Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” muutmine

Vastu võetud 03.03.2023 nr 9

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2, § 85³ lõike 2, § 85⁴ lõike 6 ja 85⁷ lõike 4 alusel.

Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”;

2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning joogivee proovide analüüsimeetodid” sõnadega „ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”;

3) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) veeseaduse § 87 lõikes 1¹ nimetatud toidukäitlejale.”;

4) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Vett magestavale ja reisijaid vedavale merelaevale, mis tegutseb joogivee käitlejana, ei kohaldata käesoleva määruse §-des 13¹ ja 13² sätestatut.

(5) Pudelisse või mahutisse villitavale joogiveele ei kohaldata käesoleva määruse §-des 12, 12¹, 13¹, 13² ja 13⁴ sätestatut.”;

5) paragrahvi 2 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „viimase nõudmisel”;

6) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõna „kinnistuid” sõnadega „tarbimiskoha veevärki” ja sõnad „kinnistu veevärgist” sõnadega „tarbimiskoha veevärgist”;

7) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmed, veepuhastuskemikaalid, vahendid ja materjalid ning nende tootmiseks kasutatavad lähteained ja koostised ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas veeseaduse §-s 85⁵, ehitusseadustiku §-s 11 ja kiirgusseaduse §-s 22 sätestatud nõuetega.”;

8) määrust täiendatakse §-ga 2¹ järgmises sõnastuses:

„§ 2¹. Koostis ja lähteaine

(1) Koostis käesoleva määruse tähenduses on metalli, emaili, keraamilise või mõne muu anorgaanilise materjali keemiline koostis.

(2) Lähteaine käesoleva määruse tähenduses on orgaaniliste materjalide või sideainete segude valmistamiseks tahtlikult lisatav aine.”;

9) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4 ja 5” tekstiosaga „ning § 12¹ lõikes 2”;

10) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse peale tekstiosa „§-des 4–6” tekstiosaga „ning § 12¹ lõikes 2”;

11) paragrahvi 4 lõigete 1 ja 2 tabelites asendatakse sõna „Enterokokid” sõnadega „Soole enterokokid”;

12) paragrahvi 4 lõike 2 tabelist jäetakse välja kolm viimast rida;

13) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad

Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:

14) paragrahvi 6 tabeli märkust 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on looduslikult rikas süsinikdioksiidi poolest või sellega kunstlikult rikastatud, võib miinimumväärtus olla väiksem.”;

15) paragrahvi 6 tabeli märkus 7 sõnastatakse järgmiselt:

„Näitajat mõõdetakse siis, kui riskihindamisest ilmneb selleks vajadus.”;

16) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Töödeldav vesi ei tohi olla agressiivne ega söövitav. Kui töötluse tulemusel on vett märkimisväärselt demineraliseeritud või pehmendatud, võib seda kasutada joogiveena, kui veele lisatakse kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid, et vähendada võimalikku negatiivset mõju tervisele, vee söövitavust ja agressiivsust ning parandada maitset.”;

17) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „toiduaineid käitlevas ettevõttes” sõnaga „toidukäitlemisettevõttes”;

18) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ISO 5667-5” tekstiosaga „EVS-ISO 5667-5”;

19) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Legionella proove tarbimiskoha veevärgis võetakse Legionella leviku riskikohtadest, sellega süsteemset kokkupuudet kajastavatest kohtadest või mõlemast.”;

20) paragrahvi 9 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna „analüüsimeetodid” tekstiosaga „, välja arvatud hägususe mõõtmine,”;

21) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Käesoleva määruse §-s 14 sätestatud analüüsimeetodite suhtes alternatiivsete meetodite samaväärsuse hindamiseks võib kasutada standardit EVS-EN ISO 17994, mis kehtib mikrobioloogiliste meetodite võrdväärsuse hindamise standardina, või standardit EVS-EN ISO 16140. Kui see võimaldab teha kindlaks selliste analüüsimeetodite samaväärsuse, mille põhimõtted ei kuulu EN ISO 17994 kohaldamisalasse, võib kasutada ka muud samalaadset rahvusvaheliselt tunnustatud protokolli, kuid mitte mikrobioloogiliste kultuuride kasvatamise suhtes.”;

22) paragrahvi 10 lõikes 3 esitatud tabel sõnastatakse järgmiselt:

23) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse § 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust või veeseaduse § 92 lõike 1 punktist 11.

(5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud § 12¹ lõikes 2 nimetatud näitajad.”;

24) paragrahvi 10 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:

Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.

Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 tavakontrolli näitajate proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta).

Märkus 3. Kehtib joogivee käitlejatele, kellele pole tehtud erandit veeseaduse § 85⁷ tähenduses tingimusel, et § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajaid määratakse üks kord aastas.

Märkus 4. Seiret võib teha üks kord kuue aasta jooksul, kui veevarustussüsteemi ei integreerita uut joogivee allikat või ei tehta veevarustussüsteemis selliseid muudatusi, mille tulemusel võib eeldada veekvaliteedi halvenemist.”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:

„(11) Joogivee kvaliteedinäitajate üle tuleb teha operatiivseiret, mille eesmärk on anda vahetu ülevaade süsteemi toimimise tulemustest ja veekvaliteedi probleemidest ning mis võimaldab kohe rakendada eelnevalt kavandatud parandusmeetmeid.

(12) Operatiivseire programmid peavad olema varustuspõhised, võttes arvesse ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemise ning veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusi, ning need peavad olema mõeldud kõigi veevõtul, vee töötlemisel, jaotamisel ja säilitamisel rakendatavate kontrollimeetmete tõhususe kinnitamiseks.

(13) Operatiivseire programm sisaldab hägususe seiret, et kontrollida veevarustusjaamas regulaarselt hägusustekitajate füüsilise eemaldamise tõhusust filtreerimisprotsessis vastavalt esitatud võrdlusväärtustele ja sagedustele. Hägususe seiret ei kohaldata selliste põhjaveeallikate puhul, kus hägusust põhjustavad raud ja mangaan:

(14) Operatiivseire programm sisaldab järgmiste näitajate seiret toorvees, et kontrollida töötlemisprotsesside tõhusust seoses mikrobioloogiliste riskidega:

26) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „viie” sõnaga „kuue”;

27) paragrahvi 11 lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) valgala ja toiteala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll kooskõlas veeseaduse § 85² lõike 2 alusel kehtestatud joogiveehaardest võetava vee seire nõuetega ja veeseaduse § 85⁴ ja selle alusel kehtestatud seirenõuetega.”;

28) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud veevarustussüsteemi riskihindamisel ja veeseaduse §-s 85² sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihinnangul.”;

29) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 12. Veevarustussüsteemi riskihindamine ja -juhtimine

(1) Veevarustussüsteemi riskihindamine peab:
1) võtma arvesse veeseaduse §-s 85² sätestatu kohaselt tehtud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise tulemusi;
2) sisaldama veevarustussüsteemi kirjeldust alates veevõtukohast, vee töötlemisest, säilitamisest ja jaotamisest kuni tarne lähtepunktini;
3) hõlmama veevarustussüsteemi ohtude ja ohtlike olukordade kindlakstegemist ning kasutatava joogivee kvaliteedist inimeste tervisele tuleneva võimaliku riski hindamist, võttes arvesse kliimamuutustest, leketest ja lekkivatest torudest põhjustatud riske.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal rakendada järgmisi riskijuhtimismeetmeid:
1) veevarustussüsteemis kindlaks tehtud joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide ennetamiseks ja leevendamiseks kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine;
2) joogiveehaarde valgalalt ja toitealalt tulenevate joogivee kvaliteeti ohustada võivate riskide leevendamiseks veevarustussüsteemis kontrollimeetmete määratlemine ja rakendamine;
3) käesoleva määruse §-s 10 sätestatud varustuspõhise operatiivseire programmi rakendamine;
4) joogivee ettevalmistamisel või jaotamisel desinfitseerimise kasutamisel desinfitseerimise tõhususe kontrolli tagamine, et desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste oleks võimalikult väike, ilma et desinfitseerimine sellest kannataks, et veepuhastuskemikaalidest tulenev saaste oleks võimalikult väike ja et vette jäävad ained ei seaks ohtu veeseaduse §-des 85, 87 ja 92 sätestatud üldiste kohustuste täitmist;
5) veevarustussüsteemis kasutatavate joogiveega kokkupuutuvate materjalide, veepuhastuskemikaalide ja filtreerimisvahendite veeseaduse § 85⁵ nõuetele vastavuse kontrollimine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel näitaja seiresagedust vähendada või selle seiratavate näitajate loetelust eemaldada, välja arvatud § 10 lõikes 3 osutatud põhinäitajate puhul, kui Terviseamet on veendunud, et see ei ohusta joogivee kvaliteeti:
1) lähtuvalt näitaja toorvees esinemise sagedusest vastavalt veeseaduse § 85² lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele;
2) kui näitaja võib tuleneda üksnes teatava töötlemisviisi või desinfitseerimismeetodi kasutamisest ja veekäitleja seda viisi või meetodit ei kasuta või
3) käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud spetsifikatsioonide alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riskihindamise tulemuste põhjal tuleb joogivee käitlejal joogivee kontrolli kava kooskõlastamisel joogivees seiratavate näitajate loetelu laiendada või nende seiresagedust suurendada, võttes aluseks näitaja toorvees esinemise sageduse vastavalt veeseaduse § 85² lõike 2 alusel sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise nõuetele või käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud spetsifikatsioonide alusel.

(5) Veevarustussüsteemi riskihindamine keskendub käesoleva määruse §-des 4–6 loetletud näitajatele ning veeseaduse § 85⁶ lõikes 1 viidatud jälgimisnimekirja (edaspidi jälgimisnimekiri) kantud ainetele ja ühenditele.

(6) Kui veeseaduse §-s 85² sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise või sama seaduse §-s 85³ sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel selgub, et jälgimisnimekirja ainete ja ühendite suunisväärtused on ületatud, peab joogivee käitleja neid aineid ja ühendeid seirama nõuetele vastavuse hindamise kohas Terviseameti määratud proovivõtusagedusel.

(7) Veeseaduse §-s 85³ sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste kohaselt tuleb täiendada seiratavate näitajate loetelu ja suurendada käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) käesoleva määruse §-des 4–6 ja §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 85 lõikes 1 ja § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele ja mida on vaja täiendavalt seirata;
3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine;
4) veeseaduse §-s 85² sätestatud joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise tulemusel on vaja ennetusmeetmena suurendada proovivõtusagedust.

(8) Veevarustussüsteemi riskihindamise tulemuste põhjal võib joogivee käitleja seiratavate näitajate loetelu lühendada ja käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) määratud on proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, arvestades käesoleva määruse § 2 lõikes 3, § 9 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 5 sätestatut;
2) proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 60% näitaja piirsisaldusest;
3) näitaja väljajätmiseks seirega hõlmatud loetelust on kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused alla 30% näitaja piirsisaldusest;
4) seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikes 1 sätestatule;
5) proovivõtusagedust on vähendatud või näitaja loetelust välja jäetud vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 ning riskihindamine on välistanud joogivee kvaliteedi halvenemise ohu.

(9) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks.

(10) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja -juhtimise aruanne tuleb valmimisel saata teadmiseks Terviseametile.”;

30) määrust täiendatakse §-ga 12¹ järgmises sõnastuses:

„§ 12¹. Tarbimiskoha veevärgi riskide vähendamise meetmed, jaotussüsteemi näitajate seire ja riskihindamise kokkuvõte

(1) Tarbimiskoha jaotusega seotud riskide vähendamiseks kõigis tarbimiskoha veevärkides Terviseamet:
1) ärgitab avalike ja eravalduste omanikke tegema tarbimiskoha jaotusega seotud riskihindamist;
2) teavitab tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke nende poolt võetavatest võimalikest meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada joogivee kvaliteedinormide täitmata jätmise riske, mis tulenevad tarbimiskoha jaotussüsteemist;
3) nõustab tarbijaid joogivee tarbimise ja kasutamise tingimuste ning nende poolt võetavate võimalike meetmete küsimustes, et vältida nende riskide uuesti avaldumist;
4) tagab, et seoses Legionellaga rakendatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid.

(2) Prioriteetse tarbimiskoha jaotussüsteemide riskihindamisel kasutatavad näitajad:

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jaotussüsteemi näitajate seire tagatakse veeseaduse § 85⁴ lõikes 1 sätestatud analüüsis välja valitud prioriteetses tarbimiskohas samas analüüsis välja selgitatud sagedusel.

(4) Kui veeseaduse §-s 85⁴ sätestatud tarbimiskoha veevärgi riskihindamise või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ainete seire tulemusel selgub, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud tootest või materjalist tuleneb risk inimese tervisele, peab prioriteetse tarbimiskoha omanik vajaduse korral koostöös joogivee käitlejaga rakendama käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud meetmeid.

(5) Tarbimiskoha veevärgi riskihindamise kohta koostab Terviseamet kokkuvõtte, mis sisaldab teavet käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud seire tulemuste kohta, käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 4 kohaselt rakendatud meetmete kohta, sealhulgas teave rakendatud meetmete liigi ja saavutatud edu kohta, mis on võetud seoses olemasolevates kinnistusisestes jaotussüsteemides pliist valmistatud osade väljavahetamiseks.”;

31) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele ja näitajate piirsisalduste järgimata jätmine on käsitatav võimaliku ohuna inimese tervisele, peab joogivee käitleja kohe:
1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) andma tarbijale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida rakendada tervise kaitseks;
3) rakendama vajalikke meetmeid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit;
4) teavitama mõjutatud tarbijaid võimalikust ohust tervisele ja selle põhjustest, näitaja väärtuse ületamisest ja rakendatud parandusmeetmetest, sealhulgas keelavatest või kasutust piiravatest meetmetest;
5) andma tarbijale vajalikku nõu vee tarbimise ja kasutamise tingimuste kohta ning ajakohastama oma soovitusi korrapäraselt, võttes eelkõige arvesse elanikkonnarühmi, kelle puhul on suurenenud veega seotud terviseriskide oht;
6) teavitama tarbijat, kui on kindlaks tehtud, et võimalikku ohtu inimeste tervisele enam ei ole, ning teatama tarbijale, et teenus toimib taas tavapärasel viisil.”;

32) määrust täiendatakse §-dega 13¹–13⁴ järgmises sõnastuses:

„§ 13¹. Joogivee kvaliteedinõuete erand

(1) Käesoleva määruse §-s 5 sätestatud keemiliste kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimisest võib teha veeseaduse §-s 85⁷ sätestatud erandi (edaspidi erand).

(2) Erandi kohaldamisel märgitakse järgmist:
1) erandi tegemise põhjused;
2) asjassepuutuv näitaja, eelnevad asjaomased seiretulemused ja erandiga lubatav maksimaalne lubatud näitaja väärtus;
3) geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuv elanikkond ja mõjutatud toidukäitleja;
4) asjakohane seireskeem, vajaduse korral tihedama seiresagedusega;
5) vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning tingimused ülevaatuse kohta;
6) erandi kehtivusaeg.

(3) Erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat. Enne erandi kehtivuse tähtaja lõppu hindab Terviseamet, kas saavutatud edu on piisav.

(4) Kui Terviseamet leiab, et käesoleva määruse §-s 5 sätestatud näitajate väärtusele mittevastavus on tühine ja kui käesoleva määruse § 13 lõike 1 alusel rakendatavatest meetmetest piisab, et probleem 30 päeva jooksul kõrvaldada, ei märgita erandisse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet. Sellisel juhul märgib Terviseamet erandis üksnes asjassepuutuva näitaja lubatud maksimumväärtuse ja probleemi kõrvaldamiseks antud tähtaja.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikele 4 ei saa tugineda, kui veevarustuse mittevastavus mõne näitaja väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.

(6) Veeseaduse § 92 lõike 1 punktis 11¹ sätestatud teavitust ei pea rakendama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olukorras, välja arvatud juhul, kui Terviseamet otsustab teisiti.

§ 13². Tarbijale antav teave

(1) Joogivee käitleja tagab vastavalt veeseaduse § 87 lõike 4 punktile 5¹, et joogivee tarbija saab korrapäraselt ja vähemalt üks kord aastas ilma küsimata ning kõige sobivamal ja kergesti ligipääsetaval kujul järgmise teabe:
1) teave joogivee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid;
2) tarnitava joogivee liitri ja kuupmeetri hind;
3) kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aastase tarbimistrendiga, kui see on tehniliselt teostatav ja see teave on veekäitlejale kättesaadav;
4) kodumajapidamise aastase veetarbimise võrdlus keskmise kodumajapidamise tarbimisega, kui see on kohaldatav;
5) elektroonne viide veebilehele, kust leiab lõigetes 2–4 esitatud teabe.

(2) Joogivee käitleja teeb tarbijale internetis kasutajasõbralikul ja tarbija vajadustega kohandatud viisil ning põhjendatud taotluse korral muul viisil kättesaadavaks järgmise teabe:
1) üldine teave joogivee käitleja identifitseerimisandmete, varustatava piirkonna ja varustatavate inimeste arvu kohta;
2) joogivee kvaliteedinäitajate kõige viimased seiretulemused, sealhulgas seiresagedus ja näitajate väärtused, mis ei ole vanemad kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse §-s 10 on sätestatud teisiti;
3) teave kareduse, mineraalide, vees lahustunud anioonide/katioonide, nagu kaltsium, magneesium ja kaalium, ja nendega seotud väärtuste kohta;
4) teave võimaliku ohu kohta inimese tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või elektroonne viide sellisele teabele, kui Terviseamet on väärtuste ületamise korral tuvastanud võimaliku ohu inimeste tervisele;
5) teave veevarustussüsteemi riskihindamise kohta;
6) nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, kuidas kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele ja kuidas vältida seisvast veest põhjustatud terviseriske.

(3) Veekäitleja, kes tarnib vähemalt 10 000 m³ vett ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest, avaldab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teabele igal aastal järgmise teabe:
1) veesüsteemi üldine tulemuslikkus tõhususe seisukohast ja lekkemäärad, niipea kui see teave on kättesaadav;
2) veekäitleja teave veeteenuse omandistruktuuri kohta;
3) teave joogivee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuuri kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud ning kulud, mis on seotud veeseaduse §-s 88 sätestatud meetmetega, kui joogivee käitleja on selliseid meetmeid rakendanud;
4) kokkuvõte ja statistika tarbijate joogiveega seotud kaebustest, kui need olemas on.

(4) Põhjendatud taotluse korral antakse tarbijale juurdepääs käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud teavet käsitlevatele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kui need on kättesaadavad.

(5) Kui joogivee käitlejal veebilehte ei ole, avaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud teabe oma veebilehel kohaliku omavalitsuse üksus, kelle territooriumil teenust osutatakse.

§ 13³. Julgeoleku tagamisega seotud teabe avalikustamine

Joogivee käitleja ei avalikusta riigi julgeoleku tagamiseks teavet seoses tema opereeritavate veevarustuse välisvõrgu, veetöötlusjaama, puurkaevude ja veevõtukohtadega ega veetootmise meetodi detailset teavet, sealhulgas kohaldatud veetöötlemis- ja desinfitseerimisviiside kohta.

§ 13⁴. Joogivee kvaliteedinõuete järgimise kokkuvõte

(1) Terviseameti koostatav veeseaduse § 85 lõikes 3 sätestatud kokkuvõte sisaldab:
1) käesoleva määruse §-des 11 ja 12 sätestatu kohaselt kogutud seireandmeid §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ületamise korral ning teavet rakendatud parandusmeetmete kohta;
2) teavet joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud võimalik oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas näitaja väärtusi ületati või mitte, ja mis kestsid kauem kui kümme päeva järjest ja mõjutasid vähemalt 1000 inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja rakendatud parandusmeetmed;
3) teavet kõigi veeseaduse §-s 85⁷ sätestatu kohaselt tehtud erandite kohta, sealhulgas käesoleva määruse § 13¹ lõikes 2 sätestatud teavet.”;

33) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada alljärgnevaid analüüsimeetodeid:

34) paragrahvi 14 lõigetes 2 ja 8 asendatakse tekstiosa „lõigetes 3 ja 6” tekstiosaga „lõikes 3”;

35) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus”:

36) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 14 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud märkused on järgmised:

Märkus 1
Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatus (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja piirsisaldusest või sellest rangem väärtus. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja piirsisalduse tasemel.

Märkus 2
Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik järgida, tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%).

Märkus 3
Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.

Märkus 4
Mõõtemääramatuse väärtust väljendatakse pH ühikutena.

Märkus 5
Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467.

Märkus 6
Üksikute pestitsiidide suutlikkusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%).

Märkus 7
Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest.

Märkus 8
Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest.

Märkus 9
Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Katsemeetodi määramatuse täpsustamiseks tuleb kasutada standardit EVS-EN 1484 orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta.

Märkus 10
Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1 või vastavalt muule samaväärsele standardmeetodile.”;

38) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62) artikli 13 lõike 7 kohaselt koostatud tehniliste suuniste alusel analüüsitakse järgmisi aineid:

39) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses:

„(3) Joogivesi peab bisfenool A, kloraadi, kloriti, haloäädikhapete, mikrotsüstiin-LRi, PFASide kokku, PFASide summa ja uraani puhul vastama §-s 5 sätestatud näitajate väärtustele hiljemalt 12. jaanuaril 2026. a. Joogivee käitleja rakendab joogivee vastavuse tagamiseks vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

(4) Joogivee käitleja on kohustatud tegema seiret käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud parameetrite üle alates 13. jaanuarist 2026. a.

(5) Käesoleva määruse § 13² lõike 3 punktis 1 sätestatud teave veesüsteemi üldise tulemuslikkuse tõhususe ja lekkemäärade kohta tuleb esmakordselt teha kättesaadavaks hiljemalt 12. novembril 2025. a.

(6) Kui seiretulemused, mis tõendavad, et käesoleva määruse § 12 lõike 8 punktides 2–5 sätestatud tingimused on täidetud, on olemas juba 12. jaanuariks 2021. a, võib tulemusi alates sellest kuupäevast kasutada seire kohandamiseks pärast §-s 12 sätestatud veevarustussüsteemi riskihindamist.

(7) Kui joogivee käitleja on veevarustussüsteemi riskihindamise tulemusel kohandanud seiret alates 27. oktoobrist 2017. a, tuleb § 12 lõike 8 punktides 2 ja 3 sätestatud seire kogu veevarustustsooni esindavatest proovivõtukohtadest teha alates 2026. aasta jaanuarist.”;

40) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1–62)”;

41) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Lisa Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid