Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Toetuse andmise tingimused meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” jaoks avatud taotlemise korral

Vastu võetud 10.07.2015 nr 44
RT I, 14.07.2015, 3
jõustumine 17.07.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 5 lõikele 2 kinnitatud rakenduskava prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimine ning taastamine” tegevuse „Vooluveekogude tervendamine” eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2.   Terminid

  (1) Määruses kasutatakse termineid struktuuritoetuse seaduse, veeseaduse ning muude valdkondade reguleerivate õigusaktide tähenduses.

  (2) Käesoleva määruse tähenduses:
  1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
  2) kalapääs on rajatis, mille kaudu kalad ületavad rändel nii üles- kui ka allavoolu veekogus oleva tehistõkke;
  3) omafinantseering on toetuse saaja või partneri kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata;
  4) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 651/2014EÜ asutamislepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014 – edaspidi üldine grupierandi määrus), lisas I sätestatud kriteeriumitele;
  5) kinnituskiri on rakendusüksuse kehtestatud vormis esitatud toetuse saaja kirjalik kinnitus, et ta on nõus toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega ning valmis projekti nende tingimuste kohaselt ellu viima;
  6) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kogusumma;
  7) rahastamiskava on toetuse kasutamise kava aastate lõikes, millest toetuse saaja on kohustatud toetuse saamiseks kinni pidama;
  8) eelprojekt on määruse lisa 2 kohaselt koostatud taotlusele lisatav dokument;
  9) projekti väljundinäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti käigus sisendite (ressursside) kasutamise tulemusena toodetud väljundit;
  10) projekti tulemusnäitaja on näitaja, mis kirjeldab projekti väljundite kasutusse võtmise tulemusena projekti järgselt saavutatud olukorda ja panust meetme tegevuste väljundnäitajasse;
  11) inimtekkeline tõkestusrajatis käesoleva määruse tähenduses on vooluveekogule inimese rajatud tehisrajatis nagu pais, truup või sild mis tekitab veekogu paisutamise;
  12) veekogu paisutamine on määratud veeseaduse § 17 lõikes 2;
  13) paisu ostmine käesoleva määruse tähenduses on projekti eesmärkide elluviimiseks vajaliku paisu ja selle teenindamiseks vajaliku kinnisasja olulise osa omandamine või hoonestusõigusega koormatud kinnistu hoonestusõiguste omandamine;
  14) pinnaveekogum – mõistet kasutatakse veeseaduse § 2 punkti 37 tähenduses;
  15) materiaalne vara on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 29 tähenduses maast, hoonetest ja tootmisrajatistest, masinatest ja seadmetest koosnev vara, mis on tingimata vajalik keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks ning investeeringud tootmismeetodite kohandamisse keskkonnakaitsega;
  16) looduslähedane kalapääs on jõe looduslikku elupaika jäljendav kalapääs. Looduslähedaseks kalapääsuks ei loeta näiteks kamber-tüüpi kalapääse ja kalalifti;
  17) partner on taotluses nimetatud füüsiline isik, juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja väljundinäitajad

  (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada kaitstavate liikide ja elupaikade seisundit.

  (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama vähemalt ühte meetme tegevuste väljundinäitajasse (edaspidi projekti tulemusnäitaja), milleks on: soetatud, rajatud, likvideeritud või rekonstrueeritud objektide arv, mis aitab kaasa kaitstavate liikide või elupaikade seisundi parandamisele.

§ 4.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).
[RT I, 13.07.2023, 1 - jõust. 16.07.2023]

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine” Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.   Toetatavad tegevused

  (1) Meetme raames toetatakse tegevusi ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud vooluveekogudel.

  (2) Meetme raames antakse toetust:
  1) kalapääsude rekonstrueerimiseks ja rajamiseks olemasolevale paisule, vajadusel koos paisu rekonstrueerimise ning sette eemaldamisega paisjärvest;
  2) kalade rännet takistavate paisude või paisuvarede likvideerimiseks, vajaduse korral koos sette eemaldamise ja endise paisutusala likvideerimisjärgse korrastamisega;
  3) truupide ja sildade rekonstrueerimiseks kalade rände soodustamiseks mahus, mis on vajalik kalade läbipääsu tagamiseks;
  4) koprapaisude likvideerimiseks;
  5) kaldapuistu mosaiiksuse kujundamiseks;
  6) jõkke varisenud voolutõkete eemaldamiseks.

  (3) Kui lõikes 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine, antakse toetust tegevuse tehnilisele lahendusele, mis keskkonnamõjude hindamise aruande kohaselt tagab keskkonnakaitse (sealhulgas kalade vaba liikumise) eesmärkide saavutamise. Keskkonnamõjude hindamine peab olema läbi viidud vastavalt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.

  (4) Lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusi toetatakse ainult olukorras, kus tõkestusrajatisel on kalade läbipääsu tagamine vajalik kalade rändeks.

  (5) Lõike 2 punktides 4–6 nimetatud tegevusi toetatakse tingimusel, et projekti raames tehakse ka lõigetes 1–3 nimetatud tegevust.

§ 6.   Riigiabi andmise reeglite kohaldamine

  (1) Kui käesolevas määruses nimetatud tegevuseks antav toetus on riigiabi, tuleb selle andmisel kohaldada üldise grupierandi määruse sätteid, mis on seotud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antava abiga artikli 18 alusel ja keskkonnakaitseks artikli 36 alusel antava abiga ning konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (2) Kui lõikes 1 nimetatud riigiabi saaja on vesiviljeluse või kalandusega tegelev ettevõtja tuleb riigiabi andmisel kohaldada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks artikleid 14, 29 ja 31 ning kalandusturu korraldamise seaduse peatükis 6 sätestatut.

  (3) Kui § 5 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevuseks antava toetuse summa selle eraldamise eelarveaastal koos kahe varasema eelarve aasta toetusega ei ületa 200 000 eurot ettevõtja ja projekti kohta on tegemist vähese tähtsusega abiga, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) ning konkurentsiseaduse § 33.

  (4) Kui § 5 lõike 2 punktides 1–6 nimetatud tegevuseks antakse toetust vesiviljeluse- või kalandusega tegelevale ettevõtjale ja toetuse summa selle eraldamise eelarveaastal koos kahe varasema eelarve aasta toetusega ei ületa 30 000 eurot tuleb toetuse andmisel juhinduda Euroopa Komisjoni (EL) määrusest nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris ning kalandusturu korraldamise seaduse peatükis 7 sätestatut.

  (5) Üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 3 punktides b–e ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõike 1 punktides b–e nimetatud majandussektori ettevõtjatele abi ei anta.

  (6) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

  (7) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglid kohalduvad taotlejale või kasusaajale, kui projekti tegelik kasusaaja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes.

  (8) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

§ 7.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.

  (3) Käesoleva määruse jõustumisest arvates on abikõlblikud eelprojekti, keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud.

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-dele 2 ja 5 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on järgmised kulud:
  1) projekti kulud, mis on seotud projekti väljundite loomisega § 5 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimisel ning meetme tulemuste ja projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks;
  2) projekti juhtimisteenuse kulu või projektijuhi personalikulu;
  3) paisu ja selle teenindamiseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale seatud hoonestusõiguse omandamise kulu;
  4) ehitusliku projekteerimise kulu;
  5) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks;
  6) määruse lisas 2 nõutud tingimustele vastava eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu tegemise kulud, kui eelprojekti on koostanud vesiehitiste projekteerimise pädevust omav insener, kellel on kogemus vähemalt kahe kalapääsu projekteerimisel. Eelprojekti osaks loetakse ka ekspertarvamust, mis on kajastatud eelprojektis või lisatud eelprojektile;
  7) keskkonnamõju hindamise kulud kui keskkonnamõju eelhinnangu tulemusena, keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt või käesoleva määruse § 13 lõike 2 punktis 4 toodud Keskkonnaameti arvamusest tulenevalt selgub, et projekti elluviimiseks on keskkonnamõjude hindamise läbiviimine vajalik;
  8) omanikujärelevalve teenuse kulud.

