Teksti suurus:

Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord - sisukord
Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.05.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2015
Avaldamismärge:RT I, 15.05.2014, 19

Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord

Vastu võetud 21.09.2012 nr 75
RT I, 26.09.2012, 1
jõustumine 29.09.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.10.2012RT I, 09.10.2012, 1312.10.2012
28.02.2013RT I, 06.03.2013, 909.03.2013
12.05.2014RT I, 15.05.2014, 1118.05.2014

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 571 lõigete 3, 4 ja 6, § 572 lõike 4, § 58 lõike 5, § 59 lõike 5, § 60 lõike 4 ja § 621 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusgrupi põhikirja, liikmesuse, juhtimise, tegevusaja ja -piirkonna kohta, nõuded kohaliku arengu strateegia ja rakenduskava kohta, strateegia ja rakenduskava heakskiitmise kord, kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse vorm ja töökordade loetelu ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse vorm, taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale, toetuse väljamaksmise kord, enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist toetatava tegevuse elluviimise riigieelarvelistest vahenditest rahastamise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse vorm ja rahastamise määr ning taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud „Eesti maaelu arengukavaga 2007–2013” (edaspidi arengukava).

2. peatükk Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimine 

1. jagu Halduslepingu sõlmimiseks esitatavad nõuded 

§ 2.   Nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta

  (1) Halduslepingu sõlmimist võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele ning kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta esitatavatele nõuetele, sealhulgas tegevuspiirkonna ja liikmesuse kohta esitatavatele nõuetele (edaspidi kohalik tegevusgrupp).

  (2) Halduslepingu sõlmimist taotlev kohalik tegevusgrupp on välja töötanud kohaliku arengu strateegia (edaspidi strateegia), mille on heaks kiitnud Põllumajandusministeerium.

  (3) Halduslepingu sõlmimist taotlev kohalik tegevusgrupp on eelkõige § 11 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks vastu võtnud järgmisi tegevusi käsitlevad töökorrad:
  1) projektitoetuse taotluste kinnitamise taotluse (edaspidi projektitaotlus) menetlemisega seotud dokumentide registreerimine ja säilitamine;
  2) projektitaotluste hindamise ja projektitaotluse paremusjärjestuse koostamise organi (edaspidi töörühm) moodustamine ja töörühma kodukord;
  3) projektitaotluse hindamine, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamine;
  4) töörühma liikme taandamine projektitaotluse hindamisest;
  5) projektitaotlustega seotud vaiete lahendamine.

§ 3.   Nõuded kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta

  (1) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond on kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevate valdade ja kuni 4000 elanikuga linnade territoorium.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arv on vahemikus 10 000–100 000. Kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud põhjendatud erisused.

  (3) Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel enne halduslepingu sõlmimise taotluse esitamise tähtaega lähtutakse Statistikaameti kogumikus „Eesti piirkondlik areng” nimetatud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta avaldatud andmetest.

§ 4.   Nõuded kohaliku tegevusgrupi liikmesuse ja otsustusprotsessi kohta

  (1) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, sama omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse kohta on sama kohaliku tegevusgrupi liikmeks vähemalt üks sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja mittetulundusühing või sihtasutus.

  (3) Kohaliku tegevusgrupi liige võib kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi.

  (4) Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.

  (5) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas on muu hulgas ette nähtud kohaliku tegevusgrupi avatus uute liikmete vastuvõtmiseks ja liikmete nimekirja avalikkus.

  (6) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks võib olla isik, kes vastab kohaliku tegevusgrupi põhikirjas kehtestatud nõuetele.

  (7) Kui kohaliku tegevusgrupi põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusgrupi liikmeks vastuvõtmise kohta, siis võetakse kohaliku tegevusgrupi liikmeks kõik tema liikmeks vastuvõtmise avalduse esitanud isikud.

  (8) Kohaliku tegevusgrupi rakenduskavaga, kohaliku tegevusgrupi toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ. Määruses sätestatud juhul võtab asjakohase otsuse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosolek. Kui otsuse võtab vastu kohaliku tegevusgrupi juhatus või muu organ, on selle liikmed esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse üksuse esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50%.

  (9) Kohaliku tegevusgrupi liikmeks olevatest kohaliku omavalitsuse üksustest võivad töörühma ning lõikes 8 nimetatud juhatuse ja muu organi tegevuses osaleda ainult § 3 lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused.

