  (1) Ärajäänud või väiksemas mahus elluviidavate projektide korral võib MARO esitada rakendusüksusele ettepaneku taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmiseks järgmistel tingimustel:
  1) vabanenud vahendid võib jagada taotlemisõigusega projektide nimekirja sees teiste projektide vahel, kui selle tulemusel ei pikene sama nimekirja projektide elluviimise lõpptähtpäev ning on võimalik täita määruse ülejäänud tingimusi;
  2) vabanenud vahendite arvel võib taotlemisõigusega projektide nimekirja lisada uue projekti, kui selle elluviimise lõpptähtpäev ei ole hilisem kui sama nimekirja projektide abikõlblikkuse perioodi kõige hilisem tähtpäev ning lisandunud projekt vastab määruse kõigile tingimustele.

  (2) Taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmise ettepaneku esitab MARO rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja viisil.

  (3) MARO lisab ettepanekule kaaskirja, milles on ära toodud:
  1) lisanduva projekti korral selle valiku põhjendus § 13 lõikes 7 nimetatud kriteeriumide alusel;
  2) projektide valiku põhjendus projektide mahu suurendamiseks vabanenud vahendite jagamisel taotlemisõigusega projektide nimekirjas olevatele projektidele.
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 

§ 14.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust saab taotleda taotlemisõigusega projektide nimekirjas olevatele projektidele.

  (2) Taotlus esitatakse e-toetuse kaudu kuue kuu jooksul taotlemisõigusega projektide nimekirja MAROle teatavaks tegemisest arvates.

§ 15.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotluse võib esitada kohaliku omavalitsuse üksus, mittetulundusühing, sihtasutus, äriühing, riigiasutus või avalik-õiguslik ülikool, kes on taotlejaks märgitud taotlemisõigusega projektide nimekirjas.

  (2) Taotlejal või partneril peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus.

  (3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda ja projektis partnerina osaleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 37² sätestatu kohane arengukava.

  (4) Kui taotlejaks või kaasfinantseerijaks on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv mittetulundusühing või sihtasutus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 34¹ sätestatud nõuded.

  (5) Äriühingul, mittetulundusühingul ja sihtasutusel on õigus toetust taotleda ning projektis partnerina osaleda, kui:
  1) toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud;
  2) majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev on saabunud, on äriregistrile esitatud;
[RT I, 13.02.2020, 2 - jõust. 01.03.2020, rakendatakse pärast 2020. aasta 1. jaanuari välja kuulutatud taotlusvoorudele.]
  3) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või on maksuvõlg ajatatud.

§ 16.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja e-toetuse kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt 40. tööpäeval pärast ettepanekute esitamise tähtpäeva.

  (2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) paragrahvi 12 lõikes 5 nimetatud informatsioon;
  2) muudatuste põhjendus, kui taotluses on võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas tooduga tehtud muudatusi;
  3) toetuse taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta;
  4) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilitamise ning objekti avaliku kasutuse korral avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning et taotleja ei soorita varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele vara osas põhjendamatu eelisseisundi;
  5) kui toetus on käsitatav regionaalabina, siis toetuse saaja või kasusaaja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletava abi alusel algne investeering, ning et kasusaaja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud;
  6) kindlasummaliste maksete puhul väljundindikaatorid, sealhulgas algtase ja lõpptase, saavutatav tulemus ning väljundindikaatorite ja tulemuse saavutamise tõendamise alused;
  7) eelarve projekti tegevuste ja partnerite lõikes, kindlasummaliste maksete puhul saavutatavate väljundite ja tulemuse põhiselt;
  8) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt;
  9) kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega, ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artikli 4 tähenduses;
  10) ehitise puhul hoonete või rajatiste põhiprojekti staadiumi ehitusprojekt, mis vastab majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruses nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” sätestatud nõuetele.

  (3) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad.

  (4) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest toetusmeetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (5) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv ehitis peab olema kasutatav kõigile selle objekti kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaalse disaini põhimõtetele.

§ 17.   Taotluste menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse riigiabi analüüsist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks üldjuhul kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (4) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas märgitule.

§ 18.   Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine ja kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Kui taotlus ja taotleja vastavad nõuetele ning taotlus vastab ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas toodule, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Taotluse rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja abikõlblike kulude kogumaksumus;
  5) toetuse maksimaalne suurus;
  6) omafinantseeringu minimaalne summa ja määr;
  7) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja sättele;
  8) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende eeldatav ajakava;
  9) projekti tulemus- ja väljundnäitajad koos sihttasemetega;
  10) projekti abikõlblikkuse periood;
  11) toetuse saaja kohustused;
  12) kuludokumentide ja ühtse määra alusel maksete puhul toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  13) kindlasummalisel hüvitamisel toetuse maksmise aluseks olevad väljundid ja tulemus ning nende tõendamise alused, arvestatud toetuse suurus väljundite ja tulemuse saavutamise eest;
  14) toetuse väljamaksmise ja aruannete esitamise tingimused;
  15) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  16) viide otsuse vaidlustamise kohale, tähtajale ja korrale;
  17) otsuse tegija andmed;
  18) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega;
  19) taotluse osalise rahuldamise otsuse puhul põhjendus.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnatuses.

  (4) Kui taotluses kavandatavad tegevused erinevad oma sisult oluliselt ettepanekus ja taotlemisõigusega projektide nimekirjas tooduga, konsulteerib rakendusüksus ministeeriumiga, välja arvatud § 19 lõikes 1 nimetatud juhtudel, ning teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse.
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]

§ 19.   Taotluse rahuldamata jätmine

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ning puudusi ei kõrvaldata tähtajal;
  2) võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega nimekirjas tooduga on muutunud projekti sisu või eesmärgid;
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]
  2¹) võrreldes ettepanekus ja taotlemisõigusega nimekirjas tooduga on oluliselt muutunud projekti väljundid, välja arvatud juhul, kui muutus on tingitud riigis või selle osas välja kuulutatud eriolukorrast ja muust erakorralisest seisukorrast või selle otsestest tagajärgedest;
[RT I, 17.07.2020, 2 - jõust. 20.07.2020]
  3) on suurenenud taotletava toetuse summa;
  4) projekti lisatakse või projektist eemaldatakse tegevusi, mille osakaal projekti eelarvest on üle 30 protsendi.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama rahuldamata jätmise põhjendust.

5. peatükk Toetuse kasutamise aruandlus, toetuse väljamaksmine, toetuse tagasinõudmine, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 20.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtaegadel e-toetuse kaudu.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (2) Rakendusüksus menetleb vahe- ja lõpparuandeid 20 tööpäeva jooksul nende registreerimisest arvates. Kui aruande kontrollimisel avastatakse ebatäpsustusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb aruande menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 21.   Maksetaotluse esitamine ja toetuse väljamaksmine

  (1) Rakendusüksus maksab toetuse toetuse saajale välja taotleja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel kindlasummaliste maksete või tegelike kulude ja ühtse määra järgi vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja kindlasummaliste maksetena, eelneb igale väljamaksele saavutatud väljundite ja tulemuse kohta kokkulepitud tõendite esitamine. Pärast lõpparuande kinnitamist peab väljamakstava lõppmakse summa moodustama toetuse kogumahust vähemalt 20 protsenti.

  (2) Rakendusüksus teeb toetuse väljamaksed vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele, kuid üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt iga osa väljamaksmiseks maksetaotluse saamist. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse kuni kümne päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

  (3) Toetuse maksmisel tegelike kulude ja ühtse määra alusel tehakse väljamakse tasutud kuludokumentide alusel.

  (4) Paragrahvi 5 lõikes 5 ja § 7 lõikes 5 nimetatud juhtudel tehakse väljamakse ühtse määra alusel.

  (5) Toetuse väljamaksmiseks kindlasummaliste maksete alusel tehakse toetuse väljamakse pärast taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud väljundite ja tulemuste saavutamist ning nende saavutamine peab olema kokkulepitud viisil tõendatud. Väljundite ja tulemuse osalisel saavutamisel jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata.

  (6) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saaja või partneri pangakontolt.

§ 22.   Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel, toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel või kui selleks tekib vajadus taotlemisõigusega projektide nimekirja muutmise korral.
[RT I, 03.11.2021, 1 - jõust. 06.11.2021]

  (2) Kuludokumentide alusel makstava toetuse puhul võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmist taotlemata muuta ühe tegevusrea summat kuni kümme protsenti tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatuga, tingimusel et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Muudatus tuleb rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada enne eelarvet ületavate kulude tegemist.

  (3) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata näitajad ja tegevuste tulemuste saavutamise tõendamise alused.

§ 23.   Toetuse tagasinõudmine

  (1) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui:
  1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
  2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
  3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
  4) toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustusi.

  (2) Rakendusüksus peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama.

  (3) Toetuse tagasimaksmise tähtaja määrab rakendusüksus. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksus toetuse saaja kirjalikult esitatud põhjendatud taotluse alusel toetuse tagasimaksmise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada.

  (4) Kui toetuse saaja ei taga ehitise või seadme avaliku kasutuse korral viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või avalikku kasutust taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud.

  (5) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja tagasi makstav summa on üle 100 euro.

  (6) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.
[RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

  (7) [Kehtetu - RT I, 14.04.2022, 1 - jõust. 17.04.2022]

§ 24.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja kohustub:
  1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsuses tooduga;
  3) tagastama toetuse rakendusüksuse tagasinõude otsuse alusel;
  4) esitama rakendusüksuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
  5) tagama, et toetuse saaja ja partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta; samuti tagama, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  6) taotlema rakendusüksuselt projekti eelarves muudatusi, kui need on suuremad kui kümme protsenti tegevusrea summast võrreldes taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatuga;
  7) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti tegevuste muutmiseks või kestuse pikendamiseks, välja arvatud kindlasummaliste maksete puhul, arvestades § 9 lõikes 1 nimetatud projekti maksimaalset kestust;
  8) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
  9) võimaldama projektiga seotud kulude, tegevuste, väljundite ja tulemuste kontrollimiseks teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab, ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures;
  10) andma kontrollija käsutusse projektiga seotud kulude, tegevuste, väljundite ja tulemuste kontrollimiseks kõik projektiga seotud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  11) osutama kontrolli kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  12) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  13) näitama toetuse kasutamisel rakendusüksuse ette antud viisil, et tegemist on regionaaltoetusega;
  14) juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;
  15) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse korral avaliku kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
  16) kooskõlastama rakendusüksusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest;
  17) informeerima viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist toetuse saamiseks esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamata kirjalikult teavitama rakendusüksust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ettenähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud jätkamise otstarbekuse;
  19) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt.

§ 25.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus kohustub:
  1) avama õigeaegselt taotluste ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuses ja tegema asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel;
  2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  3) andma toetuse saajale informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud §-s 20 nimetatud kohustuste täitmisega;
  4) läbi vaatama § 19 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud taotlused 15 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates;
  5) heaks kiitma või tagasi lükkama § 21 lõikes 2 nimetatud maksetaotluse;
  6) pärast taotluse rahastamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti kestuse;
  7) mitte avaldama taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni, välja arvatud punktis 6 nimetatud informatsiooni, ega dokumente, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
  8) kontrollima toetuse saaja vähese tähtsusega abi jääki ning teavitama toetuse saajat vähese tähtsusega abi andmisest, kui antakse vähese tähtsusega abi;
  9) säilitama vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
  10) edastama andmed abi andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse vastavalt konkurentsiseaduse § 49² lõikele 3, kui antakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi;
  11) teostama komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse artiklis 6 nimetatud kontrolli liigse hüvitamise üle;
  12) edastama Euroopa Komisjonile grupierandi teatise konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatud tingimuste kohaselt 20 tööpäeva jooksul käesoleva määruse kehtima hakkamisest arvates.

§ 26.   Vaide esitamine ja menetlemine

  Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.

§ 27.   Rakendussätted

  Määruse § 15 lõike 5 punkti 2 2020. aasta 1. märtsil jõustunud redaktsiooni rakendatakse pärast 2020. aasta 1. jaanuari välja kuulutatud taotlusvoorudele.
[RT I, 13.02.2020, 2 - jõust. 01.03.2020]