Teksti suurus:

Päästeameti põhimäärus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.02.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.02.2017, 4

Päästeameti põhimäärus

Vastu võetud 03.10.2014 nr 42
RT I, 09.10.2014, 9
jõustumine 12.10.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.05.2016RT I, 27.05.2016, 2206.06.2016, määruses läbivalt asendatud „tuleohutusjärelevalve” sõnaga „ohutusjärelevalve”; „kriisireguleerimise osakond” sõnadega „hädaolukorraks valmisoleku osakond” ning „kriisireguleerimise valdkond” sõnadega „hädaolukorraks valmisoleku valdkond” vastavas käändes.
21.12.2016RT I, 29.12.2016, 201.01.2017
07.02.2017RT I, 15.02.2017, 118.02.2017, rakendatakse 1.02.2017

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Päästeameti staatus

  (1) Päästeamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alusel, ulatuses ja korras.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

  (3) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium.

§ 2.   Ameti eelarve

  (1) Ametil on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod riigikassa kontsernikonto koosseisus.

  (2) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

  (3) Ameti eelarve kinnitab, seda muudab ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister.

§ 3.   Ameti aruandekohustuslikkus

  (1) Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti üle õigusaktides sätestatud korras järelevalvet.

  (2) Ameti koostööd Siseministeeriumiga koordineerib Siseministeeriumi kantsler.

§ 4.   Ameti sümboolika ja teenetemärgid

  (1) Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel või selle allüksusel võib olla oma nimetusega lihtpitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (2) Ametil on üld- ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimetusega üld- ja kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses.

  (3) Ametil on embleem. Embleemil on kujutatud kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga ülemisel poolel on hõbedaste tähtedega kiri „PÄÄSTEAMET”. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks kuldset tammelehte. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

  (4) Ameti embleemi võib kasutada kujunduselemendina ameti kommunikatsioonikanalites ja infokandjatel ning muudel identiteeti kandvatel esemetel kooskõlas valitsuskommunikatsiooni korraldamise juhisega.

  (5) Ametil on päästeteenistujate staažimärgid. Kõikide staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne number. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. 10, 15, 20 ja 25 teenistusaasta märkidel on hõbedased leegid. 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel on kuldsed leegid. 10 ja 15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta läbipaistva kuumemailiga ning 20, 25, 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on 70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Päästeteenistujate staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 2.

  (6) Ametil on demineerija kvalifikatsioonimärgid. Kõikide kvalifikatsioonimärkide aluseks on ringikujuline tammelehtedest pärg, mille peal on vertikaalasendis allasuunatud teravikuga pommi kujutis. Üle pommi kujutise on märgil diagonaalis asetsev välgunool. Pärja diameeter on kõikidel märkidel 25 mm, pommi kujutise kõrgus on 24 mm. Kuldmärgil on tammepärg ja välgunool kuldset värvi ning pommi kujutis hõbedasest metallist. Hõbemärk on üleni hõbedasest metallist ja pronksmärk on üleni pronksikarva metallist. Demineerija kvalifikatsioonimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 3.

  (7) Ametil on missioonimedal. Punasest vasest valmistatud 35 mm diameetriga medali esiküljel on reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel on laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril Eesti lipu värvid: sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri „EESTI PÄÄSTEMEESKONNA MISSIOONIL OSALENULE”. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg on sile, sellele graveeritakse medali number. Medalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida ääristab mõlemalt poolt 2 mm laiune oranž triip. Lindi servadel on 1 mm laiune oranž triip. Lindile kinnitatakse medaliga samast metallist naast missiooni nimetusega. Missioonimedali lindilõige on missioonimedali lindiga kaetud alus, mille kõrgus on 10 mm ja laius 35 mm. Missioonimedali teist korda omistamisel väljastatakse tunnistus, vasest naast missiooni nimetusega ning uus lindilõige, mille keskel on punasest vasest araabia number, mis näitab antud medalite arvu. Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised on esitatud käesoleva määruse lisas 4.

  (8) Ametil on lipp. Lipu mustal kangal on valge rist, mille peal on kitsam punane rist. Selle peal on kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev kollane täht, mille keskel on väike riigivapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 9. Piduliku kandelipu suurus on 105×135 cm. Kandelipu kangast ümbritsevad kuldsed narmad. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid. Lipu etalonkujutis on esitatud käesoleva määruse lisas 5.

