Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Saare maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise leping nr 2-7.7/169-1

Vastu võetud 10.05.2019

Saaremaa vald Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000306, asukoht Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93819 (edaspidi Tellija), mida esindab Saaremaa vallavanema 9. aprilli 2019. a käskkiri nr 3-1/135 „Saaremaa Vallavalitsuse liikmete vastutusvaldkonnad ja tööjaotus” alusel abivallavanem Jüri Linde (edaspidi Tellija)

ja AS GoBus, registrikood 10085032 (edaspidi nimetatud Vedaja), mida esindab juhatuse liige Andrei Mändla (edaspidi nimetatud pool ja ühiselt pooled), sõlmisid käesoleva lepingu, mis on haldusleping (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust lepingu objektiks oleva avaliku bussiliiniveo teostamisel vedaja poolt Saare maakonnas.

1.2. Leping sätestab avaliku bussiliiniveo tingimused, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, ühistranspordiseadusele (edaspidi ÜTS), haldusmenetluse seadusele (edaspidi HMS) ja tellija poolt läbiviidud riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Saare maakonnas 2019–2029” (edaspidi riigihange) viitenumber 202542, tingimustele ning vedaja edukaks tunnistatud pakkumusele. Samuti sätestab leping avaliku bussiliiniveo liinikilomeetri maksumuse (edaspidi liinikilomeetri maksumus) ja selle indekseerimise põhimõtted ning tellija poolt vedajale makstava tasu (edaspidi tasu) maksmise alused ja korra.

1.3. Leping sõlmitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 ja ÜTS § 20 lõike 1 alusel.

1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.

1.5. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest ja täiendustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist ja mis omakorda on lepingu lahutamatuteks lisadeks. Lepingu dokumentideks on samuti Riigihanke hanketeade (edaspidi HT), Riigihanke alusdokumendid (edaspidi HD) koos lisadega ning vedaja poolt Riigihankel esitatud pakkumus. Vedaja kohustuste mahu ja sisu määratlemisel lähtutakse lisaks käesolevale Lepingule eelnimetatud dokumentidest ning nende lisadest.

1.6. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingul järgmised lisad:
1.6.1. Lisa 1 – Perioodi liinikilomeetri maksumus ja arveldamise kord;
1.6.2. Lisa 2 – Avaliku liiniveo aruanne maanteetranspordis;
1.6.3. Lisa 3 – Liinikilomeetrid liinide kaupa;
1.6.4. Lisa 4 – Ebaregulaarsete veootsade aruanne;
1.6.5. Lisa 5 – Piletimüügiseadme üleandmis-vastuvõtu akt;
1.6.6. Lisa 6 – Vedaja pakkumus;
1.6.7. Lisa 7 – kasutusjuhend (kasutusjuhend edastatakse koheselt pärast piletimüügi süsteemi hanke lõppemist);
1.6.8. Lisa 8 – Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol.

2. Lepingu objekt ja tasu maksmine

2.1. Lepingu objektiks on bussiliiniveoteenuse tellimine tellija poolt ja vastava teenuse osutamine vedaja poolt avalikul liiniveol Saare maakonna I ja II liinigrupi bussiliinidel perioodil 01.02.2020–31.01.2030. a.

2.2. Vedaja teostab avaliku liiniveo korraldamisel sõiduplaanijärgset veoteenust hankedokumentides toodud liinidel ja mahus ning osutab muid veoteenusega kaasnevaid teenuseid.

2.3. Lepingu täitmiseks kohustub tellija maksma vedajale tasu üksnes sõiduplaanijärgselt osutatud veoteenuse ja veoteenusega kaasnevate muude teenuste eest seaduses ja lepingu punktis 3 sätestatud korras.

2.4. Tellija kehtestab sõiduplaanid ning muudab veomahtusid arvestades hankedokumentides sätestatud veomahtu ja käesoleva lepingu punkti 4.1.7 ja 4.1.8.

2.5. Tellija poolt makstava tasu suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks järgnevaks perioodiks sõltub kokkulepitud liinikilomeetri maksumusest ning veomahtudest sellel perioodil. Perioodi liinikilomeetri maksumus ja veomaht vormistatakse eraldi käesoleva lepingu lisana 1 pärast vastavaks perioodiks riigieelarvest maanteetranspordile sihtotstarbelise toetuse jaotuse kinnitamist pädeva asutuse poolt, arvestades lepingu punktis 3.4 toodut ning lepingu täitmiseks eraldatud vahendite suurust. Juhul kui eelnimetatud jaotus ei ole kinnitatud, lähtutakse kuni vahendite saamiseni selleks perioodiks kinnitatud sõiduplaanidest ja veomahust ning vahendid eraldatakse nende laekumisel ilma viivise arvestuseta.

2.6. Tellija planeerib eelarvevahendeid järgnevateks eelarveaastateks edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud maksumuse, lepingu, planeeritavate liinivõrgu muudatuste ja lepingu punktis 3.4 prognoosi alusel.

3. Vedajale makstav tasu

3.1. Vedajale makstav toetus on vedajale lepingu kohustuste täitmise eest makstav hüvitis, mille tellija arvestab vedajale, korrutades lepingu objektiks olevatel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanidele tegelikult teostatud töömahu (arvestades ka nõudeliinide või nõudmisel liiniosade teenindamisega või mitteteenindamisega seotud liiniläbisõidu kilomeetritega) lepingus sätestatud liinikilomeetri maksumuse ehk hinnaga (euro/km). Üleplaanilise töö eest tasu ei maksta, välja arvatud eelnevalt tellijaga kokkulepitud juhtudel. Tellijast ja vedajast mittesõltuvate töömahtude muudatuste korral käsitletakse ja lahendatakse tasu maksmise küsimus iga juhtumi korral eraldi.

3.1.1. Lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest vedajale makstav tasu koosneb vedajale laekuvast piletitulust, kohalike omavalitsuste toetusest ja tellija poolt vedajale makstavast liiniveo sihtotstarbelisest toetusest ehk vedajale lepingu kohustuste täitmise eest makstavast hüvitisest. Toetuse suuruseks on käesoleva lepingu kohaselt välja arvutatud tasu, millest on lahutatud vedajale laekunud kohalike omavalitsuste toetus ja piletitulu (käibemaksuta). Juhul kui piletitulu ja kohalike omavalitsuste toetust ei laeku, siis on vedajale makstavaks tasuks liiniveo sihtotstarbeline toetus ehk lepingu kohustuste täitmise eest makstav hüvitis vastavalt liinkilomeetri maksumusele ehk hinnale.

