Väljaandja: Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 10.04.2014 Avaldamismärge: RT I, 15.04.2014, 11 Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lg 19 ning lisa 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseaduslikkuse kontroll Vastu võetud 10.04.2014 RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-7-14 Otsuse kuupäev 10. aprill 2014 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lg 19 ning lisa 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseaduslikkuse kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni Menetluse alus Harju Maakohtu 17. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-4062 Asja läbivaatamine    Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tunnistada, et riigilõivuseaduse § 56 lõiked 1 ja 19 ning lisa 1 olid alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK NING MAAKOHTU MÄÄRUS 1. Andres Ree (hageja) esitas 2. veebruaril 2009 Harju Maakohtule hagi AS Termia (kostja) vastu, tuvastamaks, et algatatud täitemenetlus on õigusvastane ja hagejal on õigus keelduda AS Termia 922 880 krooni 50 sendi suuruse nõude täitmisest. Harju Maakohus vabastas 4. veebruari 2009. a määrusega hageja riigilõivu tasumisest. 2. Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2009. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-4062 hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas 30. oktoobril 2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 30. septembri 2009. a otsuse tühistada. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 75 000 krooni. 3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 23. veebruari 2010. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 30. septembri 2009. a otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt riigituludesse välja ka hagiavalduse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu 75 000 krooni. 4. Riigikohus ei võtnud 31. mai 2010. a määrusega nr 7-1-2-202 hageja kassatsioonkaebust menetlusse. 5. Kostja esitas 22. juunil 2010 Harju Maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse. Avalduse kohaselt olid kostja menetluskuludeks õigusabikulud 98 000 krooni (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 75 000 krooni. Hageja leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendamatu. 6. Harju Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 4. detsembri 2012. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 083 eurot 47 senti. 7. Hageja esitas 11. veebruaril 2013 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta poolte esindajate kulud poolte endi kanda ja kostja tasutud riigilõiv riigi kanda. Hageja leidis, et riigilõiv 75 000 krooni on, arvestades hagi nõude hilisemat võrdsustamist mitterahalise nõudega, ebaproportsionaalselt ja -mõistlikult suur. Ebamõistlikult suure riigilõivu sissenõudmine on vastuolus põhiseadusega. 8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. juuli 2013. a määrusega Harju Maakohtu kohtunikuabi 4. detsembri 2012. a määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 9. Harju Maakohus rahuldas 17. veebruari 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-4062 kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4196 eurot 93 senti. Maakohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 (30. oktoobril 2009 kehtinud redaktsioonis) koostoimes osas, milles need nägid tsiviilasjas hinnaga 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni ette kohustuse tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 75 000 krooni. 10. Maakohus edastas 17. veebruari 2014. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-4062 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse 26. veebruaril 2014. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 11. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et enne 1. juulit 2012 kehtinud riigilõivud olid põhiseadusega vastuolus. 12. Kostja OÜ Termia (endine AS Termia) leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 75 000 krooni oli põhiseadusega vastuolus. 13. Õiguskantsler on seisukohal, et apellatsiooni esitamise ajal (1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2010 redaktsioonis) kehtinud RLS § 56 lg-d 1 ja 19 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga 900 000 kuni 1 500 000 krooni maksta apellatsioonkaebuse esitamiseks riigilõivu 75 000 krooni, ei olnud kooskõlas põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 ning §-ga 11. 14. Justiitsminister leiab, et vaidlusalused sätted olid põhiseadusega kooskõlas. KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED 15. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I 2008, 59, 330) § 56 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lg-d 1 ja 19: "(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. [---] (19) Tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust." 16. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde "Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (kroonides)" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010) väljavõte: Tsiviilasja hind kuni, k.a    Riigilõivu täismäär 900 000 [---] 1 000 000 75 000 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 17. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2). 18. Harju Maakohus tunnistas RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata 14. veebruari 2014. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-4062, vaadates läbi kostja OÜ Termia (endine AS Termia) menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotus määrati kohtuasjas nr 2-09-4062 kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2010. a otsusega, mis jõustus 31. mail 2010, mil Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja oli 30. oktoobril 2009 esitanud Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja tasunud hagihinnalt 922 880 krooni 50 senti riigilõivu 75 000 krooni. 19. Kolleegium leiab, et kostja avalduse lahendamisel Harju Maakohtus olid RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hagihinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 75 000 krooni. 20. Põhiõiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine (vt alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 12). Apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebe põhiõigust (vt nt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. aasta otsus asjas nr 3-2-1-62-10, punkt 39). 21. Riigikohus on leidnud, et tsiviilkohtumenetluses on riigilõivu esmaseks eesmärgiks tagada, et toiminguosaline hüvitaks riigi tehtava avalik-õigusliku toimingu kulutused kas täielikult või osaliselt. Lisaks sellele on riigilõivu eesmärk ka põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste esitamise vältimine ehk menetlusökonoomia (vt Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, punktid 44 ja 45). 22. Riigikohus tunnistas alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 põhiseaduse vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni. Riigikohus leidis, et nimetatud riigilõivu määr oli põhiseadusega vastuolus, kuna ei olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. novembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-28-13 ja 10. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-35-13). 23. Eelviidatud otsuste õiguslikele põhjendustele tuginedes leiab kolleegium ka praeguses asjas, et tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõiv 75 000 krooni ei olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu. 24. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PSJKS § 15 lg 1 p-st 5, tunnistab Riigikohus, et RLS § 56 lg-d 1 ja 19 ning lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis vastuolus PS § 24 lg-ga 5 ja §-ga 11 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 900 000 krooni kuni 1 000 000 krooni tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 75 000 krooni. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Jaak Luik