Teksti suurus:

Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ja muutmise ning andmete esitamise kord

Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ja muutmise ning andmete esitamise kord - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.08.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 14.08.2018, 1

Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ja muutmise ning andmete esitamise kord

Vastu võetud 09.08.2018 nr 73

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja juures riigikaitselise töökohustusega töökohtade (edaspidi riigikaitseline töökoht) moodustamise kord ja riigikaitselise töökoha andmete esitamise kord.

§ 2.  Riigikaitselise töökoha moodustamise kord

  (1) Riigikaitseliseks töökohaks võib määrata vaid täistööajaga töökoha, mida on vältimatult vaja hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud taseme tagamiseks, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

  (2) Kui nõutud tasemel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on vältimatult vaja, võib riigikaitseliseks töökohaks määrata lisaks lõikes 1 sätestatule:
  1) täisühingut juhtima õigustatud osaniku koha;
  2) usaldusühingus ühingu kohustuste eest vastutava isiku (täisosanik) koha;
  3) osaühingu juhatuse liikme koha;
  4) aktsiaseltsi juhatuse liikme koha;
  5) välismaa äriühingu filiaali juhataja koha;
  6) tulundusühingu juhatuse liikme koha.

  (3) Elutähtsa teenuse osutaja poolt lõigete 1–2 alusel määratud riigikaitselisel töökohal töötavat isikut ei loeta riigikaitselisel töökohal töötajaks, kui:
  1) ta töötab osalise tööajaga, välja arvatud tervishoiutöötaja, kes töötab elutähtsat teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja juures;
  2) elutähtsa teenuse osutaja ei arvesta töötaja maksustatavalt tulult maha tulumaksu;
  3) elutähtsa teenuse osutaja tegevus lõpeb;
  4) on algatatud menetlus elutähtsa teenuse osutaja likvideerimiseks;
  5) kuulutatakse välja elutähtsa teenuse osutaja pankrot;
  6) elutähtsat teenust osutav äriühing ühineb või jaguneb;
  7) füüsilisest isikust ettevõtja tegevus peatatakse;
  8) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või hädaolukorra seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus jätab kinnitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;
  9) Kaitseministeerium ei kooskõlasta elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis toodud riigikaitselise töökohustusega isikute ülempiiri;
  10) elutähtsa teenuse osutamine lõpeb;
  11) töötaja on aja-, asendus- või tegevteenistuses;
  12) töötaja hoidub kõrvale kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest.

  (4) Elutähtsat teenust osutava äriühingu eraldumise korral loetakse riigikaitselisel töökohal töötajaks vaid isik, kes jätkab tööd äriühingus, mis eraldumise järel osutab elutähtsat teenust.

  (5) Riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv elutähtsa teenuse osutaja juures ei või ületada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis toodud töötajate arvu, kes töötavad elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vältimatult vajalikul töökohal.

§ 3.  Riigikaitselise töökohustusega töökohtade ja seal töötava kaitseväekohustuslase kohta rakendatavate piirangute arvestus

  (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab arvestust oma koosseisu kuuluvate riigikaitseliste töökohtade ja seal töötavate isikute üle.

  (2) Asjaomaste ametiasutuste teavitamine isiku riigikaitselise töökohustuse olemasolust toimub töötamise registri kaudu.

  (3) Lisaks lõikele 1 peetakse kaitseväekohustuslaste ja riigikaitselisel töökohal töötavate, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute kohta rakendatavate piirangute üle arvestust kaitseväekohustuslaste registris.

  (4) Riigikaitselisel töökohal töötava kaitseväekohustuslase andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse töötamise registriga peetava andmevahetuse kaudu. Andmete esitamise ajaks loetakse töötamise registrisse töökoha riigikaitseliseks töökohaks määramise kohta teabe esitamise aeg.

  (5) Kaitseväekohustuslast ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut, kelle kohta ei ole kaitseväekohustuslaste registri piirangute osas riigikaitselist ametikohta puudutavat märget, ei loeta kaitseväeteenistuskohustuse rakendamisel riigikaitselisel ametikohal töötavaks isikuks.

  (6) Kaitseressursside Amet teavitab elutähtsa teenuse osutajat, kui Kaitseressursside Amet saab teada, et isik ei tööta riigikaitselisel töökohal, või ilmnevad § 2 lõikes 3 sätestatud asjaolud, ning annab 30 päeva selgituste andmiseks või puuduste kõrvaldamiseks.

  (7) Kui elutähtsa teenuse osutaja määratud riigikaitselisel töökohal töötavate isikute arv ületab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsis toodud, hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalike töötajate arvu, on Kaitseressursside Ametil õigus teha elutähtsa teenuse osutajale ettepanek viia hiljemalt 30 päeva jooksul töötajate arv kooskõlla nimetatud arvuga.

  (8) Lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajaks selgituse andmata jätmise või puuduse kõrvaldamata jätmise või hädaolukorra seaduse § 40 lõike 8 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatuse Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registrist märke rakendatavate piirangute kohta kuni puuduste kõrvaldamiseni.

  (9) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus teavitab Kaitseressursside Ametit § 2 lõike 3 punktides 3–10 sätestatud asjaolude korral.

  (10) Kaitseressursside Ametil on õigus taastada lõike 8 alusel kaitseväekohustuslaste registrist kustutatud märge, kui talle saab teatavaks § 2 lõigetes 3 või 4 sätestatud asjaolude muutumine ja töötaja on endiselt töötamise registris märgitud kui riigikaitselisel töökohal töötav isik või elutähtsa teenuse osutaja esitab kirjaliku kinnituse, et on viinud riigikaitseliste töökohtade arvestuse kooskõlla määruses sätestatuga.

  (11) Isikut, kelle puhul ei ole töötamise registris tehtud märget riigikaitselisel töökohal töötamise kohta, ei loeta mis tahes seadusest tuleneva töö- või teenistuskohustuse täitmisel riigikaitselisel töökohal töötavaks isikuks.

Jüri Ratas
Peaminister

Jüri Luik
Kaitseminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

/otsingu_soovitused.json