  (10) Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas on muu hulgas ette nähtud, et kohaliku tegevusgrupi juhatusel on vähemalt kolm liiget.

2. jagu Nõuded strateegia ja rakenduskava kohta ning nende heakskiitmise kord 

§ 5.   Nõuded strateegia kohta

  (1) Kohalik tegevusgrupp on oma tegevuspiirkonna kohta töötanud välja strateegia, mis vastab selle kohta esitatud nõuetele.

  (2) Strateegia koostamise ja muutmise korral peab strateegia rakendamine aitama kaasa nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud ühe või mitme telje (edaspidi telg) eesmärgi saavutamisele.

  (3) Strateegia on integreeritud, jätkusuutlik, sisaldab uuenduslikkuse elemente ning koosneb vähemalt järgmistest osadest:
  1) üldosa, mis sisaldab andmeid kohaliku tegevusgrupi, tegevuspiirkonna ja kohaliku tegevusgrupi liikmete ning kohaliku tegevusgrupi arengu ja kogemuste kohta;
  2) kohaliku tegevusgrupi ülesehituse ja arendamise kirjeldus, sealhulgas juhtimispõhimõtete, töökorralduse ja kohaliku tegevusgrupi elujõulisuse kirjeldus;
  3) tegevuspiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra kirjeldus, sealhulgas ülevaade tegevuspiirkonna ja selle sotsiaalsete gruppide vajadustest;
  4) strateegilised valikud, mis sisaldavad strateegia visioonide ja prioriteetide kirjeldust ja põhjendatust, strateegia eesmärke ning kavandatava koostöö ja koostöövõrgustike loomise valikuid;
  5) strateegia seosed arengukava ja telgedega, sealhulgas kirjeldus, kuidas strateegia rakendamine aitab kaasa arengukava üldiste eesmärkide saavutamisele; strateegia prioriteetide vaheline rahajaotus suhtarvudes telgede kaupa ning strateegia rakendamiseks kavandatavate meetmete loetelu;
  6) strateegia rakendamiseks kavandatavate meetmete üldine kirjeldus ja projektide üldised valikukriteeriumid, sealhulgas koostöömeetmete kirjeldus;
  7) oskuste omandamise ja tegevuspiirkonna arendamise kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet erinevate elanikegruppide kaasamisest, tegevuspiirkonna elanikele suunatud teavitustegevusest ja koolitustest;
  8) strateegia seosed ja piirnemised muude fondide, strateegiate, arengukavade ja programmidega;
  9) strateegia koostamise kirjeldus;
  10) strateegia rakendamise oodatavad tulemused, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi majandusliku elujõulisuse ja strateegias ette nähtud tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus, seatud indikaatorid ja sihttasemed, arvestades arengukavas ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud eesmärke;
  11) ülevaade strateegia koostamisel kasutatud materjalist, sealhulgas tehtud ja kavandatavate uuringute lühikokkuvõte;
  12) strateegia elluviimise kava;
  13) lisad, mis sisaldavad tegevuspiirkonda iseloomustavaid skeeme, kaarte ja muud näitlikku materjali.

  (4) Strateegia hõlmab vähemalt ajavahemikku kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast kuni 31. detsembrini 2013.

  (5) Strateegia ja selle muudatused võetakse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega.

  (6) Strateegiat muudetakse, kui kohalikust tegevusgrupist astub välja vähemalt pool kohaliku omavalitsuse üksustest või kui väljaastuvate kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv moodustab vähemalt poole kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna elanike arvust.

  (7) Strateegiat võib muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusgrupp ei vasta enam §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele või strateegia ei vasta kohaliku tegevusgrupi vajadustele.

  (8) Kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu kindlakstegemisel lähtutakse Statistikaameti kogumikus „Eesti piirkondlik areng” lõikes 6 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse välja astumise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta avaldatud andmetest.

§ 6.   Strateegia heakskiitmise kord

  (1) Strateegia või selle muudatuse kiidab heaks Põllumajandusministeerium Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 572 lõike 2 punkti 2 alusel.

  (2) Põllumajandusministeerium hindab strateegia või selle muudatuse nõuetele vastavust 30 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest ning teeb strateegia või selle muudatuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse.

  (3) Põllumajandusministeerium edastab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) strateegia või selle muudatuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsuse ärakirja koos strateegia või selle muudatusega.

