Teksti suurus:

Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine

Sisukord

Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine - sisukord
Väljaandja:Tervise- ja tööminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.08.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 14.08.2015, 22

Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine

Vastu võetud 12.08.2015 nr 36

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused” (edaspidi meetme tegevus) toetuse andmise tingimused.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

 (1) Esmatasandi tervisekeskus (edaspidi tervisekeskus) on taristu, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu ja toetavaid teenuseid vähemalt järgmises ulatuses:
 1) üldarstiabiteenust vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule;
 2) üldarstiabiteenust vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel;
 3) iseseisva õendusabi ambulatoorset teenust vähemalt koduõendusteenusena;
 4) iseseisva ämmaemandusabiteenust ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenusena;
 5) eriarstiabi ambulatoorset teenust vähemalt taastusravi füsioteraapia komponendi mahus ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses (välja arvatud füsioteraapia basseinis).

 (2) Tervisekeskuse teine tegevuskoht on tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ega samas haldusüksuses ja kus on tagatud igapäevaselt pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ning muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt tervisekeskuse teenuste osutamise alustamisel.

 (3) Eelleping on kokkulepe, millega taotleja kohustub tervishoiuteenuse osutajal või muu esmatasandi teenuse osutajal võimaldama kasutada tervisekeskuses teenuse osutamiseks sobivaid ruume ning tervishoiuteenuse osutaja ja muu esmatasandi teenuse osutaja kohustub osutama tervisekeskuses käesoleva määruse § 2 lõigetes 4–6 loetletud teenuseid.

 (4) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused on:
 1) üldarstiabiteenus;
 2) koduõendusteenus;
 3) ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenus;
 4) füsioteraapiateenus.

 (5) Esmatasandi tervishoiu teisesed teenused on:
 1) apteegiteenus;
 2) hambaraviteenus;
 3) psühholoogilise nõustamise või vaimse tervise õe teenus;
 4) töötervishoiuteenus;
 5) sotsiaalnõustamise teenus;
 6) koolitervishoiuteenus.

 (6) Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused on:
 1) Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava” nimetatud haigla (edaspidi haiglavõrgu arengukava haigla) ambulatoorne eriarstiabiteenus sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal;
 2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmise teenus;
 3) rehabilitatsiooniteenus.

 (7) Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused ja tervisekeskuste paiknemine on sätestatud käesoleva määruse lisas 1.

 (8) Tervisekeskuse teeninduspiirkond on käesoleva määruse tähenduses tervisekeskusesse koondunud tervishoiuteenuse osutajate teeninduspiirkonnad kokku arvestatult.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuse väljundinäitaja

 (1) Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga 2014–2020”, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” (edaspidi RTA) rakendusplaani ning „Eesti tervishoiu arengusuundadega aastani 2020” on toetuse andmise eesmärgiks tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, milleks toetatakse esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi tervishoiu teenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.

 (2) Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

  Meetme rakendusasutus on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium (edaspidi rakendusüksus).

§ 5.  Vaiete menetleja

  Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, toetuse osakaal ja riigiabi 

§ 6.  Toetatavad tegevused ja toetuse taotleja

 (1) Meetme tegevusest toetatakse käesoleva määruse § 2 lõigetes 4 ja 6 ning lõike 5 punktides 3 ja 5 loetletud teenuste osutamiseks loodava tervisekeskuse ehitamise või rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist.

 (2) Toetuse taotlejaks on:
 1) kohaliku omavalitsuse üksus;
 2) üldarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja;
 3) haiglavõrgu arengukavasse kuuluv eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja;
 4) eriarstiabi teenuse osutamise tegevusloa omaja, kellega koos samal taristul või kellele kuuluval taristul osutab tervishoiuteenust üldarstiabi osutaja.

 (3) Lõike 2 punktis 4 nimetatud eriarstiabi teenuse osutamise tegevusluba peab olema välja antud mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2014. a.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

 (2) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud osakaalule ja toetuse taotluse rahuldamise otsusele:
 1) projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas tasuvus- ja teostatavusanalüüsi, finantsanalüüsi, maakorraldustoimingute ning keskkonnamõjude hindamise tegemine;
 2) kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest;
 3) detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;
 4) riigihangete tegemine;
 5) ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis;
 6) ehitustööde tegemine;
 7) ehitise ekspertiis;
 8) ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine;
 9) toetuse kasutamisest teavitamine;
 10) projektijuhtimine;
 11) väliskeskkonna rajamise kulud;
 12) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine.

 (3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (4) Käesoleva määruse § 2 lõike 5 punktides 3 ja 5 ja § 2 lõikes 6 nimetatud teenuste osutamiseks ruumide ehitamine on abikõlblik kuni 20% ruumide pinna üldmahust, millest § 2 lõike 6 punktis 1 nimetatud ruumide ehitamine on abikõlblik kuni 10% ruumide pinna üldmahust tingimusel, et ambulatoorne eriarstiabi teenuse osutamine sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal on toetuse taotluse esitamise hetkel kinnitatud haiglavõrgu arengukava haigla funktsionaalse arengukava I etapiga.

 (5) Ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete hankimine ja paigaldamine on abikõlblik kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest, kui nende kasutamine on vajalik esmatasandi tervishoiuteenuste osutamiseks.

§ 8.  Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2014. a kuni 31. august 2023. a.

 (2) Enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks võib toetuse taotluse rahuldamise otsuses toetuse taotleja taotluse alusel ette näha taotluse esitamise kuupäevast varasema abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2014. a.

 (3) Riigiabi andmise puhul lähtutakse käesoleva määruse § 10 lõigetest 3–5.

§ 9.  Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja piirsumma

 (1) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 75%.

 (2) Toetuse osakaalu ja piirsumma määramisel lähtutakse muuhulgas Euroopa Komisjoni riigiabi õigusaktides sätestatud piirmääradest.

 (3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas.

 (4) Toetuse määramisel arvestab rakendusüksus abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 2 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika.

 (5) Taotletava toetuse maksimaalne summa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.

§ 10.  Riigiabi

 (1) Juhul kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.

 (2) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, siis kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” tingimusi.

 (3) Rakendusasutus vaatab läbi kõik investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks.

 (4) Riigiabi andmisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti ettevalmistavate tegevustega võib alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist.

 (5) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne, kui riigiabi andmisega seotud küsimused on lahendatud.

3. peatükk Investeeringute kava koostamise ja muutmise kord 

§ 11.  Investeeringute kava

 (1) Investeeringute kava koosneb projektide nimekirjast. Investeeringute kavas nimetatakse andmed iga projekti kohta vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatule.

 (2) Projekti rakendamine loetakse alanuks toetuse saaja määratud esimese abikõlbliku toetatava tegevuse alustamisega.

§ 12.  Taotluse esitamine investeeringute kava koostamiseks

 (1) Investeeringute kava koostamise algatamisest teavitab rakendusasutus maakonnalehtede, vähemalt kahe üleriigilise päevalehe ja rakendusasutuse veebilehe kaudu.

 (2) Toetuse taotleja esitab 75 tööpäeva jooksul investeeringute kava koostamise algatamisest taotluse määruse lisas 3 esitatud vormil ning sinna juurde kuuluvad tasuvus- ja teostatavusanalüüsi ning finantsanalüüsi ja sõlmitud eellepingud ühes eksemplaris digitaalselt allkirjastatuna.

 (3) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 4–6 nimetatud teenuste osutamiseks vähemalt kümne aasta jooksul, mida taotleja ise ei osuta, peab taotleja esitama eellepinguid teenust osutavate juriidiliste isikutega vähemalt 2/3 ulatuses teenuste osutamise katmiseks kavandatud teenuste koguarvust. Eellepingutega või taotleja enda poolt osutatuna peab olema kaetud üldarstiabiteenuse osutamine vähemalt kolme nimistuga perearsti poolt vähemalt 4500 isikule või vähemalt kuue nimistuga perearsti poolt vähemalt 9000 isikule, kui tervisekeskus asub Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas või Kohtla-Järvel.

 (4) Rakendusasutus kontrollib, kas taotlus vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 nimetatud nõuetele ning kas taotluses esitatud nimistuga perearstide loetelu kattub teistes projektides esitatuga. Kui taotluses esineb puudusi, siis teavitab rakendusasutus taotlejat puudustest kirjalikult ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi ja lisadokumente esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi talle antud tähtaja jooksul, siis taotlust ei hinnata.

§ 13.  Projekti kvalifitseerimistingimused

 (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
 1) projekt panustab käesoleva määruse §-s 3 kirjeldatud eesmärkide täitmisesse;
 2) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatud toetatavate tegevustega;
 3) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
 4) projekt on vajalik tervishoiu arengusuundade tegevuste ja RTA rakendusplaani eesmärkide elluviimiseks;
 5) projekti taotluses esitatud tervisekeskusesse ehitatavad ruumid peavad olema vastavuses valdkonna ministri kinnitatud tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatuga.

 (2) Juhul kui projekt ei vasta ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kvalifitseerimistingimusele, projekti ei hinnata ning seda investeeringute kava eelnõusse ei arvata.

 (3) Kvalifitseerimata jäetud taotluse kohta teeb rakendusasutus toetuse rahuldamata jätmise otsuse ning sellest teavitatakse taotlejat 20 tööpäeva jooksul.

§ 14.  Projektide valikukomisjoni moodustamine

 (1) Rakendusasutus moodustab projektide hindamiseks ja investeeringute kava eelnõu koostamiseks üheksaliikmelise valikukomisjoni, kuhu kuulub kolm Sotsiaalministeeriumi, üks Terviseameti, üks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, üks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaks Rahandusministeeriumi esindajat. Valikukomisjoni esimees on Sotsiaalministeeriumi esindaja. Hindamisse võib kaasata nõuandva rolliga eksperte.

 (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud nõuetele.

 (3) Valikukomisjoni koosolek korraldatakse 60 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

§ 15.  Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja investeeringute kava koostamine

 (1) Projektide taotlusi hinnatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud projektide valikukriteeriumitele.

 (2) Valikukomisjon hindab kvalifitseeritud projektide vastavust järgmistele kriteeriumitele:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
 2) projekti põhjendatus;
 3) projekti kuluefektiivsus;
 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
 5) projekti mõju läbivatele teemadele.

 (3) Valikukomisjon annab projektidele hindepunkte käesoleva määruse lisas 4 esitatud hindamislehe alusel. Projekti koondhinne kujuneb erinevate hindamiskriteeriumite järgi saadud hindepunktide liitmisel. Valikukomisjon moodustab projektide koondhinnete alusel projektide nimekirja, kus esimesel kohal on kõrgeima koondhinde saanud projekt.

 (4) Investeeringute kava projektide nimekirja ei arvata projekti, mille punktide summa on väiksem kui 50 või mis ei saa vähemalt ühes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis ühtegi punkti.

 (5) Maakonna paremusjärjestuse alusel arvatakse projektide nimekirja igas maakonnas:
 1) kus on elanike arv alla 10 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga), kõrgeima koondhindega projekt;
 2) kus on elanike arv üle 100 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga), kuni kolm kõrgeima koondhindega projekti;
 3) kus on elanike arv üle 500 000 (Statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2015. a seisuga), kuni neli kõrgeima koondhindega projekti;
 4) mis eeltoodud elanike arvu tingimustele ei vasta, kuni kaks kõrgeima koondhindega projekti.

 (6) Kui ükski investeeringute kavasse arvatud mis tahes maakonna paremusjärjestuse parimatest projektidest ei asu maakonnakeskuses, arvatakse taotlusvooru eelarvest välja mitte enam kui vastava maakonnakeskuse perearsti nimistute arvule vastav summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 24 nimistu kohta. Investeeringute kavasse nimetatakse vastava maakonna parimaid projekte ühe võrra vähem lõikes 5 toodud arvust.

 (7) Kui investeeringute kavasse arvatud maakonna paremusjärjestuse parimate projektide arv on väiksem lõikes 5 toodud arvust, arvatakse taotlusvooru eelarvest välja vastava maakonna perearsti nimistute arvule, millest on maha arvatud investeeringute kavasse arvatud tervisekeskuste projektidega hõlmatud perearstide nimistute arv, vastav summa käesoleva määruse lisas 2 nimetatud summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 24 nimistu kohta. Sätet ei kohaldata juhul, kui maakonna paremusjärjestuse parimate projektide arv on lõikes 5 toodus arvust väiksem ühe võrra ning kohaldatud on lõiget 6.

 (8) Kui meetme tegevuse eelarves on vabu vahendeid, siis maakonna paremusjärjestuse alusel projektide nimekirjast välja jäänud projektid arvatakse investeeringute kava projektide nimekirja koondhinnete üldise paremusjärjestuse alusel.

 (9) Võrdse koondhindega projektide korral on projektide nimekirjas eespool suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral eelistatakse projekti, mille käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

 (10) Projektidest, milles üldarstiabi teenuse osutajad või perearstid on samad, arvatakse projektide nimekirja kõrgema koondhindega projekt. Võrdse koondhindega projektide korral arvatakse nimekirja suurema omafinantseeringu määraga projekt. Võrdse omafinantseeringu määraga projektide korral arvatakse nimekirja projekt, mille käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on kõrgem.

 (11) Investeeringute kavas võib kinnitada lisaprojektide nimekirja, millele antakse toetust juhul, kui langeb ära vajadus toetada varem väljavalitud projekte või kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid.

 (12) Rakendusasutus koostab projektide nimekirja alusel investeeringute kava eelnõu ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 90 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

 (13) Väljavõte valikukomisjoni protokollist asjakohase projekti kohta saadetakse taotlejatele 5 tööpäeva jooksul protokolli allkirjastamisest.

 (14) Kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse kümne tööpäeva jooksul valikukomisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest.

 (15) Otsusest teavitatakse toetuse taotlejat kirjalikult viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist.

§ 16.  Investeeringute kava muutmine

 (1) Investeeringute kava muudetakse vastavalt vajadusele, sealhulgas juhul, kui meetme tegevuse eelarves on kasutamata vahendeid. Investeeringute kava muutmisel toimub taotluste esitamine vastavalt käesoleva määruse §-le 12 ning taotluste hindamine vastavalt käesoleva määruse §-s 15 sätestatule.

 (2) Rakendusasutus algatab investeeringute kava muutmise investeeringute kavast projekti väljaarvamiseks järgmistel põhjustel:
 1) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja või toetuse saaja esitab kirjaliku avalduse projekti elluviimisest loobumisest;
 2) investeeringute kavas nimetatud toetuse taotleja ei esita toetuse taotlust käesoleva määruse § 17 lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks või rakendusüksus ei rahulda toetuse taotlust;
 3) investeeringute kavas nimetatud projekti elluviimine katkestatakse ning toetus nõutakse tagasi perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud korras, arvestades §-s 45 esitatud finantskorrektsioonide aluseid.

 (3) Põhjendatud juhtudel ja vabade vahendite olemasolul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antava toetuse summat suurendada kooskõlas Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-ga 11.

 (4) Investeeringute kava muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus.

4. peatükk Projektide elluviimise ja muutmise tingimused ja kord 

§ 17.  Toetuse taotluse esitamine

 (1) Toetuse taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta. Taotlejad esitavad projekti taotluse rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 5 esitatud vormil, millele on lisatud järgmised dokumendid:
 1) projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüs;
 2) keskkonnamõju hindamisearuanne või keskkonnamõju olulisuse analüüs, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest;
 3) krediidiasutuse kinnitus projekti finantseerimise kohta või toetuse taotleja kirjalik kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta.

 (2) Kui toetuse taotleja taotleb toetust enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva tekkinud kulude katmiseks, tuleb toetuse taotlusele lisada kulude tekkimise aluseks olevate hankelepingute ning korraldatud hangete hankedokumentide koopiad.

 (3) Toetuse taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul Vabariigi Valitsuse korralduse, millega kinnitatakse investeeringute kava, jõustumise kuupäevast arvates.

 (4) Toetuse taotleja esitab taotluse struktuuritoetuse registri kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Juhul kui register ei tööta, esitab toetuse taotleja taotluse rakendusüksusele elektronposti teel või ühes eksemplaris elektroonilisel andmekandjal digitaalselt allkirjastatuna.

 (5) Käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud juhtudel teavitab rakendusasutus investeeringute kava lisaprojektide nimekirjas olevat taotlejat investeeringute kava muutmisest. Taotleja esitab taotluse rakendusüksusele kuue kuu jooksul teavitamise kuupäevast arvates.

§ 18.  Nõuded toetuse taotlejale

 (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja.

 (2) Taotleja peab vastama taotluste menetlemise määruse §-s 2 toodud nõuetele.

