Teksti suurus:

Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:24.11.2015
Avaldamismärge:RT I, 14.11.2015, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
12.11.2015 otsus nr 692

Väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 28.10.2015

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seaduse 20. peatüki tähenduses mõistetakse emitendi all lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule:
1) teise lepinguriigi füüsilist isikut või varakogumit, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida;
2) aktsiaid esindavate hoidmistunnistuste puhul selliste hoidmistunnistuste emiteerimise aluseks olevate aktsiate emitenti.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

§ 52. Kauplemise taotleja

Kauplemise taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on väärtpaberid reguleeritud turul kauplemisele võetud, sealhulgas emitendi nõusolekuta.”;

3) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korraldatud teave käesoleva seaduse tähenduses on kogu teave, mille emitent või kauplemise taotleja on kohustatud avalikustama vastavalt käesoleva seaduse 20. peatükis ning §-des 1887 ja 1889 sätestatule.”;

4) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) hääleõigus, mis on esindatud emiteeritud aktsiatega, mida isikul on õigus omandada tema otseselt või kaudselt hoitavast väärtpaberist tuleneva õiguse teostamise või kohustuse täitmise tähtpäeva saabudes tagasivõtmatult või valikuõiguse alusel ja siduva kokkuleppe põhjal vastavalt selle suhtes kohaldatavale õigusele;”;

5) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) hääleõigus, mis on esindatud isiku otseselt või kaudselt hoitava ning emitendi emiteeritud aktsiatega seotud ja selliste aktsiate omamise või omandamise õigusega sarnase majandusliku mõjuga väärtpaberiga;”;

6) paragrahvi 10 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpabereid ning mis tahes lepinguid, mida saab täita natuuras või rahas.”;

7) paragrahvi 131 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päritolulepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on:
1) Eestis registreeritud emitendi puhul Eesti;
2) muu lepinguriigi emitendi puhul lepinguriik, mis on väärtpaberi emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht;
3) selle välisriigi, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik), emitendi, pakkuja või kauplemise taotleja valikul Eesti või muu lepinguriik, kus kolmanda riigi emitendi väärtpabereid esimest korda avalikult pakuti või taotleti esimest korda nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist, või korraldatud teabe avalikustamisel emitendi valikul üks lepinguriikidest, kus kolmanda riigi emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud.

(2) Mittekapitaliväärtpaberite emitent, pakkuja või kauplemise taotleja võib valida päritolulepinguriigiks Eesti või muu lepinguriigi, kus on nimetatud mittekapitaliväärtpaberite emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht või kus need mittekapitaliväärtpaberid on võetud või võetakse reguleeritud turul kauplemisele või neid avalikkusele pakutakse, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluva väärtpaberi nimiväärtus on vähemalt 1000 eurot või muus valuutas ligilähedane 1000 eurole;
2) mittekapitaliväärtpaberite emissiooni kuuluvad väärtpaberid annavad õiguse omandada muu vabalt võõrandatav väärtpaber või saada rahasumma kas nende väärtpaberite vahetamise või neist tulenevate õiguste teostamise tulemusena, seda tingimusel, et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole ise nende alusvaraks olevate väärtpaberite emitent ega kuulu temaga ühte konsolideerimisgruppi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mittekapitaliväärtpaberite emitent võib päritolulepinguriigiks valida üksnes ühe lepinguriigi ja see valik jääb kehtima vähemalt kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui selle emitendi väärtpabereid ei ole enam ühegi lepinguriigi reguleeritud turul kauplemisele võetud või sellele emitendile kohaldatakse kolme aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 4 sätestatut.

(4) Emitent võib valida uue päritolulepinguriigi lepinguriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud või kus on selle emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, juhul kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) kolmanda riigi emitendi päritolulepinguriigi valiku tegi pakkuja või kauplemise taotleja;
2) emitendi väärtpabereid ei ole enam valitud päritolulepinguriigis reguleeritud turul kauplemisele võetud, kuid on võetud kauplemisele ühes või mitmes vastuvõtjalepinguriigis.”;

8) paragrahvi 132 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vastuvõtjalepinguriik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti või muu lepinguriik, kus väärtpabereid avalikult pakutakse, kus taotletakse nende reguleeritud turul kauplemisele võtmist või kus emitendi väärtpaberid on reguleeritud turul kauplemisele võetud, kui see riik ei ole päritolulepinguriik.”;

9) paragrahvi 142 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisas, tehakse iga avaliku pakkumise korral lõplikud tingimused investoritele teatavaks ja esitatakse päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele. Kui emitendi päritolulepinguriik on Eesti, teeb inspektsioon lõplikud tingimused teatavaks vastuvõtjalepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele võimalikult kiiresti ja võimaluse korral enne avaliku pakkumise algust või väärtpaberite kauplemisele võtmist. Inspektsioon edastab väärtpaberite pakkumise lõplikud tingimused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele. Lõplikud tingimused sisaldavad ainult väärtpaberikirjeldusega seotud teavet ja neid ei kasutata põhiprospekti täiendamiseks. Eelmises lauses nimetatud juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud nõudeid.”;

10) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) emitendi või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud muu isiku veebilehel;”;

11) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nende väärtpaberite, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospektile esitatavad täpsed nõuded.”;

12) paragrahvi 17 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui väärtpabereid garanteerib lepinguriik, on emitendil, pakkujal või kauplemise taotlejal õigus prospektis jätta avalikustamata seda lepinguriiki käsitlev teave, seda ka juhul, kui prospekt avalikustatakse hoolimata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatust.”;

13) paragrahvi 721 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 1854 lõikes 1 ning § 1871 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu.”;

14) paragrahvi 88 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Investeerimisühingul ei ole lubatud kasutada kliendile kuuluvaid väärtpabereid oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on andnud selleks kirjalikus vormis sõnaselge nõusoleku. Kliendi raha võib oma huvides kasutada üksnes krediidiasutuse arvel ja nimel krediidiasutuste seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt.”;

15) paragrahvi 883 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing on kliendi raha saamisel kohustatud selle viivitamata kandma ühele või enamale keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuses avatud kontole või kokkuleppel kliendiga investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.”;

16) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing peab viivitamata teavitama inspektsiooni ning esitama omapoolse selgituse, kui investeerimisühingu omavahendite suurus väheneb rohkem kui viie protsendi võrra.”;

17) paragrahvi 1322 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) emitendi või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud muu isiku veebilehel;”;

18) paragrahvi 1323 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui kauplemisele võetakse väärtpaberid, mis kuuluvad lepinguriikides pakkumisse koguväärtusega vähem kui 5 000 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul, peab avaliku pakkumise, kauplemis- ja noteerimisprospekti koostama ning avalikustama kas prospektimäärusega või käesoleva seaduse § 17 lõike 4 alusel prospekti ja selles esitatava teabe kohta kehtestatud nõuetele vastavalt.”;

19) paragrahvi 184 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eesti või muu lepinguriigi turul kauplemisele võetud väärtpaberite emitendiga seotud korraldatud teabe avalikustamisele, kui selle emitendi päritolulepinguriigiks on Eesti.

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentidele ega selliste investeerimisfondide, mis ei ole investeerimisfondide seaduse tähenduses kinnised, osakutele või aktsiatele.”;

20) paragrahv 1844 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1844. Päritolulepinguriigi valiku avalikustamine

(1) Kui käesoleva seaduse § 131 kohaselt on päritolulepinguriigiks Eesti, avalikustab emitent või kauplemise taotleja selle kohta teabe käesoleva seaduse §-s 1846 sätestatu kohaselt ja esitab sama teabe samaaegselt selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kus on emitendi registreeritud asukoht või, kui see on asjakohane, elukoht, ja kõigi vastuvõtjalepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele.

(2) Kui emitent ei ole avalikustanud päritolulepinguriigi valikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras kolme kuu jooksul emitendi väärtpaberite turul kauplemisele võtmisest arvates, on emitendi päritolulepinguriigiks see lepinguriik, kus emitendi väärtpaberid on turul kauplemisele võetud. Kui selliseid lepinguriike on mitu, on emitendi päritolulepinguriigid kõik need lepinguriigid, kuni emitent valib nende hulgast ühe ja avalikustab selle valiku vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.”;

21) paragrahv 1845 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 1846 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist,” sõnadega „kauplemise taotleja” vastavas käändes ning § 1848 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „isiku valikul, kes on ilma emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist,” sõnadega „kauplemise taotleja valikul”;

23) paragrahvi 1846 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva seaduse §-des 18410–18412 nimetatud aruannete puhul arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõue täidetuks ka juhul, kui korraldatud teabega seotud teade esitatakse meediakanalitele, märkides ära, millisel veebilehel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud süsteemile on aruanded kättesaadavad.”;

24) paragrahv 1847 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1847. Inspektsiooni teavitamine