3.1.2. Nõudeliinide (sh nõudepõhiste väljumiste ja nõudepeatuste) teenindamisel arvestatakse tegelikult teostatud töömahtu alates sellest sõiduplaanijärgsest peatusest, kust buss alustab sõitu nõudeliini teenindamiseks kuni selle sõiduplaanijärgse peatuseni, kus buss lõpetab sõidu pärast nõudeliini teenindamist. Osaliselt nõudepõhistel väljumistel arvestatakse töömahtu esimesele nõudepeatusele eelnevast peatusest vastavalt sõiduplaanile. Nõudeliine või nõudmisel liiniosasid teenindatakse ainult sõitjalt laekunud tellimusekorral. Nõudeliinide (sh nõudepõhiste väljumiste ja nõudepeatuste) teenindamiseks vajaliku valmisoleku tagamise kulud loetakse vedaja kuluks ja need peavad sisalduma liinikilomeetri maksumuses.

3.2. Tellija poolt lepingu punkti 3.1 kohaselt tegelikult teostatud töömahu järgi arvestatud toetusest arvatakse maha lepingus sätestatud korras tasusumma vähendamised ja viivised.

3.3. Vedaja poolt pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumused on vedajale makstava toetuse arvestamise aluseks vastavalt lepingu punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatule kogu lepingu kehtivusaja vältel ning selle muutmine on võimalik ainult käesolevas lepingus nimetatud alustel ja korras.

3.3.1. Vedaja poolt teenuse osutamiseks vajalike seadmete kasutamisega kaasnevad teenusepakkujate kulud või tasud (tarkvaralitsentsid, turvasertifikaadid, riistvara rent, andmeside jne) sisalduvad liinikilomeetri maksumuses ja tellija neid vedajale täiendavalt ei hüvita, välja arvatud kui hankedokumentides on sätestatud teisiti.

3.4.Toetuse arvestamise aluseks olevat vedaja pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumust (hinda) muudetakse lepingu kehtivusaja vältel juhul, kui muutub tarbijahinnaindeks (THI), Eesti keskmise töötasu indeks ja diiselkütuse hinna indeks Statistikaameti andmetel, mille alusel alltoodud valemi järgi arvutatakse liinikilomeetri hind (maksumus) ja ümardatakse 3 (kolme) kohaga peale koma:

Tt = THD * ÜTSTIP

kus
Tt – liinikilomeetri hind poolaastal t (euro/km);
THD – liinikilomeetri maksumus (hind) pakkumuses (euro/km);
ÜTSTIP – liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P
ÜTSTIP=DS*DP+PS*PP+MS*MP
DS – kütuse kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis
DP – kütuse hinna muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali kütuse hinna indeksiga
PS – töötasu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis
PP – töötasu muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali palga indeksiga
MS – muu kulu osatähtsus aastas Statistikaameti poolt koostatud valemis
MP – THI muutumise indeks perioodil P võrreldes 2019. aasta III kvartali THI-ga

Perioode P on aastas 2 (kaks):
P1, P3, P5, … on II kvartalist III kvartalini (1. aprill kuni 30. september) ja
P2, P4, P6, … IV kvartalist I kvartalini (1. oktoober kuni 31. märts) kaasa arvatud.

Indeksit ÜTSTIP1, P3, P5, … kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1. jaanuarist.

Indeksit ÜTSTIP2, P4, P6, … kasutatakse liinikilomeetri maksumuse muutmiseks alates 1. juulist.

S – Statistikaamet koostab valemi arvestades avaliku teenindamise lepingute alusel bussidega teostatud maakondade liiniveo vedajate kulude struktuuri perioodil IV kvartalist III kvartalini (1. oktoobrist 30. septembrini) rakendamiseks järgnevast 1. jaanuarist kalendriaasta jooksul.

Näide

Pakkumuses esitatud LKM hind THD on 1,00 €.

1. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P1 (ÜTSTIP1) indeksi arvestusperioodiga 1. aprill kuni 30. september:
Statistikaameti poolt koostatud valemis esimeseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas 25%, palgakulu osatähtsus 40% ja muude kulude osatähtsus 35%.
Perioodil P1 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,06; töötasu osas 1,07 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,02.
Järelikult valemis ÜTSTIP=DS*DP+PS*PP+MS*MP
ÜTSTIP1=0,25*1,06+0,40*1,07+0,35*1,02=0,265+0,428+0,357=1,05
Liinikilomeetri hind Tt1 = THD * ÜTSTIP1 on
1,00*1,05=1,05 €/km perioodiks t1 (1. jaanuarist 2020. aastal)

2. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P2 (ÜTSTIP2) on:
Statistikaameti poolt koostatud valemis on kütuse kulu osatähtsus aastas 25%, palgakulu osatähtsus 40% ja muude kulude osatähtsus 35% need ei muutu ühe aasta jooksul, sest arvutatakse kõigi vedajate kulude keskmiste alusel kord aastas.
Perioodil P2 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,04; töötasu osas 1,08 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,03.
ÜTSTIP2=0,25*1,04+0,40*1,08+0,35*1,03=0,260+0,432+0,3605=1,0525 ümardus 1,053
Liinikilomeetri hind Tt2 = THD * ÜTSTIP2 on
1,00*1,053=1,053 €/km perioodiks P2 (1. juulist 2020. aastal)

3. Liinikilomeetri hinnaindeks perioodil P3 (ÜTSTIP3) on:
Statistikaameti poolt koostatud valemis teiseks aastaks on kütuse kulu osatähtsus aastas 23%, palgakulu osatähtsus 45% ja muude kulude osatähtsus 32%.
Perioodil P3 on muutused võrreldes 2019. aasta III kvartali näitajatega kütuse hinna osas 1,08; töötasu osas 1,09 ja tarbijahinnaindeksi osas 1,04.
ÜTSTIP3=0,23*1,08+0,45*1,09+0,32*1,04=0,2484+0,4905+0,3328=1,0717 ümardus 1,072
Liinikilomeetri hind Tt3 = THD * ÜTSTIP3 on
1,00*1,072=1,072 €/km perioodiks P3 (1. jaanuarist 2021. aastal)

3.5. Liinikilomeetri maksumuse muutmine vormistatakse lepingu lisana.

3.6. Kui lepingu kehtivuse perioodil töötatakse välja üldine, kogu sektorile kasutamiseks uus ühistranspordi hinnaindeksi valem või selle arvestamise alused, siis võib muuta vastavalt käesoleva lepingu punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimusi. Kui ühistranspordi hinnaindeksit enam ei rakendata, lähtutakse kvartaalsest tarbijahinnaindeksist võrreldes 2019. aasta III kvartali tarbijahinnaindeksiga, mida rakendatakse viimasele ühistranspordi hinnaindeksi alusel arvutatud liinikilomeetri hinnale.

3.7. Lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest tasub Tellija vedajale hiljemalt veoteenuse osutamise kuu 5. kuupäevaks, sealhulgas jaanuarikuus hiljemalt 20. kuupäevaks, ettemaksu kuni 50% ühes kuu veoteenuse osutamise arvestuslikust toetusest. Tasutavad summad lepitakse kokku lepingu lisas. Perioodi liinikilomeetrimaksumus ja arveldamise kord. Vedaja saamata jäänud tasu osa tasutakse Vedajale hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks kui on täpsustunud teenindatud veoteenuse maht ja võimalike mahaarvamiste summa. Tellija tasub Vedajale pangaülekandega pangaarvele EE072200221012182931 (SWEDBANK), eeldusel, et Vedaja on edastanud Tellijale tasu maksmise kohta arve.

3.8. Vedajale tasu maksmise tähtaeg lükkub edasi, kui Vedaja ei ole tähtaegselt esitanud Lepingu p-des 5.1–5.2 nimetatud aruandeid. Lepingu p-des 5.1–5.2 nimetatud aruannete esitamisega viivitamise korral maksab Tellija Vedaja tasu välja 20 (kahekümne) päeva jooksul alates Vedaja poolt kõigi Lepingu p-des 5.1–5.2 nimetatud nõuetekohaste aruannete esitamisest.

3.9. Tellija kannab Vedajale sihtotstarbelise toetuse detsembrikuu liinikilomeetrite eest 25. detsembriks Vedaja poolt esitatud detsembrikuus planeeritavate liinikilomeetrite mahu (lisa 3) alusel. Kui vastava kuu aruandluse esitamisel ilmneb, et tegelikult sõidetud liinikilomeetrid erinevad planeeritust, korrigeeritakse järgneva kuu sihtotstarbelise toetuse summat vastavalt tekkinud vahele.

3.10. Juhul kui vedaja osutab teenust gaasibussidega, arvestatakse gaasiaktsiisi tõusu või langust muudatuse jõustumisest täiendavalt lisaks või maha liinikilomeetrite maksumusest vastavalt kasutatud gaasi hulgale igakuiselt. Kasutatud gaasi hulga ja täiendava arvestuse kohta tuleb esitada tellijale igas kuus aruanne, mille vorm lepitakse eraldi kokku.

4. Avaliku bussiliiniveo tingimused

4.1. Üldised tingimused
4.1.1. Vedaja teostab Saare Maakonna avalikel bussiliinidel kvaliteetset ja järjepidavat sõitjate vedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, hankedokumentides esitatud tingimustega, vedaja poolt esitatud ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusega, käesoleva lepingu ning selle lisadega;
4.1.2. vedajal peab olema kogu lepingu kehtivuse ajal kehtiv, ÜTS §-s 39 lg 1 nimetatud, ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba), mis annab õiguse teostada liinivedu Eestis. Tellijal on igal ajal õigus kontrollida vedaja tegevusloa olemasolu. Kui vedaja tegevusloa kehtivus lõpeb enne käesoleva lepingu tähtaja lõppemist, siis kohustub vedaja esitama tellijale hiljemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva enne tegevusloa kehtivuse lõppemise tähtaega uue tegevusloa. Kui vedaja ei ole hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud tellijale uut tegevusluba, lõpeb leping alates tegevusloa kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast;
4.1.3. vedaja kohustub tagama, et depoost veoteenuse osutamiseks väljuv buss vastab nii oma tehnilise seisundi, puhtuse kui ka korrashoiu poolest Lepingus ja õigusaktides, esitatud nõuetele;
4.1.4. vedaja on kohustatud tellijat teavitama koheselt kõigist ära jäänud või osaliselt teenindatud veootstest, üle 10-minutilistest hilinemistest ning vigastatute või inimohvritega seotud liiklusõnnetustest;
4.1.5. vedaja kohustub Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel osutama sõitjatele veoteenust tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade ja sõidusoodustuste alusel ning arvestades Ühistranspordiseadusetest tulenevate sõidusoodustuste ja muude nõuetega;
4.1.6. vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses Lepingu objektiks olevatel liinidel liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, libedus, meteoroloogilised tingimused jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on vedaja koheselt kohustatud informeerima sõitjaid ja tellijat. Vedaja peab tellijat informeerides ka põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus;
4.1.7. tellijal on õigus ühepoolselt muuta Lepingu objektiks olevatel liinidel töömahtu, sõiduplaane, keskmist kiirust, liinide pikkust, mõne liini teenindamine lõpetada või lisada uusi liine. Eelnimetatud muudatuste tulemusena ei või kalendriaasta liiniläbisõit suureneda või väheneda üle 20% võrreldes Dokument 2 „Tehniline kirjeldus” punktis 3 tooduga;
4.1.8. vedajat teavitatakse ette vähemalt 30 (kolmkümmend) päeva kehtivate sõiduplaanide väljumisaegade või marsruutide muudatustest ja vähemalt 90 (üheksakümmend) päeva sõiduplaanide järgsete veomahtude muudatustest, kui veomahu suurenemisega kaasneb lisabusside või bussijuhtide rakendamise vajadus. Kokkuleppel vedajaga võivad etteteatamistähtajad olla lühemad või pikemad. Pakkuja peavad arvestama, et tellijal on õigus 2019. a ja 2020. a eeldatavat liiniläbisõitu ja sõiduplaane muuta juba enne hankelepingu täitmise algusaega, teavitades sellest vedajat käesolevas punktis ettenähtud korras ette ning sellisel juhul kohustub vedaja vajadusel tagama vajalikud ressursid, sh nõuetekohased bussid, muudatuste ellu rakendamiseks;
4.1.8.1. Veomahtude muutmisel selliselt, et sellega kaasneb vajadus suuremate või täiendavate busside järele võrreldes Vedaja pakkumuses toodud bussidega (alusdokumentide Vorm 2), võivad Vedaja ja Tellija kokkuleppel kõrvale kalduda tähtaja nõuetest ja riigihanke Tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele ja töötajale” punktis 1.6 sätestatud nõudest. Kokkuleppe sõlmitakse kirjalikult antud lepingu lisana;
4.1.9. vedaja tagab Lepingu kehtivuse perioodil töötajate töötasu ning töö- ja puhkeaja korralduse vastavuse vähemalt kollektiivlepingu seaduse tähenduses vedaja tegevusalale laiendatud kehtiva kollektiivlepinguga sätestatud nõuetele. Juhul kui vedaja sõlmib Lepingu täitmisel kasutatavate töötajate tööle rakendamisel töölepingust erineva lepingu (sh käsundusleping, töövõtuleping, tööjõu rendileping, füüsilisest isikust ettevõtjad, alltöövõtjate töötajad jms), siis peab selle alusel makstav tasu olema samaväärne sama koormuse ja samade tööülesannete eest töölepingu alusel töötajale makstava tasuga;
4.1.10. vedaja poolt peab olema tagatud sõitjatele informatsiooni andmine enda poolt teenindatavate liinide, busside, busside graafikus püsimiste, bussi unustatud asjade jms kohta telefoni ja e-maili teel kõigil nädalapäevadele vähemalt samadel aegadel, kui toimub busside liikumine liinidel vastavalt sõiduplaanidele. Infotelefoni number ja sellele helistamise kellaajad peavad olema välja pandud bussidesse ja bussipeatustes olevatele sõiduplaanidele ning infotahvlitele. Helistamine infotelefonile peab olema helistajale tavalise kõnetariifi alusel;
4.1.11. vedaja peab paigaldama lepingu täitmiseks kasutatavatesse bussidesse järelevalve eesmärgil kaamerad koos vajalike lisaseadmetega. Kaamerate paigaldamise kulud sisalduvad liiniveo maksumuses (hinnas). Vedaja on kohustatud tagama, et tema ja tema töötajad ei riku tahtlikult seadmeid, ei piira ega varja kaamera vaatevälja ja ei muuda piletimüügiseadmete asukohta ilma tellija nõusolekuta. Vedaja vastutab kaamerate kahjustumise ja hävimise eest, kui see on tekkinud vedaja- või tema töötajate raske hooletuse või tahtluse tagajärjel;
4.1.12. vedaja tagab ühistranspordiseaduse §-s 23 sätestatud nõuete järgimise seoses avaliku liiniveo majandusarvestuse eraldamisega muust ettevõtlusest;
4.1.13. vedaja peab käesoleva Lepingu objektiks olevate bussiliinide liiniveo majandusarvestust eraldi muust ettevõtluse arvestusest, seades selleks sisse eraldi raamatupidamisarvestuse ning arvestades selle tegevusega seotud varaosa heast raamatupidamistavast lähtuvalt. Pärast iga aasta majandusaasta aruande kinnitamist esitab vedaja tellijale selle kinnituseks audiitori järeldusotsuse;
4.1.14. vedaja peab tegema tellijaga koostööd, mis on vajalik Tellijale Vedaja poolt Lepingu täitmise kontrollimiseks;
4.1.15. vedaja peab võimaldama tellija volitatud isikutel kontrollida avaliku liiniveo kohta peetavat arvestust (sealhulgas tutvuda vastavate raamatupidamise algdokumentidega). Tellija peab tagama, et kontrollimise käigus temale teatavaks saanud vedaja ärisaladus hoitakse konfidentsiaalsena. Ärisaladuseks ei loeta õigusaktide kohaselt avalikustamisele kuuluvat või avalikustatud teavet;
4.1.16. Vedaja esitab koheselt pärast lepingu allkirjastamist dokumendid, mis võimaldavad kontrollida busside jõudmist Kuressaarde 14 päeva enne liiniveo algust vastavalt liinigrupile.

4.2. Busside piletimüügialane varustus
4.2.1. Tellija annab vedajale tasuta kasutamiseks Ridango AS poolt toodetud ja tellijale kuuluvad piletimüügiseadmed;
4.2.2. ühe bussi piletimüügiseadme komplekti kuuluvad seadmed ning maksumus märgitakse lepingu lisas 5 Piletimüügiseadme üleandmis-vastuvõtu akt.

4.3. M1 kategooria sõidukile esitatavad tingimused. Vedaja tagab:
4.3.1. M1 kategooria sõidukeid kasutatakse liiniveol kokkuleppel Tellijaga, kui väljumisel on vähe reisijaid;
4.3.1.1. M1 kategooria sõidukeid kasutatakse liiniveol peamiselt nõudepõhistel väljumistel;
4.3.1.2. M1 kategooria sõidukite kasutamine busside asemel punktides 4.3.1 ja 4.3.1.1 toodud juhtudel ei ole kohustuslik;
4.3.2. M1 kategooria sõidukites peab olema vähemalt 6 (kuus) istekohta (koos juhiga);
4.3.3. M1 kategooria sõidukid ei ole ühelgi lepingu kehtivuse hetkel vanemad kui 10 (kümme) aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast;
4.3.4. M1 kategooria sõidukid on vedaja omandis või tal on võimalus neid kasutada käesoleva lepingu täitmiseks;
4.3.5. M1 kategooria sõidukeil on vedaja logo või nimi ja teenindatava liini number;
4.3.6. M1 kategooria sõidukid on korrektse välimusega (roosteplekkideta, märgatavate värviparandusteta, tervete istmetega jms), on liini teenindades nii seest kui väljast puhtad;
4.3.7. M1 kategooria sõidukid vastavad liiklusseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele;
4.3.8. liiniveol kasutatavate M1 kategooria sõiduki juhtidele kehtivad hankedokumentides toodud tingimused;
4.3.9. kui vedaja soovib M1 kategooria sõidukeid liiniveol kasutada peab ta esitama tellijale sõiduki tehnilise passi koopia ning kandma piletimüügiseadme paigaldamisega seonduvad kulud.

4.4. Piletimüügiga seonduvad kohustused
4.4.1. tellija annab vedaja kasutusse tellijale kuuluvad Lepingu p. 4.2 loetletud piletimüügiseadmed kuni käesoleva hankelepingu lõpuni või kuni tellija annab vedaja kasutusse uued piletimüügiseadmed või kuni Lepingu täitmiseks on õigusaktide kohaselt nende olemasolu nõutav;
4.4.2. piletimüügiga ja/või sõiduõiguse kontrollimisega seonduvate kohustuste muutmisel vedajale sellest tulenevaid täiendavaid kulutusi tellija ei hüvita;
4.4.3. vedaja kohustub läbi bussijuhtide (sh alltöövõtjate poolt rakendatavate bussijuhtide) teostama Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel tellija poolt antud piletimüügiseadmetega sõiduõiguse kontrolli s.t sõidukijuhid tagavad, et sõitjad valideeriksid (registreeriksid) sõidukaardiga oma sõidu. Juhul kui riik rakendab avalikul maakondlikul bussiliiniveol veokorraldust, kus sõitja käest sõidu eest võetakse tasu, siis teostab Vedaja tellija poolt antud piletimüügiseadmetega piletimüüki sh ka rahalaadimist kontaktivabadele kaartidele ja tellija poolt teatavaks tehtud piletihindade, õigusaktidest tulenevate ja tellija poolt määratletud sõidusoodustuste alusel;
4.4.4. vedaja peab tagama piletimüügiseadmete bussidesse paigaldamise tellijaga kooskõlastatud isiku(te) poolt hiljemalt Lepingu alusel bussiliinide teenindamise alguse ajaks. Tellija kohustub tagama, et vedajale antakse õigeaegselt üle Lepingu täitmiseks vajalik arv piletimüügiseadmeid. Töömahu suurenemisel tagab tellija vajaduse korral vedajale täiendavate piletimüügiseadmete kasutusse andmise. Vedajapoolsel põhjusel täiendavate piletimüügiseadmete paigaldamise või piletimüügiseadmete ümberpaigutamise kulud katab vedaja;
4.4.5. piletimüügiseadmete paigaldamise hetkest Lepingu täitmiseks kasutatavatesse bussidesse loetakse piletimüügiseadmed vedaja kasutusse antuks ning paigaldamise hetkest alates läheb vedajale üle piletimüügiseadmete kahjustumise ja hävimise risk olenemata kahjustamise või hävimise põhjusest. Piletimüügiseadmete paigaldamine ja üleandmine vormistatakse Lepingu lisa 5 kohase aktiga;
4.4.6. tellija teavitab vedajat tellija määratletavate piletihindade ja sõidusoodustuste muutustest;
4.4.7. kui tellija sõlmib uue piletimüügiseadmetega seonduva lepingu, kohustub vedaja võimaldama paigaldada bussidesse uued piletimüügiseadmed, võtma kasutusele tellija poolt antavad uued piletimüügiseadmed ja tagastama endised piletimüügiseadmed. Uute seadmete paigaldamise kulud katab tellija, endiste piletimüügiseadmete tagastamise kulud katab vedaja;
4.4.8. piletimüügi teostamise, inkassatsiooniga ja printeripaberiga seonduvad kulud sisalduvad vedajale Lepingu alusel makstavas tasus;
4.4.9. tellija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja vedajale ligipääsuõiguse(d) piletimüügikeskkonnale. Piletimüügikeskkond sisaldab aruandeid veolepingu täitmise kohta, piletimüügiandmeid, rikete teavitussüsteemi ja dispetšerrakendust;
4.4.10. Vedaja kohustub:
a. kasutama piletimüügiseadmeid heaperemehelikult;
b. informeerima piletimüügiseadmete riketest, rikkumistest, kadumisest, lõhkumisest ja vargusest viivitamatult tellijat ja piletimüügisüsteemi haldajat. Lõhkumise ja varguse korral ning muul juhul, mil piletimüügisüsteemi kahjustumine, hävimine või kasutuskõlbmatuks muutumine seondub õigusrikkumisega, kohustub vedaja lisaks tellija ja piletimüügisüsteemi hooldaja teavitamisele teavitama viivitamatult ka politseid;
c. tagama piletimüügiseadme säilivuse ka bussi mitte liinil oleku ajal;
d. kandma täielikku materiaalset vastutust vastutavale hoiule võetud piletimüügiseadmete osas;
e. hüvitama kogu piletimüügiseadmete vargusest, hävimisest, kahjustumisest või muust kasutuskõlbmatuks muutumisest tekkinud kahju;
f. tagama, et bussijuht müüb nõuetekohaseid sõidupileteid ja sõidukaarte vastavalt sõitja soovile ning vastavalt tellija määratud hinnakirjale;
g. Juhul kui riik rakendab avalikul maakondlikul bussiliiniveol veokorraldust, kus sõitja käest sõidu eest võetakse tasu:
a. siis hüvitama tellijale saamatajäänud üksikpiletitulu juhul kui on tuvastatud piletimüügiseadmete tahtlik rikkumine või manipuleerimine vedaja bussijuhi poolt. Saamatajäänud piletitulu aluseks võetakse eelmise aruandeperioodi analoogse veootsa üksikpiletitulu;
b. laadima sularaha (ainult paberraha) kontaktivabadele kaartidele. Sularaha laadimist kontaktivabadele kaartidele tellija poolt eraldi ei tasustata;
c. tegema koostööd tellijaga sõidupiletite müügi turvalisuse tagamisel;
d. tagama tellija poolt soovitatud meetmete teostamise sõidupiletite müügi turvalisuse tagamiseks;
h. tagama, et bussijuhid kontrollivad reisijate sisenemisel bussidesse nende sõiduõigust;
i. võimaldama piletimüügiseadmete töös puuduste kõrvaldamiseks vajalike parandustööde teostamist. Vedajal on keelatud teostada ise mistahes piletimüügiseadmete parandustöid;
j. korraldama kõikidele lepingu täitmisel kasutatavatele bussijuhtidele seadmete kasutamise koolitusi. Koolituste läbiviimine toimub tellija poolt antud juhendmaterjalide alusel. Kõik koolitusmaterjalides sisalduvad juhised ja nõuded loetakse Lepingu tähenduses tellija siduvateks juhisteks, mille täitmise peab vedaja tagama kõikide enda poolt Lepingu täitmisel kasutatavate bussijuhtide poolt sõltumata sellest, kas konkreetne bussijuht koolitusel osales või mitte. Lepingu täitmise käigus toimub koolitus- või juhendmaterjalide, sh Lepingu lisas 7 sisalduvate juhendmaterjalide, muutmine või täiendamine tellija ühepoolse teatega vedajale ning muudetud või täiendatud juhendmaterjal muutub kohustuslikuks alates vedajale edastamisest. Lepingu allkirjastamisega loetakse vedaja selleks oma nõusoleku ning vastavate rikkumiste tuvastamisel on tellijal õigus rakendada Lepingust tulenevaid sanktsioone;
k. kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ja koheselt raporteerima dispetšersüsteemi kaudu kõikidest tõrgetest liinitöös ning piletimüügisüsteemi riketest. Reeglina toimub raporteerimine iga veootsa kohta eraldi. Suurematest tõrgetest ja riketest võib raporteerida korraga;
l. informeerima koheselt Lepingu täitmise puudustest ja kõrvalekalletest tellijat kirjalikult ja elektrooniliselt tellija poolt teatavaks tehtud aadressil.