 (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1 ja 2.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (5) Toetuse taotleja võib omal vastutusel alustada hangete ettevalmistamist ja läbiviimist enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Riigiabi saaja võib alustada hangete läbiviimist pärast taotluse esitamist rakendusüksusele.

 (6) Toetuse taotleja on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud kohustustele:
 1) vastama toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele;
 2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada kohapealset kontrolli;
 3) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja kohustuste täitmist;
 4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada toetuse taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 19.  Nõuded toetuse taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 loetletud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotlus sisaldab investeeringute kava nimekirjas nimetatud projekti, mis toetab RTA rakenduskava eesmärkide saavutamist;
 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele;
 3) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa investeeringute kavas märgitud toetuse maksimaalset summat ja osakaalu abikõlblikest kuludest;
 4) projekti eelarve on põhjendatud ning tegevuskava teostatav;
 5) projekti ei ole võimalik toetuseta ellu viia.

 (2) Kui taotlus esitatakse struktuuritoetuse registri vahendusel, siis lähtutakse registri andmeväljadest. Kui register ei tööta, täidetakse ja esitatakse rakendusüksusele käesoleva määruse lisas 5 toodud taotluse vorm.

 (3) Taotlus peab sisaldama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

§ 20.  Toetuse taotluse menetlemine

 (1) Kui toetuse taotlus esitatakse rakendusüksusele mittetähtaegselt, jäetakse taotlus vastu võtmata ning rakendusüksus teeb selle kohta perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel otsuse.

 (2) Toetuse taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, tasuvus- ja teostatavusanalüüsile ja riigiabi reeglite rakendamise vajaduse kohta hinnangu andmisest ning toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest kolme tööpäeva jooksul taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, mille võrra pikeneb toetuse taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 21.  Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

 (1) Rakendusüksus kontrollib toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavust.

 (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesoleva määruse §-s 18 sätestatud nõuetele.

 (3) Toetuse taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui see vastab taotluste menetlemise määruse §-s 4 ja käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõuetele.

 (4) Toetuse taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) toetuse taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 19 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) toetuse taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida toetuse taotluses esitatud andmete õigsust või teha kohapealset kontrolli.

§ 22.  Toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine

 (1) Rakendusüksus teeb otsuse toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta 45 tööpäeva jooksul pärast toetuse taotluse saamist või pärast käesoleva määruse § 20 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.

 (2) Rakendusüksus küsib rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti finants- ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsile ning taotluse vastavusele investeeringute kava koostamiseks esitatud taotlusega.

 (3) Rakendusüksus koostab toetuse taotluse rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse eelnõu ja edastab selle rakendusasutusele arvamuse andmiseks.

 (4) Rahuldamisele kuuluvad toetuse taotlused, mille puhul vastavad taotleja ja taotlus neile sätestatud nõuetele ja investeeringute kavale.

 (5) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

 (6) Toetuse taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel ja, kui taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud.

 (7) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

 (8) Taotlejale saadetakse tema toetuse taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui toetuse taotlus on esitatud registri vahendusel, kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 23.  Toetuse taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Rakendusüksus võib toetuse taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 9 sätestatule.

 (2) Toetuse taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Enne toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist peab rakendusüksus vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 1 punktile 1 andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad.

 (4) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsust ei tehta juhul, kui tegemist on riigiabi projektiga ning pole saadud riigiabi andmise luba Euroopa Komisjonilt.

 (5) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, seal hulgas ettemaksetele tekib toetuse saajal pärast otsuses sätestatud kõrvaltingimuse täitmist ja nende täitmise tõendamist.

§ 24.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Toetuse taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse ja rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
 1) kavandatava muudatuse tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus ning seetõttu ei ole võimalik projekti eesmärke saavutada;
 2) kavandatav muudatus ei vasta projekti eesmärkidele või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatavatele tegevustele;
 3) kavandatava muudatuse tulemusel ei ole võimalik projekti tegevusi lõpetada 31. augustiks 2023. a;
 4) projekti eelarve või finantsplaani muutmise tulemusel ületab toetuse osakaal käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud toetuse maksimaalset osakaalu;
 5) meetme tegevuse eelarves puuduvad vahendid.

 (3) Rakendusüksus koostab toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse eelnõu ja edastab rakendusasutusele teadmiseks.

 (4) Rakendusüksus tunnistab toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud alustel.

5. peatükk Toetuse saaja, rakendusüksuse ja rakendusasutuse ning Terviseameti õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja õigused ning kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise toetuse taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, ühtlasi teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise üle vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) informeerib viivitamata kirjalikult rakendusasutust ja rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 3) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
 4) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust, kui investeeringu kasuliku eluea jooksul toote või teenuse hinda tõstetakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse aluseks olnud finantsanalüüsis prognoositust suuremal määral, ilmneb tuluallikas, mida ei ole eelnevalt arvesse võetud, projekt teenib abikõlblikkuse perioodil prognoositust suuremal määral tulu ning koostab rakendusüksuse määratud tähtpäevaks uuendatud finantsanalüüsi;
 5) vähendab projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest;
 6) kohustub tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest esmatasandi tervisekeskuse eesmärgipärase kasutamise käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamiseks vastavalt taotluse rahuldamise otsusele välja arvatud juhul, kui teenuste osutamise lõpetamine on kooskõlastatud rakendusasutusega;
 7) kohustub saama rakendusasutuselt nõusoleku esmatasandi tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks käesoleva sätte punktis 6 nimetatud perioodi jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud käesoleva sätte punktis 6 toodud tingimuste täitmine.

 (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (3) Toetuse saajal on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 2 õigus esitada oma seisukohad enne:
 1) ettekirjutuse tegemist;
 2) toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

 (4) Toetuse saaja on kohustatud seoses hankimisega tagama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

 (5) Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele edastama hankedokumentatsiooni, välja arvatud käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetatud, järgmiselt:
 1) enne hankemenetluse alustamist projekti elluviimisega seotud hankedokumendid viis tööpäeva enne hankemenetluse alustamist;
 2) hankedokumendid ja nende muudatused viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riiklikule riigihangete registrile;
 3) hankekomisjoni otsuste koopiad viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates;
 4) hankelepingu koopia viie tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimisest;
 5) hankelepingu muudatused viie tööpäeva jooksul hankelepingu muutmise kuupäevast arvates.

§ 26.  Rakendusüksuse kohustused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
 1) küsima rakendusasutuselt hinnangut taotluses kirjeldatud projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüsi ja riigiabi olemasolu kohta enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist;
 2) sisestama taotluse (kui e-taotlemine ei olnud võimalik), projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
 4) edastama rakendusasutusele teadmiseks kõik rakendusüksuse otsused, mis puudutavad toetuse taotluse rahuldamist, selle muutmist või tühistamist;
 5) teavitama koheselt rakendusasutust projekti maksumuse suurenemisest läbiviidud hangete tulemusena;
 6) menetlema toetuse vahe- ja lõpparuandeid, esitama aruanded teadmiseks rakendusasutusele;
 7) teostama hankedokumentidele kontrolli, kontrollides hankedokumentatsiooni vastavust toetuse taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hinnates hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
 8) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel;
 9) koostama ja avalikustama rakendusüksuse veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest;
 11) teostama järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu;
 12) teavitama toetuse saajat perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
 14) korraldama korrapäraseid kontrollimisi või tagama nende korraldamise vähemalt iga kolme aasta tagant ülesande andmise akti kehtivusajal ja selle kehtivuse lõppemise järel, kui toetust antakse Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes” alusel;
 15) teostama muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksus on kohustatud teostama projekti hankedokumentide kontrolli alljärgnevalt:
 1) hangete kontrolli teostatakse projekti kõigile liht- ja riigihangetele, mis on seotud lepinguga, mis esitatakse maksetaotluses toetuse väljamaksmise alusena;
 2) rakendusüksus kontrollib riigihangete seaduse järgimist ja teeb riigihangete seaduse eiramise korral finantskorrektsiooni otsuse.

 (3) Rakendusüksus kaasab rakendusasutuse kavandatava riigihanke hankelepingu muudatuse eelnõu kooskõlastamisse juhul, kui esineb vähemalt üks asjaolu alljärgnevast loetelust:
 1) hankelepingu muudatus põhjustab projekti kallinemise ning toetuse saaja soovib toetuse summa suurendamist;
 2) hankelepingu muudatuse tõttu satub ohtu tulemus- ja väljundindikaatorite täitmine;
 3) hankelepingu muudatus põhjustab projekti tähtaja olulise pikenemise.

§ 27.  Rakendusasutuse ning Terviseameti õigused ja kohustused

 (1) Rakendusasutus lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 7 loetletud ülesannetele:
 1) annab rakendusüksusele hinnangu toetuse taotluses kirjeldatud projekti tasuvus- ja teostatavusanalüüsi ja riigiabi suuniste ning taotluse vastavuse investeeringute kavale kohta enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist või selle muutmist;
 2) annab arvamuse rakendusüksuse otsuste eelnõudele, mis puudutavad toetuse taotluse rahuldamist, otsuse muutmist või tühistamist.

 (2) Rakendusasutusel on õigus muuhulgas:
 1) nõuda toetuse saajalt kooskõlastamiseks riigihanke läbiviimiseks vajalikke dokumente ja andmeid ning koosolekute protokolle;
 2) nõuda esmatasandi tervisekeskuse koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks;
 3) osaleda vaatlejana hankekomisjoni töös ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks kooskõlas riigihangete seadusega ja lepingu sõlmimiseks;
 4) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega toetuse saaja juures;
 6) vajadusel teha rakendusüksusele ettepanek toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks.

 (3) Terviseamet teostab esmatasandi tervisekeskuse toimimise üle kontrolli 20 aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et tagatud oleks selle eesmärgipärane kasutamine vastavalt käesoleva määruse § 25 lõike 1 punktis 6 toodule ning esmatasandi tervisekeskuse võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks on olemas rakendusasutuse nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 25 lõike 1 punktile 7.

§ 28.  Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja iga aasta 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande määruse lisas 6 esitatud vormil.

 (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 2023. a 31. oktoobriks.

 (3) Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.

 (4) Kui projekt teenib tulu abikõlblikkuse perioodil ja teenitud tulu on suurem Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 5 lõikes 2 nimetatud analüüsis prognoositud tulust, esitab toetuse saaja uuendatud finantsanalüüsi projekti lõpparuandega.

 (5) Kinnitatud aruande esitab rakendusüksus rakendusasutusele teadmiseks läbi struktuuritoetuse registri.

6. peatükk Toetuse maksmine 

§ 29.  Toetuse maksmine

 (1) Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast.

 (2) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva määruse §-le 22, kulude abikõlblikkus vastavalt käesoleva määruse §-le 7 ning käesoleva määruse § 27 lõike 2 punktist 2 tuleneva nõude esitamisel esmatasandi tervisekeskuse koormamine piiratud asjaõigusega.

 (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt korraldusasutuse väljatöötatud vormil vähemalt kord kvartalis.

 (4) Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

 (5) Kui toetuse saaja ei ole riigiasutus, makstakse põhjendatud juhtudel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–5 sätestatut. Sel juhul on toetuse saaja kohustatud esitama maksetaotluse kord kvartalis.

 (6) Ettemakseid võib põhjendatud juhtudel teha järgmiselt:
 1) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9–12;
 2) toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega riigiasutus, ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 3 ja 13.

 (7) Riigiabi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 19 lõikes 1 ja §-s 20 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 19 lõikest 3.

 (8) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tingimustel toetuse andmisel 10 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

 (9) Toetus makstakse välja vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.

 (10) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

 (11) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast.

§ 30.  Finantskorrektsioonid

 (1) Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

 (4) Kui toetuse saaja ei täida § 25 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud kohustusi või ei koorma esmatasandi tervisekeskust käesoleva määruse § 27 lõike 2 punktist 2 tulenevat nõude esitamisel piiratud asjaõigusega, siis on toetuse saajal kohustus toetus tagasi maksta proportsionaalses ulatuses rikkumisega.

Rannar Vassiljev
Tervise- ja tööminister

Marika Priske
Kantsler

Lisa 1 Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused

Lisa 2 Toetuse maksimaalne summa eurodes

Lisa 3 Taotluse vorm investeeringute kava koostamiseks

Lisa 4 Projekti hindamisleht

Lisa 5 Toetuse taotluse vorm

Lisa 6 Seirearuande vorm