Väljaandja: Maaeluminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.05.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 07.08.2020 Avaldamismärge: RT I, 14.05.2020, 5 Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine Vastu võetud 25.11.2015 nr 19 RT I, 27.11.2015, 3 jõustumine 30.11.2015 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 10.11.2016 - RT I, 15.11.2016, 1 - 18.11.2016, määruses asendatakse sõna „kuludeklaratsioon” läbivalt sõnaga „maksetaotlus” vastavas käändes 24.08.2017 - RT I, 30.08.2017, 2 - 02.09.2017 22.08.2018 - RT I, 28.08.2018, 1 - 31.08.2018 24.10.2018 - RT I, 30.10.2018, 3 - 02.11.2018 20.12.2018 - RT I, 04.01.2019, 1 - 01.03.2019 11.10.2019 - RT I, 15.10.2019, 5 - 18.10.2019 12.05.2020 - RT I, 14.05.2020, 1 - 17.05.2020 Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 1, § 24 lõigete 3 ja 7, § 25 lõike 2 ning § 36 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala () Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord ning nõuded kohaliku algatusrühma, kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakenduskava kohta. § 2. Toetatavad tegevused ja toetuse vorm (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 35 lõike 1 punktides d ja e sätestatud tegevuste elluviimise eest (edaspidi algatusrühma toetus). (2) Toetust antakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktis b sätestatud tegevuste elluviimise eest, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66), artikli 63 lõike 1 punktides a–e sätestatud eesmärkide saavutamisele ning mis on nimetatud kohaliku arengu strateegias (edaspidi projektitoetus). (3) Lõikes 2 nimetatud tegevuste osaks võivad olla järgmised ettevalmistavad tööd: 1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneering; 2) keskkonnamõju hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel; 3) taotluse ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus. (4) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktis a sätestatud vormis. 2. peatükk Kohalik algatusrühm § 3. Kogukonna juhitud kohaliku arengu elluviimine (1) Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia kaudu, mille on välja töötanud kalanduse kohaliku algatusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing (edaspidi kohalik algatusrühm) ja mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Lisas 1 nimetatud kalanduspiirkonnas rakendatakse ühte kohaliku arengu strateegiat. Kalanduspiirkond on kohaliku algatusrühma tegevuspiirkond. (3) Lisas 1 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksused moodustavad kalanduspiirkonna määruse jõustumise seisuga olevates piirides. Nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustega seotud territoriaalsed muudatused ei mõjuta kalanduspiirkonna suurust. § 4. Nõuded kohaliku algatusrühma liikmesusele (1) Kohaliku algatusrühma liikmeks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksus ning füüsiline ja juriidiline isik, kelle elu- või tegevuskoht on asjakohases kalanduspiirkonnas. (2) Kohaliku algatusrühma liikmed jagunevad järgmisteks huvirühmadeks ning seejuures ei moodusta ükski huvirühm rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust: 1) huvirühm, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse enamusosalusega või liikmesusega eraõiguslikud juriidilised isikud; 2) huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori füüsilisest isikust ettevõtjad; 3) huvirühm, kuhu kuuluvad kalandussektori juriidilisest isikust ettevõtjad, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 4) huvirühm, kuhu kuuluvad ettevõtjad, kes tegelevad majandustegevusega muul tegevusalal kui kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmine või töötlemine, välja arvatud punktis 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) huvirühm, kuhu kuuluvad füüsilised ja juriidilised isikud, kes ei kuulu punktides 1–4 nimetatud huvirühma. (3) Kalandussektori ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb majandustegevusega kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmise või töötlemise tegevusalal. Kalandussektori ettevõtjaks loetakse ka tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis kalapüügitoodete tootmisega tegelevat ettevõtjat, kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses. (4) Kohaliku algatusrühma liikmeks peab olema üle poole kalanduspiirkonnas asuvatest kohaliku omavalitsuse üksustest, välja arvatud juhul, kui kohaliku algatusrühma liikmeks olevate kohaliku omavalitsuse üksuste arv on vähenenud haldusterritoriaalse korralduse muutumise tagajärjel. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] (5) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 alusel teatanud äriregistri pidajale oma ettevõtte tegevuse peatamisest, kuulub huvirühma, kuhu ta kuulub siis, kui tema ettevõtte tegevus ei ole peatatud. § 5. Nõuded kohaliku algatusrühma põhikirjale () Kohaliku algatusrühma põhikirjaline eesmärk on kalanduspiirkonna säästev areng ja põhikirjas on muu hulgas ette nähtud, et: 1) kohalik algatusrühm on avatud uute liikmete vastuvõtmiseks; 2) kohaliku algatusrühma liikmeks ei võeta isikut, kes on muu kohaliku algatusrühma liige, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, mille territoorium asub mitmes kalanduspiirkonnas; [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] 3) ükski huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti liikmete koguarvust; 4) üldkoosolekul võib isik osaleda ja hääletada kuni viie liikme esindajana; 5) juhatuse liikmete arv on vähemalt seitse; 6) kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei ole tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isik töötajaga, kes allub vahetult tema juhtimisele ja kontrollile; 7) kohaliku algatusrühma juhatuse liige või töötaja ei tööta samal ajal ametikohal, kus ta allub vahetult enda juhtimisele ja kontrollile; 8) kohaliku arengu strateegia ja selle muudatused ning kohaliku arengu strateegia rakenduskava ja selle muudatused võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 9) projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustatakse üldkoosoleku otsusega komisjon, mille liikmete arv on vähemalt seitse (edaspidi hindamiskomisjon); 10) igat projektitoetuse taotlust hindab vähemalt viis hindamiskomisjoni liiget; 11) kohaliku algatusrühma juhatuse liige ega töötaja ei või olla hindamiskomisjoni liige; 12) ettepanek anda projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot võetakse vastu üldkoosoleku otsusega; 13) üldkoosolek võib võtta vastu punktides 8, 9 ja 12 nimetatud otsused, kui hääletamisel osaleb vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ning otsuse vastuvõtmise poolt on vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest; 14) tähtajaliselt asutatud kohaliku algatusrühma puhul ei lõpetata seda enne 31. detsembrit 2028. 3. peatükk Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia § 6. Nõuded kohaliku arengu strateegiale (1) Kohaliku arengu strateegia peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 60 sätestatud nõuetele. (2) Tegevused, mille elluviimise eest antakse projektitoetust, jaotatakse kohaliku arengu strateegias järgmisteks tegevussuundadeks: 1) kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärindamine või turustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi koos esimene tegevussuund); 2) majandustegevuse mitmekesistamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi teine tegevussuund); 3) kalasadamate uuendamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi kolmas tegevussuund); 4) koelmualade loomine või taastamine, kalaliigi veekogusse asustamine riikliku majandamiskava alusel ning Peipsi siia ja merisiia eksperimentaalne asustamine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgi saavutamisele (edaspidi koos neljas tegevussuund); [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] 5) sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi, sealhulgas kalanduse- ja merenduse kultuuripärandi edendamine, kalanduskogukondade rolli tugevdamine kohalikus arengus ning kohalike kalandusressursside ja merendustegevuse juhtimine, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 63 lõike 1 punktides d ja e sätestatud eesmärkide saavutamisele (edaspidi koos viies tegevussuund). (3) Kohaliku arengu strateegias ei nähta ette ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse toetamist teise tegevussuuna alla kuuluva tegevuse osana. (4) Kolmanda tegevussuuna projektitoetuste jaoks planeeritud eelarve ei tohi olla suurem kui 45 protsenti kohalikule algatusrühmale määratud kogueelarvest programmiperioodil. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (5) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing võtab kohaliku arengu strateegia vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti mittetulundusühingu liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. (6) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing teatab lõikes 5 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. (7) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing avalikustab koos lõikes 6 nimetatud teatega oma veebilehel kohaliku arengu strateegia kavandi ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda kohaliku arengu strateegia kavandiga. § 7. Kohaliku arengu strateegia esitamine (1) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing esitab ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised dokumendid: 1) mittetulundusühingu asutamislepingu ning üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri, kui see ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 2) mittetulundusühingu liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 3) kohaliku arengu strateegia, milles sisalduvad lisas 2 nimetatud andmed; 4) kohaliku arengu strateegia vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 5) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 6) paragrahvi 6 lõikes 6 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. (2) PRIA kontrollib kohaliku arengu strateegia heakskiitmist taotleva mittetulundusühingu nõuetekohasust ning edastab kohaliku arengu strateegia ja teabe selle esitanud mittetulundusühingu nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile 30 tööpäeva jooksul arvates dokumentide esitamise tähtaja möödumisest. § 8. Kohaliku arengu strateegia hindamine ja heakskiitmine (1) Maaeluministeerium kontrollib kohaliku arengu strateegia vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele. (2) Paragrahvis 6 sätestatud nõuetele vastavat kohaliku arengu strateegiat hindab Maaeluministeerium lisas 3 toodud hindamiskriteeriumite alusel. (3) Kohaliku arengu strateegia vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohaliku arengu strateegiale on hindamisel antud vähemalt 14 hindepunkti ja iga hindamiskriteeriumi puhul on saadud vähemalt üks hindepunkt. (4) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsuse, kui kalandusturu korraldamise seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud nõuded on täidetud. (5) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse kalandusturu korralduse seaduse § 24 lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul arvates strateegia saamisest. (7) Kohaliku arengu strateegia heakskiitmise otsusega määratakse muu hulgas kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 lõikes 5 sätestatud asjaolud. (8) Kohaliku arengu strateegia rakendamise eelarvevahendite suurus perioodiks 2015–2020 arvutatakse, liites lisas 9 nimetatud asjakohase kalanduspiirkonna põhisumma ja kohaliku arengu strateegia hindamisel antud hindepunktide alusel arvutatud summa. Ühe hindepunkti väärtus on 4071,99 eurot. (9) Kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 11 alusel kasutamata jäänud vahendid määratakse kasutamata ulatuses kohalikule algatusrühmale tagasi. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (10) Lõike 8 alusel kohalikule algatusrühmale määratud summa ja selle summa vahe, mis jäi sellel kohalikul algatusrühmal puudu lisas 9 nimetatud kohaliku algatusrühma kohta sätestatud maksimaalsest toetuse summast, määratakse sellele samale kohalikule algatusrühmale. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 20 nimetatud tulemusreserv jaotatakse nende kohalike algatusrühmade vahel, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamisel on kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud summast välja makstud 31. detsembri 2018. aasta seisuga vähemalt 30 protsenti. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (12) Tulemusreservi vahenditest määratakse lõikes 11 sätestatud piirmäära ületanud kohalikule algatusrühmale 6,14 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. Ülejäänud tulemusreservi vahendid jaotatakse piirmäära ületanud kohalike algatusrühmade vahel võrdselt. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (13) Kohaliku arengu toetamiseks ettenähtud vahendid, mida ei jaotata lõigete 9–12 alusel, jaotatakse nende kohalike algatusrühmade vahel, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamisel on projektitoetuse ja algatusrühma koostöötegevuse toetuse taotluse rahuldamise otsuseid 31. detsembri 2018. aasta seisuga tehtud vähemalt 40 protsendi ulatuses kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud kohaliku algatusrühma projektitoetuse ja koostöötegevuse eelarvest. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (14) Lõikes 13 sätestatud piirmäära ületanud kohalikule algatusrühmale määratakse summa, mis saadakse selle kohaliku algatusrühma aastatel 2017–2018 projektitoetuse ja algatusrühma koostöötegevuse toetuse taotluste rahuldamise otsustega nende toetuste andmiseks määratud kogusumma jagamisel kahega ja saadud tulemuse korrutamisel kolmega. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (15) Kui lõikes 13 nimetatud vahendeid ei ole võimalik lõike 14 alusel lõikes 13 sätestatud piirmäära ületanud kohalikele algatusrühmadele määrata, siis vähendatakse vajaduse korral kohalikule algatusrühmale määratavaid vahendeid võrdeliselt iga kohaliku algatusrühma kohta. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (16) Kohaliku algatusrühma koostöötegevuseks planeeritav eelarve ei tohi olla suurem kui 10 protsenti lõigete 10, 11 ja 13 alusel sellele kohalikule algatusrühmale määratud vahenditest. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] § 9. Kohaliku arengu strateegia muutmine (1) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm võtab kohaliku arengu strateegia muudatuse vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. (2) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm teatab lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. (3) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 2 nimetatud teatega oma veebilehel kohaliku arengu strateegia muudatused ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda kohaliku arengu strateegia muudatustega. (4) Heakskiidetud kohaliku arengu strateegia muutmist taotlev kohalik algatusrühm esitab Maaeluministeeriumile 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest järgmised dokumendid: 1) kohaliku arengu strateegia muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2) kohaliku arengu strateegia muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4) lõikes 2 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. (5) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse, kui muudetud kohaliku arengu strateegia vastab kalandusturu korraldamise seaduse § 24 lõikes 5 sätestatud nõuetele. (6) Maaeluministeerium teeb kohaliku arengu strateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. 4. peatükk Kohaliku arengu strateegia rakendamine § 10. Nõuded kohaliku arengu strateegiat rakendavale kohalikule algatusrühmale (1) Kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud, peab kohaliku arengu strateegia rakendamise perioodil vastama kõikidele kohaliku algatusrühma kohta sätestatud nõuetele. (2) Selles peatükis sätestatud nõudeid täidab kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud. § 11. Nõuded kohaliku arengu strateegia rakenduskavale (1) Kohalik algatusrühm koostab heakskiidetud kohaliku arengu strateegia rakendamise kava (edaspidi strateegia rakenduskava), mis vastab lisas 4 toodud nõuetele ja sisaldab andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta. (2) Strateegia rakenduskava ei pea sisaldama lisas 4 nimetatud projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, kui rakenduskava andmed järgmise kalendriaasta projektitoetuse kohta esitatakse PRIA-le hiljemalt § 12 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks. (3) Kohalik algatusrühm võtab strateegia rakenduskava vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti mittetulundusühingu liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. (4) Kohalik algatusrühm teatab lõikes 3 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. (5) Kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 4 nimetatud teatega oma veebilehel strateegia rakenduskava kavandi ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda strateegia rakenduskavaga. § 12. Strateegia rakenduskava esitamine ja heakskiitmine (1) Kohalik algatusrühm esitab kahe kalendrikuu jooksul arvates kohaliku arengu strateegia heakskiitmisest PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le järgmised dokumendid: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) strateegia rakenduskava; 2) strateegia rakenduskava vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4) paragrahvi 11 lõikes 4 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. (2) Kui strateegia rakenduskava ei sisalda projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, esitab kohalik algatusrühm hiljemalt jooksva kalendriaasta 30. novembriks PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le rakenduskava andmed järgmise kalendriaasta projektitoetuse kohta. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (3) PRIA teeb strateegia rakenduskava heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud dokumentide saamisest. Kui strateegia rakenduskava ei sisalda projektitoetuste andmeid strateegia rakendamise perioodi iga kalendriaasta kohta, teeb PRIA lõikes 2 nimetatud andmete heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates nende saamisest. § 13. Strateegia rakenduskava muutmine (1) Strateegia rakenduskava muutmiseks võtab kohalik algatusrühm strateegia rakenduskava muudatuse vastu üldkoosoleku otsusega. Hääletamisel peab osalema vähemalt 51 protsenti kohaliku algatusrühma liikmetest ja otsuse vastuvõtmise poolt peab olema vähemalt kaks kolmandikku üldkoosolekul osalevatest liikmetest. (2) Kohalik algatusrühm teatab lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. (3) Kohalik algatusrühm avalikustab koos lõikes 2 nimetatud teatega oma veebilehel strateegia rakenduskava muudatused ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda strateegia rakenduskava muudatustega. (4) Strateegia rakenduskava muutmise heakskiitmiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku toimumisest järgmised andmed ja dokumendid: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) strateegia rakenduskava muudatus ja selle vajalikkuse põhjendus; 2) strateegia rakenduskava muudatuse vastuvõtmise otsuse teinud üldkoosoleku protokolli ärakiri; 3) ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 4) lõikes 2 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. (5) PRIA teeb strateegia rakenduskava muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. (6) Kohaliku algatusrühma põhikirjas sätestatud juhul võib juhatuse otsusega muuta üldkoosoleku otsusega vastu võetud strateegia rakenduskava tegevussuuna eelarve suurust kuni 10 protsendi ulatuses, kui rakenduskava tegevussuundade vaheline kogueelarve ei muutu. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata kolmanda tegevussuuna eelarve kohta. (7) Strateegia rakenduskava muutmine lõikes 6 sätestatud viisil ei nõua PRIA heakskiitu. Kohalik algatusrühm teavitab selle muudatuse tegemisest PRIA-t. § 14. Strateegia rakendamise nõuded (1) Kohaliku arengu strateegia rakendamisel täidab kohalik algatusrühm kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid. (2) Kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesannete täitmiseks töötab kohalik algatusrühm välja vähemalt järgmised töökorrad: 1) projektitoetuse taotluste vastuvõtmise, sealhulgas taotluste ja nende juurde kuuluva kirjavahetuse registreerimise ning säilitamise kord lähtudes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” §-s 6 sätestatud liigitusskeemist; [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 2) projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale vastavuse kontrollimise kord; 3) projektitoetuse taotluste hindamise kord, mis muu hulgas sisaldab hindamiskomisjoni liikme valimise protseduuri, kvalifikatsiooninõudeid, ekspertide kaasamist hindamisse ning hindamiskomisjoni liikme projektitoetuse taotluse hindamisest taandamist; [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 4) PRIA-le projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise ettepaneku esitamise ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord. (3) Kohalik algatusrühm tagab, et kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid täidetakse ausalt ja erapooletult, sealhulgas: 1) hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse hindamisel; 2) hindamiskomisjoni liige ei osale enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotlusega konkureeriva taotluse hindamisel; 3) projektitoetuse taotlust hindav hindamiskomisjoni liige ei või olla haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isik juhatuse liikmega, kes osaleb sama projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku kinnitamisel ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel; 4) kohaliku algatusrühma juhatuse liige ei või osaleda enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku kinnitamisel; 5) kohaliku algatusrühma juhatuse liige ei või osaleda enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel; [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] 6) kohaliku algatusrühma töötaja koht täidetakse avaliku konkursi kaudu; 7) kohaliku algatusrühma liige ei või osaleda enda või temaga haldusmenetluse seaduse § 10 tähenduses seotud isiku esitatud projektitoetuse taotluse paremusjärjestusse seadmise ettepaneku hääletamisel üldkoosolekul ega projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku kinnitamisel. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (4) Kohalik algatusrühm tagab, et kohaliku algatusrühma juhatus on moodustatud nii, et ükski § 4 lõikes 2 nimetatud huvirühm ei moodusta rohkem kui 49 protsenti juhatuse liikmete koguarvust. (5) Kohalik algatusrühm võtab projektitoetuse taotlused vastu taotlusvoorude kaupa. Kohalik algatusrühm teatab projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja ning tegevused, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda, oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja algust. (6) Kohalik algatusrühm ei tee projektitoetuse taotluse esitamisel kohustuslikuks viisi või vormi, mis ei ole sätestatud kohustuslikuna õigusaktis. (7) Projektitaotluste hindamiskriteeriumid peavad olema kooskõlas vastava tegevussuuna eesmärkidega ning suunatud kohaliku arengu strateegias toodud eesmärkide ja tulemusnäitajate saavutamisele. (8) Kohalik algatusrühm hindab kohaliku arengu strateegia elluviimise tulemuslikkust vähemalt kahel korral programmiperioodi jooksul ja esimesel korral 2019. aastal ning esitab tulemused Maaeluministeeriumile. (9) PRIA kogub lisas 5 nimetatud kohaliku arengustrateegia rakendamise näitajaid. § 15. Avalikkuse teavitamise nõuded (1) Kohalik algatusrühm peab veebilehte, mille kaudu avalikustab järgmise teabe: 1) kohaliku algatusrühma liikmete nimekiri huvirühmade kaupa; 2) kohaliku algatusrühma liikmeks vastuvõtmise ning kohalikust algatusrühmast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 3) kohaliku algatusrühma juhatuse liikmete nimed ja kontaktandmed ning nende töötajate nimed ja kontaktandmed, kelle tööülesanded on seotud kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesannete täitmisega; 4) kohaliku algatusrühma asukoha aadress ning isikute vastuvõtuaeg ja koht; 5) Maaeluministeeriumi otsusega heakskiidetud kohaliku arengu strateegia; 6) üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 7) üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia muudatused; 8) üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava kavand; 9) üldkoosoleku otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava; 10) PRIA otsusega heaks kiidetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava; 11) üldkoosoleku päevakorda võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 12) üldkoosoleku või juhatuse otsusega vastu võetud kohaliku arengu strateegia rakenduskava muudatused; 13) selle üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord, mille päevakorda on võetud punktis 6, 8 või 11 nimetatud küsimus; 14) lõikes 3 nimetatud piirkondliku teabepäeva toimumise aeg ja koht; 15) tegevused, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda, ja projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaeg; 16) projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse heakskiidetud kohaliku arengu strateegiale ning selle rakenduskavale vastavuse kontrollimise kord; 17) projektitoetuse taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid ning hindamiskomisjoni liikmete nimekiri; 18) PRIA-le projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise ettepaneku ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse ettepaneku esitamise kord; 19) teave projektitoetuse abil ellu viidud tegevuse ja selle tulemuste kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud teave peab olema avalikustatud ajakohasena. (3) Kohalik algatusrühm korraldab vähemalt üks kord aastas pärast strateegia rakenduskava heakskiitmist, kuid enne projektitoetuse taotluste vastuvõtmise tähtaja algust piirkondliku teabepäeva, kus tutvustatakse projektitoetuse taotlemise võimalusi, sealhulgas toetatavaid tegevusi ja toetuse saamise nõudeid ning toetuse taotlemise tingimusi ja korda. (4) Kohalik algatusrühm teatab lõikes 3 nimetatud teabepäeva toimumisest ette oma veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne teabepäeva toimumist. (5) Kohalik algatusrühm korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja -kohas. Vastuvõtuaeg tuleb ette näha igal kalendrikuul vähemalt kolme tunni ulatuses. 