Väljaandja: Ettevõtlusminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 18.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 11.08.2017
Avaldamismärge: RT I, 15.03.2016, 2

Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 15.05.2015 nr 46
RT I, 20.05.2015, 3
jõustumine 23.05.2015

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
09.03.2016 - RT I, 15.03.2016, 1 - 18.03.2016, osaliselt kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 23. maist

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade (IKT + tervis + ressursid) arendamiseks” tegevuse „Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastrid ja tehnoloogiaarenduskeskused)” eesmärkide elluviimiseks.

(2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele.

(3) Määruse § 6 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on innovatsiooniklastritele antav tegevusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 27 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34^2  sätestatut.

(5) Toetust ei anta taotlejale lisaks käesoleva määruse § 11 lõikes 6 nimetatule ka üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(6) Määrust ei kohaldata Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Liidu toimimise lepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C alajagu 11, välja arvatud alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
8) peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 70 ja 73.2);
9) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta klastri partnerite rahvusvahelist konkurentsivõimet läbi ühiste turundus- ja arendustegevuste edendamise nutika spetsialiseerumise kasvualades.

(2) Klastri projekti elluviimise tulemusena on klastri partneritel kasvanud järgmised tulemusnäitajad:
1) uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest saadava müügitulu suhe kogu müügitulusse;
2) lisandväärtus töötaja kohta.

(3) Klastri projekti elluviimise tulemusena on kasvanud järgmised väljundnäitajad:
1) nutika spetsialiseerumise kasvualadesse kuuluvate toetust saanud äriühingute arv;
2) innovatsioonialast koostööd teinud klastri partnerite arv.

(4) Määrus panustab meetme järgmiste tulemusnäitajate saavutamisesse:
1) müügitulu kasv uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest;
2) ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtjate osakaalu suurenemine kõigi küsitletud ettevõtjate hulgas;
3) erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaalu, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suurenemine.

(5) Määrus panustab meetme väljundnäitaja „kasvualadesse kuuluvate toetust saanud ettevõtjate arv” saavutamisesse.

§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Terminid

() Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) innovatsiooniklaster (edaspidi klaster) on sõltumatutest pooltest koosnev struktuur või organiseeritud rühm (nt innovaatilised idufirmad, väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad, teadus- ja teadmisi levitavad organisatsioonid, mittetulundusühingud ning muud nendega seotud ettevõtjad), mille eesmärk on soodustada innovaatilist tegevust teadmiste edendamise, rajatiste jagamise, teadmiste ja kogemuste vahetamise, teadmussiirdesse panustamise, võrgustike loomise, teabe levitamise ja koostöö kaudu klastrisse kuuluvate ettevõtjate ja muude organisatsioonide vahel;
2) ettevõtja on äriseadustiku kohaselt äriregistris registreeritud äriühing, samuti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kui ta osaleb kaubaturul;
3) projektijuht on projekti elluviimist koordineeriv ja projekti elluviimise eest vastutav isik;
4) klastri partner on projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on ühise tegutsemise lepingu osapool. Kui partneriks on äriseadustiku § 6 mõistes kontserni kuuluv ettevõtja, siis selle partneriga ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid käsitletakse klastri ühe partnerina;
5) ühise tegutsemise leping (edaspidi konsortsiumileping) on klastri partnerite vaheline leping, mis reguleerib klastri partnerite vahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel. Konsortsiumileping sisaldab projekti eesmärke, tegevuste kava, eelarvet ja finantseerimisplaani, sealhulgas klastri partnerite omafinantseeringu mahtusid, ning reguleerib klastri partnerite vahelisi koostööprintsiipe, projekti juhtimisega seotud küsimusi, klastri partnerite konsortsiumisse kaasamise ja lahkumise korda ning teisi konsortsiumile olulisi küsimusi;
6) klastri arendustegevus on kindlaks ajaperioodiks planeeritud ühistegevuste kogum, mida viiakse ellu kasutades arendustegevusele eraldatud ressursse, eesmärgiga tõsta klastri partnerite majandusnäitajaid ning rahvusvahelist konkurentsivõimet. Klastri arendustegevus sisaldab muuhulgas koostööd teadus- ja arendusasutustega ning soodustab klastri partnerite uute toodete ja teenuste arendamist või olemasolevate toodete ja teenuste täiustamist, tootmisefektiivsuse kasvatamist või tootmisvõimsuste jagamist;
7) ühisturundus on klastri eesmärkide saavutamine ühiste turundustegevuste kaudu;
8) nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine;
9) teadus- ja arendusasutus on Euroopa Komisjoni teatise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punkti 15 alapunktis ee sätestatud üksus;
10) rakendusüksuse veebileht on www.eas.ee;
11) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud rakendusüksuse e-teeninduse portaalis;
12) Eesti turunduskontseptsiooni veebileht on http://brand.estonia.eu/en/home/design.

§ 5. Vaide esitamine

() Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektidele, mille tegevused panustavad määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse.

(2) Toetust antakse järgmistele tegevustele:
1) klastri arendustegevuse läbiviimine, sealhulgas uuringute teostamine ja ekspertiisi kasutamine sektori või sihtturu põhiste teadmiste omandamiseks turunõudluse, tehniliste nõuete, materjalide, toodete funktsionaalsete omaduste, disaini ja muu taolise osas ning teiste protsesside, toodete ja teenuste täiustamist või uute arendamist soodustavate tegevuste läbiviimine; tööjõu koolitamine või tööjõu vajaduse kaardistamine; tehnoloogiate ja seadmete kaardistamine ning koordineerimine nende tõhusamaks (ühis)kasutamiseks, uuendusvajaduse kindlaks tegemiseks ning tootmisvõimsuste jagamiseks;
2) klastri ühisturundustegevuse läbiviimine ja koordineerimine, sealhulgas sihtturu uuringud või ekspertiisid, infoallikate ja andmebaaside kasutamine ning klastri partnerite toodete ja teenuste tutvustamiseks turundusürituste läbiviimine või nendel osalemine;
3) klastri rahvusvahelise nähtavuse ja väärtuse kasvatamine, sealhulgas koostöö edendamiseks ja uute partnerite kaasamiseks vajalike seminaride, töötubade, konverentside ning teiste vajalike ürituste korraldamine ja läbiviimine.

(3) Juhul kui klastri arendustegevuse läbiviimise raames osutab teadus- ja arendusasutus ettevõtjale teadusteenust, teeb lepingulisi teadusuuringuid või toimub koostöö ettevõtja ja teadus- ja arendusasutuse vahel, ei saa ettevõtja kaudset riigiabi, kui järgitakse TAI raamistiku punktis 2.2.1 või 2.2.2 sätestatut. TAI raamistiku punktis 2.2.2. sätestatud koostöö tingimused tuleb enne tegevuste elluviimise alustamist kirjalikult kokku leppida.

(4) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(5) Määruse alusel ei hüvitata kulusid, mida finantseeritakse samaaegselt muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 70 sätestatud tingimustele.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 sätestatud puhastuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2020. a.

(3) Abikõlblikud on vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud ning käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud klastri arendustegevuse elluviimise kulud:
1) sisseostetud teenuste, sealhulgas ekspertiiside, uuringute ning lepinguliste teadusteenuste ja -uuringute kulud vastavalt käesoleva määruse § 6 lõikes 3 ja § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatule;
2) immateriaalse vara, sealhulgas kaubamärkide, patentide, litsentside, kasutusõiguste ja arvuti tarkvara soetamise, asjakohaste andmebaaside loomise või teenusena sisseostu kulud;
3) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete majutuskulu, sõidukulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse töö- või teenistuskohta ning reisikindlustuse ja viisaga seotud kulud. Lähetuskulud õppereisil osalemiseks on abikõlblikud vaid juhul, kui õppereisil osalevad vähemalt viie klastri partnerist ettevõtja esindajad. Õppereiside ja muude Eestist väljaspool korraldatavate klastri tegevuste läbiviimise vajadus peab olema selgelt põhjendatud;
4) toetuse saaja personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3 ja partneri personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 23. maist] 

(4) Abikõlblikud on vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud ning käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud klastri ühisturundustegevuse elluviimise kulud:
1) sisseostetud teenuste, sealhulgas ekspertiisi ostmise, sihtturu uuringute tellimise, kirjaliku ning suulise tõlke teenuse, kontaktide leidmise ja nende taustauuringute eesmärgil infoallikate ja andmebaaside kasutamise kulud;
2) klastri partnerite toodete ja teenuste turule viimiseks vajalike turundusürituste korraldamise kulud. Messil osalemiseks on abikõlblikud messi osavõtumaks, lähetuskulud käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 4 ulatuses, vajalike info- ja reklaammaterjalide, tõlke- ning taustauuringute eesmärgil tehtavad kulud;
3) osavõtumaksud konverentsidel ja teistel projekti elluviimiseks vajalikel üritustel osalemiseks;
4) klastri partnerite või kontserni kuuluva partneri puhul taotluses eelnevalt määratletud kontserni kuuluvate ettevõtjate töötajate ja juhatuse liikmete majutuskulu, sõidukulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse töö- või teenistuskohta ning reisikindlustuse ja viisaga seotud kulud;
5) toetuse saaja personalikulu vastavalt ühendmääruse §-le 3 ja partneri personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016, kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 23. maist] 

(5) Abikõlblikud on vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele käesoleva määruse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemusnäitajate saavutamisele suunatud ning käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud klastri rahvusvahelise nähtavuse ja väärtuse kasvatamise ning üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikes 8 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:
1) klastri võrgustumise, teadmiste jagamise, koostöö ja partnerluse edendamise eesmärgil vajalike ürituste korraldamise ning läbiviimisega seonduvad kulud, sealhulgas vajalike info- ja reklaammaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning toitlustuse kulud; Eestis korraldatavatel üritustel osalevate esinejate majutuskulu Eestis, nende sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning esinemistasud;
2) sisseostetud teenuste, sealhulgas kirjaliku ning suulise tõlke teenuse, klastri veebilehe ning asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise kulud;
3) toetuse saaja personalikulu vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele.

(6) Projekti elluviiva personali koolitus- ning lähetuskulud, sealhulgas koolituse osavõtumaks, majutus- ja sõidukulud ürituse või koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse töö- või teenistuskohta, reisikindlustuse ja viisaga seotud kulud ning päevarahad, hüvitatakse vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatule ning Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” kehtestatud piirmääradele.

(7) Abikõlblikud on Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuste täitmisega seotud kulud, käesoleva määruse § 23 lõike 4 punktis 15 nimetatud kohustuse täitmisega seotud kulud ja Eesti turunduskontseptsiooni veebilehel toodud turunduselementide kasutamisega seotud kulud.

(8) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) tulumaksuseaduse § 48 ja § 49 kohaselt tasutav tulumaks;
2) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamis- ja investeerimiskulud;
3) ühistranspordi kasutamise kulud, kui ühistransporti on kasutatud lähetusega mitteseotud eesmärgil;
4) isikliku sõiduki ja asutuse sõiduki kasutamise kulud;
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 
5) sõiduki rentimise ja takso kasutamise kulud, kui need ei ole lähetusega seotud.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 

(9) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast, kuid mitte varem, kui taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Taotleja ja partner ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(3) Esimese taotlusvooru raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

(4) Teise taotlusvooru raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist käesoleva määruse §-s 20 sätestatud korras, tingimusel, et abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust ning projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

(6) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva kui ta esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta või tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise põhjendamatuks.

(7) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, toetuse saajale viimase makse tegemist ning ettemakse kasutamise aruande kinnitamist.

§ 9. Toetuse osakaal ja maksimaalne summa

(1) Taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on 600 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal projekti abikõlblikest kuludest on kuni 50%.

(3) Projekti omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid või tagastatavaid toetusi.

(5) Projektile antava toetuse maksimaalne summa ja toetuse osakaal sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Taotlusvooru avamine ja toetuse taotlemine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusüksuse juht.

(2) Toetust taotletakse vooruliselt kahes eraldi voorus, mille raames toetatavate projektide abikõlblikkuse perioodi kestus on sätestatud käesoleva määruse § 8 lõigetes 3 ja 4.

(3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluse esitamise tähtaegadest informeerib rakendusüksus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

(4) Enne taotluse esitamist on taotlejal kohustus läbida eelnõustamine, mille käigus rakendusüksus annab soovitusi taotleja poolt kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes taotleja kavandatavate tegevuste vastavusest toetuse andmise eesmärgile ja käesoleva määruse tingimustele. Eelnõustamisel ei anta haldusakte ning antud seisukohad ei ole rakendusüksusele hilisemas menetluses siduvad. Eelnõustamine peab olema läbitud hiljemalt kaks tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

(5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võib taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus.

(2) Projekti elluviimisel peab osalema vähemalt kümme äriühingust klastri partnerit.

(3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule peavad taotleja, klastri partner ja partner olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning neil peavad olema vahendid omafinantseeringuks ja projekti elluviimiseks vajalike mitteabikõlblike kulude tasumiseks.

(5) Vähese tähtsusega abi taotlemise puhul peavad taotleja, partner ja klastri partner vastama VTA määruses sätestatud tingimustele. Juhul kui taotleja taotleb innovatsiooniklastritele antavat tegevusabi, siis peab taotleja vastama üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele. Innovatsiooniklastritele antavat tegevusabi võib anda ainult innovatsiooniklastrit haldavale juriidilisele isikule.

(6) Toetust ei anta taotlejale, kes on raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata.

(7) Taotlejale, klastri partnerile või partnerile VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

(8) Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot.

(9) Juhul kui taotleja, klastri partner või partner on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja VTA määruse kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 sätestatud vähese tähtsusega abi hulka loetakse ka riigiasutuse, kohaliku omavalitsusüksuse või muu isiku poolt avalikest vahenditest antavat rahaliselt mõõdetavat panust projekti omafinantseeringus.

(11) Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel käsitletakse ettevõtjaid ühe ettevõtjana vastavalt VTA määruse artikli 2 lõikele 2.

(12) Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12. Taotleja kohustused

() Taotleja on kohustatud:
1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
3) tõendama omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
4) võimaldama kontrollida taotleja, partneri ja klastri partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
5) viivitamatult teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
6) viivitamatult informeerima rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muutused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
7) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlusest nähtub, et projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering;
2) taotlus esitatakse rakendusüksuse kinnitatud vormil.

(2) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) teave asjaolu kohta, kas klastri partnerid ja partnerid on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (edaspidi VKE) vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 2 või suurettevõtjad vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 24;
2) projekti elluviimise koht omavalitsusüksuse täpsusega;
3) teave asjaolu kohta, kas taotletakse vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel innovatsiooniklastritele antavat tegevusabi;
4) klastri rahvusvahelistumise strateegia ja tegevuskava koos nende maksumuse ja teostamise ajalise raamistikuga. Varasema koostöökogemuse korral kokkuvõte eelnevalt elluviidud projekti strateegiliste eesmärkide saavutamisest. Klastri rahvusvahelistumise strateegia peab sisaldama klastri hetkeolukorra analüüsi (sealhulgas tuleb välja tuua peamised takistused, põhilised konkurendid, tehnoloogiline areng, innovatsioon, koostöö teadus- ja arendustegevusi läbiviivate asutustega); klastri väljumisstrateegiat, mis kirjeldab, milliseid täiendavaid rahastusallikaid plaanitakse klastri tegevuse finantseerimiseks, rakendatavaid teenuseid või tegevusi võimaldamaks klastri tegevuse jätkusuutlikkust pikemas perspektiivis, toetuse ja omavahendite suhet kogueelarves kvartalite lõikes;
5) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
6) projekti elluviimiseks kaasatud töötaja(te) töölepingud, ametijuhend(id) või muud tööülesandeid kirjeldavad dokumendid;
7) üldandmed taotleja ning projektis osalevate partnerite ja klastri partnerite kohta, sealhulgas taotleja, partnerite ja klastri partnerite roll projektis ning rahaline panus projekti, ning andmed ettevõtjate kohta, kes kuuluvad konsortsiumilepingu pooleks oleva partneriga ühte kontserni ning panustavad selle partneri kaudu klastri tegevuste elluviimisse, sealhulgas ülevaade kõigi eelnimetatud osapoolte kompetentsidest eesmärkide saavutamiseks;
8) koopia konsortsiumilepingust;
9) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus; eesmärk ja tegevused klastri ning nutika spetsialiseerumise kasvualade arendamisel; oodatavad tulemused, väljundid ja mõju; projektis sisalduvate tegevuste lühikirjeldus; tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes; projekti kogueelarve, eristades sealhulgas abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa; taotletava toetuse summa ning omafinantseeringu summa;
10) projektis osalevate äriühingute neto müügikäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal;
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 
11) projektis osalevate äriühingute neto müügikäibe, ekspordikäibe, ärikasumi või -kahjumi, kulumi, tööjõukulude ja töötajate keskmise arvu prognoos projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta;
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 
12) omafinantseeringu tagamise kirjalik kinnitus, mille tõendiks on leping või garantiikiri;
13) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või võtmata jätmisest, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja, klastri partneri ja partneri taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, projektide hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui taotlus ei ole esitatud tähtaegselt, kusjuures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikele 3 tähtaega ei ennistata. Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu.

(3) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(4) Vastu võetud taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib põhjendatud juhul pikendada kuni 20 tööpäeva võrra.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 

(5) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale, näidates ära, millised puudused tuleb kõrvaldada, ja selleks antakse taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotleja, klastri partner ja partner tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 neile esitatud nõuded.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotleja, klastri partneri, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust.

(5) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte.

(2) Hindamiskomisjoni moodustamise ja koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Hindamiskomisjoni koosseis esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist. Hindamiskomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

(3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest, klastri partneritest ja partneritest.

§ 17. Projektide valikukriteeriumid ja valiku kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti panust käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi, lõikes 2 nimetatud tulemusnäitajate ja lõikes 3 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse;
2) projekti panus nutika spetsialiseerumise kasvualade peamiste eesmärkide saavutamisse (10% koondhindest);
3) projekti põhjendatus (25% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti eesmärgi püstituse põhjendatust, see tähendab probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu; projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõju, sealhulgas kas projektis ettenähtud ühised arendus- ja turundustegevused on teadmusmahukad, innovaatilised, võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused ning kui arusaadav on tegevuste, sealhulgas väljaspool Eestit tehtavate tegevuste mõjusus ja sidusus eesmärkidega; tegevuste ajakava realistlikkust ja omavahelisi seoseid; taotluses sisalduva klastri väljumisstrateegia realistlikkust;
4) projekti kuluefektiivsus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse, kas ettenähtud tegevused või lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks; planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust ning taotleja võimekust täiendavate püsikulude rahastamiseks;
5) taotleja, klastri partnerite ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (20% koondhindest), mille raames hinnatakse, kas taotlejal, klastri partneritel ja partneritel kokku on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus, sealhulgas varasem koostöökogemus; õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil.

(2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest ja kooskõlastab hindamismetoodika enne selle kinnitamist rakendusasutusega. Rakendusüksus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

(3) Projekti hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad projektid võrdse tulemuse, eelistatakse projekti, millel on suurem omafinantseeringu määr. Juhul kui projektide omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse projekti, millel on kõrgem käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne.

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, milles kirjeldatud projektid:
1) on käesoleva määruse § 17 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja
2) ei ole üheski § 17 lõike 1 punktides 1–5 toodud valikukriteeriumidest hinnatud hindega alla 2,00 ning
3) ei ületa taotlusvooru eelarvet.

(3) Taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingerea järjestusele taotlusvoorus toetusteks eraldatud vahendite lõppemiseni.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks;
2) toetuse väljamaksmise tingimused.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks käesolevas määruses sätestatule ka taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 toodud juhtudel.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale digitaalselt allkirjastatult e-teeninduse kaudu 3 tööpäeva jooksul taotluse menetlemise tähtaja lõppemisest arvates.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule, kui:
1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
2) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;
3) projekti tulemused on saavutatavad ka osalise toetusega.

(2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Kui taotluse menetlemise ajal ilmneb, et toetuse saajal, klastri partneril või partneril puudub omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus taotluste menetlemise määruse § 3 lõike 2 tähenduses, võib toetuse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.

(4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksmisele, sealhulgas ettemaksetele. Õigus toetuse maksmisele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel vormistab rakendusüksus sellekohase teabe taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes käesoleva määruse § 18 lõikest 4.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui käesoleva määruse § 6 lõikes 2 loetletud tegevustele vastava konkreetse tegevuse eelarverea summa kogu projekti perioodi kohta muutub rohkem kui 20% ning seejuures ei tohi toetuse summa suureneda. Käesolevas lõikes sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata, teavitades sellest eelnevalt rakendusüksust.

(3) Toetuse summat võib suurendada juhul, kui see on vajalik projekti tulemuste saavutamiseks, kui meetme tegevuste eelarve vahendite jääk võimaldab suurendamist, toetuse summat ei suurendata rohkem kui 20% võrreldes algses taotluse rahuldamise otsuses nimetatuga, toetuse summa suurendamisel kehtiv omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest ei vähene ning toetuse kogusumma ei ületa käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud maksimaalset summat.

(4) Toetuse saaja ei ole kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kuid on kohustatud informeerima rakendusüksust enne, kui konsortsiumilepinguga muudetakse projektis osalevaid ja taotluses nimetatud klastri partnereid ning nende kantavaid omafinantseeringu määrasid ning seejuures ei muutu projekti omafinantseeringu määr, tegevused ja tulemused.

(5) Kui muudetakse taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.

(6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või kui taotletud muudatus ei ole kooskõlas käesoleva määrusega või muu toetuse andmist reguleeriva õigusaktiga.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(8) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti tegevuste lõpetamiseni.

(10) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks lisaks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 sätestatule järgmistel juhtudel:
1) toetuse saaja ei ole käesoleva määruse § 21 lõike 1 kohase projekti ühe aruandlusperioodi jooksul alustanud abikõlblike tegevuste elluviimist;
2) projekti teostamise käigus ilmneb, et projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 2020. aasta 31. augustil.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kuus kuud. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

(2) Projekti aruande vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need oma veebilehel.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

(4) Rakendusüksus kinnitab või lükkab tagasi vahe- ja lõpparuanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul alates nende registreerimisest.

(5) Projekti vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon ning lisatud järgmised dokumendid:
1) projekti andmed;
2) tegevusaruanne, sealhulgas elluviidavad tegevused, tegevuste tulemused ning täiendavad märkused ja kommentaarid ning viited lisatud dokumentatsioonile; põhjendused erinevuste kohta planeeritud ja teostatud tegevuste vahel ning planeeritud ja tegelike tulemuste vahel; kokkuvõte projekti seniste tulemuste saavutamise, tulemuslikkuse ja elluviimise kohta; vahearuande korral järgmise etapi oodatavad tegevused ja tulemused ning põhjendused erinevuste kohta võrreldes esialgselt planeerituga;
3) kinnitus aruandes esitatud andmete õigsuse kohta;
4) projekti kulude loetelu ja aruanne;
5) projekti kasusaajate nimekiri vähese tähtsusega abi saamise kohta;
6) konsortsiumilepinguga liitunud uue lepinguosalise kohta käesoleva määruse § 13 lõike 2 punktides 7, 10 ja 11 sätestatud andmed, mis ei ole vanemad kui 2 kuud alates nimetatud isiku konsortsiumilepinguga liitumisest;
7) abikõlblike kulude maksmist tõendavad dokumendid või nende koopiad, välja arvatud ühendmääruse § 11 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
8) raamatupidamise algdokumendid (arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid, lepingud) või nende koopiad;
9) uute projektide arv, märkides eraldi finantseerimiseks esitatud ning rahastuse saanud projektide arvu ning märkides seejuures omakorda klastri partnerite koostöös ja klastriväliste partneritega koostöös finantseerimiseks esitatud ning rahastuse saanud uute projektide arvu;
10) projekti elluviimise ajal lisandunud partnerite, kellega partnerlus on kirjalikult tõestatav, kuid kes ei ole liitunud käesoleva määruse § 4 punktis 5 nimetatud konsortsiumilepinguga, nimed, riik, kus juriidilisest isikust partner on registreeritud ning riik, kus toimub partneri püsiv ja kestev majandustegevus;
11) läbiviidud klastriürituste arv, märkides eraldi Eestis ja väliste ürituste arvu ning märkides seejuures omakorda klastrisiseste (omavaheline võrgustumine ja koostöö) ja klastriväliste (partnerite leidmiseks, nähtavuse suurendamiseks, kompetentside arendamiseks jm eesmärgil) ürituste arvu.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule peab projekti lõpparuanne sisaldama vähemalt:
1) taotleja hinnangut projekti tulemuste saavutamisele, tulemuslikkusele ja elluviimisele;
2) ülevaadet projekti partnerite ja klastri partnerite planeeritavatest ühistegevustest pärast projekti lõppemist;
3) projekti ja horisontaalsete teemade indikaatorite ning „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014−2020” tuumikindikaatorite osas antud teavet vastavalt lõpparuande vormile;
4) hinnangut projekti elluviimise tulemusena klastri partneri konkurentsivõimele avaldunud mõjule ja selle ulatusele.

§ 22. Toetuse maksmise tingimused

(1) Rakendusüksus menetleb maksetaotluseid ja teeb toetuse väljamaksed toetuse saajale või arve väljastajale vastavalt käesolevas määruses, taotluse rahuldamise otsuses ning ühendmääruse §-des 11–14 ja 18–20 toodud tingimustele.

(2) Maksetaotluste ja ettemaksete aruannete esitamine toimub rakendusüksuse e-teeninduse kaudu.

(3) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on:
1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine, sealhulgas omafinantseeringu ulatuses, või abikõlblike kulude tasumine vaid omafinantseeringu ulatuses, kui toetuse makse tehakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2;
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande koos maksetaotlusega esitamine ja nende aktsepteerimine rakendusüksuse poolt.

(4) Ühendusmääruse § 2 lõike 3 punkti 1 tähenduses kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on kooskõlas ühendmääruse § 2 lõikega 4 vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, vara vastuvõtu aktid ja lepingud.

(5) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksetaotlust kuni 42 tööpäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud dokumente kuni 10 tööpäeva.

(6) Põhjendatud juhtudel võib teha toetuse saajale, kes on riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, ettemakseid ühendmääruse §-des 19 ja 20 sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulude prognoos ja muud määruses nimetatud või rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid.

(8) Rakendusüksus võib vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 3 vähendada maksetaotlusega taotletud toetuse summat finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse summa võrra.

(9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 23. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi seoses struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega.

(2) Üheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade ostutehingute korral summas 2000 eurot või rohkem käibemaksuta arvestuses, kui üheks pakkujaks on teadus- ja arendusasutus, kes on klastri partner, peab toetuse saaja või partner koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt omavahel sõltumatult pakkujalt pakkumust ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus.

(3) Kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust ning üheliigiliste teenuste, materjalide või mittemateriaalsete varade eeldatav maksumus on 5000 eurot või rohkem käibemaksuta arvestuses, peab toetuse saaja või partner koostama pakkumuse lähteülesande ja selle alusel küsima vähemalt kolmelt omavahel sõltumatult pakkujalt pakkumust ning esitama rakendusüksusele põhjenduse valitud pakkumuse valimise kohta. Juhul kui kolme pakkumust ei ole võimalik saada, tuleb rakendusüksusele esitada sellekohane põhjendus.

(4) Kooskõlas struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatuga peab toetuse saaja sealhulgas täitma järgmisi kohustusi:
1) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti juhtimiseks kaasatud isiku või isikute lahkumisest enne projekti lõppemist, esitades lisaks ka lahkumise põhjuse või põhjuste kirjelduse;
5) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste ajutisest peatamisest, mis on tingitud rakendusüksusest mittesõltuvatest asjaoludest;
6) teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti partnerite ja klastri partnerite projekti elluviimises osalemise lõpetamisest ja projekti elluviimises osalemise alustamisest;
7) vastama rakendusüksuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta, seejuures vähemalt kord projektiaasta jooksul paneeldiskussiooni vormis;
8) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
9) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eritatavad;
10) andma audiitori ja kontrolli teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates, välja arvatud juhul, kui nende poolt ei ole esitatud lühemat tähtaega esitamiseks;
11) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ja muust sellisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
12) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
13) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
14) jagama projektis osalevatele klastri partneritele ja partneritele informatsiooni vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel saadud abi saamise kohta;
15) kasutama kõikidel meediapindadel ja reklaammaterjalidel Eesti brändi logo „Welcome to Estonia” reklaamlauset „Estonia – Positively surprising” või veebiaadressi www.estonia.eu või teisi Eesti turunduskontseptsiooni veebilehel toodud Eesti brändi turunduselemente;
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 
16) täitma teisi ühissätete määruses, struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

(5) Partner on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.

§ 24. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmiseid kohustusi:
1) toetuse taotluse, projektide seire- ja muude andmete edastamine struktuuritoetuse registrisse;
2) pidev meetme rahaliste jääkide seire ja vajadusel ülevaate esitamine rakendusasutusele;
3) meetme seirearuande ja lõpparuande koostamine ning aruandes sisalduvate andmete õigsuse kinnitamine rakendusüksuse juhi poolt ning edastamine rakendusasutusele;
4) projekti aruannete läbivaatamine ja kinnitamine ning struktuuritoetuse registrisse sisestamine;
5) toetuse saaja teavitamine struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
6) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates kuupäevast, mil anti abikava kohaselt viimane abi.

(2) Rakendusüksusel on õigus:
1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) kontrollida projekti tegevuste elluviimist;
4) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
5) peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti abikõlblike kulude maksumuse vähenemisel;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on kaheldav.

§ 25. Finantskorrektsioonid

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 45 lõigetele 1 ja 2 ning ühendmääruse §-dele 21–23.

(2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 24.

(3) Viivist makstakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

7. peatükk Määruse rakendamine

[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016] 

§ 26. Rakendussäte

() 2016. aasta 18. märtsil jõustunud käesoleva määruse § 7 lõike 3 punkti 4 ja lõike 4 punkti 5 muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 23. maist.
[RT I, 15.03.2016, 1 - jõust. 18.03.2016]