Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord
Vastu võetud 11.06.2018 nr 30
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord.
(2) Määruse alusel antav toetus on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 52 lairibataristule antav abi, mille andmisel kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(3) Määruse alusel ei anta toetust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel.
(4) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik sihtpiirkond moodustub määruse lisas loetletud aadressiobjektidest.
§ 2. Toetusmeetme eesmärk ja oodatav tulemus
(1) Toetusmeetme eesmärk on aidata abikõlblikus sihtpiirkonnas kaasa sellise järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamisele, mis võimaldab lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist.
(2) Toetus antakse ühele avaliku konkursi käigus valitavale juriidilisele isikule investeeringutoetusena kohustusega rajada järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimalus võimalikult paljudele abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvatele aadressiobjektidele vastavalt määruses, toetuse andmise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimustele. Rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu omanikuks jääb toetuse saaja.
(3) Toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse maksimaalne periood on viis aastat toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest arvates.
§ 3. Toetusmeetme rakendaja
Avaliku konkursi korraldaja, toetuse andja ja selle kasutamise üle järelevalve teostaja on Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 4. Terminid
(1) Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrk (edaspidi juurdepääsuvõrk) käesoleva määruse tähenduses on üldkasutatava elektroonilise side võrgu osa, mis tagab lõppkasutajale usaldusväärse ja vähemalt kiire lairibateenuse optilise või samaväärse tehnoloogiaga elektroonilise side võrgu kaudu, mis asub lõppkasutaja ruumidele piisavalt lähedal, et tagada kiire lairibateenuse tegelik pakkumine.
(2) Ülekandevõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis moodustab tuumvõrgu ja juurdepääsuvõrgu vahelüli ning tagab andmevahetuse ülemaailmse interneti võrguga.
(3) Tuumvõrk on elektroonilise side võrgu osa, mis ühendab elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) ülekandevõrke ning mille kaudu on sideettevõtja elektroonilise side võrk seotud teiste sideettevõtjate elektroonilise side võrkudega.
(4) Kiire lairibateenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus), mis võimaldab usaldusväärset ja tagatud andmeedastust igale lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega 30 kuni 100 megabitti sekundis.
(5) Ülikiire lairibateenus on sideteenus, mis võimaldab usaldusväärset ja tagatud andmeedastust igale lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega üle 100 megabiti sekundis.
(6) Kaablikanalisatsioon on maa-alune toru või kulgla, mida kasutatakse kaablite paigutamiseks.
(7) Passiivne lairibataristu on ilma ühegi aktiivse komponendita juurdepääsuvõrgu osa (edaspidi juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu), mis koosneb tehnorajatistest, kaablikanalisatsioonist, passiivsetest kaablitest, kaablikappidest ja asjakohastest võrguelementidest.
(8) Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse ilma liini välja ehitamiseta. Kahe või enama korteriga elamu puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist kortermaja üldkasutatavasse ruumi või selle puudumisel kortermaja kinnistupiirini ilma majasiseste liinide välja ehitamiseta. Paaris- või ridamaja puhul tähendab see lõpp-punkti rajamist aadressiobjekti kinnistupiirini ilma liinide välja ehitamiseta.
(9) Aktiivseadmed on seadmed, mis on vajalikud lairibateenuse osutamiseks ja mis on ühendatud passiivsete kaablitega.
(10) Hulgimüügitasandi juurdepääs on juurdepääs, mis võimaldab elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses sideettevõtjal kasutada toetusmeetme abil rajatud juurdepääsuvõrgu passiivset lairibataristut sideteenuse osutamiseks oma lõppkasutajatele.
(11) Füüsiline eraldamine tähendab kliendiliini, alamkliendiliini ja liini elektroonilise side seaduse tähenduses füüsilist eraldamist ja tervikuna ehk kogu sagedusspektri ulatuses rentimist teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks lõppkasutajale viisil, mis võimaldab sideettevõtjal pakkuda lõppkasutajale teenust otse ülekandevõrgust.
(12) Lõppkasutaja käesoleva määruse tähenduses on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat sideteenust vastavalt elektroonilise side seaduse § 2 punktile 27 ja kelle omandis või kasutuses olev aadressiobjekt kuulub abikõlblikku sihtpiirkonda ja sellele aadressiobjektile on loodud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimalus vastavalt määruse § 4 lõikele 8 ning aadressiobjekt on sellega liitunud.
(13) Aadressiobjekt on abikõlblikus sihtpiirkonnas unikaalaadressi omav geograafiline aadressiobjekt vastavalt ruumiandmete seaduse § 43 lõike 2 punktidele 1–3 ja 7.
(14) Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6.
(15) Avaliku konkursi veebileht on toetusmeetme ettevalmistusi ja toetuse andmist käsitlev info avaldamise koht, mis asub aadressil www.tja.ee/lairiba.
(16) Avalik konsultatsioon on menetlus, mille käigus selgitatakse sideettevõtjaid kaasates välja aadressiobjektid, kus puudub vähemalt kiiret lairibateenust võimaldav juurdepääsuvõrk ja kuhu seda viie aasta jooksul ei plaanita rajada.
2. peatükk Toetatavad tegevused ning juurdepääsuvõrgule ja sellega liitumisele esitatavad tingimused
§ 5. Toetatavad tegevused
(1) Toetatavateks tegevusteks on abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu projekteerimine, ehitamine koos selleks vajalike materjalidega ja omanikujärelevalve läbiviimisega, arvestades §-des 6 ja 16 sätestatud tingimusi.
(2) Määruse raames ei toetata:
1) juurdepääsuvõrgu aktiivseadmete ostmist ja paigaldamist;
2) rajatava juurdepääsuvõrgu haldamisega seotud tegevusi.
(3) Käibemaks ei ole abikõlblik kulu.
§ 6. Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu tehnilised tingimused
(1) Toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:
1) võimaldama seda kasutada soovivatel sideettevõtjatel ilmastikust ja loodusest sõltumatult kõigil juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel osutada lairibateenust garanteeritud allalaadimiskiirusega kuni üks gigabitt sekundis;
2) tagama tehnoloogilise valmiduse vähemalt viiele sideettevõtjale hulgimüügitasandil juurdepääsuks, sealhulgas juurdepääsuvõrgu füüsilise eraldamise;
3) juhul kui liin on rajatud valguskaablit kasutades, peab see koosnema vähemalt kiupaarist.
(2) Toetusmeetme abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ülesehitus peab võimaldama selle edaspidist laiendamist oluliste ümberehitusteta ka nende abikõlblikus sihtpiirkonnas asuvate aadressiobjektideni, mis toetusmeetme abil juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimalust ei saa.
(3) Toetusmeetme abil rajatav juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu peab olema ühendatud olemasoleva fiiberoptilise ülekandevõrguga järgmiselt:
1) ülekandevõrgu ja juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühendatud viisil, mis ei nõua täiendavate ehitustööde, nagu trasside rajamine ja seadustamine, teostamist;
2) ülekandevõrk, millega juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on ühendatud, peab olema vabalt ligipääsetav ja tagama piisava võrguressursi vähemalt viiele sideettevõtjale, kes soovivad toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu vahendusel lõppkasutajatele lairibateenust pakkuda;
3) olemas on jaotuspunktid, vajadusel koos elektriühenduse ning väliseadmekappidega, kui viimased on vältimatult vajalikud selleks, et luua võimalus lairibateenuste osutamiseks liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidel. Väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed.
§ 7. Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamine, liitumine ja juurdepääs
(1) Toetusmeetme abil tuleb juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu rajada igas maakonnas. Asukoha valikul peab toetuse saaja võimalusel eelistama püsielanikega ja tegutsevate ettevõtjatega aadressiobjekte.
(2) Toetusmeetme abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada aadressiobjektide omanike ja kasutajate liitumine §-s 16 sätestatud tingimustel.
(3) Toetusmeetme abil valminud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule tuleb tagada sideettevõtjate juurdepääs §-s 24 sätestatud tingimustel.
3. peatükk Avaliku konkursi läbiviimine, toetuse taotlemine, nõuded taotlusele ja taotlejale
§ 8. Avaliku konkursi eelarve, läbiviimise aeg ja põhimõtted
(1) Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi välja 30 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumisest.
(2) Taotluste esitamise tähtaeg on vähemalt 60 kalendripäeva avaliku konkursi väljakuulutamisest arvates.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet menetleb taotlust 45 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise viimasest tähtpäevast arvates. Põhjendatud juhtudel võib menetlemise tähtaega ühekordselt pikendada 30 kalendripäeva võrra.
(4) Avaliku konkursi algusest, toetusmeetme eelarvest ja taotluste menetlemise täpsemast korrast teavitab Tehnilise Järelevalve Amet avalikkust avaliku konkursi veebilehel ja vähemalt ühes üle-eestilise levikuga ajalehes.
(5) Avaliku konkursi korraldamisel lähtub Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242) üldpõhimõtetest.
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetuse taotleja:
1) peab olema juriidiline isik, kes on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või muus samaväärses registris;
2) ei või olla pankrotis ja tema suhtes ei või olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust;
3) ei tohi omada riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu-, keskkonnatasu või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
4) ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18;
5) ei tohi olla ettevõtja, kes pole tagastanud varasemalt ebaseaduslikuks kuulutatud abi vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 4 punktile a;
6) peab olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud või tellinud side või elektrivõrkude ehitamist vähemalt 100 kilomeetri valminud kaabelvõrgu ulatuses;
7) viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine käive peab ületama viis miljonit eurot.
(2) Kui toetuse taotleja omab või kontrollib abikõlblikus sihtpiirkonnas taristut, mida saab kasutada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks, peab ta avaliku konsultatsiooni ajal olema teavitanud Tehnilise Järelevalve Ametit sellest taristust, selle asukohast ja trassidest ning juurdepääsu andmise tingimustest ja andnud selle taristu kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldaks ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel antud taristut juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamiseks mõeldud toetuste taotlemisel kasutada.
(3) Ühest kontsernist võib toetust taotleda ainult üks toetuse taotleja.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud tähtajal koos nõutud andmete ja dokumentidega;
2) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige;
3) taotluse on allkirjastanud toetuse taotleja volitatud esindaja;
4) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetatavatele tegevustele;
5) taotluses märgitud juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu ehitatakse igasse maakonda vastavalt § 7 lõikele 1;
6) toetust ei taotleta investeeringule, millele on toetust juba eraldatud riigisisestest või välisabi vahenditest;
7) toetust ei taotleta investeeringule, mis on juba tehtud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi investeeringuga seotud tegevuste elluviimiseks.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente ja andmeid:
1) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv iga maakonna kohta;
2) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus koos asjakohase tehnilise dokumentatsiooni ja kinnitusega, et see lahendus vastab §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele;
3) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs, milles on kajastatud toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus ning kogumaksumuse arvutamisel arvesse võetud tööde ja materjalide kirjeldus;
4) küsitava toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest;
5) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv aastate lõikes ning toetusmeetme abil ehitatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise lõpptähtaeg;
6) juhul kui toetuse taotleja ei ole Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik, toetuse taotleja kinnitus koos seda tõendavate väljavõtetega asjakohastest registritest, et ta vastab § 9 lõike 1 punktides 1–3 ja punktis 7 sätestatud tingimustele;
7) toetuse taotleja kinnitus selle kohta, et ta on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on teadlikult rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
8) toetuse taotleja nõusolek, et teda kontrollitakse määruse § 23 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmisel;
9) teave toetuse taotlejale dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi kohta;
10) nõusolek Tehnilise Järelevalve Ametile järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile;
11) toetuse taotleja volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri;
12) toetuse taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
§ 11. Taotluste menetlemine ja hindamine
(1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastava taotluse hindamisest, toetuse andmise otsusest või taotluse rahuldamata jätmise otsusest.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab toetuse taotleja nõuetele vastavaks, kui toetuse taotleja vastab §-s 9 sätestatud nõuetele.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotluses ei esine sisulisi kõrvalekaldeid §-s 10 sätestatud nõuetest ja esitatud tehniline lahendus vastab §-s 6 sätestatud tingimustele.
(4) Toetuse taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral ei osale taotlus enam edasises menetluses ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles esitab mittevastavaks tunnistamise põhjused.
(5) Taotluste hindamisel lähtub Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumitest:
1) abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;
2) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise järgne erinevus lairibataristule ligipääsus suurima ja väikseima kaetusega maakonna vahel.
(6) Parimaks tunnistatakse selle toetuse taotleja taotlus, mis saab 100 võimalikust hindamispunktist kõrgeima arvu punkte ja milles juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest taotletava toetuse suurus on mõistlik.
(7) Lõike 5 punkti 1 kriteeriumi punktid moodustavad 70 protsenti lõpphindest. 70 punkti saab ettenähtud toetussumma eest kõige suuremale arvule aadressiobjektidele passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loov taotlus. Maksimaalsed punktid saanud taotlusele järgnevad taotlused saavad proportsionaalselt vähem punkte vastavalt taotluses märgitud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavatele aadressiobjektide arvule.
(8) Lõike 5 punkti 2 kriteeriumi punktid moodustavad 30 protsenti lõpphindest. Arvestatakse erinevust maakondade kaetuses juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule ligipääsuga peale taotluses märgitud liitumise võimaluste loomist igas maakonnas. Taotlusele antakse 30 punkti juhul, kui taotluses esitatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga kaetavate aadressiobjektide arv maakonniti tagab toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtaja järgselt maakondadevahelise protsentuaalselt võrdse kaetuse juurdepääsuvõrgu passiivse taristuga.
(9) Lõike 5 punktis 2 nimetatud punkte arvutatakse järgnevalt:
kaetusmax on suurima kaetusega maakonna kaetuse protsent peale juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimist;
kaetusmin on väikseima kaetusega maakonna kaetuse protsent peale juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimist;
E on maksimaalne võimalik erinevus kaetuses suurima ja väikseima kaetusega maakonna vahel protsendipunktides.
§ 12. Toetuse andmine ja taotluse rahuldamata jätmine
(1) Tehnilise Järelevalve Amet teeb toetuse andmise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Toetuse andmise otsuses märgitakse:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetuse summa;
3) toetuse suurus ühele aadressiobjektile juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest;
4) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv maakondade kaupa;
5) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise lõpptähtaeg.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
1) toetuse taotleja nimi;
2) toetuse taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
3) toetuse taotleja saadud lõpphinne ja kriteeriumite eest saadud punktid;
4) juhul kui toetuse taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotletud toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumise võimaluse loomise eest oli ebamõistlikult suur, põhjendused selle kohta.
(4) Toetuse andmise otsus ja taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse toetuse taotlejale taotluses märgitud kontaktaadressile.
(5) Toetuse andmise otsus ei anna taotlejale õigust saada toetust. Toetuse saamise õiguse annab §-s 14 nimetatud lepingu sõlmimine.
§ 13. Avaliku konkursi luhtunuks kuulutamine
Tehnilise Järelevalve Amet kuulutab avaliku konkursi luhtunuks, kui:
1) avalikule konkursile ei laeku mitte ühtegi taotlust või
2) kõik taotlused jäetakse rahuldamata.
