Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 10.02.2023 nr 8

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak” elluviimiseks toetuse andmist.

  (2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035” nimetatud eesmärkide täitmisele.

  (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

  (4) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
  1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);
  2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;
  3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);
  4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);
  5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);
  6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);
  7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);
  8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782);
  9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

  (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

  (8) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).

§ 2.  Terminid

  (1) Arendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning arendustöötaja palkamiseks.

  (2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik.

  (3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud tegevus.

  (4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt.

  (5) Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkondadest, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused.

  (6) Nõustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle tellijale. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks.

  (7) Projektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava, riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist.

  (8) Vahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt tulu.

  (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE).

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega, nõustamist ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate organisatsioonidega.

  (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
  1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel;
  2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet.

  (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) toetatavad ettevõtjad;
  2) toetustega toetatavad ettevõtjad;
  3) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad.

  (4) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse:
  1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;
  2) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

  (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega:
  1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
  3) ligipääsetavuse näitaja;
  4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;
  5) ressursitootlikkus.

§ 4.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5.  Vaidemenetlus

  (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

  (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused.

  (2) Toetatavad tegevused on:
  1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine;
  2) metroloogiateenus;
  3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või registreerimise teel kaitse taotlemine;
  4) prototüübi valmistamine;
  5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;
  6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud teostatavusuuringu läbiviimine;
  7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine.

  (3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuste käigus.

  (4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.

  (5) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:
  1) tasemeõppe, täienduskoolituse või õppereisi läbiviimine;
  2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine;
  3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine;
  4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine;
  5) veebilehe ja e-poe loomine;
  6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine;
  7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine;
  8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavusuuringu läbiviimine;
  9) turu-uuringu läbiviimine;
  10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 sätestatud tegevused.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames

  (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

  (2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT-lt või AOT-lt vajalike sisseostetavate teenuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele.

  (3) IOT on:
  1) akrediteeritud isik või patendivolinik;
  2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks;
  3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus;
  4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot;
  5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev kompetentsikeskus;
  6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses;
  7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing;
  8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus või samaväärne välisriigi kõrgkool (edaspidi kõrgkool) .

  (4) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades:
  1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201);
  2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211);
  3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219).

  (5) Lõike 3 punktis 4 ning lõikes 4 nimetatud IOT ja AOT tegevusvaldkondade puhul võib aluseks võtta ka teenuseosutaja EMTAK koodile vastava tegevusala NACE koodi.

  (6) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud:
  1) arendustöötaja, kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4, tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt kaheksa tundi nädalas töö asukohaga Eestis;
  2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu, mida kasutatakse projekti elluviimise jooksul ja mis ei ole materiaalne vara.

  (7) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast.

  (8) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
  1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;
  2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse;
  3) käibemaks;
  4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

  (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on neli kuud.

  (5) Toetuse saaja võib taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud.

§ 9.  Toetuse maksimaalne summa ja osakaal

  (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on:
  1) innovatsiooniosakul 7500 eurot;
  2) arendusosakul 35 000 eurot.

  (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on:
  1) innovatsiooniosakul 80 protsenti;
  2) arendusosakul 70 protsenti.

  (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

  (4) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

  (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 10.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE.

  (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele:
  1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  2) taotleja juures töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s;
  3) kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tohi taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 12.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi:
  1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 5 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse;
  2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus;
  3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus;
  4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa;
  5) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus;
  6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;
  7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega;
  8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldavad hinnapakkumised koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest suurem ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust;
  9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust;
  10) arendusosaku taotluses projektiplaan;
  11) innovatsiooniosaku ja arendusosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused;
  12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist;
  13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
  15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele;
  16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi;
  18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt” põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

  (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

§ 13.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt.

  (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

  (4) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud arendusosaku toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord” alusel makstud toetust.

  (5) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks määruse alusel toetatav projekt.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele.

  (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra.

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded.

  (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõutele.

§ 16.  Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist.

  (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra.

  (4) Arendusosaku taotlust hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50 protsenti;
  2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused – koondhindest 30 protsenti;
  3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus) – koondhindest 20 protsenti;
  4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse – koondhindest 10 protsenti.

§ 17.  Innovatsiooniosaku taotluse valikukriteeriumid

  Nõuetele vastavat innovatsiooniosaku taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite järgi:
  1) projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse;
  2) projekti põhjendatus;
  3) projekti kuluefektiivsus;
  4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia;
  5) taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele.

§ 18.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning:
  1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
  2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00.

  (2) Rahuldamisele kuulub innovatsiooniosaku taotlus, mis vastab kõigile §-s 17 nimetatud valikukriteeriumitele.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused;
  2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 19.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1.

  (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatule.

  (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja.

  (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 18 lõikest 3.

  (6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 16 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui:
  1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
  2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:
  1) innovatsiooniosaku lõpparuande;
  2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja lõpparuande.

  (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus.

  (3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

  (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.

  (5) Projekti arendusosaku vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused.

  (6) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

  (7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

§ 24.  Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel.

  (2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

  (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot.

  (5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest.

  (6) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
  2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
  3) kui taotleja soovib muuta IOT-d või AOT-d, kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku s taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 26.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
  2) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel;
  6) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul;
  2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  3) kontrollib projekti elluviimist;
  4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate;
  5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest;
  6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid;
  7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
  9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele.

8. peatükk Finantskorrektsioonid 

§ 27.  Finantskorrektsioonid

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.