  (9) Päästeteenistujate staažimärkide, demineerijate kvalifikatsioonimärkide ja missioonimedali andmise korra kehtestab peadirektor käskkirjaga.

§ 5.   Ameti asukoht

  (1) Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn.

  (2) Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 6.   Ameti ingliskeelne nimetus

  Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Rescue Board. Kui kasutatakse ameti ingliskeelset nimetust ja samas on kohas on inglise keelde tõlgitud riigi nimi „Eesti Vabariik”, võib ameti ingliskeelsest nimetusest sõna „Estonian” ära jätta.

2. peatükk Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded 

§ 7.   Ameti tegevusvaldkond

  Ameti tegevusvaldkond on ennetustöö, ohutusjärelevalve, pääste- ja demineerimistöö ning kriisireguleerimise korraldamine.

§ 8.   Ameti ülesanded

  Ameti ülesanded on:
  1) pääste- ja demineerimistöö tegemiseks valmisoleku tagamine ning pääste- ja demineerimistöö tegemine;
  2) järelevalve teostamine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
  3) süütegude menetlemine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
  4) päästesündmuste ennetamise korraldamine;
  5) kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
  6) vabatahtlike päästjate tegevuse arendamine;
  7) elukeskkonna turvalisuse ja ohutegurite analüüsimine;
  8) ameti arengudokumentide väljatöötamine ning ettepanekute tegemine ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate ja arengudokumentide, tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide ja standardite väljatöötamiseks või muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osalemine nende väljatöötamisel;
  9) ameti ülesannetega seotud teabe kogumine, töötlemine, säilitamine ja vahendamine avalikkusele;
  10) ohust ja oma tegevusest üldsuse teavitamine õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
  11) ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  12) muude ameti tegevusvaldkonnaga seotud tasuliste teenuste osutamine õigusaktides sätestatud korras, kui selle tegevusega ei takistata põhiülesannete täitmist;
  13) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

3. peatükk Ameti juhtimine 

§ 9.   Ameti juht

  (1) Ametit juhib peadirektor.

  (2) Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad ja päästekeskuste juhid.

  (3) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja.

  (4) Peadirektori äraolek ja selleks ajaks talle asendaja määramine vormistatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]

  (5) Peadirektori välislähetusse saatmine ja talle puhkuse andmine ning välislähetuse, puhkusel oleku ja ajutise töövõimetuse ajaks talle asendaja määramine vormistatakse Siseministeeriumi kantsleri käskkirja või korraldusega.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]

  (6) Peadirektori siselähetusse saatmise ja talle siselähetuse ajaks asendaja määramise otsustab peadirektor ning see vormistatakse ameti lähetuste korralduse kohaselt.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]

§ 10.   Peadirektori pädevus

  (1) Peadirektor:
  1) juhib ameti tööd;
  2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile;
  3) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ametis;
  4) juhib vahetult peadirektori asetäitjate ja päästekeskuste juhtide tööd ning nende kaudu ameti struktuuriüksuste tööd;
  5) sõlmib lepinguid, esindab ametit ja annab volitusi lepingute sõlmimiseks ning ameti esindamiseks;
  6) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti teenistuskohtade koosseisu kohta;
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]
  7) kinnitab ameti teenistuskohtade jaotuse ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsuse ja koormuse, vajaduse korral struktuuriüksuse koosseisus allstruktuuriüksuste moodustamise ning teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks;
  8) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud ameti töötajatega või volitab selleks päästekeskuse juhi, kui seaduses või käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti;
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]
  81) otsustab peadirektori asetäitja ja keskuse juhi teenistuslähetusse saatmise ja puhkuse andmise ning teenistuslähetuse, puhkusel oleku ja ajutise töövõimetuse ajaks neile asendaja määramise;
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]
  9) kinnitab ameti struktuuriüksuse põhimääruse ja ametijuhendid;
  10) kinnitab ameti arengudokumendid ning sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
  11) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;
  12) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning valvab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise üle;
  13) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduses või selle alusel kehtestatud korras;
  14) sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide asjaomaste organisatsioonidega;
  15) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Peadirektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 11.   Peadirektori asetäitja

  (1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitjat. Peadirektori asetäitjate vastutusvaldkonnad ning neile alluvad struktuuriüksused kinnitab peadirektor käskkirjaga.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

  (5) Peadirektori asetäitja:
  1) juhib struktuuriüksuste juhtide kaudu struktuuriüksuste tööd;
  2) suunab ja koordineerib oma vastutusvaldkonna tegevusi ametis;
  3) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks oma vastutusvaldkonnas;
  4) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri ja koosseisu ning oma vastutusvaldkonna kohta;
  5) vastutab talle alluvate struktuuriüksuste töö korraldamise ja tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab peadirektorile aru struktuuriüksuste tegevusest ja eelarvevahendite kasutamisest;
  6) vastutab ameti eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbekohase kasutamise eest oma vastutusvaldkonnas;
  7) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  8) teeb peadirektorile ettepanekuid ametniku ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks, töötajaga töölepingu sõlmimiseks ja selle lõpetamiseks, palga määramiseks või töötasus kokkuleppimiseks, ergutuste kohaldamiseks, ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks ning muudes personalialastest küsimustes;
  9) teostab järelevalvet temale alluvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesannete täitmise üle;
  10) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide ning avalikkusega;
  101) annab puhkust talle alluvatele teenistujatele ja struktuuriüksuse juhtidele;
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]
  11) täidab muid peadirektori antud ülesandeid.

  (6) Peadirektori asetäitja võib oma vastutusvaldkonna ning päästekeskuse töö korraldamiseks anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

  (7) Peadirektori asetäitjate ülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendis.

§ 12.   Struktuuriüksuse juht

  (1) Struktuuriüksuse juht:
  1) juhib struktuuriüksuse tööd ning vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest;
  2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;
  3) teostab järelevalvet temale alluvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesannete täitmise üle;
  4) vastutab eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbekohase kasutamise eest oma vastutusvaldkonnas;
  5) esindab struktuuriüksust oma ülesannete täitmisel ja annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi peadirektorile, peadirektori asetäitjatele ja teistele struktuuriüksustele;
  6) teeb peadirektori asetäitjale ettepanekuid struktuuriüksuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta;
  7) teeb peadirektori asetäitjale ettepanekuid ergutuste kohaldamiseks, ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks ning muudes personalialastest küsimustes;
  71) annab puhkust talle alluvatele teenistujatele;
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]
  8) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  9) täidab muid peadirektori ja peadirektori asetäitja antud ülesandeid.

  (2) Struktuuriüksuse juhi õigused, kohustused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendis.

§ 13.   Teenistuse korraldamise pädevus

  (1) Päästekeskuse juhil on õigus temale alluvas struktuuriüksuses töötava teenistuse korraldamiseks:
  1) peatada ametniku avaliku võimu teostamise õigus või võimaldada töötajal kasutada oma õigust keelduda töö tegemisest;
  2) anda ajutiselt äraoleva ametniku, sealhulgas päästeametniku või töötaja või vaba teenistuskoha ülesanded teisele ametnikule või töötajale;
  3) kohustada päästeteenistujat tegema ületunnitööd päästeteenistuse seaduse sätestatud juhtudel;
  4) katkestada või edasi lükata päästeteenistuja puhkus päästeteenistuse seaduse sätestatud juhtudel;
  5) saata ametnik või töötaja riigisisesele lähetusele.

  (2) Päästekeskuse juhil on õigus arvata vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vabatahtlikuks päästjaks ja vabastada vabatahtlik päästja vabatahtliku päästja staatusest.

  (3) Päästekeskuse juht võib päästekeskuse töö korraldamiseks oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja nende täitmiseks anda käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

4. peatükk Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded 

§ 14.   Ameti struktuuriüksused

  (1) Ameti struktuuriüksused on:
  1) päästetöö osakond;
  2) ohutusjärelevalve osakond;
  3) hädaolukorraks valmisoleku osakond;
  4) ennetustöö osakond;
  5) arendusosakond;
  6) haldusosakond;
  7) kommunikatsiooniosakond;
  8) personali ja asjaajamise osakond;
  9) rahandusosakond;
  10) õigusosakond;
  11) demineerimiskeskus;
  12) Ida päästekeskus;
  13) Lõuna päästekeskus;
  14) Lääne päästekeskus;
  15) Põhja päästekeskus;
  16) Eesti Tuletõrjemuuseum.

