KESKKONNAÕIGUSMaaõigus

Teksti suurus:

Maakorraldusseadus (lühend - MaaKS)

Sisukord

Maakorraldusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.03.2014, 5

Maakorraldusseadus

Vastu võetud 25.01.1995
RT I 1995, 14, 169
jõustumine 20.02.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
14.06.1995RT I 1995, 59, 100622.07.1995
30.04.1996RT I 1996, 36, 73807.06.1996
20.01.1999RT I 1999, 10, 15501.01.2000
09.06.1999RT I 1999, 54, 58002.07.1999
06.03.2001RT I 2001, 31, 17129.03.2001
14.11.2001RT I 2001, 93, 56501.02.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus sätestab maakorralduse läbiviimise korra ja põhimõtted.

§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Maakorralduse mõiste

 (1) Maakorraldus käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks hajaasustuses.

 (2) Maakorraldustoimingud on kinnisasja ümberkruntimine, vahetamine, jagamine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine ja kinnisasja piiri kindlaksmääramine.

 (3) Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, territoriaalplaneeringuga määratud kinnisasja sihtotstarbest, kinnisasja omaniku õigustest ja üldistest huvidest.

 (4) [Kehtetu - RT I 1995, 59, 1006 - jõust. 22.07.1995]

§ 3. Maakorralduse läbiviimine ja järelevalve

 (1) Maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

 (2) Haldusjärelevalvet maakorralduse seaduslikkuse üle teostab maavanem.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 4. Maakorralduse läbiviijad ning nende õigused ja kohustused

 (1) Maakorralduse läbiviija on vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik.

 (2) Maakorralduse läbiviijal on õigus:
 1) maakorralduse läbiviimise eesmärgil viibida päikesetõusust kuni päikeseloojanguni võõral kinnisasjal;
 2) saada maakorralduse osalistelt, riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt maakorralduse läbiviimiseks vajalikke andmeid;
 3) teha kinnisasjade omanikele ettepanekuid kinnisasjade vahelise piiri muutmiseks vastavalt algatatud maakorraldustoimingutele;
 4) otstarbeka maakorralduse läbiviimiseks teha ettepanekuid riigi reservmaast juurdelõike tegemiseks korraldatavale kinnisasjale;
 5) kinnitada maakorralduskavast tehtavaid väljavõtteid.

 (3) Maakorralduse läbiviija on kohustatud:
 1) teatama kirjalikult lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimisest kahe nädala jooksul enne toimingu algatamist kohalikule omavalitsusele;
 2) välja selgitama osaliste arvamused maakorralduse läbiviimiseks;
 3) hoidma temale seoses maakorralduse läbiviimisega teatavaks saanud maakorralduse osaliste saladusi.

§ 5. Maakorralduse nõuded

 (1) Maakorralduse nõuded on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise.

 (2) Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse eelkõige järgmistest nõuetest:
 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks;
 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine;
 3) kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks;
 4) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine;
 5) kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine;
 6) kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine;
 7) teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine.

§ 6. Maakorralduse finantseerimine

 (1) Maakorraldust finantseerib kinnisasja omanik, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti.

 (2) Maakorralduse rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

 (3) Kui maakorraldustoimingute läbiviimisel tehtud muudatuste kinnistusraamatusse kandmise ajaks ei ole ümberkruntimisega seotud kulutused tasutud, kantakse maakorralduse läbiviija avalduse alusel kinnisasja kinnistusregistriossa reaalkoormatis. Kande tegemise alus on maakorralduskava või selle väljavõte. Kulude määramise alus on maakorraldustoimingute tegelikud teostus- ja menetluskulud. Kulude määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk Maakorralduse osalised 

§ 7. Maakorralduse osalised

 (1) Maakorralduse osaline (edaspidi osaline) on kinnisasja omanik, kelle õigusi maakorraldus puudutab.

 (11) Osaline võib-olla ka kinnisasja omanik, kelle huve maakorraldus puudutab.

 (2) Kinnisasja omandiõiguse üleminekul maakorraldustoimingute läbiviimise ajal loetakse uus omanik maakorralduse osaliseks ja talle lähevad üle endise omaniku õigused ja kohustused.

 (3) Riiki kui kinnisasja omanikku esindab maakorralduses osalisena kinnisasja valitsejaks määratud riigiasutus. Riiki kui kinnistamata kinnisasja omanikku esindab maakorraldustoimingute läbiviimisel osalisena kinnisasja asukohajärgne maavanem või tema poolt volitatud isik.

 (4) Kui osaline on surnud, esindab kuni pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseni osalist maakorraldustoimingu läbiviimisel osalisena kinnisasja asukohajärgne maavanem või tema poolt volitatud isik.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 8. Maakorralduse osaliste õigused

 (1) Osalisel on õigus:
 1) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 2) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 3) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 4) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 5) nõuda kinnisasja piiri looduses kättenäitamist enne maakorralduskava kooskõlastamist;
 6) nõuda maakorralduse tõttu kinnisasja väärtuse ja kasutamistingimuste muutumisel rendi- või hoonestusõiguse tasu muutmist;
 7) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
 8) sõlmida ühise tegutsemise leping või moodustada maakorraldusühistu maakorralduskava koostamiseks.

 (2) Uuel osalisel ei ole õigust vaidlustada maakorraldustoiminguid, mis on tehtud enne osalise õiguste üleminekut.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 9. Maakorraldusühistu

 (1) Maakorraldusühistu liikmeks võib olla kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal viiakse läbi maakorraldustoiminguid.

 (2) Maakorraldusühistu liige on kohustatud tasuma ühistule maakorralduse läbiviimisega seotud teostuskulud.

3. peatükk Maakorraldus 

1. jagu Maakorralduse läbiviimine 

§ 10. Maakorraldustoimingute läbiviimine

 (1) Lihtsad maakorraldustoimingud on käesoleva seaduse §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel.

 (2) Ümberkruntimist võib algatada käesoleva seaduse § 17 2. lõikes nimetatud isikute taotlusel.

 (3) Maakorraldustoimingud viiakse läbi maakorralduskava alusel. Maakorralduskava on ümberkruntimiskava, kinnisasja vahetus- või jagamisplaan.

 (4) Lihtsate maakorraldustoimingute läbiviimisel toimub kinnisasjade jagamine, ühendamine, liitmine ja eraldamine vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) ja kinnistusraamatuseadusega (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609) sätestatud korrale.

 (41) Ümberkruntimise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (5) Maakorraldustoimingute läbiviimise tulemusel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Moodustatud kinnisasja ulatus maakorralduskaval ja looduses mõõdistatuna võib erineda kuni 1%, mille ulatuses ei ole osalisel õigust nõuda hüvitust.

 (6) Kinnisasja katastrimõõdistamine toimub maakorralduskava alusel seadusega sätestatud korras.

 (7) Vaidlused kinnisasja omandiõiguse üle ei takista ümberkruntimise läbiviimist. Kuni omaniku selgumiseni esindab osalist maakorraldustoimingu läbiviimisel osalisena kinnisasja asukohajärgne maavanem või tema poolt volitatud isik.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 11. Maakorraldustoimingute lõpetamine

 (1) Maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse.

 (2) Kui kinnisasja ei pea kinnistusraamatusse kandma, loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks kinnisasja registreerimisega riigi maakatastris.

 (3) Maakorraldustoimingute läbiviimisel registreeritakse kinnisasi riigi maakatastris maakorralduse läbiviija poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku alusel.

 (4) Maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakorralduse läbiviija kirjaliku avalduse ja käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud väljavõtete alusel.

 (5) Maakorralduse tulemusena toimunud muudatuste kinnistamiseks teeb maakorralduse läbiviija kehtivast maakorralduskavast vajalikud väljavõtted ja kinnitab need.
[RT I 2001, 93, 565 - jõust. 01.02.2002]

2. jagu Lihtsad maakorraldustoimingud 

§ 12. Kinnisasja vahetamine

 (1) Kinnisasja vahetamine on see, kui maakorraldustoiming viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks, piiri korrastamiseks või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks.

 (2) Vahetamisel koostab maakorralduse läbiviija kinnisasja või selle osa vahetusplaani, mille kooskõlastab osalistega.

 (3) Isikul, kelle kinnisasja väärtus vahetuse tulemusena väheneb, on õigus nõuda hüvitust isikult, kelle kinnisasja väärtus suureneb. Kinnisasja hüvitus määratakse kindlaks osaliste kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab maakorralduse läbiviija hüvituse erakorralise hindamise alusel. Hüvitus kinnisasja eest makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

§ 13. Kinnisasja jagamine

 (1) Kinnisasja omaniku soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks, kusjuures pärast jagamist on iga osa iseseisev kinnisasi.

 (2) Kinnisasja jagamisel koostab maakorralduse läbiviija jagamisplaani, mille kooskõlastab osalistega.

 (3) Ühises omandis oleva kinnisasja jagamisel kohaldatakse asjaõigusseaduse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid.

 (4) Kinnisasi on jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust.

§ 14. Kinnisomandi kitsenduste selgitamine

 (1) Maakorralduses määratakse kindlaks kinnisomandi kitsendusi põhjustava objekti asukoht ja kitsenduse ulatus.

 (2) Kinnisomandi kitsendusi põhjustava objekti asukoht ja ulatus määratakse katastriüksuse plaanil.

§ 15. Kinnisasja piiri kindlaksmääramine

 (1) Kinnisasjade vahelise piiri asukoha teeb kindlaks maakorralduse läbiviija kinnisasja omaniku või koormava asjaõiguse omaja taotlusel, kui sellega on nõus kinnisasja omanik. Piiri asukoht tehakse kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel.

 (2) Piir külgnevate kinnisasjade vahel määratakse plaanil ja looduses ning näidatakse kätte looduses kinnisasja omanikule või koormava asjaõiguse omajale.

 (3) Andmed kindlakstehtud piiri kohta registreeritakse riigi maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide alusel.

3. jagu Ümberkruntimine 

§ 16. Ümberkruntimise mõiste

 (1) Ümberkruntimine on maakorraldustoimingute kogum, millega omanike huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele käesoleva seaduse § 5 2. lõike sätetele vastavad uued kinnisasjad.

 (2) Ümberkruntimine koosneb järgmistest etappidest:
 1) ümberkruntimise taotluse esitamine;
 2) eeltööd;
 3) maakorralduspiirkonna ja osaliste selgitamine;
 4) osaliste koosoleku pidamine;
 5) ümberkruntimise algatamine;
 6) kinnisasja hindamine;
 7) läbirääkimised;
 8) ümberkruntimiskava koostamine;
 9) ümberkruntimiskava kooskõlastamine ja kinnitamine;
 10) ümberkruntimiskava elluviimine;
 11) kinnisasja registreerimine riigi maakatastris ja muudatuste kandmine kinnistusraamatusse.

 (3) Kui ümberkruntimist ei ole võimalik otstarbekalt läbi viia maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasja endise väärtuse alusel, võib moodustatava kinnisasja väärtus olla kuni 10% väiksem endise kinnisasja väärtusest. Väärtuste vahe ulatuses makstakse osalisele, kelle kinnisasja väärtus väheneb, rahalist hüvitust. Hüvituse tasub osaline, kes saab suurema väärtusega kinnisasja.

§ 17. Ümberkruntimise taotluse esitamine

 (1) Taotlus ümberkruntimise algatamiseks esitatakse kinnisasja asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele.

 (2) Ümberkruntimise taotluse võib esitada kinnisasja omanik, valitsusasutus või riigi omandis oleva kinnisasja valitseja. Maavanem võib teha ümberkruntimise algatamise ettepaneku ilma vastava taotluseta.

 (3) Taotlus peab sisaldama ümberkruntimise põhjendust ja eesmärki.

§ 18. Eeltööd

 (1) Kohalik omavalitsus või tema volitatud isik viib läbi eeltööd ümberkruntimise otstarbekuse, vajalike maakorraldustoimingute ja maakorralduspiirkonna ulatuse määramiseks ning osaliste ja maakorralduskulude selgitamiseks.

 (2) Kohalik omavalitsus keeldub oma otsusega ümberkruntimise menetluse algatamisest, kui:
 1) ümberkruntimisel ei ole võimalik arvestada maakorralduse nõudeid;
 2) ümberkruntimise läbiviimine rikub omaniku õigusi või kahjustab üldisi huvisid.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 19. Maakorralduspiirkonna ja osaliste selgitamine

 (1) Maakorralduspiirkond on maa-ala, mis hõlmab ümberkrunditavaid kinnisasju. Maakorralduspiirkonda arvatakse kinnisasjad, mis on vastuolus maakorralduse nõuetega ning vajalikud ümberkruntimise otstarbekaks läbiviimiseks. Maakorralduspiirkonna minimaalne ulatus on kolme kinnisasja pindala.

 (2) Maakorralduspiirkonda võib arvata üksteisest eraldi asuvaid kinnisasju. Kinnisasjad, mis raskendavad ümberkruntimist, võib täielikult või osaliselt maakorralduspiirkonnast välja arvata.

 (3) Maakorralduspiirkonda võib arvata riigi reservmaatükke, mis on vajalikud otstarbeka maakorralduse läbiviimiseks. Riigi reservmaatüki müügitingimused määrab Vabariigi Valitsus.

 (4) Kohalik omavalitsus või tema volitatud isik selgitab võimalikud maakorralduse osalised kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamise päeva kinnistusraamatu kannete ja riikliku maakatastri andmetel. Osalised selgitatakse eeltööde tulemusena määratud maakorralduspiirkonna ulatuse alusel.

 (5) Kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi ja muid erilise väärtusega kinnisasju võib maakorralduspiirkonda arvata ning ümberkruntimise otstarbel nende piire muuta valdkonna eest vastutava ministri, kultuurimälestiste puhul valdkonna eest vastutava ministri otsusel.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

 (6) Kohalik omavalitsus saadab ümberkruntimise algatamise teate kõigile eeldatavatele osalistele ning avaldab ümberkruntimise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, näidates ära selle eesmärgi ja puudutatud kinnisasjade loetelu.

 (7) Kõigil isikutel, kelle õigusi või huve ümberkruntimine puudutab, on õigus kahe kuu jooksul pärast teate ilmumist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded esitada kohalikule omavalitsusele taotlus ümberkruntimises osalemiseks või ettepanekuid ja vastuväiteid ümberkruntimise kohta.

§ 20. Osaliste koosoleku pidamine

 (1) Kohalik omavalitsus või tema poolt volitatud isik korraldab pärast eeldatavate osaliste selgitamist koosoleku ümberkruntimise eesmärgi, osaliste ja maakorralduspiirkonna kindlaksmääramiseks ning ümberkruntimise algatamise otsustamiseks. Koosolekul valivad osalised maakorralduse läbiviija. Koosoleku korraldaja on kohustatud koosolekul informeerima osalisi nende õigustest ja kohustustest ümberkruntimise läbiviimisel.

 (2) Osalisel on õigus taotleda kinnisasja või selle osa väljaarvamist maakorralduspiirkonnast. Taotlus esitatakse kohalikule omavalitsusele. Otsuse kinnisasja väljaarvamise kohta maakorralduspiirkonnast teeb riigi maakorraldusasutus enne ümberkruntimise algatamist.

 (3) Koosoleku kohta koostab koosoleku korraldaja protokolli, millele kirjutavad alla koosolekust osavõtjad. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, sellest osavõtjate nimed, päevakord ning tehtud otsused. Kui koosolekust osavõtja ei nõustu tehtud otsustega, kantakse tema arvamus protokolli.

 (4) Ümberkruntimise võib algatada, kui sellega on nõus vähemalt 2/3 maakorralduse eeldatavatest osalistest, kelle kinnisasjad hõlmavad vähemalt 1/2 maakorralduspiirkonnast.

 (5) Maakorralduse läbiviija koostab koosoleku protokolli alusel ümberkruntimise eelkava. Eelkava sisaldab andmeid ümberkruntimise eesmärgi, maakorralduspiirkonna ulatuse, osaliste, eelarve ning kinnisomandi kitsenduste kohta. Eelkava lisa on maakorralduspiirkonna kaart.

§ 21. Ümberkruntimise algatamine

 (1) Ümberkruntimise algatab kohalik omavalitsus eelkava ja käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud osaliste koosoleku protokolli alusel. Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus enne käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud ümberkruntimise algatamist osalise põhjendatud taotlusel kinnisasi või selle osa maakorralduspiirkonnast välja arvata.

 (2) Ümberkruntimise algatamise otsusega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ümberkruntimise eelkava. Ümberkruntimise algatamise otsus tehakse kõigile osalistele posti teel või elektrooniliselt teatavaks. Kohalik omavalitsus teeb ümberkruntimise algatamise otsuse avalikult teatavaks.

 (3) Ümberkruntimise algatamise otsusega kinnitatud maakorralduspiirkonna ulatuse muutmiseks peab läbi viima täiendavad käesoleva seaduse §-des 18–20 sätestatud toimingud.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 22. Ümberkruntimisega kaasnevad kinnisomandi kitsendused

 (1) Osaline on kohustatud ümberkruntimise algatamise otsuse teatavaks tegemise momendist kuni ümberkruntimise lõpetamiseni säilitama kinnisasja senise seisukorra ja sihtotstarbe ning mitte muutma oma tegevusega kinnisasja väärtust.

 (2) Kulutusi ja parendusi, mis on tehtud kinnisasja väärtuse tõstmiseks pärast ümberkruntimise algatamise otsuse tegemist, kinnisasja hindamisel ei arvestata.