4. peatükk Toetuse kasutamine ja juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine
§ 14. Lepingu sõlmimine toetuse saajaga
(1) Tehnilise Järelevalve Amet sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu, milles lepitakse kokku vähemalt järgmine:
1) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamise esialgne ajakava aastate lõikes;
2) toetuse kasutamise ja kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg;
3) toetuse kasutamise lepingu sõlmimise kalendriaasta tööplaan, milles on sätestatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv;
4) iga-aastaste tööplaanide kokkuleppimise, nende muutmise ja tehtud tööde eest tasumise täpsemad tingimused;
5) poolte õigused ja kohustused järgida määruse 6. ja 7. peatükis sätestatud nõudeid;
6) Tehnilise Järelevalve Ameti õigus toetuse kasutamise lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kui toetuse saaja ei täitnud eelneval kalendriaastal kokku lepitud tööplaani vähemalt 80 protsendi ulatuses;
7) asjaolu, et toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse tähenduses.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet ja toetuse saaja sõlmivad 20 tööpäeva jooksul pärast iga-aastase riigieelarve seaduse jõustumist toetuse kasutamise lepingu lisana antud aasta tööplaani kokkuleppe, arvestades sõlmitud lepingus kinnitatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamise esialgset ajakava aastate lõikes ja juba teostatud töid.
§ 15. Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine
(1) Toetuse saaja kohustub teavitama kõiki juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide omanikke ja kasutajaid aadressiobjektile saadetava kirjaga juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimalusest, tingimustest ja taotluse esitamise tähtajast. Teavitus tuleb saata vähemalt kolm kuud enne juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehituse plaanitavat algust igas konkreetses asustusüksuses.
(2) Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise taotlusi peab saama toetuse saajale esitada nii paberil kui elektrooniliselt vähemalt kahe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud toetuse saaja saadetud teavitust. Liitumistaotlusi, mis on tehtud pärast toetuse saaja seatud tähtaega, ei ole toetuse saaja kohustatud § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel arvestama.
(3) Toetuse saaja edastab Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud taotluste esitamise protseduuri lõppu nimekirja asustusüksustest ja seal asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on saatnud lõikes 1 nimetatud teavituse ning nimekirja aadressiobjektidest, mille omanikud või kasutajad on esitanud ettenähtud tähtajaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise taotlused.
§ 16. Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise tingimused
(1) Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise hind aadressiobjekti omanikule või kasutajale, kes on esitanud liitumise taotluse vastavalt § 15 lõikele 2, võib olla maksimaalselt 200 eurot koos käibemaksuga ühe aadressiobjekti liitumise kohta. Toetuse saaja on kohustatud selle hinna piires tagama juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise.
(2) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires tähendab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumine vähemalt järgmist:
1) liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
2) kahe või enama korteriga elamu puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist aadressiobjekti omaniku või kasutaja korterisse koos standardselt otsastatud kaabliga edasise korterisisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt;
3) paaris- või ridamaja puhul liini viimist juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punktist iga aadressiobjekti omaniku või kasutaja majaosani ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja ettevalmistatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise majaosasisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt.
(3) Lõikes 1 sätestatud liitumise hinna piires teostatava täpse tehnilise lahenduse üle on õigus otsustada toetuse saajal. Kui aadressiobjekti omanik või kasutaja ei nõustu tehnilise lahendusega, on toetuse saajal õigus jätta liin ehitamata.
(4) Toetuse saaja ei tohi:
1) seitsme aasta jooksul toetuse andmise lepingus sätestatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise lõpptähtajast arvates võtta sellega liituvatelt aadressiobjektide omanikelt või kasutajatelt täiendavaid ühekordseid tasusid, välja arvatud liitumiseks vajalike tööde teostamise eest;
2) võtta juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitunud lõppkasutajatelt regulaarset tasu nimetatud taristu valmisoleku või kasutamise eest.
5. peatükk Toetuse maksmine ja toetuse kasutamise kontrollimine
§ 17. Toetuse maksetaotlus
(1) Toetuse maksmine toimub toetuse saaja taotluse alusel maksimaalselt neljal korral aastas.
(2) Toetuse saaja esitab koos toetuse väljamaksmise taotlusega alljärgnevad dokumendid:
1) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidest koos lõpp-punktide koordinaatidega;
2) nimekiri asustusüksuses juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitunud aadressiobjektidest;
3) juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu teostusjoonised koos asjakohase tehnilise kirjeldusega, mis näitab, et valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu tehnilised parameetrid vastavad §-s 6 sätestatud tingimustele;
4) teostatud tööde omanikujärelevalve aktid;
5) kuludokumendid, mis näitavad toetuse väljamaksmise taotluses nimetatud tööde ja nende eest tasutud kulude vastavust § 5 lõikes 1 sätestatud töödele ja tegevustele;
6) arve teostatud tööde eest vastavalt § 18 lõike 3 punktile 1.
§ 18. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetust makstakse vastavalt juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule ning toetuse andmise otsuses sätestatud toetuse suurusele ühele aadressiobjektile passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest.
(2) Toetus makstakse välja ainult nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu on valminud kogu asustusüksuse ulatuses vastavalt toetuse saaja poolt § 15 lõike 3 alusel Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud nimekirjale ja see vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ning kus kõigile soovijatele on ehitatud välja liitumine vastavalt §-s 16 sätestatud tingimustele.
(3) Toetus makstakse välja kahes osas:
1) 80 protsenti toetuse andmise otsuses sätestatud toetuse suurusest ühele aadressiobjektile passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomise eest vastavalt §-le 17 pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimist lõikes 2 nimetatud tingimustel;
2) 20 protsenti pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomist kõigile toetuse andmise otsuses nimetatud aadressiobjektide arvule kõikides maakondades.
(4) Enne toetuse maksmist viib Tehnilise Järelevalve Amet läbi §-s 19 sätestatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmiduse kontrolli.
(5) Toetuse väljamaksmine toimub 30 tööpäeva jooksul alates juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmiduse kontrolli lõppemisest.
(6) Nende asustusüksuste osas, kus juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmiduse kontrolli käigus ilmnes puudusi, makstakse toetus välja hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist ja Tehnilise Järelevalve Ameti täiendavat kontrolli.
§ 19. Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmiduse kontrollimine
(1) Enne toetuse maksmist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saaja esitatud dokumentatsiooni ja võib teostada kohapealset kontrolli, veendumaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja toetuse maksetaotluses näidatud mahus. Tehnilise Järelevalve Amet võib lisaks § 17 lõikes 2 nimetatud dokumentidele küsida toetuse saajalt juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu tehniliste mõõtmiste protokolle.
(2) Kohapealse kontrolli korral teavitab Tehnilise Järelevalve Amet toetuse saajat kontrolli läbiviimise kohtadest ja ajakavast vähemalt 10 tööpäeva ette.
(3) Kohapealne kontroll teostatakse koos toetuse saaja esindajaga ja toetuse saajale tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.
(4) Tehnilise Järelevalve Amet teeb esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti, millega loetakse juurdepääsuvõrgu valmiduse kontroll lõppenuks.
(5) Lõikes 4 nimetatud kontrollaktis fikseerib Tehnilise Järelevalve Amet määruses sätestatud tingimustele mittevastavad ühendused ja muud selgunud mittevastavused, mis põhjustel asustusüksuses teostatud tööde eest toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks.
§ 20. Ülemäärase toetuse tagasimaksmine
(1) Tehnilise Järelevalve Amet rakendab toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu osas järelevalvet selle ehitamisega seotud tulude ja kulude kohta ning mõistliku ülemäärase toetuse määra ületamise korral rakendab toetuse saaja suhtes tagasimaksekohustust.
(2) Mõistlikuks ülemäärase toetuse määraks abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamisel ja aadressiobjektide liitumisel on maksimaalselt 5 protsenti.
(3) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajaks valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu osas, võttes aluseks toetuse saaja tehtud investeeringud, § 18 alusel makstud toetuse ja aadressiobjektide liitumisest saadud tulud.
(4) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra arvestatakse järgnevalt:
T = MT + LT
ÜTM on ülemäärase toetuse määr;
T on tulud;
K on §-s 5 sätestatud toetatavate tegevuste kulud;
MT on § 18 alusel makstud toetus;
LT on lõppkasutajate makstud liitumistasud.
(5) Lõikes 2 nimetatud mõistlikku ülemäärase toetuse määra ületav summa tuleb toetuse saajal Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel tagastada riigieelarvesse kolme kuu jooksul pärast vastava otsuse tegemist.
6. peatükk Tehnilise Järelevalve Ameti ja toetuse saaja õigused ning kohustused
§ 21. Informatsiooni esitamine, kogumine ja avalikustamine
(1) Tehnilise Järelevalve Amet loob toetuse andmise ja kasutamisega seotud info avaldamiseks avaliku konkursi veebilehe.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet avaldab avaliku konkursi veebilehel vähemalt järgmise informatsiooni:
1) määruse tekst;
2) avaliku konkursi ja toetuse andmisega seotud dokumendid ja otsused;
3) toetuse saaja nimi ja registrikood;
4) toetuse summa;
5) toetuse osakaal toetusega rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitusmaksumuses;
6) juurdepääsuvõrgus kasutatava tehnoloogia või tehnoloogiate kirjeldus.
(3) Lõike 2 punktides 3–6 nimetatud informatsioon avalikustatakse pärast §-s 14 sätestatud toetuse kasutamise lepingu sõlmimist.
§ 22. Tehnilise Järelevalve Ameti õigused ja kohustused
(1) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus:
1) kontrollida juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist;
2) tutvuda juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid;
4) nõuda toetuse saajalt tagasi ülemäärane toetus vastavalt §-le 20.
(2) Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus:
1) anda toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;
2) teostada toetuse sihipärase kasutamise kontrolli, teha ettekirjutusi ning jälgida nende täitmist;
3) menetleda toetuse väljamakseid ja teha kulude abikõlblikkuse kontrolli;
4) koguda toetuse andmise ja kasutamise kohta andmeid ning koostada ja avalikustada ülevaateid;
5) koguda toetuse saajalt kord aastas sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
6) hoida, teha avalikult kättesaadavaks ning vajadusel uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant kogu toetuse andmisega seotud infot kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase toetuse väljamakse tegemist.
§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada Tehnilise Järelevalve Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) ehitada abikõlblikus sihtpiirkonnas juurdepääsuvõrgu passiivne lairibataristu viisil, mis loob sellega liitumise võimaluse toetuse andmise otsuses sätestatud aadressiobjektide arvule kokkulepitud tähtajaks, arvestades määruses, toetuse andmise otsuses ja toetuse kasutamise lepingus sätestatud tingimusi;
2) ehitada liitumised määruses sätestatud tingimustel liitumise taotluse esitanud aadressiobjektidele;
3) esitada Tehnilise Järelevalve Ametile tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
4) pakkuda vastavalt §-le 24 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas;
5) avalikustada abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma kodulehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel;
6) pakkuda sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil sihtpiirkonda rajatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga seotud informatsioonile sellises formaadis, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud infot masintöödelda, ning vastavat infot tuleb uuendada vähemalt iga kuue kuu tagant;
7) tagada hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt §-le 24;
8) teha Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel;
9) tõestada, et hulgimüügitasandi juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik ja mittediskrimineeriv;
10) esitada kord aastas Tehnilise Järelevalve Ametile sihtpiirkonnas valminud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kasutuse infot nii lõppkasutajate kui juurdepääsu soovivate sideettevõtjate osas;
11) pidada enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu osas alates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas;
12) esitada Tehnilise Järelevalve Ameti taotluse korral andmeid, mis võimaldavad tuvastada ülemäärase toetuse olemasolu;
13) maksta ülemäärane toetus tagasi Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks;
14) teavitada Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitust või toetuse saaja kohustuste täitmist;
15) informeerida Tehnilise Järelevalve Ametit juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitust takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest muudatustest;
16) säilitada juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehituse dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas.
7. peatükk Toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu kasutamise hinnakujundus
§ 24. Sideettevõtja hulgimüügitasandi juurdepääs
(1) Toetuse saaja tagab pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimist asustusüksuses teistele sideettevõtjatele juurdepääsu toetusmeetme abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.
(2) Toetuse saaja peab tegema oma kodulehel avalikult kättesaadavaks juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu valmimise eeldatava ajakava asustusüksuste ja nendes liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide täpsusega vähemalt järgneva kolme kuu perspektiivis.
(3) Toetuse abil abikõlblikus sihtpiirkonnas ehitatavale juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule peab hulgimüügitasandi juurdepääs olema tagatud õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Selle raames peab toetuse saaja rakendama sideettevõtjatele samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning osutama teenuseid, avaldama informatsiooni ning rakendama kulupõhiseid hindu sideettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate puhul.
(4) Hulgimüügitasandi juurdepääs passiivsele lairibataristule lõikes 3 sätestatud tingimustel peab olema võimaldatud vähemalt seitsme aasta jooksul toetuse kasutamise lepingus sätestatud lõpptähtajast arvates.
(5) Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud.
(6) Toetuse saaja peab avaldama hulgimüügitasandi juurdepääsu täpsemad tingimused ja hinnad oma veebilehel hiljemalt kolm kuud pärast §-s 14 sätestatud lepingu sõlmimist Tehnilise Järelevalve Ametiga.
(7) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud juurdepääsu taotluse lairibataristule ja võimaldab selle kasutamise alustamist hiljemalt kahe nädala jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused tuleb rahuldada nende laekumise järjekorras.
(8) Hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused ja hinnad peavad sarnastel hulgiteenustel olema kogu abikõlblikus sihtpiirkonnas ühetaolised.
(9) Kui toetuse saaja pakub lisaks hulgimüügitasandi sideteenustele ka jaeteenuseid lõppkasutajatele, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste osas eraldi raamatupidamisarvestust ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud sihtpiirkonna juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu opereerimisega.
(10) Toetusega ehitatud juurdepääsuvõrgu passiivsele lairibataristule määratud juurdepääsu kohustused ja tingimused kehtivad ka juurdepääsuvõrgu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.
§ 25. Hulgimüügitasandi tingimused ja hinnad
(1) Hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade vastavust määrusele kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet lähtub hulgimüügitasandi juurdepääsutingimuste ja -hindade kontrollimisel põhimõttest, et need peavad teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
(3) Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada toetuse saajale hulgimüügitasandi juurdepääsukulude ja -hindadega seotud kohustusi ning kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, kui ta on tuvastanud, et hinnad on ülemäära kõrgel tasemel, moonutavad konkurentsi või kahjustavad lõppkasutajate huve.
§ 26. Vaidluste lahendamine
(1) Kui käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega seoses tekib toetuse saaja ja juurdepääsu taotleva sideettevõtja vahel vaidlus, on mõlemal poolel õigus pöörduda seisukoha saamiseks Tehnilise Järelevalve Ameti poole.
(2) Tehnilise Järelevalve Amet koostab vaidlusaluste küsimuste osas seisukoha kahe kuu jooksul kirjaliku avalduse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib Tehnilise Järelevalve Amet seisukoha koostamise aega mõistliku aja võrra pikendada.
Urve Palo
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Merike Saks
Kantsler
Lisa Abikõlblik sihtpiirkond
Facebook
Twitter