  (2) Ameti struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.

  (3) Ameti struktuuriüksuse põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.

  (4) Struktuuriüksuse juhi õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks struktuuriüksuse juhi ametijuhendis.

  (5) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistuskohad.

  (6) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate teenistus- või tööülesanded, alluvus, õigused ja vastutus sätestatakse ametijuhendis või töölepingus.

§ 15.   Päästetöö osakonna põhiülesanded

  Päästetöö osakonna põhiülesanded on:
  1) päästetöö valdkonna teenuste arendamine;
  2) päästetöö teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  3) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt päästetöö valdkonna ning teenuste osutamise võrgustiku ja valmisoleku planeerimine;
  4) ulatusliku või pikaajalise päästetöö koordineerimine ja juhtimine.

§ 16.   Ohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded

  Ohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded on:
  1) ohutusjärelevalve valdkonna teenuste arendamine;
  2) ohutusjärelevalve valdkonna teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  3) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt ohutusjärelevalve valdkonna teenuste planeerimine;
  4) järelevalve teostamine ja korraldamine toodete ja teenuste tuleohutusnõuetele vastavuse üle;
  5) tule- ja kemikaaliohutuse tagamise korraldamine ning koordineerimine tuleohutuse seaduses ja kemikaaliseaduses ning teistes valdkonda reguleerivates seadustes sätestatud ulatuses.
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

§ 17.   Hädaolukorraks valmisoleku osakonna põhiülesanded

  Hädaolukorraks valmisoleku osakonna põhiülesanded on:
  1) hädaolukorraks valmisoleku valdkonna teenuste arendamine;
  2) hädaolukorraks valmisoleku valdkonna teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  3) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt hädaolukorraks valmisoleku valdkonna teenuste planeerimine;
  4) [kehtetu - RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]
  5) Eesti rahvusvahelise elanikkonnakaitsepoliitika seisukohtade väljatöötamisel ja kaitsmisel osalemine;
  6) piiriülese päästetöö ning humanitaarabi andmise ja vastuvõtmise korraldamine.
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

§ 18.   Ennetustöö osakonna põhiülesanded

  Ennetustöö osakonna põhiülesanded on:
  1) ennetustöö valdkonna teenuste arendamine;
  2) ennetustöö valdkonna teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  3) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt ennetustöö valdkonna teenuste planeerimine;
  4) ennetustöö integreerimine ameti tegevusvaldkondadesse;
  5) ennetustööalaste teavituskampaaniate korraldamine ja koordineerimine;
  6) ennetustööalase koostöö korraldamine teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste ning eraõiguslike juriidiliste isikutega.

§ 19.   Arendusosakonna põhiülesanded

  Arendusosakonna põhiülesanded on:
  1) arenduse valdkonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) ameti strateegiliste põhinäitajate statistilise arvestuse pidamine ja analüüsimine;
  3) planeerimis- ja arendusalase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
  4) ameti teenuste ja protsesside juhtimise metoodika arendamine ja haldamine;
  5) infotehnoloogiliste arendusvajaduste koordineerimine;
  6) välis- ja sisekeskkonna analüüsimine ning asutuse tegevusriskide ja mõjude hindamine.
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]

§ 20.   Haldusosakonna põhiülesanded

  Haldusosakonna põhiülesanded on:
  1) halduse teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) kinnisvara haldamise koordineerimine;
  3) tehnika, varustuse ja töövahendite haldamine;
  4) ulatuslikul või pikaajalisel pääste- ja demineerimistööl, rahvusvahelisel päästetööl või õppusel logistilise tegevuse toetamine.

§ 21.   Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded

  Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on:
  1) kommunikatsiooni teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) organisatsiooni- ja sisekommunikatsiooni korraldamine ja koordineerimine;
  3) ameti tegevusvaldkonna sündmuste kommunikatsiooni korraldamine ja koordineerimine;
  4) riski- ja kriisikommunikatsiooni korraldamine ja koordineerimine.