 (3) Kinnisomandi kitsenduste tagamiseks kantakse kinnistusraamatusse ümberkruntimismärge kinnisasja omaniku nõusolekuta. Märge kantakse kinnistusraamatusse kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse ja ümberkruntimise algatamise otsuse alusel

 (4) Ümberkruntimismärge keelab kinnisasja omanikul kinnisasja võõrandamise ja koormamise ilma kohaliku omavalitsuse otsuseta.

 (5) Kinnisomandi kitsenduste rikkumisel peab rikkuja kohaliku omavalitsuse nõudel taastama endise olukorra või hüvitama tekitatud kahju.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 23. Kinnisasja hindamine

 (1) Ümberkruntimisel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasja väärtuse erakorralise hindamise alusel, kui kinnisasja väärtus ei ole määratud osaliste kokkuleppel. Kinnisasja väärtuse määramisel koostab maakorralduse läbiviija kinnisasja hindamisakti.

 (2) Kinnisasja olulised osad hindab maakorralduse läbiviija Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

 (3) Maakorralduse läbiviija koostab maakorralduspiirkonda kuuluvate kinnisasjade ja nende oluliste osade väärtuste loetelu.

§ 24. Läbirääkimised

 (1) Maakorralduse läbiviija on ümberkruntimisel kohustatud arvestama kõigi osaliste õigusi ning saavutama ümberkruntimise eesmärgi üldjuhul osaliste kokkuleppel. Kui ümberkruntimist ei ole võimalik endise kinnisasja väärtuse alusel otstarbekalt läbi viia, võib maakorralduse läbiviija teha ettepaneku osalisele, kellele ei ole võimalik moodustada samaväärset kinnisasja, hüvituse määramiseks kooskõlas § 16 3. lõikega.

 (2) Maakorralduse läbiviija korraldab osaliste läbirääkimised ümberkruntimiskava koostamiseks ja osaliste vaheliste kokkulepete saavutamiseks piiride muutmise, hüvituste suuruse, tasaarvelduste ja maakorralduse kulude tasumise ning kinnisasja koormavate õiguste kustutamise või ülekandmise ja muude asjaolude osas.

 (3) Osalised võivad läbirääkimiste käigus kirjalikult sõlmitud kokkulepetest ja nõusolekutest loobuda kohaliku omavalitsuse otsusel.

 (4) Kui ümberkruntimine osutub täiendavate asjaolude selgumisel ebaotstarbekaks, on maakorralduse läbiviija kohustatud tegema kohalikule omavalitsusele ümberkruntimise lõpetamise taotluse.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 25. Ümberkruntimiskava koostamine

 (1) Ümberkruntimiskava (edaspidi kava) koostab maakorralduse läbiviija, arvestades ümberkruntimise eelkava ja läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid. Maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjadest eraldatakse osalistele maakorralduse nõuete, endiste kinnisasjade väärtuse ja läbirääkimiste tulemuste alusel uued kinnisasjad.

 (2) Kui osalised ei ole läbirääkimiste käigus kokku leppinud kinnisasja koormavate asjaõiguste muutmises, piiride asukohas, hüvituse suuruses ja tasaarvestuses või muude ümberkruntimise läbiviimiseks vajalike asjaolude osas, määrab need maakorralduse nõuete ja endiste kinnisasjade väärtuse alusel kohalik omavalitsus.

 (3) Ümberkruntimiskava jaotatakse krundijaotuskavaks – linnades ja väljaspool linnu kompaktse hoonestusega aladel – ning maakorralduskavaks – hajaasustusega aladel.

 (4) Kava koosneb seletavast osast ja kaardist. Seletav osa sisaldab järgmisi andmeid: kinnisasjade asukoht, suurus, väärtus ja sihtotstarve, ümberkruntimise tulemusena kinnisasjade väärtuste vahe tasaarvestamine ja hüvitamine, kinnisasjade uutes piirides kasutuselevõtmise kord, kinnisasjade koormamine, õiguste kustutamine või ümberkandmine ning muud vajalikud asjaolud. Kaardil näidatakse ümberkruntimisel moodustatavad kinnisasjad, nende vahelised piirid, kõlvikud, ehitised ja kinnisomandi kitsendusi põhjustavate objektide asukohad ja kitsenduste ulatus.

 (5) Kavale lisatakse maakorralduse osaliste vahel sõlmitud kokkulepped, hindamisaktid, ümberkruntimise eelarve ning kulutuste ja hüvituste jagamise ettepanekud.

 (6) Kava koostatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 26. Kava kooskõlastamine ja kinnitamine
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

 (1) Maakorralduse läbiviija kutsub kava kooskõlastamiseks kokku osaliste koosoleku või saadab kõigile osalistele posti teel sellest väljavõtte.

 (2) Koosoleku kohta koostab koosoleku korraldaja protokolli, millele kirjutavad alla koosolekust osavõtjad. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, sellest osavõtjate nimed, päevakord ning tehtud otsused. Protokoll peab sisaldama koosolekul esitatud avalduste ja taotluste sisu. Kirjalikult esitatud vastuväited lisatakse protokollile.

 (3) Kava võib muuta kohaliku omavalitsuse otsusel.

 (4) Kui 2/3 maakorralduse osalistest, kelle kinnisasjad hõlmavad vähemalt 1/2 maakorralduspiirkonnast, on kava kooskõlastanud, esitab maakorralduse läbiviija selle kohaliku omavalitsuse volikogule kinnitamiseks.

 (5) Kui koosolekul kava ei kooskõlastata, täiendab maakorralduse läbiviija kava koosolekul määratud tähtajaks.

 (6) Kohalik omavalitsus teeb kava kinnitamise otsuse posti teel või elektrooniliselt teatavaks kõigile osalistele. Teates näidatakse kavaga tutvumise võimaluse aeg ja koht. Kava kinnitamise otsus tehakse avalikult teatavaks kohalikus ajalehes.

 (7) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 27. Kava elluviimine

 (1) Kava elluviimisel teevad osalised kavas määratud tähtaegadeks omavahelised tasaarveldused ja hüvitused ning muud kavaga seotud toimingud.

 (2) Maakorralduse läbiviija teeb katastrimõõdistamise. Uusi kinnisasju võib kasutada, kui maakorralduse läbiviija on nende piirid osalistele looduses kätte näidanud.

 (3) Kui osaline keeldub määratud tähtajaks vabastamast teise isiku valdusse minevat kinnisasja või selle osa, on õigustatud osalisel õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja kahju hüvitamist seaduses sätestatud korras.

 (4) Maakorralduse läbiviija on kohustatud kava hoiule andma riigi maakatastri pidajale.

§ 28. Kannete tegemine kinnistusraamatusse

 (1) Ümberkruntimise läbiviimisel asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemine, muutmine või kustutamine on lõivuvaba.

 (2) Pärast ümberkruntimise tulemusena toimunud muudatuste kinnistamist kustutab kinnistusamet ümberkruntimismärke. Kinnistusamet teeb kanded kinnistusregistri osadesse kinnitatud kava alusel. Pärast kannete tegemist kustutab kinnistusamet tarbetuks muutunud märked.

§ 29. Teiste isikute õigused ümberkruntimise läbiviimisel

 (1) Ümberkruntimise läbiviimiseks ei ole vaja piiratud asjaõiguste ja teiste õiguste omajate nõusolekut.

 (2) Reaalservituudid, mis on kava alusel kaotanud oma otstarbe, kustutatakse kinnistusraamatust ilma hüvituseta.

 (3) Kui kinnisasja koormavaid õigusi ei kustutata, laienevad need vahetusel saadud kinnisasjale või kantakse maakorralduskava alusel üle maakorralduse tulemusena moodustatud kinnisasjale.

 (4) Kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga ja kinnisasja väärtus ümberkruntimise läbiviimisel väheneb, tuleb väärtuse vähenemise eest saadud hüvitus kanda hüpoteegi katteks deposiiti, kui osalised ei ole kokku leppinud teisiti.

 (5) Muus osas kohaldatakse kinnisasjale asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse kinnisasjade jagamise, ühendamise, liitmise ja eraldamise kohta käivaid sätteid.

4. peatükk Vaidluste lahendamine 

§ 30. Vaidluste lahendamine

 (1) Maakorralduse osaliste vahel maakorraldustoimingute läbiviimisel tekkinud vaidlused lahendab maakorralduse läbiviija.

 (2) Vaided maakorralduse läbiviija tegevuse peale lahendab maavanem.

 (3) Vaided maavanema otsuse peale lahendab valdkonna eest vastutav minister.

 (4) Igal maakorralduse osalisel on õigus oma õiguste rikkumise korral pöörduda kohtusse.

 (5) Maakorralduse läbiviija on kohustatud kohtu, kohaliku omavalitsuse, maavanema või valdkonna eest vastutava ministri nõudmisel esitama vaide või vaidluse lahendamiseks vajalikud materjalid ning kuni asja lahendamiseni peatama maakorraldustoimingute läbiviimise vaieldavas piirkonnas.

 (6) Osalistel on õigus isiklikult või esindaja kaudu osaleda vaide või vaidluse läbivaatamises. Kutsutud asjaosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

5. peatükk Lõppsätted 

§ 31. Seaduse kohaldamine maareformi läbiviimisel

  Kui maareformi käigus maa tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, vaba põllumajandusmaa ja vaba metsamaa erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel ja hoonestusõiguse seadmisel viiakse läbi maakorraldus, kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades §-des 311–341 sätestatud erisusi. Sellel juhul rakendatakse käesoleva seaduse §-des 16–29 sätestatut niivõrd, kuivõrd see pole vastuolus §-de 311–341 sätetega.

§ 311. Ümberkruntimise eeltööd

 (1) Ümberkruntimise eeltööd viib läbi vallavalitsus või tema volitatud isik. Eeltööde käigus selgitatakse ümberkruntimise otstarbekus ja maakorralduspiirkonna ulatus ning osalised.

 (2) Osalisteks on maakorralduspiirkonnas oleva maa suhtes maa riigi omandisse jätmise, munitsipaliseerimise, ostueesõigusega erastamise või ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise avalduse esitanud isikud, Eesti NSV taluseaduse alusel antud maale kasutusvalduse seadmise avalduse esitanud isikud ja maa tagastamise õigustatud subjektid, kelle katastriüksuse moodustamist pole alustatud, ning maa erastamise korraldaja. Katastriüksuse moodustamine loetakse alustatuks, kui vallavalitsus on koostanud moodustatava katastriüksuse asendiplaani.

 (3) Ettepanek osaleda tehakse isikutele, kelle kinnisasi jääb maakorralduspiirkonda, ning isikutele, kelle katastriüksuse moodustamist on alustatud enne maakorralduspiirkonna määramist. Nendele isikutele saadab vallavalitsus kirjaliku ettepaneku osalemiseks. Nimetatud isikud saavad osalisteks ainult isikliku avalduse alusel. Avaldus osalemiseks tuleb esitada vallavalitsusele pärast vastavasisulise teate saamist teates märgitud tähtajaks.

 (4) Maakorralduspiirkonnas oleva ehitise omanik või maa Eesti NSV taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks saanud isik, kes ei ole tähtaegselt esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, ei ole maakorralduse osaline. Ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) § 15 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Eesti NSV taluseaduse alusel maa põliseks kasutamiseks saanud isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada, seatakse tema ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõigus ja ülejäänud maale kasutusvaldus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 või maareformi seaduse § 341 kohaselt.

 (5) Vallavalitsuse taotlusel on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonid kohustatud eelisjärjekorras läbi vaatama maakorralduspiirkonda jääva maa suhtes esitatud avaldused.

 (6) Eeltööde tulemusena valmivale ettepanekule lisatakse:
 1) graafiline materjal, kus on ära näidatud maakorralduspiirkonna piir;
 2) osaliste nimekiri, käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute nimekiri ja vallavalitsust esindava isiku nimi;
 3) seletuskiri, milles märgitakse ümberkruntimise põhjendus ja eesmärk ning antakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute kinnisasjade, Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa ning õigustatud subjektide tagastamisnõudega alade maakorralduspiirkonda kuuluva maa ja kasvava metsa väärtus maksustamishinnas;
 4) vastavasisuline avaldus juhul, kui taotletakse toetusraha.

§ 32. Maakorralduse läbiviija valimine, maakorralduspiirkonna ja osaliste kinnitamine ning ümberkruntimise algatamine

 (1) Kui taotletakse toetusraha, korraldab maakorralduse läbiviija leidmiseks vähempakkumise toetusraha määraja või tema poolt volitatud isik.

 (2) Kui toetusraha ei taotleta ega määrata, valib maavanem maakorralduse läbiviija vallavalitsuse poolt esitatud vähemalt kolme käesoleva seaduse §-s 4 esitatud nõuetele vastava kandidaadi hulgast.

 (21) Kui lisaks eraõiguslikele isikutele on maakorralduse osaline riik, määratakse maakorralduse läbiviija vähempakkumise alusel.

 (3) Maakorralduspiirkonna ja osalised kinnitab ning ümberkruntimise algatab maavanem vallavalitsuse ettepanekul. Korralduses peab olema märgitud isik, kes esindab riiki vastavalt käesoleva seaduse § 7 lõikele 3.

 (4) Pärast ümberkruntimise algatamist ei ole isikul, kes on osaline, õigust muuta oma maa tagastamise, erastamise või hoonestusõiguse seadmise avaldust ilma vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.

 (5) Ümberkruntimise algatamise otsusest teatab vallavalitsus igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga. Ümberkruntimise algatamisel ei rakendata § 19 lõikes 6 sätestatut.

§ 33. Ümberkruntimiskava koostamine

 (1) Maakorralduse läbiviija korraldab osalistega läbirääkimisi.

 (2) Läbirääkimiste käigus arvestatakse maakorralduspiirkonda jääva maa suhtes esitatud maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise ja hoonestusõiguse seadmise avaldusi ning maa riigi omandisse jätmise ja munitsipaalomandisse andmise taotlusi. Maakorralduse läbiviija koostab käesoleva seaduse § 25 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ümberkruntimiskava vastavalt maakorralduse nõuetele, arvestades esitatud taotlusi ja läbirääkimiste tulemusi juhul, kui need ei ole vastuolus planeeringu või maakorralduse nõuetega.

 (3) Maakorralduspiirkonda arvatud maa hindamisel võetakse aluseks maa maksustamishind ja kasvava metsa väärtus.

 (4) Tagastamisele kuuluva maa ja maakorralduse käigus tagastatava maa ning Eesti NSV taluseaduse alusel antud maa ja maakorralduse käigus erastatava maa väärtus ei tohi erineda üle 8%.

 (5) Ümberkruntimisel arvestatakse notariaalselt tõestatud kokkuleppeid õigustatud subjektidele tagastamata jääva maa kompenseerimiseks isikute poolt, kelle omandisse tagastamata maa kokkuleppe alusel antakse. Riik ei kompenseeri õigustatud subjektile maad, mida nimetatud kokkuleppe alusel ümberkruntimise käigus ei tagastata.

§ 34. Kava kooskõlastamine ja kinnitamine

 (1) Kava kooskõlastatakse maavanema või tema volitatud isikuga.

 (2) Vallavalitsus teeb otsuse ümberkruntimiskava vastuvõtmise kohta ja korraldab kava avaliku väljapaneku. Maakorralduse läbiviija teatab kava avaliku väljapaneku koha, alguse ja kestuse igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga hiljemalt 10 päeva enne avaliku väljapaneku algust. Teatele lisatakse väljavõte kavast. Väljavõte peab sisaldama informatsiooni:
 1) maaüksuse praeguste ja võimalusel ka endiste piiride kohta;
 2) kõlvikulise jaotuse ja sihtotstarvete kohta;
 3) maa maksustamishinna ja kasvava metsa väärtuse kohta;
 4) ümberkruntimise ja katastriüksuse moodustamisega seotud kulude ning osalise poolt tasumisele kuuluva summa kohta.

 (3) Avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.

 (4) Kõigil osalistel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke parandus- ja täiendusettepanekuid. Käesoleva seaduse § 311 lõikes 4 nimetatud isikud, kes ei ole maakorralduse osalised, saavad teha ettepanekuid riigi esindaja kaudu. Kirjalikele ettepanekutele vastab vallavalitsus.

 (5) Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud arutab läbi vallavalitsus. Maakorralduse läbiviija on kohustatud tegema kavas vallavalitsuse poolt heakskiidetud parandused ja täiendused.

 (6) Kava kinnitab vallavolikogu ja teatab sellest igale osalisele kas allkirja vastu või tähitud kirjaga.

 (7) Maavanem võib peatada kava elluviimise 10 päeva jooksul teate saamisest kuni tema poolt kavas avastatud puuduste kõrvaldamiseni.

§ 341. Ümberkruntimiskava elluviimine

 (1) Maa tagastamisel või erastamisel, maa riigi omandisse jätmisel, munitsipaalomandisse andmisel, hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmisel lähtutakse kinnitatud ümberkruntimiskavast.

 (2) Maakorraldustoimingute läbiviimise tulemusel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Moodustatud katastriüksuse pindala maakorralduskaval ja looduses mõõdistatuna võib erineda kuni 8%, kuid mitte üle 5 ha.

 (3) Maakorralduse osaliste soovil võib kinnitatud ümberkruntimiskava ja olemasoleva plaanimaterjali alusel katastriüksuse moodustada ning registreerida see maakatastris vastavalt maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324; 1995, 29, 356; 59, 1006; 1996, 36, 738; 1997, 16, 261) §-le 20.

 (4) Ümberkrunditud kinnisasjade kinnistusraamatusse kandmine toimub vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele ja kinnistusraamatuseadusele (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511).

§ 35. Kehtivuse kaotanud ja muutmisele kuuluvad õigusaktid

[Käesolevast tekstist välja jäetud]