Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.2022 otsus nr 75
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 23.02.2022
§ 1. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset ja § 39 lõike 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tootmine,” sõnaga „salvestamine,” vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:
„12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ja võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur;
13) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks;
14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;”;
3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:
„72) elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm;”;
4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 82–86 järgmises sõnastuses:
„82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ja seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis salvestusperioodi vältel;
83) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping;
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas kahesuunalist laadimist võimaldav elektrisõiduki laadimispunkt;
85) energiateenuse osutaja – energiateenuse osutaja energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 11 tähenduses;
86) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;”;
5) paragrahvi 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,” sõnaga „salvestamiseks,”;
6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
„131) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;”;
7) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses:
„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid;
202) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;”;
8) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 223–225 järgmises sõnastuses:
„223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;
224) salvestusperiood – ajavahemik 1. aprillist kuni 31. märtsini, mille kestel elektrivõrgust võetud ja elektrivõrku tagasi antud elektrienergia loetakse salvestatud elektrienergiaks;
225) sidusettevõtja – ettevõtja, milles teine ettevõtja omab 20 protsenti või rohkem aktsionäride või osanike hääleõigusest ning mille tegevus- ja finantspõhimõtetele avaldab kõnealune teine ettevõtja märkimisväärset mõju;”;
9) paragrahvi 3 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „tootmise” sõnaga „, salvestamise”;
10) paragrahvi 3 punkt 232 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„232) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;”;
11) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 233 järgmises sõnastuses:
„233) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist;”;
12) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 262 ja 263 järgmises sõnastuses:
„262) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks, ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine;
263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ning mida ei kasutata tasakaalustamiseks, kadude kompenseerimiseks ega ülekoormuse ja sageduse juhtimiseks;”;
13) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud müük;”;
14) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,” sõnaga „energiakogukond,”;
15) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Elektriettevõtja
(1) Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia:
1) tootmisega;
2) ülekandmisega;
3) jaotamisega;
4) agregeerimisega;
5) tarbimise juhtimisega;
6) salvestamisega;
7) müümisega või
8) ostmisega.
(2) Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.”;
16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.”;
17) seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Aktiivne võrguteenuse kasutaja
(1) Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(2) Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ja õigus:
1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu;
2) müüa omatoodetud elektrienergiat;
3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana;
4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine ja hooldus ning andmete töötlemine kolmandale isikule.
(3) Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise ja hoolduse või andmete töötlemise, ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga.
§ 122. Energiakogukond
(1) Energiakogukond on juriidiline isik:
1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed;
2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb;
3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid;
4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused.
(2) Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust.
(3) Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette.
(4) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(5) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse kasutaja käesoleva seaduse § 121 tähenduses.”;
18) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.”;
19) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 51 ning § 221 lõike 2 punktis 6 asendatakse tekstiosa „200 kW netovõimsusega tootmisseadmete” tekstiosaga „1 MW netovõimsusega tootmisseadme”;
20) paragrahvi 16 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses” tekstiosaga „(EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses”;
21) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaubamärk” sõnadega „ja teavitustegevus” ja pärast sõna „kaubamärgist” sõnadega „ja teavitustegevusest”;
22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu ega juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.”;
23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõige 1 ei piira jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liikme või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutava isiku õigust samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud teise võrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige või muu jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutav isik.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada sama paragrahvi lõikes 1 sätestamata küsimusi.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja, milles riigi äriühingust elektriettevõtjal on ainuosalus, üldkoosolekule teeb nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise ettepaneku riigivaraseaduse §-s 801 nimetatud riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee, lähtudes sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust.”;
24) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad „juhatuse liikmele” sõnadega „nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutavale isikule”;
26) paragrahvi 18 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava, ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet.”;
27) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel.”;
28) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning kava rakendamise aastaaruande koostab jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.”;
29) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 214 järgmises sõnastuses:
㤠214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu
(1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist.
(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ja avalikustab nimetatud tingimused oma veebilehel. Tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi.
(4) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist.”;
30) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „200 kW” tekstiosaga „1 MW”;
31) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „500 kW” tekstiosaga „1 MW”;
32) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 18 lõigetes 1–7” tekstiosaga „§ 18 lõigetes 1–14 ja 4–7”;
33) paragrahvi 261 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3” tekstiosaga „(EL) 2019/943 artiklit 51”;
34) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, §-s 401, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punktis 1, § 1001 lõigetes 3–5 ning §-s 1013 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009” tekstiosaga „(EL) 2019/943”;
35) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:
„161) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile;
162) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 24;”;
36) paragrahvi 39 lõike 7 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ajavahemikuks 5–15 aastat” tekstiosaga „10 aastaks”;
37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Süsteemihaldur loob vajaduse korral käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava võrdlemisvahendi ja käitab seda.”;
38) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja” sõnadega „ja agregaatori”;
39) paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale;
8) võrguettevõtjale kuuluva laadimispunkti, laadimispunktide kogumi ja energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.”;
40) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija” sõnadega „ja agregaatori” ja pärast sõna „edastamiseks” sõnadega „ja saamiseks”;
41) paragrahvi 421 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „võrguettevõtja, liinivaldaja ja avatud tarnija” sõnaga „elektriettevõtjad”;
42) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „elektrilepingu” sõnadega „ning agregeerimislepingu”;
43) paragrahvi 421 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „tarnija” sõnadega „ja agregaatori”;
44) paragrahvi 421 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „müüjale,” sõnadega „agregaatorile või energiateenuse osutajale,”;
45) paragrahvi 421 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Süsteemihalduril on õigus kasutada andmevahetusplatvormile edastatud andmeid energiastatistika tegemiseks ja teha energiastatistika avalikes huvides kättesaadavaks. Energiastatistika on anonüümne.”;
46) paragrahvi 594 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korralduses sätestatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise” tekstiosaga „lõikes 1 sätestatud”;
47) paragrahvi 60 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga” sõnadega „, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud”;
48) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:
„(16) Kui isik on pärast 2022. aasta 1. aprilli ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist.”;
49) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–15 ei kohaldata energiakogukonna suhtes.”;
50) paragrahvi 65 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijale,” sõnaga „energiakogukonnale,”;
51) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.”;
52) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses.”;
53) paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tarbijatele,” sõnaga „energiakogukondadele,”;
54) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 8–16 järgmises sõnastuses:
„(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel.
(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused;
2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;
3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti, võrku ühendamise võimalus;
4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist.
(11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat.
(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada;
2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul;
3) investeerimisprojektide ajakava;
4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused;
5) eeldatava tarbimise;
6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks;
7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48;
8) vajalikud tugiteenused.
(13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ja esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile.
(14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ja võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist.
(15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ja võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks.
(16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste võrku ühendatud ülekande- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatud.”;
55) seadust täiendatakse §-dega 662 ja 663 järgmises sõnastuses:
㤠662. Paindlikkusteenused
(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks korraldab jaotusvõrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
(3) Jaotusvõrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud paindlikkusteenuseid, kui ta on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Paindlikkusteenuste mittekasutamise kohta esitab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.
(4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus, ei tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust.
(5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine ning hõlbustada turu arengut.
§ 663. Tugiteenused
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd põhivõrguettevõtjaga võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ning komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, 25.08.2017, lk 1–120), artikliga 182.
(2) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leidmiseks korraldab võrguettevõtja riigihanke. Riigihanke korraldamisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.
(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos riigihanke tingimustega. Konkurentsiamet võib jätta riigihanke tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.
(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud sagedusega seotud tugiteenuseid, kui võrguettevõtja hinnangul on võrguettevõtja väliste sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine majanduslikult ebatõhus. Tugiteenuste mittekasutamise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.
(5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riigihanke nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.”;
56) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljuva” sõnadega „ning salvestatud”;
57) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet.”;
58) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Võrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet.”;
59) paragrahvi 71 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „andmevahetusplatvormi” tekstiosaga „ning § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit”;
60) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.
(10) Salvestusperioodi vältel salvestatud elektrienergia elektrivõrku tagastamise eest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohast edastamistasu ei rakendata.”;
61) paragrahvi 72 lõike 13 punktis 1 asendatakse arv „3” arvuga „2”;
62) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Võrguettevõtja annab võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajaliku teabe oma veebilehel või turuosalistele asjakohase päringu alusel võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud vormis.”;
63) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD
§ 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkti.
(2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused;
2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule;
3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.
(3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud investeeringu jääkväärtust.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise korra.
§ 7416. Energiasalvestusüksus
(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, käitada ega hallata energiasalvestusüksust.
(2) Võrguettevõtja korraldab talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise ja kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, käitada ja hallata energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul, sealhulgas tasakaalustamiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus.
(5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades taotluse andmed ja erandi tegemise põhjendused.
(6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi omandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et samas lõikes nimetatud isikud on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, kui:
1) akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku;
2) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui võrgu häire saab tavalise ümberjaotamisega kõrvaldada;
3) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul.
(9) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.”;
64) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja” sõnadega „korraldab ta teenuse osutamiseks tegevusloaga müüja leidmiseks riigihanke, eelistamata seejuures sidusettevõtjat”;
65) paragrahvi 812 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses”;
66) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Võrdlemisvahend
(1) Kodutarbijatel ja äriühingutel, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega vahendile, mille abil müüjate pakkumisi võrrelda.
(2) Müüja teavitab tarbijat kõigist kättesaadavatest usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahenditest elektrimüügi arvel.
(3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele:
1) on turuosalistest sõltumatu ja tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt;
2) annab selget teavet võrdlemisvahendi käitaja ja kontrollija kohta, samuti vahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta;
3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb;
4) esitab teabe selge ja üheselt mõistetava sõnastusega;
5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja;
6) on kättesaadav ka puudega inimestele;
7) võimaldab käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest tõhusalt teavitada;
8) piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdlemiseks vajalikud.
(4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgise võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(5) Konkurentsiamet teeb perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgise saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmed, mille müüja peab edastama usaldusmärgisega ja süsteemihalduri loodud võrdlemisvahendi käitajale viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel.”;
67) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping)” sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)”;
68) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Liitumislepingule, võrgulepingule, elektrilepingule ja agregeerimislepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.”;
69) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping” sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping”;
70) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.”;
71) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.”;
72) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 86 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
74) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.”;
75) paragrahvi 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised andmed:
1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja e-posti aadress;
2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;”;
76) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korras.”;
77) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ning mille aastakäive ja aastane bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot, tasu ei tohi küsida.”;
78) paragrahvi 88 lõike 1 esimeses lauses ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping” sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping” vastavas käändes;
79) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Elektrimüüja või agregaator võimaldab tarbijal sõlmida nii tasuta kui ka tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda kodutarbijalt tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on kodutarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.”;
80) paragrahvi 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 asendatakse sõna „tähtsaadetisena” sõnadega „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil”;
81) paragrahvi 90 lõikes 10 asendatakse sõnad „ega võrgulepingus” sõnadega „, võrgulepingus ega agregeerimislepingus”;
82) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) kooskõlastab käesoleva seaduse § 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 nimetatud riigihanke tingimused;
32) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele;”;
83) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 15 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3” tekstiosaga „(EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1”;
84) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 221 ja 222 järgmises sõnastuses:
„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;
222) töötab välja käesoleva seaduse § 214 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;”;
85) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
„231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artikli 2 punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;”;
86) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ja aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.”;
87) paragrahvi 1001 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet;
8) koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet.”;
88) paragrahvi 1001 lõigetes 3–5 asendatakse tekstiosa „2009/72/EÜ” tekstiosaga „(EL) 2019/944”;
89) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 1002 järgmises sõnastuses:
„§ 1002. Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega
(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega on järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1;
2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesoleva seaduse §-s 71 nimetatud võrgutasude kooskõlastamisel;
3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine;
4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid need riigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma;
5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;
6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ning sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus:
1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet;
2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi;
3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.
(3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukoht on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.”;
90) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2023. aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti väljastatavat usaldusmärgist.
(8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil.
(9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja korraldama hiljemalt 2022. aasta 1. augustil.
(10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide ja akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille jaotusvõrguettevõtja ühendas võrku hiljemalt 2021. aasta 4. juulil ja põhivõrguettevõtja 2026. aasta 31. detsembril.”;
91) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).”.
§ 2. Maagaasiseaduse muutmine
Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 101 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lõpetada” sõnaga „tähtajatu”;
2) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Müüja võib nõuda tähtajalise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on tarbijaga sõlmitud lepingus ette nähtud ja tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud.”.
§ 3. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduse § 801 lõiget 1 ja lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „riigi osalusega” sõnadega „või muudes seadustes nimetatud juhtudel”.
§ 4. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 234 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral võib tarbijalt nõuda tasu seaduses sätestatud juhul ja korras.”.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punkt 22 jõustub 2022. aasta 1. mail.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter