Eesti kirjakeele normi rakendamise kord
Vastu võetud 09.06.2011 nr 71
Määrus kehtestatakse „Keeleseaduse” § 4 lõike 2 alusel.
§ 1. Eesti kirjakeele norm
Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.
§ 2. Kirjakeele normi rakendamine
(1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.
(2) Lõikes 1 nimetatud kirjakeele normi allikad tähistatakse järgmiselt:
1) õigekeelsussõnaraamatu tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/” ja õigekeelsussõnaraamatu võrguversioonile lisatakse märge „Vastab väljaandele ...../uusima õigekeelsussõnaraamatu pealkiri ja ilmumisandmed/. Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/”;
2) Emakeele Seltsi keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatika tiitellehe pöördele märgitakse tekst „Heaks kiitnud Emakeele Seltsi keeletoimkond”.
(3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.
(4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid.
§ 3. Kirjakeele normi alane nõustamine
Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2011. a.
Andrus Ansip
Peaminister
Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Facebook
Twitter