Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseaduspärasuse kontroll
Vastu võetud 10.05.2013
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
|
Kohtuasja number |
3-4-1-1-13 |
|
Otsuse kuupäev |
10. mai 2013 |
|
Kohtukoosseis |
Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Jaak Luik |
|
Kohtuasi |
Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 põhiseaduspärasuse kontroll |
|
Menetluse alus |
Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määrus kohtuasjas nr 1-10-11106 |
|
Asja läbivaatamine |
Kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
Tunnistada, et kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohus tunnistas 25. oktoobri 2010. a otsusega Rodion Uzjakovi lühimenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas teda vangistusega kaheks aastaks. KarS § 68 lg-1e 1 tuginedes arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
2. Kohus asendas KarS § 69 lg 1 alusel vangistuse 1436 tunni üldkasuliku tööga ja kohustas KarS § 69 lg 4 alusel R. Uzjakovi üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid KarS § 75 kohaselt.
3. Kriminaalhooldaja esitas 30. oktoobril 2012 kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata R. Uzjakovile mõistetud ja ärakandmata karistus täitmisele, kuna R. Uzjakov ei teinud üldkasulikku tööd koostatud ajakava järgi. Süüdimõistetu põhjendas kohustusest kõrvalehoidmist perekonna raske majandusliku olukorraga ja hõivatusega põhitöökohal.
4. Harju Maakohus pööras 27. novembri 2012. a määrusega KarS § 69 lg 6 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 alusel R. Uzjakovile mõistetud vangistuse täitmisele. Kohtumääruse tegemise ajal oli R. Uzjakovil tegemata 636 üldkasuliku töö tundi, mis vastab 10 kuu ja 18 päeva pikkusele vangistusele. Harju Maakohus selgitas määruses, et tulenevalt KrMS § 385 p-st 26 ei saa KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määrust määruskaebe korras vaidlustada.
5. R. Uzjakovi kaitsja A. Liskmann esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda esitada määruskaebust KrMS § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise kohta tehtud määruse peale. Kaebuse esitaja palus tühistada maakohtu määrus ja peatada R. Uzjakovile üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine.
6. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättes põhiseadusvastase sätte kohaldamata, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks Riigikohtule. Ringkonnakohus leidis, et KarS § 69 lg 9 ja KrMS § 428 alusel tehtud määruste peale edasikaebeõiguse puudumine riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 tagatud põhiõigust. Ringkonnakohus jättis R. Uzjakovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 5. märtsi 2013. a määrusega kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu üldkogu menetluses olnud kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
8. Riigikogu põhiseaduskomisjon aktsepteeris Riigikohtu varasemaid otsuseid, millega KrMS § 385 p 26 on tunnistatud osaliselt põhiseadusvastaseks (Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ja 13. novembri 2012. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-45-12). Komisjon märkis siiski, et karistuse täitmisele pööramine ei ole uus iseseisev süüdimõistmine, vaid täitmiskohtunik pöörab täitmisele varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse. Kohtuotsuse täitmisfaasis ei peaks olema edasikaebeõiguse riive ebaproportsionaalselt suur ega kaaluma üles kohtusüsteemi tõhususe eesmärki.
9. Õiguskantsler oli seisukohal, et KrMS § 385 p 26 on osas, milles välistab määruskaebuse esitamise KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega tühistatakse üldkasuliku töö kohaldamine ja pööratakse vangistus täitmisele, põhiseadusega vastuolus.
10. KrMS § 385 p 26 riivab PS § 15 lg 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust ja PS § 24 lg-s 5 tagatud põhiõigust nende koostoimes. Riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada PS § 15 lg 1 esimeses lauses riive eesmärgile seatud kõrgemaid nõudeid, milleks on mõne muu põhiõiguse või muu põhiseadusliku õigusväärtuse tagamine. Kohtusüsteemi efektiivsuse ning selle kaudu ühtlasi ka isikute õiguste parem kaitse on legitiimne eesmärk, kuid ei kaalu üles põhiõigustele KrMS § 385 p-st 26 tulenevat riivet.
11. Justiitsminister leidis, et KrMS § 385 p 26 on põhiseadusega vastuolus. Kuigi sätte eesmärgiks oli kiirendada kohtumenetlust, muuta seda efektiivsemaks ning säästa ressursse, on säte isiku õigusi liialt piirav. Olukorras, kus täitmiskohtuniku määrusega võetakse isikult vabadus, peaks isikul olema kaebeõigus. Justiitsministeerium valmistab ette eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku muutmiseks, millega muu hulgas tunnistatakse KrMS § 385 p 26 kehtetuks.
12. Riigi peaprokurör oli seisukohal, et vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus. Seadusandjal on võimalik menetlusökonoomilist eesmärki saavutada ka juhul, kui näiteks piirataks määruskaebeõigust vähem isiku õigusi riivavatel juhtudel, seetõttu ei pruugi vaidlustatud sättest tulenev piirang olla vajalik. Arvestades mõju, mille täitmiskohtuniku määrus toob kaasa süüdimõistetu õiguste jaoks, peab kõrgema astme kohtul olema võimalik kontrollida täitmiskohtuniku otsuste õigsust. Seetõttu ei ole täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse piirang mõõdukas.
VAIDLUSALUNE SÄTE
13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 385 p-s 26 on sätestatud:
„§ 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
[- - -]
26) käesoleva seadustiku § 427 lõike 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määrus;
[- - -]."
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 7. jaanuari 2013. a määrusega KrMS § 385 p 26 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 69 lg 9 alusel täitmisele, ja edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks Riigikohtule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium peatas 5. märtsi 2013. a määrusega praeguses kohtuasjas menetluse kuni kohtulahendi tegemiseni Riigikohtu üldkogu menetluses olevas kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13.
15. Riigikohtu üldkogu tunnistas 30. aprilli 2013. a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-5-13 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks KrMS § 385 p 26 osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus.
16. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata üldkogu 30. aprilli 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-5-13 toodud põhjendusi KrMS § 385 p 26 põhiseadusega vastuolu kohta. Tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p-le 5 tunnistab kolleegium, et KrMS § 385 p 26 oli Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a määruse tegemise ajal põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus.
Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik
Facebook
Twitter