Teksti suurus:

Karksi maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.03.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.03.2016, 5

Karksi maastikukaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 10.03.2016 nr 30

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Karksi maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Karksi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Halliste e Karksi ürgoru maastikku ning sealse elustiku mitmekesisust;
  2) allikaid ja allikasoid;
  3) kaitsealuste taimeliikide kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kasvukohti.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele ühte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Viljandi maakonnas Karksi vallas Karksi, Kõvaküla, Ainja, Polli ja Univere külas ning Karksi-Nuia linnas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Õuemaal on lubatud rahvaürituse korraldamine omaniku loal.

  (5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

  (6) Kaitseala vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on kaitseala veekogudel lubatud ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitse korraldamisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

§ 6.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 8.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Kõvaküla sihtkaitsevöönd.

§ 9.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Kõvaküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on allikate ja allikasoode kaitse, maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 10.  Lubatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
  2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  3) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  4) tee, tehnovõrgu või muu rajatise ehitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks;
  5) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Karksi piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi;
  2) puhtpuistute kujundamine;
  3) väetise kasutamine;
  4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine, välja arvatud veekogule lähemal kui 25 meetrit.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine;
  2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  3) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  4) lageraie kuusikutes ja hall-lepikutes kuni 1 hektari suuruse langina;
  5) turberaie kuni 2 hektari suuruse langina.

  (3) Raiete tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile hektari kohta alles vähemalt 10 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 15.  Vajalik tegevus

  Piiranguvööndis on maastikuilme säilitamiseks vajalik rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine või raadamine.

§ 16.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) energiapuistute rajamine;
  2) maavara kaevandamine.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Kehtetuks tunnistamine

  Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” lisa 4 „Riikliku looduskaitse all olevate objektide nimekiri” punkt 21 „Karksi ürgoru maastikukaitseala” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19.  Menetluse läbiviimine

  Karksi maastikukaitseala kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viidi läbi ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 31. juulil 2006. a teate avaldamisega algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas3.

§ 20.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 Kaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1960. aastast, kui Abja Rajooni TSN Täitevkomitee 13. jaanuari otsusega nr 2 „Looduskaitsealase töö olukorrast rajoonis ja looduskaitse rakendamisest kohalikku tähtsust omavatel objektidel” võeti kaitse alla Karksi ürgorg.

Karksi maastikukaitseala kaitsekorda on uuendatud Viljandi Rajooni TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1964. a otsusega nr 1 „Looduse kaitsest Viljandi rajoonis” (tühistatud) ja Viljandi Maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnas” (tühistatud).

Kaitseala on moodustatud Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnas” kaitse alla võetud Karksi ürgoru maastikukaitseala baasil.

2 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas
Peaminister

Marko Pomerants
Keskkonnaminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Karksi maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json