Korraldatud teabe avalikustamisel peab emitent või kauplemise taotleja esitama sama teabe samaaegselt ka inspektsioonile, välja arvatud juhul, kui teave on avalikustatud vastavalt käesoleva seaduse §-s 186, 1887 või 1889 sätestatule. Inspektsioon võib avalikustada talle esitatud teabe oma veebilehel.”;

25) paragrahvi 1848 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „isik, kes on emitendi nõusolekuta taotlenud väärtpaberite turul kauplemisele võtmist” sõnadega „kauplemise taotleja” vastavas käändes;

26) paragrahvi 1848 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „§ 185 lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „§ 185 lõikes 1”;

27) paragrahvi 1849 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja selle alusel antud õigusaktides”;

28) paragrahvi 1849 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 1849 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§ 185 lõigetes 1 ja 2” tekstiosaga „§ 1852 lõikes 1”;

30) paragrahvi 18410 lõikes 1 asendatakse sõna „viie” sõnaga „kümne”;

31) paragrahvi 18411 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Aktsiate või võlaväärtpaberite emitent on kohustatud majandusaasta esimese kuue kuu kohta kolme kuu jooksul nimetatud perioodi lõppemisest arvates avalikustama poolaastaaruande ja korraldama, et see poolaastaaruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.”;

32) paragrahvi 18411 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aktsiaemitendi tegevuse vahearuanne peab kajastama ka olulise tähtsusega tehinguid seotud osapooltega.”;

33) paragrahvi 18411 lõike 7 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aktsiaemitent esitab tegevuse vahearuannetes teabe vähemalt järgmiste seotud osapooltega toimunud olulise tähtsusega tehingute ja tehingumuudatuste kohta:”;

34) paragrahv 18412 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 18412. Aruanne valitsusasutustele tehtud maksete kohta

Emitent, kes tegutseb mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), artikli 41 tähenduses, koostab igal aastal konsolideeritud aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta vastavalt nimetatud direktiivi 10. peatükile, avalikustab selle aruande hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõppemisest arvates ja korraldab, et see aruanne on avalikult kättesaadav vähemalt kümne aasta jooksul.”;

35) paragrahvi 18413 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 18410–18411 sätestatut ei kohaldata järgmistele emitentidele:
1) riik, riigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus, rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on vähemalt üks lepinguriik, Euroopa Keskpank, Euroopa stabiilsusmehhanism, euroala finantsstabiilsuse säilitamise ja lepinguriikidele finantsabi osutamise eesmärgil asutatud muu mehhanism või lepinguriigi keskpank, olenemata sellest, kas nad emiteerivad aktsiaid või teisi väärtpabereid;”;

36) paragrahvi 18413 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

37) seaduse 20. peatüki 3. jao 1. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jaotis
Aktsiaosalustega seotud teave
”;

38) paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 185. Häälte arvust teavitamise kohustus

(1) Kui isikule vastavalt käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule kuuluvate häälte arv aktsiaemitendis moodustab 5, 10, 15, 20, 25 või 50 protsenti või 1/3 või 2/3 kõigist nimetatud emitendi emiteeritud aktsiatega esindatud häältest (edaspidi teavitamiskünnis) või ületab mis tahes teavitamiskünnist kas suurenedes või vähenedes, teatab isik talle kuuluvate häälte arvu aktsiaemitendile ja inspektsioonile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitamiskohustust kohaldatakse ka juhul, kui isikule aktsiaemitendis kuuluvate häälte arv saavutab teavitamiskünnise või ületab seda ühel järgmistest viisidest:
1) käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud hääleõiguste jaotust muutva sündmuse tõttu;
2) kolmandas riigis registreeritud aktsiaemitendi puhul käesoleva lõike punktis 1 nimetatule samaväärse sündmuse tõttu;
3) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 ning käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud muudel alustel isikule kuuluvate hääleõiguste koosmõjus;
4) käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 nimetatud aktsiate omandamisel, sealhulgas juhul, kui isik on eelnevalt teavitanud käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 9 või 91 nimetatud häälte arvust käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(3) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaber on seotud mitme alusvaraks oleva aktsiaga, teatatakse teavitamiskünnise saavutamisest või ületamisest eraldi igale alusvaraks oleva aktsia emitendile.”;

39) paragrahv 1851 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1851. Teavitamiskohustuslane

(1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustus on igal aktsionäril ja käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud muul isikul.

(2) Kui teavitamiskohustus on rohkem kui ühel isikul, võib esitada ühise ühekordse teate. Ühise ühekordse teate esitamine ei vabasta ühtegi isikut tema teavitamiskohustusega seotud vastutusest.

(3) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 4 sätestatud kokkuleppe osapooled esitavad teate iga kord ühiselt.

(4) Kui käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 12 nimetatud aktsionär annab volituse üheks aktsionäride koosolekuks või kui samas punktis nimetatud volitatud isik saab ühe või mitu volitust üheks aktsionäride koosolekuks, võib teate esitada ühekordse teatena kas volituse andmise või saamise hetkel tingimusel, et teates on selgelt märgitud, milliseks kujuneb hääleõigustega seotud olukord, kui volitatu ei saa enam hääleõigusi teostada iseenda äranägemisel.

(5) Isik ei pea teadet esitama juhul, kui teavitamiskohustuse täidab isiku emaettevõtja.”;

40) seadust täiendatakse §-dega 1852–1855 järgmises sõnastuses:

§ 1852. Teavitamistähtaeg

(1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustus tuleb täita viivitamata, kuid mitte hiljem kui neljandal kauplemispäeval arvates kauplemispäevast, mis järgneb sellele päevale, kui isik:
1) sai teada aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest;
2) pidi asjaolusid arvesse võttes aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest teada saama, hoolimata aktsiaosaluse omandamise või võõrandamise, teavitamiskünnise ületamise või hääleõiguste teostamise võimaluse kehtima hakkamise kuupäevast, või
3) sai teada käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutvast sündmusest.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse kauplemispäeva all komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 5 ja artiklis 4 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel, välja arvatud käesoleva seaduse § 1875 kohaselt avalikustatud häälte jaotust muutva sündmuse korral, loetakse, et aktsionär või käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud isik sai teada või pidi teada saama aktsiaosaluse omandamisest või võõrandamisest, teavitamiskünnise ületamisest või hääleõiguse teostamise võimalusest hiljemalt kahe kauplemispäeva möödumisel tehingu tegemisest.

(4) Käesoleva seaduse § 185 lõike 1, lõike 2 punktide 1, 3 ja 4 ning käesoleva seaduse §-de 186 ja 187 kohaldamisel lähtutakse Eesti kauplemispäevade kalendrist. Inspektsioon avaldab oma veebilehel Eestis asuvate või tegutsevate turgude kauplemispäevade kalendri.

§ 1853.Teavitamiskünnise saavutamise või ületamise teade

(1) Käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud teavitamiskohustus loetakse täidetuks, kui on esitatud vähemalt järgmine teave:
1) hääleõiguste jagunemine vastavalt kujunenud olukorrale;
2) võimaluse korral teave nende kontrollitavate äriühingute kohta, kelle kaudu selliseid hääleõigustega seotud väärtpabereid faktiliselt hoitakse;
3) teavitamiskünnise saavutamise või ületamise kuupäev;
4) andmed aktsionäri kohta, kaasa arvatud juhul, kui aktsionäril ei ole käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud tingimuste alusel hääleõiguse teostamise õigust, ja isiku kohta, kellel on õigus teostada hääleõigust selle aktsionäri eest.

(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud hääleõigusega seotud teave peab lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatule sisaldama järgmist:
1) eraldi jaotus käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 ning käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatud muudel alustel isikule kuuluvate hääleõiguste kaupa;
2) eraldi jaotus natuuras ja rahas täitmise õigusega väärtpaberite kaupa;
3) kui väärtpaberist tuleneva õiguse kasutamiseks on määratud kindel ajavahemik, siis aktsiate omandamise või omandamise võimaluse tekkimise aeg;
4) väärtpaberi lunastus-, kasutamis- või aegumistähtaeg;
5) andmed väärtpaberi hoidja kohta;
6) alusvaraks olevaid aktsiaid emiteerinud emitendi nimi.

§ 1854. Häälte arv

(1) Käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud häälte arv leitakse kõikide ühte liiki aktsiate põhjal, millega on hääleõigused esindatud, sealhulgas juhul, kui nende aktsiate hääleõiguste teostamine on peatatud.

