Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil

Vastu võetud 21.12.2023 nr 74
RT I, 23.12.2023, 32
jõustumine 26.12.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrus on seotud ÜSS2021_2027 § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti” ja selle erieesmärgiga k – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja inimesekeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

  (3) Määrusega on hõlmatud meetmete nimekirja meetme 21.4.9.1 sekkumine 21.4.9.12 „Kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenused; hoolduskoormuse leevendamine; sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja jätkusuutlikkuse tagamine; erinevate valdkondade integratsioon ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtt”.

  (4) Määrusega reguleeritakse ühtlasi Eesti riigi 2024.–2027. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programmi meetme „Iseseisvat toimetulekut toetatavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine” tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine” elluviimist.

  (5) Määruse alusel toetatavad tegevused on käsitatavad strateegiliselt oluliste tegevusena Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punkti 8 tähenduses.

  (6) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada kvaliteetsete kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste või hoolduskoormust leevendavate teenuste ning abi- või toetusvajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavust kohalikul tasandil.

  (2) Toetuse andmise tulemusena on paranenud sihtrühma, see on:
  1) 18-aastaste või vanemate abi- või toetusvajadusega inimeste toimetulek;
  2) 15-aastaste või vanemate hoolduskoormusega inimeste olukord.

  (3) Toetuse andmise väljundnäitaja on hoolekandeteenuste saajate arv. Näitaja sihttase on vähemalt 6270 inimest. Kõik projektid peavad arendustegevuste käigus panustama väljundnäitajasse, mis tuvastatakse toetuse saaja aruande alusel.

  (4) Toetuse andmine panustab järgmistesse meetmete nimekirja tulemusnäitajatesse:
  1) osalejate osakaal, kelle toimetulek paranes või säilis;
  2) osalejate osakaal, kelle hoolduskoormusega seotud olukord paranes.

  (5) Lõikes 4 nimetatud näitajate sihttase on 70%. Näitajasse panustamine tuvastatakse teenusesaajate küsitlemisega kuus kuud pärast teenuse saamise algust.

  (6) Määruse alusel toetatakse projekti, mille puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja mille tegevustega panustatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) alasihtidesse „Hooliv ühiskond”, toetades ligipääsetavust ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist, parandades hoolduskoormusega inimeste olukorda ning erivajadusega ja vanemaealistele inimestele iseseisvaks toimetulekuks võrdsete võimaluste loomist, ja „Eesti on inimesekeskne riik”.

  (7) Lõikes 6 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist, „Eesti 2035” sihi saavutamist ning tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust mõõdetakse järgmiste „Eesti 2035” mõõdikutega:
  1) rahulolu kohaliku omavalitsuse teenustega;
  2) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  3) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
  4) ligipääsetavuse näitaja.

§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 4.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse arendustegevusega, millega:
  1) luuakse uus teenus piirkonnas, kus seda teenust pole varem osutatud;
  2) kujundatakse olemasolev teenus sihtrühma vajadustele paremini vastavaks.

  (2) Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et need peavad olema ligipääsetavad ka liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimestele.

  (3) Tegevused ja pakutavad teenused peavad olema kättesaadavad ning lähtuma vajaduse korral abivajaja soost, rahvusest, vanusest, erivajadusest jms, vältides sealjuures stereotüüpset suhtumist sihtrühmadesse.

  (4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

  (5) Toetatakse tegevusi, mis arvestavad Vabariigi Valitsuse rohepöörde tegevusplaanis 2023–2025 nimetatud keskkonnasäästlikkust puudutavaid eesmärke ja toetavad Eesti eesmärke kliimaneutraalse ühiskonna suunas liikumisel. Tegevustega panustatakse läbimõeldult keskkonnahoiu tagamisse ka juhul, kui ei kaasne ilmseid keskkonnaohte ega rohepöörde väljakutseid.

§ 5.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-dega 15 ja 16 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega, sealhulgas:
  1) teenuse arendustegevuse käigus teenusesaaja ja teenuseosutaja transpordiga seotud kulud kuni 20% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest;
  2) teenuse arendustegevuse käigus uue või kasutatud seadme rentimine või ostmine või hilisema väljaostukohustusega liisingulepingu alusel kasutamine vastavalt seadme tegelikule kasutamise proportsioonile projekti raames kuni 30% projekti abikõlblikest kuludest, kui kulutuse aluseks olev leping on sõlmitud vähemalt kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu;
  3) teenuse arendustegevusega seotud personali koolitamise kulu kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest, kui koolitataval on sõlmitud töö- või muu võlaõiguslik leping toetuse saaja või partneriga ning koolituse sisu on seotud arendustegevusega;
  4) projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud kooskõlas ühendmääruse § 21 lõigetega 5 ja 6 ühtse määra alusel kuni 15% projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest.