§ 22.   Personali ja asjaajamise osakonna põhiülesanded

  Personali ja asjaajamise osakonna põhiülesanded on:
  1) personali ja asjaajamise teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) personalijuhtimise põhimõtete väljatöötamine ning rakendamise korraldamine;
  3) personali värbamise ja valiku korraldamine;
  4) koolitustegevuse ja personali arendustegevuse korraldamine;
  5) personalianalüüsi ja planeerimise korraldamine;
  6) teenistus- ja töösuhete korraldamine ning personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete edastamine asutuse personali- ja palgaarvestuse teenuse osutajale;
[RT I, 29.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  7) töötervishoiualase ja -keskkonnaalase tegevuse korraldamine;
  8) asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
  9) [kehtetu - RT I, 29.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 23.   Rahandusosakonna põhiülesanded

  Rahandusosakonna põhiülesanded on:
  1) rahanduse teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) eelarve koostamine ja selle täitmise jälgimine;
[RT I, 29.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  3) raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku teabe ja dokumentide edastamine asutuse finantsarvestuse teenuse osutajale ning infovahetuse korraldamine;
[RT I, 29.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
  4) finantsanalüüsi tegemine.
[RT I, 15.02.2017, 1 - jõust. 18.02.2017, rakendatakse 1.02.2017]

§ 24.   Õigusosakonna põhiülesanded

  Õigusosakonna põhiülesanded on:
  1) õiguse teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) õigusaktide eelnõude koostamises osalemise korraldamine ja koordineerimine;
  3) õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine ja koordineerimine;
  4) õigusalane nõustamine;
  5) asutusesiseste õigusaktide, sõlmitavate lepingute ja muude õigusliku sisuga dokumentide õigusaktidele vastavuse tagamine;
  6) ameti kohtuvaidlustes ja kohtuvälistes õigusvaidlustes esindamine;
  7) hangete korraldamine;
  8) vaidemenetluse läbiviimine.

§ 25.   Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesanded

  Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesanded on:
  1) muuseumi teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  2) päästeala iseloomustava materjali kogumine;
  3) kogutud museaalide säilitamine, dokumenteerimine ja kirjeldamine muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekogus ning vajaduse korral konserveerimine ja restaureerimine;
  4) päästealase pärandi avalikkusele vahendamine näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;
  5) teiste muuseumide ja muude institutsioonidega koostöö tegemine;
  6) muude muuseumile seaduse või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.

§ 26.   Demineerimiskeskuse põhiülesanded

  Demineerimiskeskuse põhiülesanded on:
  1) demineerimistöö valdkonna teenuste arendamine;
  2) demineerimistöö teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine;
  3) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt demineerimisöö valdkonna teenuste planeerimine;
  4) demineerimistöö tegemine;
  5) demineerimistööalase teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine.
  6) reageerimine keemia- ja kiirgusohule ning keemia- ja kiirgusründele.
[RT I, 29.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

§ 27.   Päästekeskuse põhiülesanded

  Päästekeskuse põhiülesanded päästekeskuse tegevuspiirkonnas on täita järgmisi ametile pandud ülesandeid:
  1) ameti teenuste osutamine vastavalt kehtestatud nõuetele;
  2) valmisoleku tagamine päästetöö tegemiseks ja päästetöö tegemine;
  3) tule- ja kemikaaliohutusnõuete täitmise üle ohutusjärelevalve tegemine ning haldussunni kohaldamine;
[RT I, 27.05.2016, 22 - jõust. 06.06.2016]
  4) süütegude menetlemine;
  5) ennetustöö tegemine;
  6) kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine;
  7) regionaalse kriisikomisjoni töö juhtimine ja korraldamine;
  8) järelevalve teostamine kemikaaliseaduses sätestatud nõuete täitmise üle;
  9) vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamine;
  10) päästekeskuse ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, organisatsioonide ja ettevõtetega.

§ 28.   Päästekeskuse tegevuspiirkonnad

  (1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkond on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond.

  (2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkond on Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Põlva ja Jõgeva maakond.

  (3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkond on Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond.

  (4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkond on Harju maakond.

  (5) Päästekeskusel on õigus peadirektori või tema volitatud ametniku otsusel tegutseda päästetööl väljaspool päästekeskuse tegevuspiirkonda ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral või muu põhjendatud vajaduse korral.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 29.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
 

Lisa 1 Ameti embleemi etalonkujutis

Lisa 2 Päästeteenistujate staažimärkide etalonkujutised

Lisa 3 Demineerija kvalifikatsioonimärkide etalonkujutised

Lisa 4 Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised

Lisa 5 Ameti lipu etalonkujutis

/otsingu_soovitused.json