Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Vastu võetud 21.04.2018 nr 17
RT I, 25.04.2018, 16
jõustumine 28.04.2018, osaliselt 01.01.2020

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) kirjeldus ja toimepidevuse nõuded.

  (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus.

§ 2.   Terminid

  (1) Elutähtis teenus käesoleva määruse tähenduses on abivajajale tema surma või püsiva tervisekahjustuse vältimiseks:
  1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõikes 1¹ nimetatud kiirabibrigaadi pidaja osutatav kiirabi sama seaduse § 16 lõike 1 tähenduses;
  2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõikes 4¹ nimetatud haiglavõrgu haigla osutatav eriarstiabi sama seaduse § 20 lõike 1 tähenduses.

  (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamisel esinev takistus, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.

  (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla käesoleva määruse § 3 lõikes 1 või § 4 lõikes 1 kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada käesoleva määruse § 3 lõikes 2 või § 4 lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.

§ 3.   Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

  (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab kiirabibrigaadi pidaja tagama ööpäev läbi vähemalt ühe kolmandiku kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud tegutsemisvalmis kiirabibrigaade selleks, et olla valmis teenindama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korras C(charlie)-prioriteediga ja D(delta)-prioriteediga väljakutseid.
[RT I, 15.01.2019, 1 - jõust. 18.01.2019]

  (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni jooksul vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud kiirabibrigaadide tegutsemisvalmiduse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
[RT I, 15.01.2019, 1 - jõust. 18.01.2019]

  (3) Kiirabibrigaadi pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
  1) elektrivarustuse häire ja katkestus kiirabibaasis;
  2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
  3) tulekahju kiirabibaasis;
  4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus kiirabibaasis;
  5) vedelkütusega varustamise häire ja katkestus;
  6) rünnak kiirabibaasis või kiirabibrigaadi vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
  7) avarii kiirabiautoga;
  8) kiirabibrigaadi liikmete ajutine puudumine;
  9) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
  10) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
  11) olulise infosüsteemi häire ja rike;
  12) küberintsident;
  13) kiirabibrigaadi tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral;
  14) kiirabibaasi evakueerimise või mahajätmise vajadus;
  15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine.

  (4) Kiirabibrigaadi pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

  (5) Kiirabibrigaadi pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks.
[RT I, 25.04.2018, 16 - jõust. 01.01.2020]

§ 4.   Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

  (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab haiglavõrgu haigla pidaja, lähtudes ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud määruse lisa 26 põhimõtetest, tagama ööpäev läbi abi andmise vähemalt:
  1) eluohtlikus seisundis patsiendile, kelle elu on otseselt ohus (edaspidi punane triaažikategooria);
  2) erakorralisele patsiendile, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik (edaspidi oranž triaažikategooria);
  3) patsiendile, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ja kes vajab diagnoosi või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne (edaspidi kollane triaažikategooria).

  (2) Haiglavõrgu haigla pidaja tagab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral teenuse osutamise võimekuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tasemel vähemalt haiglas viibivale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile ning seejärel taastab ühe tunni jooksul võimekuse osutada vältimatut abi väljastpoolt haiglat saabuvale punase, oranži ja kollase triaažikategooria patsiendile.

  (3) Haiglavõrgu haigla pidaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:
  1) elektrivarustuse häire ja katkestus;
  2) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse häire ja katkestus;
  3) tulekahju hoones;
  4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus;
  5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus;
  6) rünnak haigla vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis;
  7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine;
  8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine;
  9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike;
  10) olulise infosüsteemi häire ja rike;
  11) küberintsident;
  12) haiglasisese ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste oht;
  13) haigla evakueerimise või haiglahoone mahajätmise vajadus;
  14) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 14 sätestatud vältimatu abi vajaduse suurenemise ulatuse määrab Terviseameti peadirektor käskkirjaga.

  (5) Haiglavõrgu haigla pidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral.

  (6) Haiglavõrgu haigla pidaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine regionaal- ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks.
[RT I, 25.04.2018, 16 - jõust. 01.01.2020]

§ 5.   Elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamine

  (1) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest või selle tekkimise ohust Terviseametit viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus;
  2) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus;
  3) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed;
  4) esialgne prognoositav kahju patsientidele;
  5) esialgne prognoositav mõju teistele tervishoiuteenuse osutajatele.

  (3) Kiirabibrigaadi pidaja ja haiglavõrgu haigla pidaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti pädevusse.

§ 6.   Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukord

  (1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral esinevad kõik järgmised kriteeriumid:
  1) kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul;
  2) olukorra lahendamist on vajalik juhtida riiklikult;
  3) Terviseamet on kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel.
[RT I, 26.11.2020, 1 - jõust. 29.11.2020]

  (2) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet, lähtudes hädaolukorra seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.

§ 7.   Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub üldises korras.

  (2) Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2020. a.