§ 7.   Nõuded strateegia meetme kohta

  (1) Strateegia rakendamiseks töötab kohalik tegevusgrupp välja strateegia meetmed, mis vastavad arengukava 5. peatüki punktis 5.3.4.4 nimetatud meetme 4 „Leader-meetme” kohta ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning nimetatud määruse lisas kehtestatud toetuse maksimaalsetele suurustele ja määradele ja riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele.

  (2) Strateegia meetmed koosnevad järgmistest osadest:
  1) strateegia meetme nimetus;
  2) strateegia meetme eesmärk;
  3) toetatavad tegevused;
  4) strateegia meetme sihtgrupp;
  5) strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus;
  6) viide teljele, mille eesmärkide saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab;
  7) viide nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud artikli numbrile, mis käsitleb asjakohast meedet, ning meetme kood komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84), II lisa kohaselt;
  8) kui strateegia meede kattub mõne arengukava meetmega, siis viide selle numbrile;
  9) saavutatavad indikaatorid ja sihttasemed;
  10) kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale;
  11) toetuse maksimaalne suurus ja määr strateegia meetme rakendamise korral.

§ 8.   Nõuded rakenduskava kohta ning rakenduskava heakskiitmise kord

  (1) Kohalik tegevusgrupp koostab lisas 1 toodud vormi kohase strateegia rakendamise kava (edaspidi rakenduskava), ja esitab selle PRIAle iga aasta 1. novembriks.

  (2) Rakenduskava sisaldab selle esitamise aastale järgneval kalendriaastal kavandatud tegevuste ja § 7 lõikes 2 nimetatud strateegia meetmete kirjeldust ning nende elluviimiseks kavandatud eelarvet.

  (3) Rakenduskava võib muuta kaks korda aastas 1. detsembriks.

  (31) Kui PRIA on rakenduskava heaks kiitnud kohalikule tegevusgrupile määratud kogu eelarve ulatuses, siis viimast heaks kiidetud rakenduskava võib muuta 2014. ja 2015. aastal kaks korda aastas.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (4) Rakenduskava võetakse vastu kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku või § 4 lõikes 8 sätestatud nõuete kohase juhatuse või muu organi otsusega.

  (5) PRIA otsustab rakenduskava ja selle muudatuste nõuetele vastavuse 40 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.

3. jagu Halduslepingu sõlmimise taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 9.   Halduslepingu sõlmimise taotluse esitamine ja nimetatud taotluse esitamise tähtaeg ning nõuded nimetatud taotluse kohta

  (1) Halduslepingu sõlmimise taotlemiseks esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle järgmised dokumendid (edaspidi halduslepingu sõlmimise taotlus):
  1) lisas 2 toodud vormi kohane avaldus;
  2) paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud töökorrad;
  3) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud strateegia juhul, kui seda ei ole PRIAle esitatud enne halduslepingu sõlmimise taotluse esitamist;
  4) halduslepingu sõlmimise taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga kohaliku tegevusgrupi liikmete nimekiri juhul, kui see ei ole kättesaadav kohaliku tegevusgrupi veebilehel;
  5) ärakiri kohaliku tegevusgrupi vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema üldkoosoleku nõusolek taotleda halduslepingu sõlmimist.

  (2) PRIA teatab halduslepingu sõlmimise taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 10.   Halduslepingu sõlmimise taotluse vastuvõtmine ning nimetatud taotluse ja halduslepingu sõlmimist taotleva kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib halduslepingu sõlmimise taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ning nimetatud taotluse tähtaegset esitamist.

  (2) PRIA kontrollib halduslepingu sõlmimise taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusgrupi vastavust määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Kohalik tegevusgrupp ja halduslepingu sõlmimise taotlus vastavad esitatud nõuetele, kui:
  1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
  2) ei esine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 572 lõikes 5 nimetatud asjaolusid;
  3) kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud.

  (4) PRIA edastab strateegia Põllumajandusministeeriumile heaks kiitmiseks kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest.

§ 11.   Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimine

  (1) PRIA sõlmib kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 572 lõike 2 alusel või jätab selle sama seaduse § 572 lõike 5 alusel sõlmimata 30 tööpäeva jooksul arvates halduslepingu sõlmimise taotluse esitamisest.

  (2) PRIA sõlmib kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu tähtajaliselt 31. detsembrini 2015.