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud:
  1) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt makstav maks;
  2) mootorsõiduki või kinnisasja ostmine või liisimine;
  3) mootorsõiduki remont ja tarvikud;
  4) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohaliku omavalitsuse toetused ja abirahad;
  5) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja sihtrühmale juba pakutava kohaliku omavalitsuse teenuse kulu, mis ei ole seotud arendustegevusega;
  6) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud;
  7) inimese kodu ehitusliku kohandamise kulu;
  8) tööturumeetmete seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud tööturumeetmete kulu;
[RT I, 14.05.2024, 7 - jõust. 17.05.2024]
  9) erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuse kulu;
  10) ohvriabiteenuste kulu;
  11) välislähetused.

  (3) Abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude ja ühtse määra alusel.

§ 6.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2024. aasta 1. jaanuar – 2027. aasta 31. detsember.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud.

  (3) Projekti tegevused peavad algama kuue kuu jooksul rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.

§ 7.  Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

  (1) Toetuse minimaalne summa on 200 000 eurot projekti kohta ja maksimaalne summa 350 000 eurot projekti kohta.

  (2) Kui projekti on kaasatud rohkem kui üks kohalik omavalitsus, on toetuse maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 80% projekti abikõlblikest kuludest, sealhulgas on 70% Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid ja 10% riiklik kaasfinantseering. Toetusele lisandub omafinantseering 20%.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 8.  Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotlejaks võib olla:
  1) juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus;
  2) kohaliku omavalitsuse asutus;
  3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus.

  (3) Kui taotlejaks on juriidiline isik, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksus, või valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, peab ta partnerina kaasama vähemalt selle kohaliku omavalitsuse üksuse, kus soovitakse projekti tegevusi ellu viia.

§ 9.  Taotleja õigused ja kohustused

  Taotlejal on ühendmääruse §-s 2 nimetatud õigused ja kohustused.

§ 10.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõike 1 punktides 1–10, 12 ja 16 sätestatud nõuetele.

  (2) Taotlus peab sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi ning partneri kaasamise korral partneri kinnituskirja lisa 1 vormil.

  (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarve või avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest, peab ta esitama sellekohase teabe.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine 

§ 11.  Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.

  (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise tähtpäeva.

  (3) Taotlusvoor suletakse enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva eelarveliste vahendite lõppemisel. Taotlusvooru võib sulgeda muudel põhjustel enne algselt välja kuulutatud tähtpäeva, kui rakendusüksus on vooru sulgemise rakendusasutusega kooskõlastanud.

§ 12.  Taotluse esitamine

  (1) Taotluste esitamine toimub jooksvalt kuni taotlusvooruks ette nähtud vahendite lõppemiseni või taotlusvooru lõpptähtajani.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

§ 13.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

  (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.

  (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.

§ 14.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluse nõuetele vastavus tuvastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 6.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja või partneri vastavaks juhul, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded.

§ 15.  Projektide hindamine ning valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel:
  1) projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, maksimaalselt 8 punkti – hinnatakse projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja määruse eesmärkidega ning panust väljundnäitaja saavutamisse;
  2) projekti põhjendatus, maksimaalselt 10 punkti – hinnatakse, kuidas projekti tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projekti elluviimiseks on olemas põhjendatud vajadus, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus; kuidas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad täita püstitatud eesmärke ning saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi kooskõlas määruse §-ga 3; kui realistlik on tegevuste ajakava, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid, ajalist järgnevust ja planeeritud eelarvet; kuivõrd on analüüsitud väliseid ja sisemisi riske, partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste arvu ja kas projekti arendustegevustes on planeeritud teenuse tõhusamaks muutmiseks kasutusele võtta abitehnoloogiaid;
  3) projekti kuluefektiivsus, maksimaalselt 6 punkti – hinnatakse, kuivõrd kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kuivõrd planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, arvestades planeeritud ajakava, on selgelt lahti kirjutatud, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud;
  4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, maksimaalselt 3 punkti – hinnatakse, kas taotlejal ja partneri olemasolu korral partneril on tegevuskavas jaotus tegevustesse panustamisel; kui hästi projekti tegevused või tegevuste kirjeldused kajastavad toetuse saaja ja partneri olemasolu korral partneri tegevusi või tegevuste etappe; kas partneri olemasolu korral on partneri kinnituskirjas kajastatud tema roll projekti tegevustes;
  5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega, maksimaalselt 4 punkti – hinnatakse, kuidas võetakse arvesse „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid vastavalt § 2 lõigetele 6 ja 7.

