Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
11.05.2022 otsus nr 105

Välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 09.05.2022

§ 1.   Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

”(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Eestis viibimise seaduslik alus ei kohaldu, kui välismaalasele on antud elamisluba lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 176² alusel.”;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhul võib välismaalasest laevapere liige viibida töötamise eesmärgil Eesti riigilipu all sõitval laeval.”;

3) paragrahvi 62¹ lõiked 2–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Kui välismaalasele antakse viisa lühiajaliseks Eestis töötamiseks ja välismaalane on alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, võib välismaalase lapsele anda viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele.

(2¹) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud teadus- ja arendustegevuse eesmärgil, akadeemilise töötajana või ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 106 lõike 1⁴ punkti 2 või lõike 13 alusel, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda viisa välismaalase Eestis viibimise ajaks, arvestades viisa andmise tingimusi.

(3) Kui välismaalase lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud ja tal on ajutiseks Eestis viibimiseks seaduslik alus, võib välismaalase lapsele anda lühiajalise või pikaajalise viisa, kui välismaalane on alaealist last kasvatav vanem või ainus hooldaja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema.”;

4) paragrahvi 62² lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Riiklikult tunnustatud põhikooli, gümnaasiumisse, kutseõppeasutusse või kõrgkooli vastuvõetud välismaalasele võib õppima asumiseks anda lühiajalise või pikaajalise viisa.

(2) Kõrgharidustaseme õppes õppimiseks võib anda viisa juhul, kui välismaalane asub õppima õppeasutusse, mis on institutsionaalselt akrediteeritud.”;

5) paragrahvi 62² lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistriõppesse, antakse viisa seoses Eestis õppima asumisega ja ta on alaealist last kasvatav vanem, võib välismaalase alaealisele lapsele anda vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele.

(4) Kui välismaalasele, kes on vastu võetud õppeasutuse doktoriõppesse, antakse viisa seoses Eestis õppima asumisega, võib välismaalase abikaasale, alaealisele lapsele ja täisealisele lapsele, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, anda vastavalt lühiajalise või pikaajalise viisa samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasele.”;

6) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 2¹–2⁴ järgmises sõnastuses:

”(2¹) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda.

(2²) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, tingimusel, et välismaalasele makstakse tasu, mis on vähemalt võrdne kollektiivlepingus kokkulepitud palgamääraga vastaval ametikohal.

(2³) Kui ettevõtja ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud kollektiivlepingut, tuleb välismaalasele maksta laevandussektori kollektiivlepingutes kokkulepitud palgamääraga vastava ametikoha keskmist tasu.

(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹–2³ sätestatud seadusest tulenevat õigust töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval ei ole kohalikku rannasõitu tegevate laevade välismaalastest laevapere liikmetel.”;

7) paragrahvi 106 lõiget 1¹ täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

3) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.”;

8) paragrahvi 106 lõike 1⁴ punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana;”;

9) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 1⁷ järgmises sõnastuses:

”(1⁷) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana.”;

10) paragrahvi 106 lõikes 3, § 107 lõikes 1¹, § 178 lõikes 1¹ ja § 181 lõikes 4 asendatakse tekstiosa ”koefitsiendi 2” tekstiosaga ”koefitsiendi 1,5”;

11) paragrahvi 106 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui tööandja on Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis registreeritud äriühing, mis tegeleb renditöö vahendamisega, ja tööandjal on seatud tagatis käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud välismaalase ühe kuu töötasu ulatuses.

(9) Tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima kogu lühiajalise töötamise perioodi jooksul.”;

12) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses:

”(8¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tagatiseks võib tööandja valida ühe järgmistest tagatise liikidest:
1) garantii;
2) deposiit.”;

13) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 12¹ järgmises sõnastuses:

”(12¹) Kui välismaalane on eelnevalt töötanud käesoleva seaduse § 176² alusel antud tähtajalise elamisloa alusel, võib tööandja registreerida tema uue lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel pärast nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 106³ järgmises sõnastuses:

”§ 106³. Lühiajaline töötamine kasvuettevõttes

(1) Kasvuettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;
2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;
3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja
4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tingimused peavad olema täidetud vahetult enne välismaalasele Eestis seadusliku viibimisaluse taotlemist.”;

