Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded1
Vastu võetud 10.07.2017 nr 53
Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 39 lõike 3, § 422 lõike 2 ja § 423 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded, arvestuses kajastatavate andmete loetelu ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded.
(2) Selles määruses sätestatud katseloomade hooldamise ja pidamise nõuetest võib loomkatseprojekti loakomisjon teha konkreetse loomkatseprojekti suhtes erandeid teaduslikel või katseloomade heaolu või tervisega seotud põhjustel, määrates loomakaitseseaduse § 45 lõike 2 kohaselt antud loomkatseprojekti loas loomkatse läbiviimise tingimused.
2. peatükk Üldnõuded ehitistele ja ruumidele ning vahenditele ja seadmetele
§ 2. Katseloomade pidamise ehitis ja ruum
(1) Katseloomade pidamise ehitise ja ruumi konstruktsioon ja ekspluatatsioon peavad olema sellised, et oleks tagatud nendes peetavate loomade füsioloogilisi ja etoloogilisi vajadusi arvesse võttev võimalikult mitmekesine keskkond ning välditud loomade põgenemine ning kõrvalise isiku ja looma sissepääs.
(2) Katseloomade pidamise ehitis ja ruum peavad olema materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik, ning need projekteeritakse ja ehitatakse nii, et need ei põhjusta katseloomale vigastusi.
(3) Kui katseloomade pidamise ehitis või ruum ei ole mõeldud ühekordseks kasutamiseks, valmistatakse see puhastamist ja mikroorganismide eemaldamist või hävitamist taluvast materjalist.
(4) Katseloomade pidamise ruumi põrand ja seinad peavad olema kaetud kergesti puhastatava materjaliga, mis ei ole katseloomale kahjulik ega põhjusta temale vigastusi ning on loomade ja puhastamise suhtes vastupidav.
(5) Katseloomade pidamise ruumi põrand kohandatakse katselooma liigile ja vanusele vastavaks ning projekteeritakse nii, et see hõlbustab väljaheidete kõrvaldamist. Vajaduse korral peavad põrandas olema vedeliku äravooluavad.
(6) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peab olema kohane ruum või eraldatud puur vastuvõetud katselooma profülaktilisse karantiini paigutamiseks ja haige või vigastatud katselooma eraldamiseks teistest katseloomadest.
(7) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes koostatakse ruumide korrapärase ja tõhusa puhastamise kava ning tagatakse rahuldav hügieenitase.
§ 3. Katseloomade pidamiseks kasutatavad vahendid ja seadmed
(1) Katseloomade pidamiseks kasutatavate vahendite ja seadmete konstruktsioon ja ekspluatatsioon peavad olema sellised, et oleks tagatud peetavate loomade füsioloogilisi ja etoloogilisi vajadusi arvesse võttev võimalikult mitmekesine keskkond.
(2) Katseloomade pidamise vahendid ja seadmed, millega katseloom kokku puutub, peavad olema kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist, mis ei ole katseloomale kahjulik. Seadmed peavad ruumis paiknema ja olema kaitstud nii, et loom ei saaks ennast vigastada ega seadmeid lõhkuda.
(3) Kõik katselooma tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud automaatsed ja mehaanilised seadmed kontrollitakse vähemalt üks kord päevas üle ning sellekohased andmed dokumenteeritakse. Rikke avastamise korral kõrvaldatakse see viivitamata. Kuni rikke kõrvaldamiseni võetakse meetmed katselooma tervise ja heaolu tagamiseks.
(4) Katseloomade pidamise ehitise puuduste ja seadmete rikete vältimiseks ning nende kõrvaldamiseks koostatakse ettevõttes plaan.
§ 4. Katseruumid ning vahendid ja seadmed
(1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peab olema vajaduse korral üldkatseruum juhuks, kui loomkatse või vaatluse tegemine katseloomade pidamise ruumis ei ole soovitatav. Erikatseruum peab olema juhul, kui viiakse läbi nakkusohtu põhjustavat loomkatset või muud loomkatset, milleks on vaja eritingimusi.
(2) Kirurgilise loomkatse läbiviimise korral peab ettevõttes olema vähemalt üks eraldatud operatsiooniruum, mis on varustatud vajalike seadmetega loomkatsete läbiviimiseks aseptilistes tingimustes, ning ruum katseloomadele operatsioonijärgseks taastumiseks.
(3) Vahendid ja seadmed peavad olema kohased ettevõttes kasutatavate loomadega loomkatsete läbiviimiseks. Vahendite ja seadmete kavandamine, konstruktsioon ja toimimine peavad tagama loomkatse tõhususe, mille puhul arvestatava tulemuseni jõudmiseks kasutatakse võimalikult vähe katseloomi ja põhjustatakse katseloomadele võimalikult vähe valu, kannatusi või vigastusi.
(4) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad olema vajaduse korral vähemalt sellised laboriseadmed, millega on võimalik teha lihtsaid diagnostilisi katseid ja post mortem uuringuid ning võtta proove mujal tehtavate ulatuslikumate laboratoorsete uuringute jaoks.
§ 5. Teenindusruumid
(1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peab olema kohane ning kahjurite ja putukate eest kaitstud laoruum sööda ja allapanu säilitamiseks. Laoruumi planeering, kasutamine ja hooldus peab olema selline, et tagatud on sööda ja allapanu kvaliteedi säilimine. Aineid, mis võivad olla saastunud või kujutada endast ohtu loomadele või personalile, säilitatakse eraldi ruumis.
(2) Puhastus- ja pesuruumid peavad olema piisavalt suured, et mahutada kasutatud seadmetelt mikroorganismide eemaldamiseks või hävitamiseks ja seadmete puhastamiseks vajalikku sisseseadet. Et vältida puhastatud seadmete saastumist, ei tohi puhtad ja määrdunud seadmed puhastamise ajal omavahel kokku puutuda.
(3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes korraldatakse loomarümpade ja loomsete jäätmete hügieeniline ladustamine ja ohutu kõrvaldamine.
3. peatükk Nõuded katseloomade pidamise ruumide mikrokliimale
§ 6. Ventilatsioon ja temperatuur
(1) Katseloomade pidamise ruumi temperatuur ja õhuniiskus peavad olema sobivad selles ruumis peetava looma liigile ja eale.
(2) Katseloomade pidamise ruumi temperatuuri reguleerimisel arvestatakse katselooma termoregulatsiooni võimalike muutustega, mis võivad olla tingitud looma füsioloogilisest seisundist või loomkatse mõjust.
(3) Sisetemperatuuri kontrollimiseks peab katseloomade pidamise ruumis olema nähtaval kohal termomeeter. Temperatuuri mõõdetakse ja dokumenteeritakse iga päev.
(4) Katseloomade pidamise ruumis peavad olema loomaliigile sobiv soojustus ning kütte- ja ventilatsioonisüsteem, mis tagavad, et õhuringlus, tolmusisaldus ja gaaside kontsentratsioon püsib tasemel, mis ei kahjusta selles ruumis peetava looma tervist. Ventilatsioonisüsteem peab varustama ruumi värske õhuga ning kõrvaldama lõhnad, mürgised gaasid, tolmu ja haigustekitajad, tekitamata seejuures katseloomale kahjulikku tuuletõmbust.
(5) Kütte- ja ventilatsioonisüsteem peab olema varustatud kontrollseadmete ja alarmsüsteemiga. Kui mikrokliima reguleerimine ja tagamine sõltub elektri- või mehaanilistest seadmetest, paigaldatakse tagavarageneraator või muu tagavarasüsteem, et säilitada katselooma jaoks elutähtsa süsteemi tegevus ja avariivalgustus ning alarmsüsteemi toimimine elektririkke või -katkestuse või muu rikke korral. Hädaolukorras tegutsemise juhised paigutatakse nähtavale kohale.
(6) Katselooma ei sunnita minema väliskeskkonda ilmastikutingimuste korral, mis võivad põhjustada loomale stressi.
§ 7. Valgustus
(1) Katseloomade pidamise ruumis peab olema loomulik või kunstlik valgustus, mis vastab katselooma bioloogilistele vajadustele ning tagab rahuldava töökeskkonna katseloomade pidamisega tegelevatele isikutele. Valgustus peab vastama loomakasvatusest ja loomade jälgimisest tulenevatele vajadustele.
(2) Kunstliku valgustuse korral peab olema võimalik reguleerida valguse intensiivsust ning valguse ja pimeduse vaheldumist.
(3) Albinootilise katselooma pidamise korral tuleb arvesse võtta tema valgustundlikkust.
(4) Igale katselooma liigile tagatakse sobivad korrapärased valgustusperioodid ja sobiv valguse intensiivsus.
§ 8. Müra
(1) Müra, sealhulgas ultraheli tase, ei tohi kahjustada katselooma heaolu. Katseloomade pidamise ning üld- ja erikatseruumis hoidutakse müra tekitamisest, et vältida katselooma käitumis- ja füsioloogiahäireid.
(2) Alarmsüsteem peab toimima katselooma võimalikult vähe häirival viisil. Võimaluse korral paigaldatakse selline alarmsüsteem, mis on kuuldav inimesele, kuid mille tekitatav müra jääb loomade tundlikust kuuldepiirkonnast välja.
(3) Katseloomade pidamise ruumis kasutatakse vajaduse korral müraisolatsioonimaterjale.
4. peatükk Nõuded katseloomade pidamisele
§ 9. Katselooma tervis ja heaolu
(1) Katselooma pidamisega vahetult tegelev isik kontrollib vähemalt üks kord päevas looma heaolu ja terviseseisundit ning dokumenteerib sellekohased andmed.
(2) Haigestunud või vigastatud katseloom peab saama vajalikku ravi, kui see ei ole vastuolus loomkatse eesmärgiga. Veterinaarabi andmiseks kutsub loomapidaja viivitamata veterinaararsti. Vajadusel eraldatakse haige või vigastatud katseloom teistest loomadest.
(3) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes koostatakse katseloomade terviseseisundi tagamise strateegia, mis kaitseb loomade heaolu ja vastab teaduslikele nõuetele.
(4) Katseloomade terviseseisundi tagamise strateegia hõlmab korrapärast katseloomade tervisliku seisundi jälgimist, mikrobioloogilise olukorra jälgimisprogrammi ja haiguspuhangutele reageerimise kava ning määrab kindlaks katseloomade tervisenäitajad ja menetlused ettevõttesse uute katseloomade vastuvõtmiseks.
§ 10. Katseloomade söötmine
(1) Katseloomale võimaldatakse füsioloogilisi ja etoloogilisi vajadusi rahuldav, sobiva vormi ja koostisega ohutu sööt ning sööda andmine ja vaba juurdepääs söödale.
(2) Söötmiskoht peab olema piisavalt suur, et vähendada katseloomadevahelist konkurentsi sööda juurde pääsemisel.
(3) Katseloomade sööda keemilise, füüsilise ja mikrobioloogilise saastumise minimeerimiseks võtavad ettevõtted tooraine valimisel, sööda tootmisel, valmistamisel ja etteandmisel vajalikud meetmed.
(4) Katseloomade sööda pakendamisel, vedamisel ja ladustamisel välditakse selle saastumist, riknemist ja hävimist.
(5) Söötmise vahendeid ja seadmeid puhastatakse korrapäraselt ning vajaduse korral desinfitseeritakse.
§ 11. Katseloomade jootmine
(1) Katseloomale võimaldatakse pidev takistusteta juurdepääs puhtale joogiveele.
(2) Automaatse jootmissüsteemi kasutamise korral kontrollitakse, hooldatakse ja puhastatakse seda korrapäraselt ning joogivee kvaliteedi tagamiseks kontrollitakse bakterioloogiliselt.
(3) Kõva kattega augustamata põhjaga puuri puhul hoolitsetakse selle eest, et jootmisel ei tekiks üleujutusi.
(4) Akvaariumi ja mahuti veevarustuse kohandamine nähakse ette vastavalt iga kala-, kahepaikse- ja roomajaliigi vajadustele ja taluvusele.
§ 12. Looduses vabalt elava looma kasutamine katseloomana
(1) Enne looduses vabalt elava looma kinnipüüdmist ja katseloomana kasutamist kavandatakse looma kohanemist, karantiini paigutamist, pidamist, hooldamist ja kasutamist ning tema suhtes võetakse asjakohased kavandatud meetmed. Vajaduse korral nähakse pärast loomkatse lõppemist ette looma sobivasse elukeskkonda tagasiviimine kooskõlas looduskaitseseadusega.
(2) Looduses vabalt elava looma katseloomana kasutamise korral peavad looma püüdmise kohas olema asjaomasele liigile sobivaks kujundatud veokonteinerid ja -vahendid.
§ 13. Katselooma uude elukohta paigutamise ja elukeskkonda tagasiviimise kavad
(1) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes, millest kavatsetakse katseloom sobivasse uude elukohta paigutada loomakaitseseaduse § 43 lõike 7 kohaselt, koostatakse katselooma uude elukohta paigutamise kava, mis aitab tagada uude elukohta paigutatava looma sotsialiseerumise.
(2) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes, millest kavatsetakse katseloomana kasutatud looduses vabalt elavat looma sobivasse elukeskkonda tagasi viia loomakaitseseaduse § 43 lõike 7 kohaselt, koostatakse enne looma elukeskkonda tagasiviimist vajaduse korral rehabiliteerimiskava.
§ 14. Katseloomade pidamine ja kohtlemine
(1) Katseloomi, välja arvatud loomupäraselt üksildase eluviisiga loomi, peetakse üksteisega sobivatest isenditest koosnevate püsivate rühmadena.
(2) Juhul kui loomakaitseseaduse § 45 lõike 2 kohaselt antud loomkatseprojekti loas määratud tingimustel on teaduslikel, loomade heaolu või loomade tervisega seotud põhjustel lubatud katselooma üksikult pidada, on üksikult pidamise aeg võimalikult lühike ning sel ajal säilitatakse looma nägemis-, kuulmis-, haistmis- või kompamiskontakt teiste loomadega.
(3) Uue katselooma toomine või katselooma uuestitoomine väljakujunenud rühma toimub hoolika järelevalve all, et ära hoida kokkusobimatusest tulenevaid probleeme ja sotsiaalsete suhete häirimist.
(4) Samas ruumis ei peeta omavahel sobimatuid liike, näiteks rööv- ja saakloomi või loomi, kes vajavad erinevat mikrokliimat. Röövloomad ja saakloomad hoitakse üksteise nägemis-, haistmis- ja kuuldeulatusest väljas.
(5) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes koostatakse kohanemis- ja treeningkavad, mis sobivad katseloomadele ning loomkatseprojektiga hõlmatud loomkatsete ja loomkatseprojekti kestusega.
§ 15. Katseloomade magamis- ja puhkekohad
(1) Katseloomale tagatakse tema liigile sobiv allapanu või sobiv magamisase, sealhulgas pesamaterjal ja -koht aretusloomale. Magamiskoht hoitakse puhas ja kuiv.
(2) Katselooma liigile sobivas pidamise ruumis peab katseloomal olema kindel ja mugav puhkekoht.
§ 16. Katseloomade keskkonna mitmekesistamine
(1) Katseloomale võimaldatakse piisavalt mitmekesine ruum, kus ta saab väljendada oma normaalseid käitumisharjumusi. Stressist tuleneva käitumise vähendamiseks võimaldatakse loomal oma keskkonna üle teatud määral ise otsuseid ja valikuid teha.
(2) Katseloomade puhul kasutatakse asjakohaseid keskkonna mitmekesistamise meetodeid, mis suurendavad loomadele võimaldatavate tegevuste valikut ja täiustavad toimetulekuks vajalikke tegevusi, sealhulgas vastavalt katselooma liigile liikumine, toiduotsimine ning manipulatiiv- ja kognitiivtegevused.
(3) Katseloomade pidamise ruumi keskkonna mitmekesisus kohandatakse vastavalt selles peetava looma liigispetsiifilistele ja individuaalsetele vajadustele.
(4) Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes koostatakse katseloomade keskkonna mitmekesistamise strateegia, mida vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse.
§ 17. Ahviliste kasvatamise strateegia
Katseloomade kasvatamise ettevõttes, kus kasvatatakse ahvilisi, koostatakse strateegia selliste katseloomade osakaalu suurendamiseks, kes on vangistuses kasvanud ahviliste järglased.
5. peatükk Katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded
§ 18. Arvestuse pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peetakse arvestust katseloomade üle. Arvestuses kajastatakse vähemalt järgmised andmed:
1) kasvatatud, soetatud, tarnitud, loomkatses kasutatud, elukeskkonda tagasiviidud või uude elukohta paigutatud katseloomade arv ja liik;
2) katselooma päritolu, sealhulgas asjaolu, kas ta on kasvatatud loomkatses kasutamiseks;
3) katselooma soetamise, tarnimise, elukeskkonda tagasiviimise või uude elukohta paigutamise kuupäev;
4) selle katseloomade kasvatamise või katseloomadega varustamise ettevõtte asukoht ja aadress ning ettevõtte tegevusloa number, millest katseloomad hangiti;
5) katselooma vastuvõtja nimi ja aadress;
6) ettevõttes surnud või hukatud katseloomade arv ja liik, surma põhjus, kui see on teada, ning surma kuupäev;
7) katseloomade kasutamise ettevõtte puhul katseloomadega läbi viidud loomkatseprojektid, loomkatseprojekti eest vastutavad isikute ning loomkatseprojekti kaasatud isikute nimed.
§ 19. Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes koerte, kasside ja ahviliste üle arvestuse pidamine
(1) Katseloomadena kasutatavate koerte, kasside ja ahviliste kohta säilitatakse katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes vähemalt järgmine teave:
1) identiteet;
2) sünniaeg ja -koht;
3) katselooma päritolu, sealhulgas asjaolu, kas ta on kasvatatud loomkatses kasutamiseks;
4) ahvilise puhul asjaolu, kas ta on vangistuses kasvanud looma järglane.
(2) Koera, kassi ja ahvilise kohta loomakaitseseaduse § 423 lõike 4 kohaselt loodud isiklikku toimikusse kantakse andmed looma paljundamise ja veterinaarsete menetluste kohta ning sotsiaalsed andmed. Samuti kantakse nimetatud toimikusse andmed loomkatseprojektide kohta, milles looma on kasutatud.
(3) Katselooma uude elukohta paigutamise korral antakse loomaga kaasa lõikes 2 nimetatud toimikus olevad andmed veterinaarsete menetluste kohta ning sotsiaalsed andmed.
6. peatükk Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded
§ 20. Loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded
Katseloomade kasvatamisega, katseloomadega varustamisega või katseloomade kasutamisega tegeleva isiku loomakaitseseaduse § 422 lõike 1 kohaselt moodustatud loomade heaolu üksus täidab järgmisi ülesandeid:
1) nõustab katseloomaga vahetult tegelevat isikut looma soetamise, pidamise, hooldamise ja kasutamise küsimustes;
2) nõustab loomkatseprojekti kavandajat, loomkatseprojekti eest vastutavat isikut ja loomkatseprojekti kaasatud isikut loomkatse asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude kohaldamisel ning teavitab neid selle nõude kohaldamisega seotud teaduse ja tehnika arengust;
3) sätestab ettevõttes peetavate või kasutatavate katseloomade heaoluga seotud sisemised tööprotsessid ja vaatab need läbi;
4) teeb loomkatseprojekti loa taotluse esmase hindamise ning jälgib loomkatseprojekti arengut ja tulemusi, võttes arvesse loomkatse mõju kasutatud katseloomadele ja määrates kindlaks asjaolud, mis aitavad kaasa asendamise, vähendamise ja täiustamise nõude täitmisele, ning andes nende asjaolude kohta nõuandeid;
5) hindab loomkatse protokollide alusel loomale loomkatsega põhjustatud valu, stressi ja püsivate kahjustuste tegelikku raskusastet;
6) nõustab ettevõtet looma uude elukohta paigutamise kavade koostamisel.
§ 21. Loomade heaolu üksuse dokumendid
Loomade heaolu üksuse antud nõuanded ning nendega seotud otsused dokumenteeritakse. Dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat koostamise päevast arvates.
7. peatükk Katseloomade pidamisel kohaldatavad ruuminõuded
§ 22. Väikeste näriliste, küülikute ja tuhkrute pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
(1) Hiirte, rottide, liivahiirte, hamstrite ja merisigade pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) III lisa B-osa punktis 1 sätestatud nõuetele.
(2) Küülikute pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 2 sätestatud nõuetele.
(3) Tuhkrute pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 5 sätestatud nõuetele.
§ 23. Kasside pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
Kasside pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 3 sätestatud nõuetele.
§ 24. Koerte pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
Koerte pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 4 sätestatud nõuetele.
§ 25. Ahviliste pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
(1) Ahviliste pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 6 sätestatud nõuetele.
(2) Brahhiatsiooni kasutava ahvi puur peab olema vähemalt nii kõrge, et ahv saaks laes paikneval puul vabalt kiikuda, ilma et jalad puuri põrandale ulatuksid. Vajaduse korral paigaldatakse puuri turnimispuu, et ahv saaks kasutada puuri ülaosa.
§ 26. Põllumajandusloomade pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
(1) Põllumajandusloomade pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 7 sätestatud nõuetele.
(2) Loomapidamisettevõtte tingimustes uuringu eesmärgist lähtuvalt põllumajanduslooma katseloomana kasutamise korral järgitakse põllumajandusloomade pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõudeid.
§ 27. Lindude pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamisega tegelevas ettevõtetes
(1) Lindude pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 8 sätestatud nõuetele.
(2) Nippel- ja kaussjooturi kasutamise korral peab igal linnul olema juurdepääs kahele jooturile.
(3) Puuris peavad olema õrred ja üksikpuuris peetaval linnul peab olema võimalus näha teisi linde.
§ 28. Kahepaiksete ja roomajate pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
(1) Kahepaiksete pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 9 sätestatud nõuetele.
(2) Roomajate pidamise koha mõõtmed katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 10 sätestatud nõuetele.
§ 29. Kalade pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes
Kalade pidamine katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetes peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL III lisa B-osa punktis 11 sätestatud nõuetele.
8. peatükk Lõppsätted
§ 30. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. augustil 2017. a.
§ 31. Määruse kehtetuks tunnistamine
Põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määrus nr 92 „Katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavad nõuded, sealhulgas katseloomade üle arvestuse pidamise täpsemad nõuded ja loomade heaolu üksuse täpsemad ülesanded” tunnistatakse kehtetuks.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79).
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Illar Lemetti
Kantsler
Facebook
Twitter