Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eesti keele kui teise keele eksami sooritamise tingimustega põhikooli lõpetamisel

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.07.2020
Avaldamismärge:RT I, 14.07.2020, 18

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses eesti keele kui teise keele eksami sooritamise tingimustega põhikooli lõpetamisel

Vastu võetud 09.07.2020 nr 58

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ja § 366 lõike 4 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6 ja § 31 lõike 11 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruses nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikes 7 asendatakse sõnad „punktid ja hinded” sõnaga „tulemused”;

2) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse punktidega 72–76 järgmises sõnastuses:

„72) kooli õppekavas I kooliastmes ettenähtud ujumistundide arv;
73) läbitud ujumistundide arv I kooliastme lõpuks;
74) grupi suurus;
75) ujumisoskuse tase;
76) ujumisoskust hinnanud treeneri ja juhendaja andmed.”;

3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Enne registri asutamist või registrisse kandmata Eesti territooriumil välja antud kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud õppeasutus või tema õigusjärglane. Välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.”.

§ 2.  Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” § 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele informatsiooni, kas õpilane sooritas B1- või B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami, eksamitöö maksimumpunktid ja õpilase tulemuse punktides ning hinde. B2-taseme eksamiga ühitatud eksami tulemus kantakse hinnetelehele juhul, kui õpilasele on eksamitulemuse alusel väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus.”.

§ 3.  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud B1- või B2-taseme eksamiga.

(12) Kui õpilane on sooritanud B2-tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami ja selle alusel on talle väljastatud eesti keele B2-taseme tunnistus, hinnatakse tulemust hindega „väga hea”. Kui õpilane sooritas küll eesti keele B2-taseme eksamiga ühitatud eksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemust.”;

2) paragrahvi 23 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse C1-taseme tunnistus, ei pea sooritama eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit.”;

4) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) 2020/2021. õppeaastal ei pea eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksamit sooritama õpilane, kellele on vastavalt keeleseadusele väljastatud vähemalt B2-tasemel eesti keele oskuse tunnistus.”.

Jüri Ratas
Peaminister

Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json