  (3) Abikõlblike kulude puhul kehtivad järgmised piirangud:
  1) kulud paisu ja selle teenindamiseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmiseks, sealhulgas asjakohased tasud ja lõivud, võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblikest kuludest. Kulu on abikõlblik ainult juhul, kui taotluse eesmärk on paisu likvideerimine või paisule looduslähedase kalapääsu rajamine;
  2) projekti toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot;
  3) käibemaks on abikõlblik ainult Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-s 4 sätestatud tingimustel;
  4) ehitusliku projekteerimise kulu on abikõlblik kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest;
  5) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse tegemisel võivad paisjärvest sette eemaldamise kulud olla kuni 25% projekti abikõlblikest kuludest;
  6) paisjärvest setete eemaldamist toetatakse ainult samast paisjärvest, mille paisul tagatakse projekti tulemusena kalade rändetingimused;
  7) paisu rekonstrueerimiseks antakse toetust ainult mahus, mis on vajalik kalapääsu rekonstrueerimiseks või rajamiseks;
  8) paragrahvi 5 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud tegevustele antakse toetust tingimusel, et tegevuste rahaline kogumaht moodustab projekti abikõlblikest kuludest kuni 10% ja tegevus toetab § 5 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tegevust.

  (4) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antava abi andmisel on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 5 toodud tingimustele.

  (5) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks abi andmisel on abikõlblikud väliskonsultantide poolt osutatud teenuste kulud. Nõustamiskulud on abikõlblikud taotluse esitamise päevast arvates.

  (6) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud keskkonnamõju eelhinnangu kulud kui keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on taotluses kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu kulud kui toetuse saaja ei ole erinevate pakkumuste võrdlemise teel ära kasutanud olemasolevat konkurentsi;
  3) käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

  (7) Riigiabi korral ei ole enne taotluse esitamist tekkinud kulud abikõlblikud kulud.

§ 9.   Toetuse osakaal ja taotlusvooru eelarve

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal on Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” kaasfinantseerimise määrast lähtuvalt 85% projekti abikõlblikest kuludest tingimusel, et toetuse saaja omafinantseering katab vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.

  (2) Kui taotletakse toetust määruse § 5 lõike 2 punktides 2 või 3 nimetatud tegevuseks või looduslähedase kalapääsu rajamiseks või rekonstrueerimiseks on võimalik taotleda projekti omafinantseeringu asendamist riikliku kaasfinantseeringuga keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” alusel antavatest vahenditest.

  (3) Lõikes 2 nimetatud kaasfinantseerimist ei anta projektile, millele käesoleva määruse alusel antav toetus on riigiabi. Vähese tähtsusega abi andmisel saab kaasfinantseerimiseks toetust küsida kuni käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud piirmäärade ulatuses ühe taotleja või partneri kohta.

  (4) Kui toetus on § 6 lõikes 1 nimetatud keskkonnakaitseks antav abi, on toetuse maksimaalne määr keskmise suurusega ettevõtjale 65% ja väikeettevõtjale 75% abikõlblikest kuludest.

  (5) Kui toetus on § 6 lõikes 2 nimetatud teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale, on toetuse maksimaalne määr 50% abikõlblikest kuludest.

  (6) Kui toetus on § 6 lõikes 1 nimetatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamiseks antav abi, on toetuse piirmäär 50% abikõlblikest kuludest.

  (7) Kui toetus on § 6 lõikes 3 nimetatud vähese tähtsusega abi, on maksimaalne toetuse summa 200 000 eurot ühe taotleja või kasusaaja kohta kolme järjestikuse (käesoleva ja kahe eelneva) majandusaasta jooksul.

  (8) Kui toetus on § 6 lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi, on maksimaalne toetuse summa 30 000 eurot ühe taotleja või partneri kohta kolme järjestikuse (käesoleva ja kahe eelneva) majandusaasta jooksul.

  (9) Kui projekti tegevust, mille jaoks antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, finantseeritakse lisaks taotlusele ka muudest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuse kogu finantseerimise määr ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 4–8 sätestatud piirmäärasid.

  (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–8 nimetatud abi andmisel ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.

  (11) Toetuse summa ja maksimaalne toetuse määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses, tuues (vajaduse korral) eraldi välja toetuse määrad toetuse saajale ja partnerile.

  (12) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

§ 10.   Taotlusvooru avamine ja lõppemine

  (1) Toetust antakse voorupõhiselt. Informatsioon taotlusvooru avamise kohta avaldatakse kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (2) Taotlusvoorude väljakuulutamise ja lõppenuks kuulutamise korraldab rakendusüksus.

3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 

§ 11.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla:
  1) avalik-õiguslik juriidiline isik;
  2) kohalik omavalitsus;
  3) mittetulundusühing või sihtasutus;
  4) riigiasutus;
  5) äriühing (v.a suurettevõtja).

  (2) Taotlejale esitatakse järgmised nõuded:
  1) taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 nimetatud nõuetele;
  2) taotleja ei või olla pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei või olla peatatud;
  3) taotlejal peavad olema tasutud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
  4) tegevus projekti raames peab toimuma taotleja omandis oleval maal või taotlejal peab olema taotluse esitamise ajaks sõlmitud leping maa omanikuga projekti elluviimiseks;
  5) taotleja või maaomanik või selle paisu valdaja, kus taotluses käsitletud tegevus toimuma hakkab, peab omama veekogu paisutamiseks vee-erikasutusluba. Vee-erikasutusluba paisutamiseks ei pea olema juhul, kui selle vajadus projekti elluviimisest tingituna kaob;
  6) taotleja on majanduslikult jätkusuutlik.

  (3) Taotlejal on projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui on täidetud taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimused ning taotleja suudab tõendada, et suudab vastavad kulud tasuda. Kui projekti omafinantseeringu või mitteabikõlblike kulude tasumisse panustab kohaliku omavalitsuse üksus peab olema täidetud ka taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõue.

  (4) Taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ühe konkreetse projekti teostamiseks ühe taotluse. Üks projekt võib sisaldada vaid ühel vooluveekogul planeeritavaid töid.

  (5) Kui toetuse taotlejaks on lõike 1 punktides 1–4 nimetatud taotleja, kelle projekti partneriks on äriühingust ettevõtja, kohaldatakse taotleja partnerile lõike 1 punktis 5 nimetatud taotlejale kohalduvaid riigiabi või vähese tähtsusega abi nõudeid.