15) paragrahvi 107 lõike 1² punktis 3, § 115 punktis 5, § 140 lõike 2 punktis 3, § 179 lõike 4 punktis 4, § 181 lõike 1 punktis 6 ja § 187 lõike 3 punktis 4 asendatakse läbivalt sõna ”õppejõuna” sõnadega ”akadeemilise töötajana”;

16) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 1³ järgmises sõnastuses:

”(1³) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse §-s 106³ nimetatud juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.”;

17) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 3² järgmises sõnastuses:

”(3²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena tuleb välismaalasele, kes on registreeritud lühiajaliselt töötama rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, maksta käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2² ja 2³ ettenähtud tasu.”;

18) paragrahvi 109¹ lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”viibimiseks” sõnadega ”ja töötamiseks”;

19) paragrahvi 115 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:

”19) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 176² alusel tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks;
20) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes.”;

20) paragrahvi 137 täiendatakse lõigetega 2¹–2³ järgmises sõnastuses:

”(2¹) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elama asumiseks välismaalasest abikaasa juurde, kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, peab abikaasa olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa alusel elanud.

(2²) Käesoleva paragrahvi lõiget 2¹ ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes.

(2³) Tähtajalist elamisluba ei anta elama asumiseks abikaasa juurde, kui välismaalasest abikaasale on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176² alusel.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 147¹ järgmises sõnastuses:

”§ 147¹. Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine

Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde seoses sellega, et tema abikaasal on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja abikaasa on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.”;

22) paragrahvi 150 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele ei anta tähtajalist elamisluba, kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176² alusel.”;

23) seadust täiendatakse §-ga 155² järgmises sõnastuses:

”§ 155². Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine

Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja lähedane sugulane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui lähedane sugulane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.”;

24) paragrahvi 162 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuses võib anda õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses ja kui õppeasutus on institutsionaalselt akrediteeritud.”;

25) paragrahvi 173 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse.”;

26) seadust täiendatakse §-ga 173¹ järgmises sõnastuses:

”§ 173¹.Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine

Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.”;

27) paragrahvi 176¹ lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui tööandja on Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis registreeritud äriühing, mis tegeleb renditöö vahendamisega, ja tööandjal on seatud tagatis käesoleva seaduse § 178 lõikes 1 sätestatud välismaalase ühe kuu töötasu ulatuses.

(3) Tagatise andjaks võib olla Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuv kindlustusandja või krediidiasutus. Tagatis peab kehtima tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul.”;

28) paragrahvi 176¹ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

”(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tagatiseks võib tööandja valida ühe järgmistest tagatise liikidest:
1) garantii;
2) deposiit.”;

29) seadust täiendatakse §-ga 176² järgmises sõnastuses:

”§ 176². Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks

(1) Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks võib kuni kaheks aastaks anda välismaalasele, kui:
1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;
2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;
3) tööandja on usaldusväärne;
4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.

(2) Tööandja usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 180 sätestatut.”;

30) paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ”brutopalgaga” sõnadega ”olenemata kokkulepitud tööajast”;

31) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 1⁴ järgmises sõnastuses:

”(1⁴) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, tasu, mille suurus on 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.”;

32) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

”(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2² ja 2³ ettenähtud tasu.”;

33) paragrahvi 181 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) töötamiseks kasvuettevõttes.”;

34) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

”(9) Käesoleva seaduse §-s 176² nimetatud uue tähtajalise elamisloa võib anda üks aasta pärast eelmise §-s 176² nimetatud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.”;

35) paragrahvi 186 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

”(5) Käesoleva seaduse § 176² alusel antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata.”;

36) paragrahvi 210¹ lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu ”tingimusel et” sõnadega ”välismaalane on omandanud kõrghariduse Eestis doktoriõppes või”;

37) paragrahvi 210² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega.”;

38) paragrahvi 210² täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

”(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmeaastase perioodi hulka ei arvestata aega, millal välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176² alusel.”;

39) seadust täiendatakse §-ga 286³ järgmises sõnastuses:

”§ 286³. Nõutava töötasu maksmise tagamine

(1) Kui tööandja ei täida kohustust maksta välismaalasele töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud tasu, teeb Politsei- ja Piirivalveamet tööandjale ettekirjutuse vastava tasu maksmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse võib teha tagasiulatuvalt kogu töötamise aja kohta, mil tööandja välismaalasele nõuetekohast tasu ei maksnud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuses määratud tähtajaks töötamise eest tasu maksmata jätmise korral lõpeb välismaalase Eestis viibimise ja töötamise õigus sellele tähtpäevale järgnevast päevast.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise korral võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada tööandja suhtes sunniraha kuni 32 000 eurot.