4.5. Vedajal on õigus:
4.5.1. peatada liinidel sõitjate vedu, kui ei ole tagatud ohutu liiklus või sõitjate ohutus kuni ohutuse taastumiseni;
4.5.2. teha tellijale põhjendatud ettepanekuid liinivõrgu, sõiduplaanide, marsruutide ja piletihindade muutmiseks.

4.6.Tellija on kohustatud
4.6.1. informeerima sõitjaid Lepingu objektiks olevate bussiliinide muutustest massiteabevahendite või kodulehe kaudu;
4.6.2. teavitama vedajat Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel plaanipäraselt tehtavatest muudatustest ja planeeritavast ajutisest ümbersõidumarsruudist;
4.6.3. tasuma vedajale osutatud teenuse eest Lepingu p-s 3 sätestatud korras.

5. Aruandlus

5.1.Vedaja:
5.1.1. esitab tellijale iga päeva kohta Lepingu objektiks olevate bussiliinide tegeliku töömahu aruanded (Lepingu lisa 3) elektroonilisel kujul Lepingus märgitud tellija e-posti aadressidele üks kord kuus eelneva kuu kohta, hiljemalt järgmise kalendrikuu 10. päevaks. Tegeliku töömahu päevaaruannetes nimetatud üleplaanilis(t)e veootsa(de) teostamise alus on p. 5.1.4 alusel toimunud teavitus. Hilisemalt esitatud üleplaaniliste veootsade aruandeid ei arvestata ning tellijal puuduvad kohustused vastavas osas. Üleplaaniliste veootsade teostamine tuleb eelnevalt tellijaga kooskõlastada;
5.1.2. esitab tellijale elektrooniliselt ja paberkandjal iga kalendrikuu 10. päevaks eelmise kuu Lepingu objektiks olevate bussiliinide hilinenud ja ärajäänud veootsade aruande (Lepingu lisa 4) ning ärajäänud veootsa(de) põhjuse(d), samuti busside asendamise juhtumid liinide kaupa konkreetseid kuupäevi ja asendamise põhjuseid ära näidates;
5.1.3. teatab koheselt tellijale Lepingus märgitud meiliaadressidele lisaks igakuise aruande esitamisele Lepingu objektiks olevate bussiliinide ärajäänud ja hilinenud veootstest (sh avariidest), elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis, olenemata sellest, kas eelloetletud asjaolud ilmnesid vedajast tingitud asjaolude tõttu või muudel, vedajast sõltumatutel põhjustel. Ärajäänud või hilinenud veoots loetakse vedaja poolt tellijale teatatuks üksnes siis, kui seda on tehtud koheselt;
5.1.4. informeerib koheselt tellijat nii kirjalikult kui elektroonilist taasesitamist võimaldavas vormis töömahu muutustest, mida ei ole Tellija tellinud, näidates ära täiendava töömahu teostamise põhjuse ja tehtud töömahu (liiniläbisõit, veootsad). Kui vedaja ei teavita tellijat nõutavatest asjaoludest koheselt või on teavitamise aluseks olevad asjaolud tingitud vedajast, puudub vedajal õigus asjaoludele tugineda;
5.1.5. esitab tellija nõudmisel viimase määratud tähtajaks, vormis ja viisil täiendavaid andmeid ja aruandlust Lepingu objektiks olevate bussiliinide töö ja busside kohta või mistahes käesoleva Lepingu täitmisega seonduva aspekti kohta, samuti muid andmeid, mida tellijal on vaja õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks või muul põhjendatud juhul, sh tellija majandustegevuse läbiviimiseks või planeerimiseks. Vedajal on õigus nõuda sellise täiendava teabe esitamisega põhjuslikus seoses tekkinud dokumentaalselt tõendatud, põhjendatud ning ettenägematute kulude hüvitamist, millega pakkuja ei pidanud pakkumuse tegemisel arvestama;
5.1.6. edastab tellijale igakvartaalselt aruande vastavalt Lepingu lisa 2 formaadile hiljemalt kvartalile järgneva kalendrikuu 20. päevaks;
5.1.7. aruandlus ja teated peavad olema eesti keeles ning sisaldama vaid tõeseid andmeid. Elektrooniliselt ja kirjalikult või mistahes muus vormis esitatud info või aruanne peavad oma sisult olema identsed;
5.1.8. kui vedaja esitab mistahes Lepingu lisa 2, 3, 4 kohase aruande vastava aruande esitamise tähtajast hiljem, lükkuvad ka tellija poolt vedajale makstavate tasude tähtajad vastavalt edasi;
5.1.9. tellijal on õigus nõuda vedajalt täiendavaid andmeid ja aruandlust Lepingu objektiks olevate bussiliinide töö ja kasutatavate busside kohta, samuti tulenevalt ühistranspordiseadusest ettevõtte raamatupidamisandmete kohta. Nimetatud kohustusega seotud kulud kannab vedaja.

6. Vastutus ja sanktsioonid

6.1. Kui vedaja ei alusta veoteenuse osutamist käesolevas lepingus ja selle lisades kokkulepitud korras, tähtajal ja mahus, ütleb lepingu ühepoolselt üles, lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist ning vedaja tegevusloa tähtaja lõppemisel või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 100% ulatuses käesoleva lepingu punktis 7.1 vedaja poolt antud garantiist või esitada garandile nõue garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks. Juhul kui vedaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab tellijale tekitatud kahju garantii summa on tellijal õigus nõuda tekkinud vahe hüvitamist vedaja poolt. Tellijal puudub õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat, kui vedaja lõpetab ühepoolselt veoteenuse osutamise enne käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist põhjusel, et tellija ei ole 2 (kahe) järjestikuse kalendrikuu vältel vedajale maksnud käesolevas lepingus ettenähtud korras ja alustel toetust.

6.2. Vähemolulised lepingurikkumised on rikkumised, mis ei mõjuta olulisel määral osutatava teenuse kvaliteeti, milleks loetakse mh, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:
6.2.1. mittepuhaste või ebakorrektse välimusega busside kasutamine;
6.2.2. vedaja poolt ilma tellija kirjaliku nõusolekuta Lepingu objektiks olevatel bussiliinidel kasutusel olevatele bussidele reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava reklaami paigaldamine või nõuetele mittevastava logo või kaubamärgi paigaldamine;
6.2.3. vedaja, alltöövõtja või nende poolt rakendatavate bussijuhtide suhtes on tellijale laekunud põhjendatud kaebus;
6.2.4. mistahes muu Lepingus sätestatud kohustuse rikkumine, mida ei ole otsesõnu p 6.3 nimetatud olulise lepingurikkumisena;
6.2.5. vedaja poolt aruannete või teadete mittenõuetekohane esitamine;
6.2.6. piletimüügiseadmete mittesihtotstarbeline kasutamine või vedaja bussijuhi poolt piletimüügiga seonduvate kohustuste (seal hulgas piletimüügiseadmete kasutamisega seonduvate kohustuste) mistahes moel rikkumine;
6.2.7. vedaja ei teavita viivitamatult piletimüügiseadmetes avastatud vigadest vastavalt Lepingu punktile 4.4.10.b.

6.3. Olulised lepingurikkumised on:
6.3.1. Piletimüügiseadmete või muu Tellija pool paigaldatud seadme tahtlik rikkumine;
6.3.2. vedaja ei ole hiljemalt 30 päeva enne ühenduse tegevusloa kehtivusaja lõppemist esitanud tellijale uut ühenduse tegevusluba;
6.3.3. vedaja ei täida Lepingu p-s 7.5 sätestatud kohustust Garantiikirja esitamise kohta;
6.3.4. vedaja ei võimalda paigaldada bussidesse õigeaegselt piletimüügiseadmeid;
6.3.5. vedaja poolt aruannetes tõele mittevastavate andmete esitamine, sh tõele vastavate andmete mitteesitamine;
6.3.6. kakskümmend või enam sõitjate bussi sisenemisel sõiduõiguse kontrolli teostamata jätmine ja/või sama palju põhjendatud kaebusi kolme kuu jooksul;
6.3.7. viis või enam vähemolulist rikkumist ühe kuu jooksul;
6.3.8. vedaja ei ole ükskõik millist rikkumist kõrvaldanud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul;
6.3.9. vedaja, alltöövõtja või nende poolt Lepingu täitmisel rakendatav ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses töölepinguseaduse, liiklusseaduse või ühistranspordiseaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid või tellija poolt antud siduvaid juhised (sh piletimüügisüsteemi koolitusmaterjalidest tulenevaid nõudeid või reegleid);
6.3.10. vedaja kasutab Lepingu alusel avalikuks liiniveoks tehniliselt mittekorras olevat bussi;
6.3.11. vedaja kasutab Lepingu täitmisel sõidukeid, mille kasutamist ei ole vedaja tellijaga eelnevalt kooskõlastanud või mis ei vasta HD tehnilise kirjelduse nõuetele;
6.3.12. vedaja rakendab Lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kelle kasutamist ei ole vedaja eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastanud;
6.3.13. vedaja ei täida punkti 4.1.9 nõudeid ja on saanud vastava riikliku järelevalve tulemusena kaks või enam ettekirjutust või karistust aastase perioodi jooksul.

6.4. Iga vähemolulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude kuni 150 eurot. Olulise lepingurikkumise korral võib tellija esitada leppetrahvinõude kuni 1500 eurot.

6.5. Tellija võib leppetrahvile lisaks nõuda alati ka kahju hüvitamist kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.

6.6. Leppetrahvi või kahju hüvitamise rakendamisel on tellijal õigus toetusena makstavat summat vastavalt vähendada. Toetussumma vähendamise vormistab tellija haldusaktiga ning saadab selle viivitamatult vedajale. Vastava kuu toetussumma väljamakse tegemisel makstakse toetust aktis märgitud summa võrra vähem.

6.7. Kui vedaja ei ole leppetrahvi nõudes või ettekirjutuses määratud tähtaja või kui tähtaega ei ole määratud, siis mõistliku aja jooksul puudust likvideerinud või rikkumist kõrvaldanud, siis pärast mõistliku tähtaja möödumist loetakse seda uueks rikkumiseks.

6.8. Lepingus ettenähtud maksetega viivitamisel on tellija kohustatud maksma vedajale viivist 0,1% päevas viivitatud summast.

6.9. Lepingus sätestatud viiviste tasumine ja toetussumma vähendamised ei vabasta pooli lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

6.10. Lepingut rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahjud osas, mis on jäänud toetussumma vähendamisega katmata.

6.11. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva vältimaks ja vähendamaks võimaliku kahju teket.

7. Lepingu täitmistagatis (garantii)

7.1. Lepingu täitmistagatise suuruseks on 200 000 eurot.

7.2. Lepingu täitmistagatis loetakse Tellijale antuks, kui vedaja on tellijale esitanud:
7.2.1. maksekorralduse Lepingu p-s 7.1 nimetatud rahasumma deponeerimise kohta tellija arvelduskontole EE851010602007390004 SEB Pank AS, EE362200221068434358 Swedbank AS, EE213300332146330001 Danske Bank AS, EE871700017000767815 Luminor Bank AS või Euroopa Liidu liikmesriikide finantsjärelvalve kontrollile alluva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (edaspidi: Garantiikiri) originaaleksemplari, mille kohaselt on tellija õigustatud saama Garantiikirja alusel maksimaalselt Lepingu p-s 7.1 nimetatud rahasumma väljamakse tellija esimesel nõudmisel hiljemalt 10 pangapäeva jooksul ja tellija poolt nimetatud summas. Garantiikiri ei tohi sisaldada tellija õiguseid kitsendavaid lisatingimusi. Nimetatud lisatingimusi sisaldav Garantiikiri on käesolevas punktis nõutule mittevastav ning selle esitamist käsitletakse käesolevas punktis nõutava Garantiikirja esitamata jätmisena.

7.3. Lepingu sõlmimise järgselt antud esimene Garantiikiri peab kehtima vähemalt 1 aasta arvestatuna selle vedaja poolt tellijale üleandmise päevast.

7.4. Lepingu p-s 7.3 nimetatud Garantiikirjale järgnevalt on vedaja kohustatud andma tellijale Garantiikirjad, mis:
7.4.1. hakkavad kehtima hiljemalt eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast ning
7.4.2. kehtivad arvestatuna eelmise Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast vähemalt 1 aasta.

7.5. Vedaja on kohustatud Lepingu p-s 7.4 nimetatud Garantiikirja esitama tellijale hiljemalt 1 kuu enne eelneva Garantiikirja kehtivuse lõppemist.

7.6. Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu lõppemise tähtpäevale vahetult eelnevalt esitatav Garantiikiri peab kehtima vähemalt sellele Garantiikirjale eelnevalt antud Garantiikirja kehtivuse lõppemisele järgnevast päevast kuni Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu lõppemise tähtpäevani.

7.7. Pärast Lepingu sõlmimist tellijale antav täitmistagatis antakse hiljemalt 5 tööpäeva enne Lepingu p-s 9.1 sätestatud Lepingu täitmise esimest päeva. Kui vedaja ei ole tähtaegselt täitmistagatist andnud, on tellijal õigus Lepingust taganeda ja nõuda vedajalt leppetrahvi, mille summa võrdub vedaja pakkumuse ja hindamistulemustelt järjekorras järgmise pakkumuse teinud pakkuja pakkumuse maksumuse vahega korrutatuna HD p 3 sätestatud ATL eeldusliku liiniveo mahuga.

8. Vääramatu jõud

8.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

8.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad lepingu täitmist.

8.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele poolele pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.

9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping kehtib 10 (kümme) aastat. Teenuse osutamise eelduslik algus on 01.02.2020. Lepingu eelduslik lõpptähtaeg on 31.01.2030.

9.2. Juhul kui Lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt Lepingu sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks Lepingu alusel liiniveo teostamise alustamine p. 9.1 sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse liinivedu tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka käesolevas punktis sätestatud liiniveo teostamise eelduslikku lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis.

9.3. Ühenduse tegevusloa tähtaja lõppemise või loa kehtetuks tunnistamise korral Leping lõpeb ennetähtaegselt, tellija poolt erakorralise ülesütlemisega ilma etteteatamistähtajata.

9.4. Tellijal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teatades sellest vedajale kirjalikult ette 30 (kolmkümmend) kalendripäeva, kui:
9.4.1. esineb vähemalt kolm vedaja-poolset Lepingu p 6.3 nimetatud olulist lepingurikkumist aastase perioodi jooksul;
9.4.2. vedaja või mõne tema alltöövõtja suhtes ilmneb kasvõi üks ühistranspordiseaduse § 48 lõike 1 p-des 1–6 nimetatud asjaoludest;
9.4.3. vedaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või saneerimine.

9.5. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tellija poolt vedajast tingitud asjaoludel on tellijal õigus nõuda vedajalt leppetrahvi Lepingu täitmistagatise summa ulatuses ning realiseerida sel eesmärgil täitmistagatis.

9.6. Vedajal on õigus lõpetada Leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 60 (kuuskümmend) päeva, kui Tellijast põhjustatud asjaolude tõttu ei ole Vedaja alusetult saanud Vedaja tasu ning võlgnevus Vedaja ees ületab Lepingu ülesütlemisavalduse esitamisele eelnenud 1 (ühe) kalendrikuu liiniläbisõidu ja kehtiva läbisõidutariifi korrutise summa. Nimetatud etteteatamistähtaeg hakkab kulgema Vedaja poolt Tellija kirjalikus vormis teavitamisest. Mistahes muul alusel ei ole Vedajal õigust Lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles ütelda.

9.7. Lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt tellija poolt vedajast tingitud asjaolude tõttu on tellijal lisaks Lepingu p-s 6.3 sätestatud leppetrahvidele õigus realiseerida Lepingu täitmistagatis täies ulatuses, mis loetakse täiendavaks leppetrahviks Lepingu ülesütlemise eest (vt p 9.5). Käesolevas punktis nimetatud leppetrahv muutub sissenõutavaks alates tellija poolt vedajale Lepingu ülesütlemise teate esitamisest. Eeltoodu ei välista tellija õigust kasutada muid seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid, samuti esitada muid nõudeid, eelkõige nõuda Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkivate kahjude hüvitamist.

9.8. Lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt tellija poolt vedajast tingitud asjaolude tõttu kohustub vedaja jätkama Lepingu täitmist seni, kuni tellija poolt leitud uus vedaja alustab veoteenuse osutamist. Tellijal on õigus sätestada lühem periood, mille vältel vedaja on kohustatud Lepingu täitmist jätkama.

9.9. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel p-des 9.6 või 9.10 sätestatud alustel tagastatakse vedajale Lepingu täitmise tagatis, arvestades sellest maha vedaja võlgnevused tellija ees.

9.10. Pooltel on alati õigus lõpetada Leping ennetähtaegselt poolte ühisel kirjalikul kokkuleppel.

9.11. Lepingu muutmine toimub Poolte kirjalikul kokkuleppel riigihangete seaduses sätestatud alustel ja korras.

10. Vaidluste lahendamine

10.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.

10.2. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.

10.3. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks.

11. Teabe vahetamine

11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.

11.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on poolele edastatud kirjas, sealhulgas elektronkirjas, lepingus märgitud või pärast lepingu sõlmimist kirjalikult teatatud postiaadressil või e-posti aadressil.

11.3. Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.

12. Muud sätted

12.1. Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta.

12.2. Käesolev leping on kirjalikult vormistatud ja mõlemapoolselt digitaalselt allkirjastatud.

12.3. Juhul kui tellija või vedaja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele koheselt kirjalikult.

12.4. Kõik Lepingu ja Lepingu lisade muudatused jõustuvad poolte poolt allakirjutamise hetkest või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

13. Poolte andmed ja allkirjad:

VEDAJA	TELLIJA
(allkirjastatud digitaalselt)	(allkirjastatud digitaalselt)
AS GoBus	Saaremaa Vallavalitsus
Registrikood 10085032	Registrikood 77000306
Aadress: Ringtee 25, 50105 Tartu	Aadress: Tallinna 10, Kuressaare 93819
Telefon: 631 0011	Telefon: 452 5000
e-post: [email protected]	e-post: [email protected]
pank, a/arve EE072200221012182931 SWEDBANK	pank, a/arve EE851010602007390004 SEB Pank AS
	EE362200221068434358 Swedbank AS
	EE213300332146330001 Danske Bank AS
	EE871700017000767815 Luminor Bank AS
Kontaktisik:	Kontaktisik:
Nikolai Jakovets	Karl Tiitson
Telefon: 372 631 0262	Telefon 4525110
e-post: [email protected]	e-post: [email protected]

Lisa 1 Perioodi liinikilomeetri maksumus ja arveldamise kord

Lisa 2 Avaliku liiniveo aruanne maanteetranspordis

Lisa 3 Liinikilomeetrid liinide kaupa

Lisa 4 Ebaregulaarsete veootsade aruanne

Lisa 5 Piletimüügiseadme üleandmis-vastuvõtu akt

Lisa 8 Teenuse tüüptingimused avalikul liiniveol