Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumajandusministri määruste muutmine

Vastu võetud 10.07.2017 nr 54

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 18¹ lõike 2, § 41⁴ lõike 7, § 43¹ lõike 3, § 44 lõike 3, § 45 lõike 3 ja § 47 lõike 3 alusel.

§ 1.   Põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 94 „Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi ning katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid” muutmine

Põllumajandusministri 27. detsembri 2012. a määruse nr 94 „Loomkatse raskusastmete määratlused ja loomkatse liigitamise täpsemad nõuded raskusastmete järgi ning katselooma hukkamise nõuded ja hukkamise meetodid” § 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi võetakse arvesse kõik katselooma ellu sekkumised või katselooma mõjutamised selle loomkatse käigus ning liigitamine põhineb kõige raskemal mõjul, mida katseloom tõenäoliselt kogeb pärast kõigi asjakohaste täiustamistehnoloogiate rakendamist.

(2) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi arvestatakse loomkatse liiki ja järgmisi loomkatse liigiga seotud asjaolusid, mida kaalutakse iga katselooma puhul eraldi:
1) katselooma mõjutamise viis ja kohtlemine;
2) loomkatse kõigi osade põhjustatud valu, stressi ja püsivate kahjustuste laad, tugevus, kestus ja sagedus ning rakendatava tehnika mitmekesisus;
3) loomkatse käigus kogetavad kumulatiivsed kannatused;
4) katselooma loomuliku käitumise takistamine, sealhulgas loomakaitseseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade kasutamise ettevõtetele esitatavatest katseloomade hooldamise ja pidamise nõuetest loomkatseprojekti loas määratud tingimustel tehtud erandid.

(3) Loomkatse liigitamisel raskusastmete järgi arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) VIII lisa III jaos esitatud näiteid raskusastmetesse liigitatud loomkatsete kohta, mille liigitamisel on võetud aluseks vaid loomkatse liigiga seotud asjaolud. Nimetatud näited aitavad anda esialgset hinnangut, missugune on liigitatava loomkatse kõige kohasem raskusaste.

(4) Loomkatse lõplikuks liigitamiseks raskusastmete järgi arvestatakse lisaks lõigetes 1–3 sätestatule ka järgmisi asjaolusid, mida kaalutakse iga katselooma puhul eraldi:
1) katselooma liigi tüüp ja genotüüp;
2) katselooma küpsus, vanus ja sugu;
3) katselooma treeningkogemus seoses loomkatsega;
4) eelmise loomkatse tegelik raskusaste katselooma korduva kasutamise korral;
5) valu, kannatuste ja stressi vähendamise või kõrvaldamise meetodid, sealhulgas hooldamis- ja pidamistingimuste täiustamine;
6) humaansete lõpp-punktide kasutamine.”.

§ 2.  Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” muutmine

Põllumajandusministri 14. jaanuari 2013. a määruse nr 3 „Loomkatseprojekti loakomisjoni moodustamise kord ja töökord, loomkatseprojekti loataotluse ja loomkatse protokolli vormid” § 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Komisjon juhindub oma otsuste tegemisel muu hulgas Euroopa Komisjoni moodustatud eksperdirühma väljatöötatud loomkatseprojekti hindamist ja tagasiulatuvat hindamist käsitlevast töödokumendist, mis kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL rakendamise eest vastutavate riiklike pädevate asutuste kohtumisel 18.–19. septembril 2013. a ja mille Maaeluministeerium avaldab oma veebilehel.”.

§ 3.  Põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määruse nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta” muutmine

Põllumajandusministri 7. märtsi 2013. a määrust nr 22 „Täpsemad nõuded katseloomade hooldamise ja hukkamise, loomkatse läbiviimise ning loomkatseprojekti kavandamise koolituse programmi ja koolitusel käsitletavate teemade kohta” muudetakse järgmiselt:

1) paragrahvi 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) katseloomade hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel kasutamise eetilised aspektid, sealhulgas eetika inimese ja looma vahelistes suhetes, elu tegelik väärtus ning loomade teaduslikel eesmärkidel kasutamise poolt- ja vastuargumendid;”;

2) paragrahvi 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) katseloomade liigiomane käitumine, katseloomade kasvatamine ja nende elukeskkonna mitmekesistamine;”;

3) paragrahvi 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) katseloomade tervishoid ja hügieen;”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) humaansete lõpp-punktide kasutamine.”.