(5) Sunniraha tasumine ei anna töötajale Eestis töötamise õigust.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka töötajate renditööd vahendava ettevõtja, kasutajaettevõtja ja lähetatud töötaja vastuvõtva üksuse suhtes.”;

40) paragrahvi 299 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Transporditeenust osutava isiku, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, Eestis või transiiditsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest, käesoleva seaduse § 290 lõikes 1 sätestatud kohustusi rikkudes –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

41) paragrahvi 300 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud,  Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötamise võimaldamise eest, kui tööandja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 285 või § 286 lõikes 1 või 4 sätestatud kohustusi, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

42) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

43) paragrahvi 302 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, välismaalasele Eestis töötamise eest käesolevas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise või töötasu mittemaksmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

44) paragrahvi 305 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tööandja, kasutajaettevõtja, vastuvõtva üksuse, õppeasutuse või kutsuja, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise eest eesmärgiga saada välismaalasele seaduslik alus viibida Eesti või Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

45) paragrahvi 306 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Tööandja, õppeasutuse või võõrustamislepingu sõlminud asutuse, nimetatud isikute juhatuse liikme või muu esindaja, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, või välismaalase poolt käesolevas seaduses sätestatud teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

46) paragrahvi 306¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(1) Kasutajaettevõtja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, käesoleva seaduse § 286 lõikes 1¹ või 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest või vastuvõtva üksuse, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, § 286 lõikes 6 sätestatud kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

47) seadust täiendatakse §-dega 309¹⁴–309¹⁷ järgmises sõnastuses:

”§ 309¹⁴. Seadusliku aluse andmise erisus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks

(1) Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses järgmistel isikutel, kellel puudub muu seaduslik ajutine viibimisalus:
1) isik, kelle suhtes võib kohaldada ajutist kaitset nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (ELT L 212, 07.08.2001, lk 12–23) kohaselt ja tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsusest kuni elamisloa saamiseni, ning
2) Ukraina kodanik, kes viibis Eestis enne 2022. aasta 24. veebruari.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks kehtib kuni kohaldatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud ajutist kaitset.

§ 309¹⁵. Töötamise erisus käesoleva seaduse §-s 309¹⁴ nimetatud isikutele

(1) Kui isikule on käesoleva seaduse § 309¹⁴ alusel antud seaduslik alus riiki saabuda ja riigis viibida, ei kohaldata tema töötamisele §-des 106–111¹ sätestatut.

(2) Tööandja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule maksma tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud selle tegevusala, kus tööle asutakse, Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 0,8 korrutisega. Tegevusala keskmise brutokuupalga arvestamisel võetakse aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK tähtkood.

§ 309¹⁶. Tööturuteenuste osutamise erisus käesoleva seaduse §-s 309¹⁴ nimetatud isikutele

Isiku, kellele on käesoleva seaduse § 309¹⁴ alusel antud seaduslik alus Eestis ajutiselt viibida ja kes ei tööta, võib võtta tööturuteenuste- ja toetuste seaduses sätestatud korras tööotsijana arvele ning nimetatud isikule võib osutada sama seaduse § 9 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid.

§ 309¹⁷. Käesoleva seaduse § 137 lõike 2³ kohaldamise erisus

Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ei kohaldata käesoleva seaduse § 137 lõiget 2³ Ukraina kodanikele alates 2022. aasta 24. veebruarist.”.

§ 2.   Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 61 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2022. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 6, 17 ja 32 jõustuvad 2022. aasta 1. oktoobril.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 13, 14, 16, 19, 20, 22, 29, 31, 33–35 ja 38 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril.