Teksti suurus:

Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.03.2016, 4

Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 10.03.2016 nr 29

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Võetakse kaitse alla Tartu maakonnas Elva linnas, Rõngu vallas Uderna külas ja Nõo vallas Tõravere alevikus ning Illi, Ketneri, Uuta, Vissi ja Voika külas ning Valga maakonnas Palupera vallas Hellenurme, Mäelooga ja Päidla külas asuv ala, mille nimeks saab Elva maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:
  1) säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks;
  2) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
  3) kaitsta nende liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II, IV ja V lisas: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), palu-karukell (Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons), sõõrsilmik (Lopinga achine), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), hink (Cobitis taenia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus);
  4) kaitsta kaitsealuseid taimeliike ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), alssosi (Equisetum scirpoides) ja sookäpp (Hammarbya paludosa) ning nende kasvukohti;
  5) kaitsta linnuliiki händkakk (Strix uralensis);
  6) kaitsta seeneliiki limatünnik (Sarcosoma globosum).

  (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala piir

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ja püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning maaomaniku nõusolekul põllu- ja metsatöödel, kraavide hooldustöödel või õuemaal.

  (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve-, pääste- ja muinsuskaitsetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel, liinirajatiste hooldustöödel, spordi- ja kultuuriürituste teenindamisel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (4) Kaitseala veekogudel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:
  1) Illipalu-Vitipalu sihtkaitsevöönd;
  2) Pirnaku sihtkaitsevöönd;
  3) Päidlapalu sihtkaitsevöönd;
  4) Vapramäe sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Illipalu-Vitipalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoitelised järved, jõed ja ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, siirdesoo- ja rabametsad – kaitse ning sealsete elupaikade taastamine ja säilitamine, samuti kaitsealuste liikide säilitamine ja kaitse.

  (2) Pirnaku sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, elupaigatüübi siirde- ja õõtsiksood ning kaitsealuste liikide kaitse.

  (3) Päidlapalu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi allikad ja allikasood, nende ümbruse metsade ning kaitsealuste liikide kaitse ja loodusliku arengu tagamine.

  (4) Vapramäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad) ning kaitsealuste liikide kaitse, samuti Elva jõe lamminiitude taastamine, hooldamine ja kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
  2) koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  3) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  4) üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

§ 11.  Vajalik tegevus

  Sihtkaitsevööndis, välja arvatud Päidlapalu sihtkaitsevööndis, on vajalik:
  1) poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine;
  2) häilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine metsakoosluste loodusliku ilme taastamiseks kultuurpuistutes;
  3) raied vaadete avamiseks.

§ 12.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud § 10 lõike 2 punktis 3 sätestatud juhtudel.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Elva piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Elva jõe, Illi ja Laguja oja oru ja selle ümbruse iseloomuliku maastiku ja looduse mitmekesisuse säilitamine, liikide soodsa seisundi tagamine, elupaigatüüpide jõed ja ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud ja lamminiidud kaitse.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
  2) üle 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata ja tähistamata kohas;
  3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  4) turberaie kuni 5 ha suuruse langina;
  5) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 ha suuruse langina.

  (3) Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on vajalik:
  1) poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks heina niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine;
  2) raied vaadete avamiseks.

§ 17.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine, välja arvatud Viti karjääris Vitipalu liivakarjääri kinnistul kuni kinnitatud kaevandamismahu ammendumiseni;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaal ja õuemaal;
  5) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 18.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 19.  Kehtetuks tunnistamine

  (1) Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1999. a määrus nr 226 „Elva-Vitipalu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1929. a otsuse nr 598 punkt 3, millega võeti kaitse alla Vapramägi, tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k lisa 1 „Riikliku kaitse alla võetud maastiku üksikelementide nimestik” punkt 3, millega võeti kaitse alla Vapramägi, tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1931. a otsuse nr 360 punkt 4, millega võeti kaitse alla Peedu (Nuti) suvituskoht, tunnistatakse kehtetuks.

  (5) Eesti NSV Elva Linna TSN Täitevkomitee 13. oktoobri 1961. a üldkohustusliku otsuse nr 2 „Haljasalade, parkide, looduskaitsealade, arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide kaitse kohta Elva linnas” punkti 1 alajaotuse b „Kohaliku tähtsusega kaitse alla võetud objektid” alapunkt 1, millega võeti kaitse alla Elva-Peedu metsapark, tunnistatakse kehtetuks Pirnaku metsa ja Liivamäe lahustükkide osas.

  (6) Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsuse nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” lisa 1 alajaotuse I „Maastiku üksikelemendid” punktid 3 ja 4, millega võeti kaitse alla Vaikne järv ja Illi järved (Umbjärv ja Väike Umbjärv), tunnistatakse kehtetuks ja alajaotuse II „Pargid, metsapargid, puistud” punkt 20, millega võeti kaitse alla Elva-Peedu metsapark, tunnistatakse kehtetuks Pirnaku metsa ja Liivamäe lahustükkide osas.

§ 20.  Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) kolmas normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ilusaoja hoiuala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud „Ilusaoja” kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 400) ja maakatastri andmeid. Peeda jõe–Idaoja hoiuala piirid on märgitud määruse lisas esitatud „Peeda jõe–Idaoja” kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).”;

4) määruse lisas esitatud Elva jõe hoiuala kaart tunnistatakse kehtetuks;

5) määruse lisas esitatud kaart „Ilusaoja” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).

§ 21.  Menetluse läbiviimine

  Elva maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2013. a käskkirjaga nr 1034 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas5.

§ 22.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2 Elva maastikukaitseala on moodustatud nelja kaitsealuse loodusobjekti baasil. Need on Tartu Maakonnavalitsuse 30. septembri 1992. a määrusega nr 152 „Elva-Vitipalu maastikukaitseala moodustamine” asutatud Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1929. a otsusega nr 598 riikliku looduskaitse alla võetud Vapramägi, Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1931. a otsusega nr 360 kaitse alla võetud Peedu (Nuti) suvituskoht ja Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” nimetatud Elva jõe hoiuala. Kaitseala hõlmab vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 35 Elva-Vitipalu loodusala ja alapunktile 481 Vapramäe loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 15 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Marko Pomerants
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa 1 Elva maastikukaitseala

Lisa 2 Ilusaoja

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json