Teksti suurus:

Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord

Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Kliimaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.03.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.03.2024, 3

Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 13.03.2024 nr 20

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteedi nr 10 „Õiglane üleminek” erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumise 21.6.1.13.1 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrusega panustatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Energeetika” programmi „Energeetika ja maavarade programm 2023–2026” tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne” tulemuste saavutamisse.

§ 2.  Kohaldamisala

  (1) Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond.

  (2) Määrust ei kohaldata:
  1) biomassi kasutusega seotud projektidele, mis ei vasta taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise kriteeriumitele;
  2) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel.

  (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustustele ja muule käesolevas määruses esitatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 3.  Üldnõuded

  (1) Käesoleva määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

  (2) Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 4.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) alternatiivkatlamaja meetod – elektri ja soojuse koostootmise protsessis soojuse tootmisel kulude jagamise meetod, mille puhul eeldatakse, et tarbijale müüdav soojus toodetakse soojuse tootmiseks ette nähtud katlamajas. Meetod põhineb printsiibil, et tarbija ei pea maksma soojuse eest enam, kui see on toodetud ainult soojuse tootmiseks ette nähtud katlaseadmetega;
  2) hange – hankija poolt läbiviidav riigihange ja toetuse saaja poolt läbi viidav toetuse saaja ostumenetlus;
  3) soojuse tootmisjaama ehitamine – uue komplektse soojuse tootmisjaama ehitamine, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid ja vastab energiatõhususe nõuetele vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklile 46;
  4) taastuvenergia – elektrituruseaduse § 57 lõikes 1 nimetatud taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 punkti 1 tähenduses.

§ 5.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on Kiviõli linna kaugküttevõrgus põlevkivi ja muude fossiilkütuste asemel taastuvatest allikatest soojuse tootmine uue soojuse tootmisjaamaga, mille soojuslik võimsus on vähemalt 7 MW.

  (2) Toetuse andmise tulemusena suureneb Kiviõli linna kaugküttevõrgus taastuvenergia kasutus, suureneb primaarenergia sääst ja väheneb kasvuhoonegaaside heide soojuse efektiivsema tootmise tõttu taastuvatest energiaallikatest.

  (3) Toetusest rahastatav projekt aitab kaasa meetme väljundnäitaja „lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks” saavutamisele.

  (4) Toetusest rahastatav projekt aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajat „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused”.

  (5) Toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, panustab Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi strateegia „Eesti 2035”) aluspõhimõtete hoidmisesse ja strateegia „Eesti 2035” alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne” saavutamisse.

  (6) Strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse järgmiste näitajatega:
  1) taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises;
  2) kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides;
  3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus.

§ 6.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 7.  Riigiabi

  (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 46 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (2) Käesoleva määruse alusel ei anta:
  1) abi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
  2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 1õigetes 2–6 sätestatud juhtudel;
  3) vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2381, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2381, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
  4) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

  (3) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Tegevustele, mis ei ole hõlmatud üldise grupierandi määruse artikliga 46, võib anda toetust vastavalt VTA määrusele ning sellisele abile kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale kolme aasta jooksul VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada 300 000 eurot.

  (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

  (8) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 ja selles viidatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse osakaal ja piirsumma 

§ 8.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames toimub soojuse tootmisjaama ehitamine.

  (2) Toetust antakse lõikes 1 nimetatud tegevustele juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks projekti tulemusel energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) § 2 punkti 27 tähenduses.

  (3) Toetust antakse lõikes 1 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmisjaam vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele.

  (4) Toetust antakse projektile, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 kirjeldatud olulist kahju.

  (5) Toetust antakse projektile, mis järgib energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning mille puhul on tagatud kliimakindlus vastavalt ühissätete määruse artikli 2 punktidele 41 ja 42 ning artikli 73 lõike 2 punktile j.

  (6) Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas heite piirväärtuse saavutamiseks:
  1) suurte põletusseadmete korral tööstusheite seaduse nõuetele ja parima võimaliku tehnika nõuetele;
  2) keskmise võimsusega põletusseadmete korral atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid” nõuetele.

  (7) Toetatav projekt peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele:
  1) soojuse tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass vastab EnKS §-s 323 sätestatud kriteeriumidele;
  2) soojuse tootmiseks kasutatav metsa biomass vastab EnKS § 323 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele;
  3) biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 protsenti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele;
  4) soojustorustike ja nendega seotud taristu ehitamise ja käitamise puhul vastab süsteem EnKS § 2 punkti 27 määratlusele;
  5) soojuspumbad, ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), kohaldamisalasse, vastavad energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel vastavad sama direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat;
  6) elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine peab vastama kriteeriumile, mille kohaselt ei ole külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal üle 675.

§ 9.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 11 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojuse tootmise seadme ehitamine;
  2) soojuse tootmisjaama ehitamise kulud ja sellega seotud asjakohaste tehniliste seadmete, ehitustööde, uute kommunikatsioonide rajamise, juurdepääsuteede rajamise, välisõhu saastumist takistavate puhastus- ja püüdeseadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
  3) koostootmisjaama ehituse korral ehitamise kulud alternatiivkatlamaja meetodi alusel leitud summas;
  4) omanikujärelevalve tegemise kulud;
  5) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud teavitamise kohustuste täitmise kulud vähese tähtsusega abina VTA määruse mõistes;
  6) projektijuhtimise teenuse kulud.

  (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) maa ostusumma;
  2) kütuselaaduri või samalaadse tehnika ostusumma;
  3) kasutatud seadme ostusumma;
  4) personalikulud;
  5) investeering fossiilkütust kasutavasse soojuse tootmise seadmesse;
  6) olemasoleva soojuse tootmise seadme rekonstrueerimise kulu;
  7) projekti üldkulud ühendmääruse § 21 lõike 5 ja administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõike 6 tähenduses.

§ 10.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood algab kuue kuu jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest.

  (2) Toetuse saaja esitatud põhjendatud avalduse alusel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kui projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtpäeval.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2026. aasta 31. augustil.

§ 11.  Toetuse osakaal ja piirsumma

  (1) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 45 protsenti.

  (2) Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 5 000 000 eurot.

  (3) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (4) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti kulude katmise ja projekti jätkusuutliku rahastamise.

  (5) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 12.  Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja on Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing, kellega on Kiviõli linna kaugkütte võrguettevõtja läbiviidud riigihanke tulemusel sõlmitud hankeleping soojuse ostuks ja kes ei ole välistatud käesoleva määruse § 7 lõike 2 alusel.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke tulemusel ei ole võimalik hankelepingut sõlmida, siis on taotleja Kiviõli linna kaugkütte võrguettevõtja.

  (3) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eesti äriregistris registreeritud äriühingu.

  (4) Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses.

  (5) Taotleja ja partneri omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus peab olema täies mahus tagatud ning tõendatud taotluses esitatud dokumentatsiooniga.

§ 13.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnituste ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
  1) taotleja ja partneri nimi ning registrikood;
  2) projekti kirjeldus, asukoht ja projekti elluviimise ajakava;
  3) projekti kulude loetelu, toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;
  4) omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument ja kinnitus suutlikkus kohta projekti rahastada planeeritud ulatuses;
  5) projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutamise käigu ja rahastamise allikatega;
  6) soojuse ja elektri koostootmisjaama investeeringu korral alternatiivkatlamaja ehituse hinnakalkulatsioon;
  7) koostootmisjaama ehitamise korral primaarenergia säästu arvutus vastavalt majandus- ja taristuministri 13. detsembri 2016. a määrusele nr 71 „Soojus- ja elektrienergia tõhusa koostootmise nõuded”;
  8) planeeritava soojuse tootmisjaama terviklahenduse kirjeldus, sealhulgas selle vastavus kehtivatele arengukavadele, planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
  9) kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist;
  10) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil;
  11) finantsmajanduslik analüüs;
  12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  13) dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit, või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti toetuse väljamaksete lõppemist;
  14) fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas megavatt-tundides;
  15) rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis ja sisuga taotleja põhjendatud kinnitus üldise grupierandi määruse üldsätetele ja taotletava abiliigi erisättele vastavuse kohta ning ettevõtja suuruse arvestus vastavalt nimetatud määruse I lisale;
  16) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja käesoleva määruse § 8 lõikes 7 sätestatud tehniliste tingimuste täitmise kohta;
  17) kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava dokumentatsiooniga, mis on koostatud rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendi alusel;
  18) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele;
  19) taotleja kuulumise korral kontserni emaettevõtja või kontserni viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav;
  20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguseid.

  (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe.

  (3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus.

  (4) Rakendusüksus võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.

  (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda lisadokumente ja -andmeid taotluse nõuetele vastavuse ja projekti valikukriteeriumitele vastavuse hindamiseks.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 14.  Taotlusvooru avamine

  (1) Taotlusvooru toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning edastab selle teabe rakendusüksusele.

  (2) Taotlusvooruga toetatavatest tegevustest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma asutuse veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

§ 15.  Toetuse taotlemise tähtaeg

  Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 14 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mis algab pärast § 12 lõikes 1 nimetatud hankelepingu sõlmimisest või § 12 lõikes 2 nimetatud juhul otsusest riigihanke lõpetamise kohta hankelepingut sõlmimata ja mille kestus on vähemalt 30 tööpäeva.

5. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 16.  Taotluse esitamine ja menetlemise tähtaeg

  (1) Taotluse toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotlusvoorus e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna.

  (2) Rakendusüksus avab taotlemise võimaluse e-toetuse keskkonnas hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

  (4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kakskümmend tööpäeva.

§ 17.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 nimetatud nõuded.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuded.

  (3) Kui rakendusüksus leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, nõuab rakendusüksus taotluse menetlemise käigus taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta.

  (4) Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

  (5) Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhul.

§ 18.  Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad vähemalt üks rakendusasutuse ja kaks rakendusüksuse määratud liiget.

  (2) Rakendusüksus esitab hindamiskomisjoni koosseisu ministeeriumile kooskõlastamiseks hiljemalt 14 päeva enne taotlusvooru tähtaega.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja käesoleva määruse § 19 lõikes 3 nimetatud eksperdid peavad:
  1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest või isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama;
  3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

  (4) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

§ 19.  Projektide valimine ning valikukriteeriumid ja -metoodika

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

  (2) Hindamiskomisjoni kasutatav valikumetoodika on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

  (3) Rakendusüksus kaasab projektide hindamiseks vajadusel eksperte.

  (4) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele järgmistele valikukriteeriumidele:
  1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  2) projekt on põhjendatud;
  3) projekt on kuluefektiivne;
  4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia;
  5) projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

§ 20.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) projekti elluviimise tingimused;
  2) hangete korraldamise nõuded;
  3) aruandluskord;
  4) kestuse nõude täitmise tingimused.

  (2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

  (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetussumma vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks.

  (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei tehta toetuse makset enne kõrvaltingimuse täitmist.

  (5) Taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nähakse ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

§ 21.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 toodud juhtudel.

  (2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegija nimi ja registrikood;
  2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
  3) toetuse taotleja nimi ja registrikood;
  4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
  5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus, arvestades ÜSS2021_2027 §-s 12 sätestatut;
  6) otsuse vaidlustamise kord.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise, põhjustab projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või pole kooskõlas riigiabi reeglitega.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase avalduse saamist.

  (5) Lisaks ühendmääruse §-s 14 nimetatud alustele võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused 

§ 23.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud:
  1) tagama ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
  2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  3) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise, kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
  4) võimaldama rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel;
  5) soojuse tootmisjaama käitamisel kasutama ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiast toodetud elektrienergiat;
  6) rakendama kliimakindluse tagamise hindamisel väljatoodud lahendusi ja kohanemismeetmeid kliimamuutustega kohanemiseks;
  7) säilitama ja sihipäraselt kasutama taotluses kirjeldatud viisil toetuse eest ostetud asja ja ehitustööd vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest.

  (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.

  (4) Toetuse saaja kohustub seoses hankimisega:
  1) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõudeid;
  2) alustama ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates;
  3) esitama enne, kui alustab riigihanke menetlust või ostumenetlust ühendmääruse § 11 tähenduses, rakendusüksusele läbivaatamiseks hankedokumentide kavandi, sealhulgas lepingu kavandi, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam;
  4) esitama enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse kavandi;
  5) täitma hankimisega seotud kohustusi, mis on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses.

§ 24.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
  4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  7) nõuda muudatusi projektis ja vajadusel taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 2 seda eeldab.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud:
  1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;
  2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
  3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud ÜSS2021_2027 § 20 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
  4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 25.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded, lõpparuande ja järelaruande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja täiendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid rakendusüksuse nõudmisel.

  (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt tihedamini.

  (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järelaruande ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud aruannete esitamise tähtaegu võib rakendusüksus põhjendatud juhul pikendada.

  (7) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) projekti nimi ja number;
  2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
  3) andmed projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate täitmise kohta;
  4) andmed projekti elluviimisel tehtud hangete ja tööde kohta;
  5) projekti kumulatiivne aruandlusperiood;
  6) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  7) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa või kasutusteatise andmed;
  8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

  (8) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud käesoleva määruse § 5 lõikes 6 nimetatud näitajate sihttasemete saavutamiseks elluviidud tegevused ja tulemused.

  (9) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) projekti nimi ja number;
  2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
  3) andmed projekti tulemusnäitaja täitmise kohta.

  (10) Toetuse saaja esitab investeeringu kestuse nõude täitmise perioodil rakendusüksuse nõudmisel tõendid käesoleva määruse § 23 lõike 2 punktis 5 kehtestatud nõude täitmise kohta.

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 26.  Toetuse maksmine

  (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:
  1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;
  2) leping, välja arvatud juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud või kui leping on kättesaadav riigihangete registrist ja seda ei ole muudetud;
  3) lepingumuudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, teave õiguskaitsevahendite kasutamise kohta;
  4) arve või muu raamatupidamisdokument;
  5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
  6) kulu tasumist tõendav dokument;
  7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument;
  8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui need on lepingus nõutud.

  (2) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab esindusõiguslik isik kulude olemasolu korral rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksuse kehtestatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu.

  (3) Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele.

  (4) Kui maksetaotluses ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks.

  (5) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ja rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist.

  (6) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on toetuse määratud toetussumma.

  (7) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõike 1 alusel.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 27.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

§ 28.  Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

  (2) Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral.

  (3) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.

11. peatükk Rakendussäte 

§ 29.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kliimaministri 16. oktoobri 2023. a määrus nr 59 „Narva linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

Kristen Michal
Minister

Keit Kasemets
Kantsler

Lisa Hindamiskomisjoni kasutatav valikumetoodika

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json