Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas¹

Vastu võetud 01.06.2006 nr 129
RT I 2006, 27, 203
jõustumine 15.06.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.

§ 1.   Tartu maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

  (1) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
  1) Age oru hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260)², liivakivipaljandite (8220) ning rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse;
  2) [kehtetu - RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]
  3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2013, 4 - jõust. 10.01.2014]
  4) Ilusaoja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
  5) Kallaste hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liivakivipaljandite (8220) kaitse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata liigi – kaldapääsukese (Riparia riparia) elupaiga kaitse;
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]
  6) Lahepera hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ja II lisas nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: mustviires (Chlidonias niger), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), väikekajakas (Larus minutus), väikekoskel (Mergus albellus), tuttpütt (Podiceps cristatus), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis);
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]
  7) Lavatsi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;
  8) Loode-Peipsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena);
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]
  9) Mustjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse;
  10) Peeda jõe – Idaoja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse;
  11) Raja-Kärevere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) elupaikade kaitse;
  12) Viisjaagu järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;
  13) Võrtsjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), lamminiitude (6450), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchus), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), lauk (Fulica atra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), tuttpütt (Podiceps cristatus) ning harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]

  (2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas³.

§ 2.   Hoiualade valitseja

  Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

¹ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

² Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigad.

³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ilusaoja hoiuala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud „Ilusaoja” kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 400) ja maakatastri andmeid. Peeda jõe–Idaoja hoiuala piirid on märgitud määruse lisas esitatud „Peeda jõe–Idaoja” kaardile Eesti põhikaardi (mõõtkava 1 : 10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]

Age oru

Elva jõe
[Kehtetu - RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]

Emajõe suudmeala
[Kehtetu - RT I, 31.12.2013, 4 - jõust. 10.01.2014]

Ilusaoja
[RT I, 15.03.2016, 4 - jõust. 25.03.2016]

Kallaste

Lahepera

Lavatsi järve

Loode-Peipsi

Mustjärve

Peeda jõe–Idaoja
[RT I, 30.05.2015, 5 - jõust. 09.06.2015]

Raja-Kärevere

Viisjaagu järve

Võrtsjärve I

Võrtsjärve II