§ 12.   Nõuded toetuse taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluse menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad peavad olema omavahel kooskõlas;
  2) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja tulemus ning tulemuste seotus §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga;
  3) taotlusest peab selguma projekti tulemusnäitaja sihttase, projekti väljundinäitajad ning projekti tegevustega loodavad väljundid. Tulemusnäitajad peavad otseselt panustama käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud meetme tegevuste väljundnäitajatesse;
  4) kui taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele toimingutele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab ta sellekohase teabe;
  5) toetuse kasutamise ajakava peab olema järgitav ja seotud projekti rahastamiskavaga. Taotluses planeeritud tegevus peab olema elluviidav taotluses märgitud aja kestel, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga;
  6) taotlus ei tohi sisaldada teostamisel olevaid või teostatud töid (v.a määruse § 8 lõike 2 punktides 6 ja 7 nimetatud tööd);
  7) taotluses planeeritud tegevus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega, sealhulgas veeseaduse ja Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud veemajanduskavadega;
  8) kui taotleja on taotluse esitamise ja sellele eelneva kahe majandusaasta jooksul saanud vähese tähtsusega abi, esitab ta sellekohase teabe vastavalt lisa 1 vormile 2;
  9) taotlus sisaldab teavitusnõuete täitmiseks kavandatavate tegevuste kirjeldust;
  10) projekt peab olema teostatav.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) eelprojekt, mis on koostatud vastavalt käesoleva määruse lisa 2 esitatud juhendile ning mis on ajakohane;
  2) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit või eelnimetatute kasutusõigust abikõlblikkuse perioodil ning kümne aasta jooksul pärast selle lõppemisest;
  3) projekti keskkonnamõju eelhinnang, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile ja mis ei ole taotluse esitamise ajal vanem kui kaks aastat või keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise otsusega. Keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järeldustega tuleb esitada kui keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab või projekti keskkonnamõju eelhinnangu või käesoleva lõike punktis 4 toodud Keskkonnaameti arvamuse kohaselt on projekti elluviimiseks keskkonnamõjude hindamise läbiviimine vajalik. Juhend keskkonnamõju eelhindamiseks on kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhind_juhend_est.pdf;
  4) Keskkonnaameti arvamus keskkonnamõju eelhinnangu kohta. Arvamus peab andma seisukoha, kas keskkonnamõju eelhinnang on koostatud vastavalt punktis 3 nimetatud juhendile ning kas taotluses planeeritud tegevusteks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaametilt arvamuse saamiseks peab taotleja esitama Keskkonnaametile käesoleva määruse kohase eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangu;
  5) kui taotleja või partner (olemasolul) on väike- või keskmise suurusega ettevõtja esitab taotleja sellekohase teabe;
  6) vooluveekogu paisutamiseks vajalik vee-erikasutusluba, juhul kui taotluses planeeritav tegevus toimub paisul, mille kohta loa olemasolu on veeseadusega nõutud. Veeluba paisutamiseks ei pea esitama juhul, kui projekti tulemusena likvideeritakse inimtekkeline tõkestusrajatis või rajatakse tehiskärestik;
  7) kinnituskiri, milles taotleja kinnitab kirjalikult omafinantseeringu olemasolu ja valmisolekut projekti rahastamiseks nõutud ulatuses, välja arvatud juhul, kui taotleja taotleb omafinantseeringu katmist § 9 lõike 2 alusel. Kinnituskirjale lisatakse dokumendid, mille alusel taotleja tõendab, et suudab omafinantseeringu ja projekti mitteabikõlblikud kulud tasuda, kui see ei nähtu avalikult kättesaadavatest dokumentidest;
  8) Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta. Arvamus tuleb taotlusele lisada ainult juhul, kui taotluses planeeritav tegevus toimub muinsuskaitsealusel objektil;
  9) keskkonnamõjude eelhinnangu, eelprojekti ja keskkonnamõjude hinnangu koostamise tellimiseks küsitud erinevad pakkumused või riigihanke läbiviimist tõendava aruande;
  10) Põllumajandusameti arvamus projekti kohta. Arvamus tuleb taotlusele lisada ainult juhul, kui taotluses kavandatud tegevus toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul;
  11) rajatiste turuväärtusele antud sõltumatu eksperdi hinnang, mis on valminud kuni 90 kalendripäeva enne taotluse esitamist ning rajatiste omaniku nõusolek rajatiste võõrandamiseks, kui projekti elluviimiseks soetatakse käesoleva määruse § 8 lõike 3 punktis 1 nimetatud rajatis ja selle teenindamiseks vajalik kinnisasi või soetatakse hoonestusõigus;
  12) taotleja kinnitus, et ta ei ole võtnud tööle Eestis ilma seadusliku aluseta viibivat isikut, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks;
  13) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil.

§ 13.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel täiendavat teavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul;
  3) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks kavandatava tegevuse asukohas;
  4) teavitama viivitamata rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  5) tõendama omafinantseeringu tasumise suutlikkust või taotlema riiklikku kaasfinantseerimist § 9 lõike 2 alusel;
  6) tõendama mitteabikõlblike kulude, sealhulgas Vabariigi Valitsuse määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” § 4 lõike 1 punktis 12 nimetatud kulude, tasumise suutlikust;
  7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 14.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks ning sellele lisatakse käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud dokumendid. Taotluse vorm on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse veebilehel www.kik.ee hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (2) Taotlusvooru tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse otsusega vastu võtmata.

  (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamisel lähtutakse registri andmeväljadest.
[RT I, 30.09.2016, 1 - jõust. 03.10.2016]

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlejal on õigus saada käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja nõuete kohta rakendusüksuselt selgitusi.

  (2) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotluse registreerimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest, mille käigus hinnatakse taotluse nõuetele vastavust ja antakse vajadusel taotlusele hindepunktid, ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (3) Rakendusüksus teostab 20 kalendripäeva jooksul taotluse registreerimisest arvates taotluse esmase kontrolli, mille käigus tuvastab § 12 lõikes 2 nimetatud dokumentide olemasolu ja nõuetelevastavuse ning kas taotlusvorm on nõuetekohaselt täidetud. Kui taotlus ei ole vormistatud nõuetekohaselt, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva.

  (4) Rakendusüksus kontrollib 85 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates taotleja ja taotluse vastavust struktuuritoetuse seaduse ja käesoleva määruse nõuetele, sealhulgas §-s 12 esitatud nõuetele. Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 30 kalendripäeva. Taotluste menetlemise tähtaega pikendatakse puuduste kõrvaldamiseks määratud aja võrra.

§ 16.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 ning taotleja ja partneri vastavust käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt loetakse puudusega seotud nõue mittetäidetuks ning rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata.

  (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui:
  1) taotleja või partner, taotlus või selles kirjeldatud projekt ei vasta kas või ühele käesolevas määruses sätestatud nõudele;
  2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 tähenduses taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) eelprojekt ei sisalda määruse lisa 2 esitatud nõutud teavet projektis kajastatud nõuete kohaselt.

§ 17.   Taotluse hindamine

  (1) Nõuetele vastavat taotlust hinnatakse järgmiste vastavuskriteeriumide järgi:
  1) projekti vajalikkuse põhjendatus;
  2) projekti kuluefektiivsus.

  (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
  1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud;
  2) projektis kavandatud tegevused ja kulud on vajalikud ning võimaldavad saavutada taotluses kirjeldatud projekti väljundid, mis võimaldavad jõuda projekti tulemuseni;
  3) projekti tegevuste ajakava on realistlik.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et:
  1) projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused on kuluefektiivsed;
  2) planeeritud eelarve on realistlik, sealhulgas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud tulud ja kulud on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja on võimeline projekti abikõlblikkuse perioodi järgseid püsikulusid rahastama.

  (4) Vastavuskriteeriumitele vastavat taotlust hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumide järgi:
  1) projekti mõju lõhelaste elupaikadele:
a) projekti raames tagatakse kalade rändetingimus Ühtekuuluvusfondi Tehnilise abi projekti 2003/EE/16/P/PA/012 „Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine” raames (http://www.envir.ee/et/vooluveekogude-projekt) uuritud paisul või paisul, mis on inventariseeritud töös „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks” (http://keskkonnaagentuur.ee/et/kalade-randetingimuste-parandamine) ja saanud hindamisel koondhinnang 1 või 2. Taotlus saab eelistuskriteeriumi täitmise eest 20 punkti;
b) projekti raames tagatakse kalade rändetingimus variandis a nimetamata inimtekkelisel tõkestusrajatisel. Taotlus saab eelistuskriteeriumi täitmise eest 15 punkti;
  2) projekti mõju Natura 2000 liigile või elupaigale. Projekti raames planeeritud tegevus toimub Natura 2000 elupaigas või parandab Natura liigi seisundit. Eelistuskriteeriumi täitmine annab 15 punkti;
  3) projekti mõju veekogu seisundile. Projekti raames planeeritud tegevus toimub veekogumil, mille mittehea seisundi põhjuseks on kvaliteedielement „kalastik”. Seisundi määramisel võetakse aluseks veemajanduskava 2015–2021 eelnõus nimetatud seisundiklassid ja pärast veemajanduskavade Vabariigi Valitsuses kinnitamist nendes kajastatud seisundiklassid. Juhul kui planeeritav tegevus toimub sama veekogu erinevatel veekogumitel, võetakse seisundi määramisel aluseks halvimas klassis olev veekogum. Veemajanduskavad on kättesaadavad elektroonilisel kujul rakendusasutuse veebilehel www.envir.ee/vmk. Eelistuskriteeriumi täitmine annab 20 punkti;
  4) tõkestusrajatiste arv projektis. Suuremat arvu inimtekkelisi tõkestusrajatisi hõlmav projekt, millel planeeritakse määruse § 5 lõike 1 punktides 1–3 toetatavat tegevust reastub pingereas kõrgemale. Eelistuskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 10 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut;
  5) tõkestusrajatise likvideerimine. Projekti raames planeeritud tegevuse tulemus on inimtekkelise tõkestusrajatise ja paisutuse täielik likvideerimine. Eelistuskriteeriumi täitmine annab 10 punkti;
  6) projekti tulemusena avatavate paisude prioriteetsus vooluveekogule. Mida lähemale suudmele projekti tulemusena kalade rändeks avatav pais asub, seda rohkem projekt pingereas punkte saab. Projekti tulemusena avatava paisu loendamist alustatakse jõe suudmealalt üles voolu liikudes. Arvesse lähevad paisud, mis on kaladele läbimatud. Eelistusskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 15 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut;
  7) projekti tulemusena paisust ülesvoolu rändeks avatava vooluveekogu lõigu pikkus. Projekt, mis avab kalade rändeks pikima jõelõigu paisust üles voolu reastub pingereas kõrgemale. Avatava lõigu pikkuse arvutamisel võetakse arvesse ainult keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimetatud vooluveekogu osa. Eelistuskriteeriumi täitmine annab maksimaalselt 10 punkti arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.

  (5) Vastavuskriteeriumitele vastavaid taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eelistuskriteeriumite alusel. Kui projekti planeeritav tulemus või taotluse tegevused ei sisalda eelistuskriteeriumis kajastatud tegevusi, siis antakse vastava hindamiskriteeriumi eest 0 punkti.

  (6) Lõike 4 punktides 4 ja 7 nimetatud eelistuskriteeriumite põhjal reastatakse taotlused mõlema kriteeriumi alusel eraldi pingeritta, seejuures mõlema pingerea esimesel kohal asetsev taotlus saab 10 punkti. Pingereas iga järgmisel kohal asetseva taotluse punktide leidmiseks lahutatakse eespool asetseva taotluse punktidest järgmine jagatis: 10 jagatud konkreetse eelistuskriteeriumiga seotud nõuetele vastavate taotluste arvuga.

  (7) Lõike 4 punktis 6 nimetatud eelistuskriteeriumi põhjal reastatakse taotlused kriteeriumi alusel pingeritta, seejuures pingerea esimesel (vooluveekogu suudmele lähim kalade rändeks avatav pais) kohal asetsev taotlus saab 15 punkti. Pingereas iga järgmisel kohal asetseva taotluse punktide leidmiseks lahutatakse eespool asetseva taotluse punktidest järgmine jagatis: 15 jagatud konkreetse eelistuskriteeriumiga seotud nõuetele vastavate taotluste arvuga.

  (8) Taotluse hindamisel summeeritakse lõike 4 punktides 1–7 nimetatud eelistuskriteeriumite eest saadud punktid.

  (9) Eelistuskriteeriumite põhjal järjestatud taotlused rahuldatakse alates suurima punktisumma saanud taotlusest taotlusvooru rahalise mahu piires.

  (10) Võrdse hindepunktide summa korral asetub kõrgemale kohale taotlus, mis sai rohkem hindepunkte lõike 4 punktis 6 nimetatud eelistuskriteeriumi järgi.

  (11) Taotlusi ei hinnata lõigetes 4–10 kajastatud eelistuskriteeriumite alusel, kui vastavuskriteeriumitele vastavaid taotlusi on alla taotlusvooru eelarve.

§ 18.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 130 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Rakendusüksus võib põhjendatud juhtudel menetluse tähtaega pikendada.

  (3) Rakendusüksus võib sätestada taotluse rahuldamise otsuses projekti elluviimiseks vajalikke lisakohustusi.

  (4) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
  1) esineb üks või mitu taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaoludest;
  2) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
  3) taotlus jääb käesoleva määruse § 17 kohase hindamise tulemusel väljapoole taotlusvooru eelarvet;
  4) taotlus ei vasta vähemalt ühele § 17 lõikes 1 nimetatud vastavuskriteeriumile.

  (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluse menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

  (6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks viivitamata. Otsus tehakse teatavaks elektrooniliselt.

  (7) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadab rakendusüksus taotlejale kinnituskirja. Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättesaamisest arvates.

  (8) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist, võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

  (9) Kui toetuse saaja ei alusta projekti elluviimist 6 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.

§ 19.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti tegevust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti tulemused.

  (2) Taotluse osalisel või kõrvaltingimusega rahuldamisel tuleb arvestada taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatud tingimustega.

§ 20.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti tulemusi võimalik saavutada või tulemused ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

  (3) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 toodud asjaolu.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 60 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused 

§ 21.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Toetuse saaja esitab riigihangete seaduse tähenduses riigihanke piirmäära ületavate hangete korral enne hanke väljakuulutamist rakendusüksusele hankedokumentide eelnõud.

  (3) Juhul kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris, esitatakse rakendusüksusele hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui tehingu eeldatav maksumus käibemaksuta on võrdne 10 000 euroga või sellest suurem ning hankelepingu koopia viivitamata pärast hankelepingu sõlmimist, aga mitte hiljem kui koos esimese maksetaotlusega.

  (4) Toetuse saaja kes ei pea järgima riigihangete seadust ei tohi funktsionaalselt koos toimiva või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike asjade, teenuste või ehitustööde ostmisel jaotada lepingut osadeks eesmärgiga eirata struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 toodud kohustust.

§ 22.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele ning võimalus esitada oma seisukohad haldusmenetluse seaduse §-s 40 ja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja korras.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevadel rakendusüksuse kehtestatud vormil koos nõutud lisadega elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

  (2) Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet edusammude kohta projekti eesmärgi, väljundite ja tulemuste saavutamisel ning hinnangut projekti eesmärgi, väljundnäitajate ning tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande projekti iga aruandlusperioodi kohta. Aruandlusperioodi kestus ei ole üldjuhul pikem kui üks aasta.

  (4) Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti peamiste tegevuste ülevaadet, teavet projekti eesmärgi, väljundite ning tulemuste saavutamise kohta.

  (5) Paragrahv 5 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud toetatava tegevuse korral esitatakse koos lõpparuandega kalastikuseire tulemused või eksperthinnang. Kalastikuseire tulemus peab tõendama tehtud investeeringu positiivset mõju kalastiku seisundile. Kalastikueksperdi hinnang peab kinnitama, et projekti tulemusena rajatud lahendus võimaldab tagada kalade vaba rände. Hinnangus tuleb esitada pildimaterjal lõpptulemuse kohta, mõõta ja hinnata kalapääsus voolukiirusi ja veetaset ning hinnata saadud tulemuste sobivust jões elavate kalade rändele, kirjeldada voolurežiimi kalapääsus ning hinnata kalapääsu toimimist. Lisaks tuleb hinnangus anda ülevaade ja seisukoht kalade allarände võimalikkusele ja ohutusele ning hinnata projekti raames paigaldatud (juhul kui projekt neid sisaldas) võre või muude rändetõkkeseadmete efektiivsust ja sobivust.

  (6) Lõikes 5 nimetatud seiret võib teha või lõikes 5 nimetatud eksperthinnangu koostada hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialaharidusega ekspert, kellel on eelnev töökogemus vähemalt kahe kalapääsu projekteerimistööde töös osalemisel või kalapääsude efektiivsuse hindamisel.

  (7) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada.

  (8) Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetus makstakse välja vaid abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

  (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 14 toodud korras. Ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel toetust makstes võib ühendmääruse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimustel teha makse ka otse tarnijale või töövõtjale.

  (3) Toetust makstakse riigiabi ettemaksena ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud korras.

  (4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse ja ettemakse saamisel ettemakse kasutamise aruande rakendusüksuse kehtestatud vormil ja lisab sellele vähemalt järgmised dokumendid:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind on 10 000 eurot või suurem käibemaksuta ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud;
  2) leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või on leitav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud;
  3) lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) kulu omafinantseeringu osas tasumist tõendav dokument, kui toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 alusel;
  7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
  8) ettemakse korral kulude tasumise prognoos või ettemakse arve ning garantii, mis vastab ühendmääruse §-s 20 toodud tingimustele;
  9) garantii dokument, laenuleping ja liisinguleping.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuses täiendada eelmises lõikes nõutud dokumentide loetelu.

  (6) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected].

  (7) Maksetaotlus esitatakse vähemalt üks kord kvartalis, kui eelmisest maksetaotluse esitamisest arvates on kulu tekkinud.

  (8) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul maksetaotluse, sealhulgas ettemakse kasutamise aruande ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. Puuduste korral määrab rakendusüksus toetuse saajale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste kõrvaldamiseks.

  (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 toodud juhul.

  (10) Riigiabi ettemakse maksetaotlust menetleb rakendusüksus ühendmääruse § 12 lõikes 1 toodud tähtaja jooksul.

  (11) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lugenud projekti tegevused elluviiduks.

§ 25.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetust nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 26.   Vaiete menetlemine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. Vaide lahendab rakendusüksus haldusemenetluse seaduses sätestatud korras.

  (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt.

Lisa 1 Vormid 1–3

Lisa 2 Juhendmaterjal veekogude seisundi parandamise eelprojekti koostamiseks