(2) Käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberitega seotud käesoleva seaduse §-s 185 nimetatud teabe esitamisel:
1) summeeritakse kõik sama emitendi emiteeritud alusvaraks olevate aktsiatega seotud väärtpaberid käesoleva seaduse § 10 lõike 5 tähenduses;
2) arvutatakse hääleõiguste protsent häälte koguarvust ja aktsia- või osakapitali suurusest, mis on vastavalt käesoleva seaduse §-le 1875 viimati avaldatud;
3) arvutatakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud häälte koguarv käesoleva lõike punkti 1 kohaselt summeeritud väärtpaberite alusvaraks olevate aktsiate tingliku koguse põhjal;
4) arvutatakse häälte koguarv juhul, kui väärtpabereid võib täita üksnes rahas, korrutades käesoleva lõike punktis 3 nimetatud aktsiate tingliku koguse käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberite deltaga, võttes arvesse vaid sellistes väärtpaberites võetud pikki positsioone ja jättes sellised pikad positsioonid lühikeste positsioonidega tasaarvestamata.

§ 1855. Aktsiaosaluse omandamise ja võõrandamise tõendamine

(1) Inspektsiooni või aktsiaemitendi nõudmisel on käesoleva seaduse § 185 alusel häälte arvu teatanud isik kohustatud inspektsioonile või emitendile tõendama talle otseselt või kaudselt kuuluvate häälte arvu, aktsiaosaluse suurust, omandamist, omamist või võõrandamist.

(2) Kui inspektsioonil on tekkinud kahtlus, et isik on rikkunud käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustust, kuid välisriigis registreeritud isik või asutus põhjendamatult keeldub inspektsioonile teavet andmast sellele välisriigi isikule või asutusele kuuluvate või talle kuuluda võivate häälte kohta aktsiaseltsis, loetakse teavitamiskohustuse rikkumise kahtlus põhjendatuks.”;

41) paragrahvi 1871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata:
1) aktsiate suhtes, mis omandatakse üksnes arveldamiseks tavalise lühikese arveldustsükli raames;
2) aktsiate suhtes, mis kuuluvad aktsiate hoidmise teenust osutavale isikule selle teenuse osutamise pädevuse piires tingimusel, et nimetatud teenusepakkuja võib nende aktsiatega esindatud hääleõigusi teostada üksnes kirjalikult või elektrooniliste vahendite kaudu saadud juhendite alusel;
3) turutegemise eesmärgil omandatud või võõrandatud viieprotsendilise osaluse suhtes juhul, kui turutegija ei sekku emitendi juhtimisse ega avalda emitendile mõju sellele turutegijale kuuluvate aktsiate ostmiseks või nende aktsiate hinna tagamiseks;
4) krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate aktsiatega esindatud hääleõiguste suhtes tingimusel, et nimetatud hääleõigused ei ületa viit protsenti kõigist emitendi poolt emiteeritud aktsiatega esindatud hääleõigustest ja nimetatud hääleõigusi ei teostata ega kasutata muul viisil emitendi juhtimisse sekkumiseks;
5) krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2273/2003 tähenduses stabiliseerimise eesmärgil omandatud aktsiatega esindatud hääleõiguste suhtes tingimusel, et nimetatud hääleõigusi ei teostata ega kasutata muul viisil emitendi juhtimisse sekkumiseks;
6) Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmetele või nende liikmete poolt antud aktsiate suhtes seoses rahandusasutuste funktsioonide täitmisega, kaasa arvatud aktsiate suhtes, mis on antud nimetatud liikmetele või nende poolt pantimise, tagasiostu või muu sarnase kokkuleppe alusel rahapoliitika eesmärkidel või maksesüsteemi siseselt, tingimusel, et nimetatud kokkulepped on lühiajalised ning et nimetatud aktsiatega esindatud hääleõigusi ei teostata.”;

42) paragrahvi 1871 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Kui emaettevõtja kavatseb kasutada käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud erandit ainult käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktides 9 ja 91 nimetatud väärtpaberite suhtes, esitab ta inspektsioonile üksnes käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 sätestatud teabe.”;

43) paragrahvi 1871 lõiked 16 ja 17 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvist 1872 jäetakse välja tekstiosa „ja selle alusel antud õigusaktides”;

45) paragrahv 1874 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 1883 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keelde ja käesoleva seaduse 25. peatükis sätestatud vastutust turukuritarvituse keeldude rikkumise eest ei kohaldata tehingutele, mis on teostatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 2273/2003 nõuete kohaselt.

(5) Kui inspektsioonil on tekkinud kahtlus, et isik on rikkunud käesolevas peatükis sätestatud turukuritarvituse keeldu, kuid välisriigis registreeritud isik või asutus põhjendamatult keeldub turukuritarvituse keelu rikkumisega seotud isiku või asjaolude kohta inspektsioonile teavet andmast, loetakse, et turukuritarvituse keelu rikkumise kahtlus on põhjendatud.”;

47) paragrahvi 230 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Inspektsioon avalikustab korraldatud teabe avalikustamise kohustuse rikkumisega seoses väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle jõustumist, märkides vähemalt rikkumise liigi ja laadi, rikkumise eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku puhul ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja teabe lahendi või haldusakti vaidlustamise kohta.

(42) Inspektsioonil on õigus väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi lükata või jätta rikkuja isik avalikustamata, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) füüsilisele isikule määratud karistuse puhul on isikuandmete avaldamine määratud karistusega võrreldes ebaproportsionaalne;
2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.”;

48) paragrahvi 2301 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui investeerimisühingu emaettevõtja on finants- või segavaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 20 või 21 tähenduses, teostatakse investeerimisühingu kui krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 97 sätestatule.”;

49) paragrahvi 234 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid omavahendeid, kui investeerimisühingu kõik riskid ei ole piisavalt kaetud omavahenditega või riskijuhtimine ei ole korraldatud käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt.”;

50) paragrahvi 2341 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 1200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 3200 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, kumb summa on suurem, kokku kuni 2 000 000 eurot või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha.”;

51) paragrahvi 2341 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 3200 eurot ja järgmistel kordadel kokku kuni 32 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem, kokku kuni 10 000 000 eurot või kuni viis protsenti aastasest kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks teha. Juhul kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis on käesoleva lõike eelmises lauses nimetatud kogukäive kas aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.”;

52) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 77 järgmises sõnastuses:

„77) käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise korral keelata käesoleva seaduse § 184 lõikes 1 nimetatud emitendi aktsiakapitalis otsest või kaudset osalust omaval isikul hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine või piirata seda;”;

53) paragrahvist 23724 jäetakse välja tekstiosa „1874 või”;

54) paragrahvi 23731 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 23731. Häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-s 185 sätestatud häälte arvust teavitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

55) paragrahv 23734 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23734. Valitsusasutustele tehtud maksete aruande avalikustamise kohustuse rikkumine

(1) Emitendi poolt valitsusasutustele tehtud maksete aruande avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

56) paragrahvi 2654 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 2654 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Emitent, kelle registreeritud asukoht on kolmandas riigis ja kelle päritolulepinguriik vastavalt käesolevale seadusele on Eesti, ei ole kohustatud koostama käesoleva seaduse §-des 18410 ja 18411 nimetatud raamatupidamisaruandeid nimetatud paragrahvide kohaselt, kui see emitent koostab oma aruanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 9 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite kohaselt.

(4) Emitent, kelle päritolulepinguriik vastavalt käesolevale seadusele on Eesti, ei ole kümne aasta jooksul alates 2005. aasta 1. jaanuarist kohustatud järgima käesoleva seaduse §-s 18411 võlaväärtpaberite kohta sätestatut, kui need võlaväärtpaberid on võetud kauplemisele lepinguriigi reguleeritud turul enne 2005. aasta 1. jaanuari ning kui päritolulepinguriik oli otsustanud kohaldada selle emitendi suhtes nimetatud võlaväärtpaberite kauplemisele võtmise hetkel prospektidirektiivi artikli 27 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud erandit.”;

58) seadust täiendatakse §-ga 2657 järgmises sõnastuses:

§ 2657. Üleminekusätted § 1844 rakendamisel

(1) Käesoleva seaduse § 1844 lõikes 1 sätestatud päritolulepinguriigi valiku avalikustamise kohustust ei kohaldata, kui emitent valib käesoleva seaduse § 131 kohaselt päritolulepinguriigiks Eesti ja teavitab sellest valikust inspektsiooni enne 2015. aasta 27. novembrit, välja arvatud, kui see emitent valib pärast 2015. aasta 27. novembrit uue päritolulepinguriigi.

(2) Kui emitendi väärtpaberid on Eestis reguleeritud turul kauplemisele võetud enne 2015. aasta 27. novembrit ja emitent ei ole oma päritolulepinguriigi valikut enne 2015. aasta 27. novembrit avalikustanud, algab käesoleva seaduse § 1844 lõikes 2 sätestatud kolmekuulise tähtaja kulgemine 2015. aasta 27. novembrist.”;

59) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);”

asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), viimati muudetud direktiiviga 2013/36/EL (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436);”;

60) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);”

asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27);”;

61) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);”

asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27);”;

62) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 69, 09.03.2007, lk 27–36).”

asendatakse tekstiosaga „komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 69, 09.03.2007, lk 27–36), viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27).”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json