5. peatükk Algatusrühma toetus § 16. Algatusrühma toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr (1) Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2015–2020 kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähemalt kaks miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel 2015–2022 kuni 15 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. (2) Kohalikule algatusrühmale, kelle kohaliku arengu strateegia rakendamiseks on aastateks 2015–2020 kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud toetuste andmiseks ette nähtud vahendeid vähem kui kaks miljonit eurot, antakse algatusrühma toetust aastatel 2015–2022 kuni 25 protsenti kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 10 alusel määratud vahenditest. (3) Algatusrühma toetuse maksimaalne suurus on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõikes 2. (4) Algatusrühma toetuse puhul algatusrühma toetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr puudub. § 17. Algatusrühma toetuse abikõlblikud kulud (1) Algatusrühma toetuse puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1) kohaliku algatusrühma juhatuse liikmete ja töötajate tööjõukulu kokku kuni 120 tunni eest nädalas; 2) kohaliku algatusrühma juhatuse liikme ja töötaja lähetuse kulud, sealhulgas lähetatu üritusel osalemise osavõtutasu; 3) kohaliku algatusrühma juhatuse liikme ja töötaja koolituskulud; 4) kohaliku algatusrühma tööruumi parendamise ning sellega seotud maa-ala korrastamise ja viitade paigaldamise kulud; 5) kohaliku algatusrühma tööruumi kontoritehnika ja sisustuse ostmise või kapitalirendi kulud; 6) kulud bürootarvetele, sealjuures ei loeta bürootarvete hulka kontoritehnikat ja -sisustust; 7) interneti-, telefoni-, faksi- ja postikulu; 8) kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 9) kommunaalkulud, sealhulgas kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 10) kontoriruumi üür või rent, sealhulgas kulud valveteenusele; 11) ühe mootorsõiduki kapitali- või kasutusrendi või ühe mootorsõiduki ostmise kulud kuni 18 000 eurot kohaliku algatusrühma kohta programmiperioodi jooksul; [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] 12) kohaliku algatusrühma ülesannete täitmiseks isikliku mootorsõiduki kasutamise kulud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruses nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” määratud ulatuses; 13) kohaliku algatusrühma veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud; 14) kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõike 3 punktis 12 sätestatud kohustuse täitmisega kaasnev kulu; 15) koolituse, seminari või teabepäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika üürimise või rentimise kulud, koolitaja tasu, toitlustamine; 16) eksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud; 17) külaliste ja partnerite vastuvõtuga seotud kulud; 18) tõlketeenuste kulud; 19) kohaliku arengu strateegia elavdamise, reklaamimise ja teavitustööga seotud kulud; 20) kohaliku arengu strateegia elluviimise seire ja strateegia hindamisega seotud kulud; 21) õigusabi kulud; 22) mootorsõiduki kütuse-, liikluskindlustus-, kaskokindlustus-, hooldus- ja remondikulu. [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] (2) Lõikes 1 nimetatud abikõlblik kulu peab olema § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik, mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65. § 18. Algatusrühma toetuse mitteabikõlblikud kulud () Algatusrühma toetuse puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 nimetatud kulud samas lõikes sätestatud tingimustel; 2) juhatuse liikme käsunduslepingujärgne ja töötaja töölepingujärgne tasu, mis ületab rohkem kui 1,5 korda Statistikaameti andmete kohase Eesti eelnenud kalendriaasta keskmise töötasu; 3) välislähetuse päevaraha, mis ületab tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära; [RT I, 30.10.2018, 3 - jõust. 02.11.2018] 4) amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 5) kasutatud seadme ostmise või liisimise kulud; 6) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks; 7) maa ostmise kulud; 8) teenustasu pangatoimingu eest ja tagatismakse; 9) sularahamaksed üle 63 euro kalendrikuus; 10) [kehtetu - RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] 11) tollimaks; 12) rahatrahv, rahaline karistus, leppetrahv ja viivis; 13) stipendium ja annetus; 14) kohtumenetluse kulud; 15) toreduslikud kulud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses; 16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktides d ja e sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne 1. juulit 2015; 17) sellise mootorsõiduki kapitalirendi või ostmise kulu, mis on kapitalirenti võetud või ostetud pärast 31. detsembrit 2017. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] § 19. Algatusrühma toetuse taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded (1) Algatusrühma toetust võib taotleda kohalik algatusrühm, kelle kohaliku arengu strateegia on Maaeluministeeriumi otsusega heaks kiidetud ning kes täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 nimetatud ülesandeid. (2) Algatusrühma toetust taotletakse kaks korda programmiperioodi jooksul, esimene kord strateegia rakendamiseks aastatel 2015–2019 ja teine kord strateegia rakendamiseks aastatel 2020–2022. (3) Algatusrühma toetuse taotlemiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded teatatud tähtaja jooksul järgmised dokumendid: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) taotlus, milles sisalduvad lisas 6 toodud asjakohased andmed; 2) mittetulundusühingu üldkoosoleku otsusega vastu võetud põhikirja ärakiri, kui see ei ole kättesaadav mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, ning põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokolli ärakiri koos osalejate allkirjadega nimekirjaga; [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 3) kinnitus, et kohalik algatusrühm järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. (4) Kui kohalik algatusrühm taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. § 20. Algatusrühma toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. PRIA ei hinda algatusrühma toetuse taotlust. (2) Nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel. (3) Kui algatusrühma toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. (4) PRIA teeb kohaliku algatusrühma toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates § 19 lõikes 3 nimetatud taotluste esitamise tähtpäevast. § 21. Algatusrühma toetuse saaja kohustused (1) Algatusrühma toetuse saaja täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. (2) Toetatava tegevusega seotud hangete tegemisel järgib kohalik algatusrühm riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (3) Kui toetust saadakse kohaliku algatusrühma kasutuses oleva sellise tööruumi parendamiseks või korrastamiseks, mis ei ole kohaliku algatusrühma omandis, peab olema tagatud, et tööruum on kohaliku algatusrühma kasutuses vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, millega hüvitatakse tööruumi parendamise või korrastamise kulud. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] (4) Maaeluministeeriumi või PRIA nõudmisel esitab algatusrühma toetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. 6. peatükk Projektitoetus § 22. Projektitoetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr (1) Projektitoetuse saaja võib programmiperioodi jooksul saada projektitoetust kokku kuni 400 000 eurot. Konkurentsiseaduse § 2 tähenduses üksteisega valitseva mõju kaudu seotud isikud, kes tegutsevad samas kalanduspiirkonnas ja samas valdkonnas, ning äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustavad isikud loetakse üheks projektitoetuse saajaks. (1^1) Erandina lõikes 1 sätestatust võivad kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus kokku saada programmiperioodi jooksul projektitoetust kuni 35 protsenti kohalikule algatusrühmale määratud kogueelarvest programmiperioodil. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (2) Kui määruse alusel antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) või Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 360/2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8–13). [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] (2^1) Kui § 6 lõike 2 punkti 3 alusel antav toetus kvalifitseerub kalasadamale antavaks grupierandiga hõlmatud riigiabiks vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artiklile 56b või 56c, kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34^2 sätestatut. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (2^2) Lõike 7 punktis 1 nimetatud toetuse saajate kohta arvutatakse toetuse suurus komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 56b lõikes 4 või artikli 56c lõikes 4 sätestatu kohaselt. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (3) [Kehtetu - RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] (4) Sellise tegevuse abikõlblikud kulud, mille elluviimise eest antakse projektitoetust, ei või programmiperioodi jooksul ületada 1 000 000 eurot. (5) Esimese tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt 30 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis mikroettevõtjat, kes tegelevad väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses ning kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 2) vähemalt 40 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses ning kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3) punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (6) Teise tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt 30 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse saaja on mikroettevõtja, kes tegeleb väiksemahulise rannapüügiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 3 punkti 14 tähenduses; 2) punktis 1 sätestamata juhul vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (7) Kolmanda tegevussuuna puhul projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) puudub, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele; [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 2) on vähemalt 20 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus; 3) punktides 1 ja 2 sätestamata juhtudel on vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. (8) Neljanda tegevussuuna puhul projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr puudub. (9) Viienda tegevussuuna puhul on projektitoetuse saaja omafinantseeringu minimaalne määr: 1) vähemalt kümme protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kalandussektori mittetulundusühing või kalandussektori sihtasutus ning toetatav tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 95 lõikes 3 sätestatud tingimustele; 2) punktis 1 sätestamata juhul vähemalt 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest. § 23. Projektitoetuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Projektitoetuse puhul on abikõlblik § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik kulu, mis on mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning on tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65, sealhulgas toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu. (1^1) Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks, viiakse toetatav tegevus ellu, sealhulgas kasutatakse toetuse abil soetatud seadet, vahendit, sõidukit, välja arvatud sadama süvendamise tehnika lisaseadet, ainult toetatava kalasadama territooriumil. Navigatsioonimärgistuse ostmist ja paigaldamist toetatakse ka siis, kui projektiga seotud sadamasse sissesõiduks, sadamast väljasõiduks ja sadamasiseseks laevaliikluseks vajalik navigatsioonimärgistus paigaldatakse väljapoole kalasadama territooriumi. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (2) Projektitoetuse puhul on mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõikes 3 nimetatud kulud samas lõikes sätestatud tingimustel; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 11 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud kulud; 3) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu; 4) kulu, mis on tehtud enne PRIA-le taotluse esitamise päeva, välja arvatud § 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu; 5) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2014 või mis ületab 12 protsenti tegevuse, välja arvatud § 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse abikõlblikest kuludest või millele ei järgne tegevuse elluviimist tõendavaid kulusid; [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] 6) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud ettevalmistava töö kulu, mis ületab 1000 eurot; 7) projekteerimisega seotud kulud ilma sama objekti ehitamiseta projekti raames; 8) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt seotud tegevuste elluviimisega; 9) amortisatsioonikulud ja mitterahalised sissemaksed; 10) kinnisvarategevuse arendamisega seotud kulud; 11) kulutused eluasemele; 12) personalikulu, välja arvatud neljanda tegevussuuna tegevuse elluviimise korral; 13) koolituskulu ilma investeeringuta või uue tegevusalaga alustamiseta sama projekti raames; 14) tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, side- ja veokulud; 15) seadme paigaldamine ilma selle ostmise või liisimiseta ja kasutatud seadme või vahendi ostmise ja liisimise kulud; 16) meresõiduohutuse seaduse tähenduses laeva, sealhulgas väikelaeva ostmise või ehitamise kulu, välja arvatud meresõiduohutuse seaduse tähenduses ajaloolise laeva ehitamise kulu; 17) püügivahendite ostmine kutseliseks kalapüügiks; 18) mootorratta, M- või N-kategooria sõiduki ostmise või liisimise kulu, välja arvatud sellise N-kategooria sõiduki ostmise või liisimise kulu, mis on tootja poolt valmistatud kuni kolme istmekohaga ja mille kaubaruum on eraldatud istmekohtadest püsiva vaheseinaga; [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] 19) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe projektitoetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa maksmiseks, kuid mitte hiljem kui 30. juuniks 2023; 20) sularahas tehtud kulutus, tasu sularahamakse tegemise eest, teenustasu pangatoimingu eest ja tagatismakse; 21) omanikujärelevalve tegemise kulu, mille maksumus ületab kolm protsenti ehitamise abikõlblikust maksumusest; [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] 22) juriidilise konsultatsiooni kulu, välja arvatud § 2 lõikes 3 nimetatud ettevalmistava tööga seonduva juriidilise konsultatsiooni kulu; 23) raamatupidamisteenuse ja teostatavusuuringu kulu; 24) kindlustusandja teenusega kaasnev kulu, välja arvatud reisikindlustus; 25) finants- ja kindlustustegevusega seotud kulu; 26) hasartmängu ja kihlveo korraldamisega seotud kulu; 27) muuseumieksponaatide ostmise ja rentimise kulu; 28) riigilõiv, tollimaks ja erisoodustusmaks; 29) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis; 30) kohtumenetluse kulu; 31) uue kalakasvatuse rajamiseks tehtav kulu; 32) kulu, mis tehakse kalaliigi asustamiseks eraomandis olevasse veekogusse, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks; [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] 33) uue voodikoha loomise kulu, kui toetust taotleb § 24 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik; [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 34) kalapüügiga või kala- ja vähikasvatuse tootmise, töötlemise või turustamisega seotud kulu, kui toetust taotleb § 24 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik; [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 35) taastuvenergia arendamisega seotud kulu, kui toetust taotleb § 24 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (3) Kolmanda tegevussuuna puhul on lisaks lõikes 2 sätestatule mitteabikõlblikud ka järgmised kulud: 1) sellise kalasadama uuendamiseks tehtud kulutused, mis ei ole registreeritud riiklikus sadamaregistris; 2) tegevuse elluviimise kulu põllumajandusministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 6 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 3.3 „Kalasadamate investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” lisas 1 nimetatud sadamas; 3) kalasadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise kulu, kui seda tehakse ilma investeeringuta sadama infrastruktuuri; 4) kalasadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise kulu, kui sama sadama kohta on samal programmiperioodil selleks projektitoetust antud; 5) sadama süvendamise tehnika soetamise kulu, välja arvatud lisaseadme soetamine sadama süvendamise tehnikale, mis oli soetatud põllumajandusministri 24. aprilli 2008. a määruse nr 38 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimise raames. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (4) Neljanda tegevussuuna puhul on lisaks lõikes 2 sätestatule mitteabikõlblikud ka järgmised kulud: 1) projektijuhi tasu, mis ületab rohkem kui 1,5 korda Statistikaameti andmete kohase Eesti eelnenud kalendriaasta keskmise töötasu; 2) tegevuse elluviimise kulu taastataval riikliku tähtsusega kudealal; 3) seadmete või vahendite ostmise või liisimise kulu. § 24. Projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Esimese tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses või kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega; 2) kalandussektori tulundusühistu, kelle liikmeteks on vähemalt viis kalandussektori mikroettevõtjat, kes omavad ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses; 3) kalandussektori mittetulundusühing tarneahela sertifitseerimiseks. (2) Teise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kalandussektori mikroettevõtja, kes tegeleb kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisega; [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] 2) punktis 1 nimetamata ettevõtja sinise biomajanduse edendamiseks, sealhulgas sinise biotehnoloogia arendamiseks, vee mineraalressursside kasutuselevõtmiseks või mere- ja rannikuturismi arendamiseks. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (3) Kolmanda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda kalasadama pidaja, kes on kalandussektori mittetulundusühing, kalandussektori sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud mittetulundusühing või sihtasutus, kelle häälte koguarvust kuulub üle 50 protsendi kohaliku omavalitsuse üksusele, või kalandussektori mikroettevõtja, kes omab ajaloolist püügiõigust kalapüügiseaduse § 51 lõike 1 tähenduses.Taotleja peab olema selle kalasadama pidaja, mille arendamiseks toetust taotletakse. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (3^1) Sadama süvendamise tehnikale lisaseadme soetamiseks võib toetust taotleda mittetulundusühing või tulundusühistu, kes ei ole kalasadama pidaja. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (4) Neljanda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus; 2) mittetulundusühing või sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalavarude kaitse ja säilitamisega; 3) riigitulundusasutus. [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] (5) Viienda tegevussuuna tegevuse elluviimise eest antavat projektitoetust võib taotleda mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. (6) Kalandussektori mittetulundusühing on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. (7) Kalandussektori sihtasutus on sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kalandussektori tegevuste edendamisega ja kelle juhatuse või nõukogu liikmetest vähemalt 50 protsenti on § 4 lõikes 3 nimetatud kalandussektori ettevõtjad. (8) Projektitoetuse taotleja tegevuskoht peab olema selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule algatusrühmale projektitoetuse taotlus esitati. (9) Algatusrühma toetuse saaja ei või taotleda projektitoetust. (10) Ehitise ehitamiseks projektitoetuse taotlemise korral peab kavandatava ehitise ehitama kinnisasjale, mis on taotleja omandis või millele on seatud taotleja kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa maksmisest. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] § 25. Tegevuse elluviimisega seotud hangete tegemise nõuded (1) Selles paragrahvis sätestatud nõudeid täidab projektitoetuse taotleja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. (2) Kui toetatava tegevuse raames kavandatava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus). (3) Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames kavandatavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. (4) Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isiku käest tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (5) Projektitoetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik. (6) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Projektitoetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud. § 26. Projektitoetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Projektitoetuse taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu kohalikule algatusrühmale selle veebilehel teatatud tähtaja jooksul järgmised andmed ja dokumendid: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) projektitoetuse taotlus, milles sisalduvad lisas 7 toodud asjakohased andmed, arvestades tegevussuunda, mille alla toetatav tegevus kuulub; 2) projektitoetuse taotlejaga äriseadustiku § 6 tähenduses kontserni moodustava isiku ning projektitoetuse taotlejaga konkurentsiseaduse § 2 tähenduses valitseva mõju kaudu seotud isiku nimi ja registrikood; 3) paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud hinnapakkumused koos hinnakalkulatsiooniga ja asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse või kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumust; 4) hinnakalkulatsioon või hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 5) ehitusloa või ehitusteatise ärakiri, ning asjakohase ehitusprojekti ärakiri, kui toetatavaks tegevuseks on ehitamine ehitusseadustiku tähenduses ja nimetatud dokumendid on ehitusseadustiku alusel nõutud; [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] 6) dokumendi ärakiri, mis tõendab, et ehitis või muu objekt, mida ehitatakse või kuhu seadmed või vahendid paigutatakse, sealhulgas mootorsõiduk, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks toetuse saamise tingimustes ettenähtud perioodiks; [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] 7) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine; 8) kinnitus, et projektitoetuse taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõike 1 punktides c ja d nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust. (2) Kui projektitoetust taotletakse kolmanda tegevussuuna tegevuse elluviimiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmised dokumendid: 1) kalasadama plaani ärakiri, millel on selgelt piiritletud maa-ala, kus kavandatakse tegevus ellu viia; 2) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 56b lõike 4 või artikli 56c lõike 4 kohane prognoos, kui toetuse saaja on § 22 lõike 7 punktis 1 nimetatud üksus või asutus. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (3) Kui projektitoetust taotletakse koelmuala loomiseks või taastamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele järgmiste dokumentide ärakirjad: 1) avalik-õigusliku ülikooli kalabioloogia või kalanduse teadusalal töötava teadustöötaja, kes omab teaduskraadi, arvamus; 2) Keskkonnaameti hinnang kavandatava töö ja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta; 3) Põllumajandusameti kooskõlastus, kui tegevus kavandatakse maaparandussüsteemi eesvoolu loetelusse kantud jõel või ojal; 4) maaomaniku luba. [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] (4) Ühe projektitoetuse taotlusega võib projektitoetust taotleda ainult ühe tegevussuuna alla kuuluva tegevuse elluviimiseks. (5) Kui projektitoetuse taotleja taotleb toetatava tegevuse elluviimiseks toetust samal ajal mitme meetme raames või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta koos taotlusega sellekohase teabe. (6) Kui projektitoetust taotletakse kala veekogusse asustamiseks, esitatakse lisaks lõikes 1 nimetatud dokumentidele Keskkonnaameti arvamus asustamise kohta. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] § 27. Projektitoetuse taotluste menetlemine kohalikus algatusrühmas (1) Kohalik algatusrühm kontrollib taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakenduskavale. (2) Kohalik algatusrühm võtab vastu talle esitatud projektitoetuse taotluse olenemata selle puudustest. Kui koos projektitoetuse taotlusega ei ole esitatud kõiki andmeid ja dokumente, mis on vajalikud kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks, nõuab kohalik algatusrühm vajalike andmete ja dokumentide esitamist. (3) Projektitoetuse taotlust, millega on esitatud kõik kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, hindab hindamiskomisjon asjakohaste hindamiskriteeriumite alusel ning lähtudes projektitoetuse taotluste hindamise korrast. (4) Kui ehitise ehitamiseks taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot, tutvub hindamiskomisjon kavandatava ehitise asukohaga. (5) Kohaliku algatusrühma juhatus kontrollib, kas projektitoetuse taotlused on hinnatud ettenähtud nõuete kohaselt, ning: 1) võtab vastu otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust kuni 60 000 eurot; 2) esitab üldkoosolekule need taotlused, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot. (6) Otsuse teha PRIA-le ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta nende taotluste puhul, millega taotletakse projektitoetust rohkem kui 60 000 eurot, teeb kohaliku algatusrühma üldkoosolek. (7) Kohalik algatusrühm esitab PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kõik temale esitatud projektitoetuse taotlused koos nendele lisatud dokumentidega, sealhulgas kalandusturu korraldamise seaduse § 25 lõike 8 alusel hindamata jäetud taotlused. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (8) Koos projektitoetuse taotlustega esitab kohalik algatusrühm PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) juhatuse ja üldkoosoleku põhjendatud otsuse, millega võeti vastu ettepanek projektitoetuse taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta ning projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta; 2) punktis 1 nimetatud üldkoosoleku protokolli ärakiri ning ärakiri üldkoosolekul osalenud liikmete allkirjadega nimekirjast; 3) projektitoetuse taotluse hindamisprotokolli ärakiri, millelt nähtuvad taotlusele antud hindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos põhjendustega ning taotluse hindamisel osalenud hindamiskomisjoni liikmed; 4) paragrahvi 14 lõikes 5 nimetatud teate ärakiri, millelt on näha kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe nimi, milles teade on avaldatud, ja teate ilmumise kuupäev. (9) 2022. aasta projektitoetuse taotlemise tähtajal esitatud projektitoetuse taotlused edastab kohalik algatusrühm PRIA-le 30. aprilliks 2022. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] § 28. Projektitoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA kontrollib projektitoetuse taotluses esitatud andmete õigsust ja projektitoetuse saamise nõuetele vastavust, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5. (2) Nõuetekohase projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 4 punkti 2 alusel. (3) Projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel. (4) Projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA 50 tööpäeva jooksul arvates § 27 lõikes 7–8 nimetatud dokumentide esitamisest kohaliku algatusrühma poolt. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] (5) Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, sest taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud, võib PRIA toetuse summat vähendada tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. (6) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse projektitoetuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 29. Projektitoetuse saaja kohustused ja toetatava tegevuse elluviimise tingimused (1) Projektitoetuse saaja täidab kalandusturu korraldamise seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõudeid. (2) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kõik kuludokumendid, kahe aasta jooksul arvates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juuniks 2023. Eksperimentaalse asustamise korral viiakse toetatav tegevus ellu, sealhulgas esitatakse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le kõik kuludokumendid, hiljemalt 30. juuniks 2023. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (3) Toetatav tegevus peab olema ellu viidud vähemalt kümne protsendi ulatuses üheksa kalendrikuu jooksul arvates projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetatav tegevus loetakse vähemalt kümne protsendi ulatuses elluviiduks, kui PRIA-le esitatud maksetaotlus hõlmab vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Põhjendatud juhtudel võib PRIA lugeda toetatava tegevuse elluviiduks vähemalt kümne protsendi ulatuses ka juhul, kui PRIA-le ei ole esitatud maksetaotlust, mis hõlmaks vähemalt kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. (4) Toetatava tegevuse elluviimisel lähtub projektitoetuse saaja, kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, § 25 lõike 2 alusel küsitud hinnapakkumusest. Kui see on objektiivselt võimatu või majanduslikult ebaotstarbekas, võib projektitoetuse taotleja küsida uue hinnapakkumuse, järgides §-s 25 sätestatut. (5) Toetatav tegevus viiakse ellu selles kalanduspiirkonnas, mille kohalikule algatusrühmale projektitoetuse taotlus esitati. Turustamisega seotud tegevuse võib ellu viia kõikjal Eesti piires. (6) Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kalandussektori mittetulundusühingule või sihtasutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele toetuse saaja liikmetele, kes tegutsevad kalandussektoris. Kui projektitoetust antakse kalasadama uuendamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, peab kalasadam olema kasutamiseks avatud kõikidele isikutele. Projektitoetuse saaja avalikustab kalasadama kasutamise tingimused, sealhulgas sadama kasutamise hinnakirja ja sadamapidaja kontaktandmed, sadama sissesõidul mööda maismaad ja sadama koduleheküljel. (6^1) Kui projektitoetust antakse eksperimentaalseks asustamiseks, korraldab toetuse saaja koostöös avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutusega asustatava kala taastootmise efektiivsuse teadusliku uuringu. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] (7) Kui projektitoetust antakse koelmuala taastamiseks, korraldab toetuse saaja tegevuse järelhindamise, millesse kaasab asjakohase pädevusega kalandusteadlase. (8) Kui kalandussektori mittetulundusühingule või kalandussektori sihtasutusele antakse toetust viienda tegevussuuna tegevuse elluviimiseks omafinantseeringu määraga, mis on väiksem kui 50 protsenti tegevuse abikõlblikest kuludest, peab toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara olema avalikkusele tasuta kasutamiseks kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. (9) Projektitoetuse saaja ei tohi kasutada projektitoetuse abil ostetud või ehitatud ajaloolist veesõidukit ja sellel olevat varustust kutseliseks kalapüügiks. (10) PRIA nõudmisel esitab projektitoetuse saaja täiendava teabe toetuse saamise ja kasutamise kohta, mis on vajalik Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud kohustuse täitmiseks. (11) Kui projektitoetust antakse teise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest, tagab toetuse saaja, et teave toetatava tegevuse elluviimise tulemusena pakutava kauba või teenuse kohta on avalikkusele kättesaadav tema veebilehel või muul asjakohasel viisil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tähtaja jooksul. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (12) Kui projektitoetust antakse äriühingule teise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest, peab toetuse saaja saavutama kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest 10-protsendilise müügitulu kasvu selles valdkonnas, milles ta on toetust saanud. Kui projektitoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale teise tegevussuuna tegevuse elluviimise eest, peab toetuse saaja saavutama kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest 10-protsendilise ettevõtlustulu kasvu selles valdkonnas, milles ta on toetust saanud. Protsendimäära arvutamisel võetakse aluseks toetuse saaja projektitoetuse taotluse andmed taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaasta müügi- või ettevõtlustulu kohta ning tema müügi- või ettevõtlustulu andmed viimase toetuseosa maksmise aastale järgneva kahe kalendriaasta kohta. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (13) Toetuse saaja esitab müügi- või ettevõtlustulu andmed viimase toetuseosa maksmise aastale järgneva kalendriaasta kohta, kui tema müügi- või ettevõtlustulu on kasvanud lõikes 12 nimetatud määral. Kui toetuse saaja ei saavuta lõikes 12 nimetatud müügi- või ettevõtlustulu kasvu viimase toetuseosa maksmise aastale järgneval kalendriaastal, siis esitab ta asjakohased andmed viimase toetuseosa maksmise aastale järgneva teise kalendriaasta kohta. Nimetatud andmed esitab toetuse saaja müügi- või ettevõtlustulu 10-protsendilise kasvu saavutamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (14) Lõikes 12 nimetatud kohustuse rikkumine on vabandatav, kui toetuse saaja on teinud kõik endast oleneva, kuid tema tahtest sõltumatu asjaolu tõttu ei ole müügi- või ettevõtlustulu kasv saavutatud. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] 7. peatükk Tegevuse rahastamine enne kulude tegemist § 30. Kohaliku algatusrühma tegevuse rahastamine enne kulude tegemist (1) Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 36 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist aastatel 2015–2019 kokku kuni 30 000 euro ulatuses ja aastatel 2020–2022 kokku kuni 30 000 euro ulatuses. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab kohalik algatusrühm PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulutuste kohta. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (3) PRIA teeb kohaliku algatusrühma tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. (4) Kohalik algatusrühm peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist aastatel 2015–2019, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le hiljemalt 31. detsembriks 2019. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (5) Kohalik algatusrühm peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist aastatel 2020–2022, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le hiljemalt 30. juuniks 2022. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] § 31. Projektitoetuse saaja tegevuse rahastamine enne kulude tegemist (1) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimist võib kalandusturu korraldamise seaduse § 36 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne ning töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja tasunud nende eest vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma. (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab projektitoetuse saaja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le taotluse, mis sisaldab andmeid kavandatavate kulutuste kohta. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (3) PRIA teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest. (4) Projektitoetuse saaja peab tasuma kulude eest, mida rahastati enne kulude tegemist, ning esitama seda tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumisest. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja kord § 32. Toetuse maksmise tingimused (1) Algatusrühma toetust ja projektitoetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid. (2) Toetuse saaja peab olema soetatud vara, mille kulude hüvitamiseks ta taotleb toetuse maksmist, vastu võtnud ja selle eest tasunud. Töö, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peab olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema selle vastu võtnud ja selle eest tasunud. (3) Kuludokumendi või rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte ärakirjal näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. (4) Kui § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimisel ehitatakse ehitis, mille kasutamiseks on ehitusseadustiku kohaselt nõutav kasutusluba, tehakse toetuse viimane osamakse üksnes siis, kui ehitise kohta on ehitise kasutusluba antud. (5) Kui § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimisel asustatakse kala veekogusse, milleks on kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 kohaselt nõutav asustamisluba, tehakse toetuse esimene osamakse üksnes siis, kui asustamisluba on antud. [RT I, 28.08.2018, 1 - jõust. 31.08.2018] § 33. Toetuse maksmise kord (1) Algatusrühma toetuse ja projektitoetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le lisas 8 toodud andmeid sisaldava maksetaotluse ning kui see on asjakohane, järgmiste dokumentide ärakirjad: [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] 1) asjakohane tööleping, töövõtuleping, käsundusleping, müügileping, rendi- või üürileping, kapitalirendileping; 2) kulu tegemist tõendav dokument, sealhulgas maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 3) sularahamakse tegemise korral kassa väljamineku order; 4) tehtud töö või soetatud vara vastuvõtmist tõendav dokument; 5) paragrahvi 29 lõike 4 alusel küsitud uus hinnapakkumus; 6) hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 7) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu; 8) lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne koos kulu tõendatavate dokumentidega ja päevaraha arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus või pangakonto väljavõte; 9) koolitusel, seminaril, konverentsil või muul üritusel osalemist tõendavad dokumendid, sealhulgas diplom, tunnistus, osalejate nimekiri ja ürituse päevakava; 10) seminari, koolituse ja teabepäeva korraldamise korral teabepäeva päevakava ja osalejate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning nende allkirjad; [RT I, 30.08.2017, 2 - jõust. 02.09.2017] 11) sõiduki kasutamise õigust tõendav registreerimistunnistus või volikiri; 12) sõidupäevik, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime, sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduauto odomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu ning iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki. (2) Projektitoetuse saaja võib maksetaotluse koos tõendavate dokumentidega esitada kuni neljas osas ühe taotluse kohta. (3) Kui tegevuse elluviimist on kalandusturu korraldamise seaduse § 36 alusel rahastatud enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist, esitab toetuse saaja maksetaotluses sellekohase teabe. (4) PRIA teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates lõikes 1 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. [RT I, 15.11.2016, 1 - jõust. 18.11.2016] (5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. (6) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse tegemisest. 9. peatükk Rakendussätted § 34. Rakendussäte (1) Paragrahvi 14 lõike 3 punktis 6 sätestatud nõue ei kohaldu töölepingu suhtes, mis on sõlmitud enne selle määruse jõustumist. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (2) Kohalikud algatusrühmad viivad heakskiidetud kohaliku arengu strateegiad ja strateegia rakenduskavad 1. märtsil 2019. a jõustunud nõuetega vastavusse hiljemalt 1. juuniks 2019. a. [RT I, 04.01.2019, 1 - jõust. 01.03.2019] (3) Kohalikud algatusrühmad viivad heakskiidetud kohaliku arengu strateegiad, strateegia rakenduskavad ja kohaliku algatusrühma töökorrad 18. oktoobril 2019 jõustunud nõuetega vastavusse hiljemalt 30. märtsiks 2020. [RT I, 15.10.2019, 5 - jõust. 18.10.2019] (4) 2020. aastal ei kohaldata § 9 lõikes 2, § 11 lõikes 4 ja § 13 lõikes 2 sätestatud kohaliku algatusrühma üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega. 2020. aastal teatatakse kohaliku algatusrühma üldkoosoleku toimumisest tema veebilehel ja kohaliku või üleriigilise levikuga ajalehe kaudu ette vähemalt seitse tööpäeva enne üldkoosoleku toimumist. [RT I, 14.05.2020, 1 - jõust. 17.05.2020] (5) Paragrahvi 27 lõikes 4 sätestatud nõuet ei kohaldata projekti hindamisel, kui toetust taotletakse 2020. aastal. [RT I, 14.05.2020, 1 - jõust. 17.05.2020] (6) Paragrahvi 29 lõikes 3 sätestatud nõuet ei kohaldata sellise toetatava tegevuse suhtes, mille puhul jääb selle nõude täitmise kohustus ajavahemikku 12. märtsist kuni 31. detsembrini 2020. [RT I, 14.05.2020, 1 - jõust. 17.05.2020] (7) Toetatav tegevus, mis tuleb kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 1 alusel tehtud taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ellu viia ajavahemikus 12. märtsist kuni 31. detsembrini 2020, peab olema ellu viidud ja viimane maksetaotlus koos kuludokumentidega peab olema esitatud 30. juuniks 2021. [RT I, 14.05.2020, 1 - jõust. 17.05.2020] (8) Lõikes 7 nimetatud taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaeg loetakse pikenenuks 30. juunini 2021. [RT I, 14.05.2020, 1 - jõust. 17.05.2020] Lisa 1 Meetme rakendamise piirkonnad Lisa 2 Nõuded kohaliku arengu strateegiale Lisa 3 Kohaliku arengu strateegia hindamiskriteeriumid Lisa 4 Kohaliku arengu strateegia rakenduskava sisunõuded Lisa 5 PRIA kogutavad kohaliku arengu strateegia rakendamise näitajad Lisa 6 Algatusrühma toetuse taotluse sisunõuded Lisa 7 Projektitoetuse taotluse sisunõuded Lisa 8 Maksetaotluse sisunõuded Lisa 9 Kalanduspiirkonna eelarvevahendid