  (2) Igat projekti hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti, kes vastavad ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kooskõlastab rakendusasutus.

  (3) Projekti hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades täidetud ja digitaalselt allkirjastatud lisa 2 vormil hindamislehe rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.

  (4) Rakendusüksusel on õigus vajaduse korral kaasata projektide hindamisse täiendavaid eksperte.

  (5) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud teabe mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ja taandama end taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.

  (6) Projekti maksimaalne koondhinne on 31 punkti. Projekti hinnang loetakse positiivseks, kui projekti koondhinne on vähemalt 16 ning see ei ole saanud käesoleva paragrahvi:
  1) lõike 1 punktides 3–5 nimetatud hindamiskriteeriumides koondhinnet, mis on väiksem kui 1;
  2) lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis koondhinnet, mis on väiksem kui 4;
  3) lõike 1 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumis koondhinnet, mis on väiksem kui 5.

§ 16.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsused vastavalt ühendmääruse § 8 lõikele 1. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis § 15 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel on saanud sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud positiivse hinnangu.

  (2) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt nende esitamise järjekorrale kuni taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse saamise tingimusi, sealhulgas märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 21–59), artiklis 17 ja I lisas sätestatust ning riigisisesest andmete kogumise korrast.

  (4) Taotluse rahuldamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 17.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet tervikuna hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetust määramata.

  (3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus, mis edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kuue tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18.  Taotluse osaline rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule.

  (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus otsuse jätta taotlus rahuldamata.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 19.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel vastavalt ühendmääruse §-s 12 sätestatule.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest, kaasates hindamisse vajaduse korral eksperte. Täiendavate asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus pikendada taotluse menetlemise tähtaega kuni kümne tööpäeva võrra.

  (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõike 1 alusel antud otsuse kohaselt.

6. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused 

§ 21.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ning:
  1) täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatule;
  2) panustama käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud väljundnäitajasse;
  3) lähtuma toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidest;
  4) katsetama arendustegevusi kõikide projekti kaasatud kohalike omavalitsuste haldusterritooriumil.

  (3) Toetuse saaja või, juhul kui toetuse saajaks on muu isik kui kohalik omavalitsus, siis tema partneriks olev kohalik omavalitsus peab tagama, et projektis osaleja kuulub sihtrühma, ja tõendama, et sihtrühma kuuluv isik osaleb tegevustes.

  (4) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

  (5) Projekti raames välja töötatud lahendus peab olema pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu avaldatud ja kättesaadav.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kaks kord aastas, 31. detsembri ja 30. juuni seisuga vastavalt 15. jaanuariks ja 15. juuliks, e-toetuse keskkonna kaudu vahearuande projekti elluviimise kohta vastavalt taotluse rahuldamise otsusele ning lõpparuande 30 tööpäeva jooksul alates projekti lõppkuupäevast.

  (2) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

  (3) Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi koos aruanne) peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) ülevaade projekti tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise kohta kumulatiivselt;
  2) ülevaade väljund- ja tulemusnäitajate täitmise kohta kumulatiivselt;
  3) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
  4) toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele, kui projekti tegevuste elluviimisse on kaasatud partner.

  (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande lisana vabas vormis strateegia „Eesti 2035” mõõdikute saavutamise ülevaate, millega hinnatakse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, ning hinnangu projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

  (5) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.

  (6) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

  (8) Toetuse saaja tagab tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

8. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26, § 27 lõike 1 punktis 1 ja § 28 lõikes 3 sätestatust ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu kõige tihedamini üks kord kuus ja kõige harvemini üks kord kvartalis.

  (3) Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja rakendusüksusele jooksva aasta 10. detsembriks.

§ 24.  Makse menetlemise peatamine

  Rakendusüksus võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 25.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 26.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

Lisa 1 Partneri kinnituskiri

Lisa 2 Hindamisleht