  (3) Halduslepingu sõlminud kohalik tegevusgrupp:
  1) kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtuaja;
  2) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas väljaandes ning oma veebilehel teabe projektitaotluse vastuvõtuaja ja projektitaotluse kinnitamise tingimuste kohta vähemalt kaheksa nädalat enne projektitaotluse vastuvõtuaja algust;
  3) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe projektitaotluse hindamise kriteeriumide ja hindamise korra, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise korra kohta;
  4) teavitab PRIAt projektitaotluse vastuvõtuajast ning esitab PRIAle punktis 3 nimetatud projektitaotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise korra vähemalt seitse tööpäeva enne projektitaotluse vastuvõtuaja algust;
  5) määrab § 4 lõikes 8 sätestatud nõuete kohase töörühma, kelle liikmed ei ole kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmed;
  6) tagab projektitaotluse registreerimise ja säilitamise;
  7) tagab, et projektitaotlus vaadatakse läbi ning asjakohase otsuse tegemisel järgitakse haldusmenetluse seaduse nõudeid, strateegiat ja rakenduskava;
  8) tagab, et töörühmas osalev isik ja projektitaotluse esitanud isik ei ole haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 tähenduses seotud isikud. Nimetatud seotuse olemasolu korral taandab töörühma liige end istungilt, välja arvatud juhul kui projektitoetuse taotleja on kohalik tegevusgrupp;
  9) avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel teabe elluviidud projektide ja nende tulemuste kohta;
  10) esitab PRIAle ärakirja projektitaotluste hindamise protokollist, milles on muu hulgas märgitud projektitaotluse vastuvõtuaeg, aeg, millal töörühm hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, projektitaotluse hindamise tulemused ja muu oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta, kahe nädala jooksul arvates projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest;
  11) esitab iga-aasta 15. märtsiks Põllumajandusministeeriumile seireandmed eelmise kalendriaasta kohta.

§ 12.   Muudatustest teavitamine

  (1) Alates halduslepingu sõlmimise taotluse esitamisest kuni halduslepingu lõpetamiseni teavitab kohalik tegevusgrupp viivitamata PRIAt kirjalikult:
  1) kohaliku tegevusgrupi postiaadressi või kontaktandmete muutumisest;
  2) kohaliku tegevusgrupi põhikirja muudatusest;
  3) kohaliku tegevusgrupi ühinemisest või jagunemisest;
  4) halduslepinguga seotud muust asjaolust, mille tõttu halduslepingu sõlmimise taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;
  5) halduslepingu lõpetamisest.

  (2) Strateegia muutmise korral esitab kohalik tegevusgrupp muudetud strateegia Põllumajandusministeeriumile digitaalsel andmekandjal, näidates ära tehtud muudatuse ja põhjendades seda, ning ärakirja kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusest strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta.

3. peatükk Kohaliku tegevusgrupi toetus 

1. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus 

§ 13.   Nõuded kohalikule tegevusgrupile kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia rakendamiseks (edaspidi kohaliku tegevusgrupi toetus) võib taotleda kohalik tegevusgrupp, kellega PRIA on sõlminud halduslepingu ning kes on saanud kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia väljatöötamiseks.

  (2) Kohalik tegevusgrupp vastab kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
  1) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusgrupi puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
  3) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;
  4) ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
  5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
  6) ta avalikustab tegevuspiirkonna elanikele teavet kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise kavatsusest neile kättesaadavas väljaandes.

§ 14.   Toetatavad tegevused

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda §-s 5 sätestatud nõuetele vastava strateegia rakendamiseks.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust võib taotleda järgmiste tegevuste kohta:
  1) paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastava strateegia meetme väljatöötamine ja rakendamise korraldamine;
  2) strateegia täiendamine;
  3) kohaliku tegevusgrupi arendamine, sealhulgas koostöö-alane tegevus.

  (3) Kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 15.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral

  (1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustab tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalike kulude, sealhulgas abikõlbliku tegevuse või investeeringu tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) personalikulud, sealhulgas töötaja lepingujärgne tasu või töötasu, haigushüvitise tööandjapoolne osa, koondamise tõttu makstav hüvitis, puhkusetasu, sõidukulu, lähetuskulu ja koolituskulu;
  2) üldkulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sideteenustele, infotehnoloogia ja kontoritehnika hooldusele ja remondile, kommunaalkulud, kontoriruumi üürimise kulud, kulud valveteenusele ning maamaks;
  3) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud;
  4) sõidukulud ning isikliku sõiduauto kasutamise kulud, mille hüvitamise määr on kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta;
  5) kontoritehnika ja -mööbli ostmise ja liisimise kulud;
  6) koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud;
  7) infomaterjali koostamise ja väljaandmise kulud;
  8) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud;
  9) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia rakendamisega seotud uuringu, sealhulgas tasuvusuuringu tellimise kulud;
  10) eksperthinnangu tellimise kulud, välja arvatud juhul, kui ekspert on avalik teenistuja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
  11) siseriiklikul ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil ja õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud;
  12) kohaliku tegevusgrupi korraldatava rahvusvahelise ürituse kulud;
  13) koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 767 eurot aastas;
  14) stipendiumi maksmise kulud;
  15) mootorsõiduki liisimise kulud kuni 320 eurot kuus või mootorsõiduki ostmise kulud kuni 15 978 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta arengukava programmiperioodi jooksul ning selle mootorsõiduki hoolduskulud, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud korraga vaid ühe mootorsõiduki ostmise või liisimise kulud välja arvatud juhul, kui kasutusel olnud mootorsõiduk on muutunud kasutuskõlbmatuks;
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]
  16) reklaammaterjali väljaandmise ning reklaamkingituse soetamise kulud;
  17) koostöö arendamise kulud, sealhulgas koostööorganisatsiooni liikmemaks.

  (3) Kasutatud mootorsõiduki ostmine ja liisimine on abikõlblik, kui kohaliku tegevusgrupi toetust taotlev kohalik tegevusgrupp tõendab, et:
  1) mootorsõiduki ostmiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
  2) mootorsõiduki hind on uue samalaadse mootorsõiduki hinnast oluliselt madalam;
  3) mootorsõiduki eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (4) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Kohalik tegevusgrupp tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (5) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
  2) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel;
  3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale;
  4) sularahamaksed üle 63 euro kuus, välja arvatud lähetuskulud;
  5) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu, välja arvatud kohaliku tegevusgrupi raamatupidamis- ja audiitorteenuse kulu;
  6) amortisatsioonikulud;
  7) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
  8) kulutused annetustele, meenetele, auhindadele ja kingitustele, välja arvatud kingitus koostöö arendamise korral ja reklaamkingitus;
  9) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
  10) kasutatud seadme ja masina, välja arvatud mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud;
  11) kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
  12) liisingulepingu sõlmimisega, intressidega, kindlustusega jms seotud kulud;
  13) lähetatu majutuskulud riigisisese lähetuse korral üle 77 euro ööpäevas ja välislähetuse korral üle 128 euro ööpäevas;
  14) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega.

§ 16.   Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta

  (1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on kohalik tegevusgrupp saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga (edaspidi hinnapakkumus), või saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse, kui investeeringu või tegevuse asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või kauba müüja.

  (2) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga. Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, põhjendab ta tehtud valikut.

  (3) Kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 5000 eurot, ei tohi kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht omada osalust hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda hinnapakkuja juhatusse ega nõukokku.

  (4) Kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 1000 eurot ning kui hinnapakkuja on kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kui kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, on kohalik tegevusgrupp saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

  (5) Kohalik tegevusgrupp ei tohi jaotada hinnapakkumust osadeks, kui kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimiseks vajalik kaup, teenus või töö on funktsionaalselt koos toimiv.

§ 17.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse määr ja suurus

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kuni 100% toetatava tegevuse või investeeringu abikõlblikest kuludest.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust antakse kohaliku tegevusgrupi kohta kuni 20% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.

  (3) Põllumajandusminister kehtestab strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve suuruse iga kohaliku tegevusgrupi kohta lõigetes 4 ja 5 sätestatud strateegia jaotamise aluste põhjal kahes osas: kuni 31. detsembrini 2010 (edaspidi esimene periood) ning alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2013 (edaspidi teine periood).

  (4) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve jaotus kohalike tegevusgruppide vahel määratakse järgmiselt:
  1) esimene osa jagatakse võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel (edaspidi baaseelarve);
  2) teine osa jagatakse, võttes arvesse kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna sotsiaal-majanduslikke näitajaid: rahvaarvu, pindala, üksikisiku tulumaksu laekumist ja kohaliku omavalitsuse üksuse paiknemist saarel;
  3) kolmas osa määratakse esimesel perioodil sõltuvalt strateegia kvaliteedist.

  (5) Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve esimene osa moodustab strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest 20% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel. Strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve teisest osast moodustab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna rahvaarvu osa 46% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide rahvaarvuga, pindala osa 23% jagatuna võrdeliselt kohalike tegevusgruppide pindalaga, üksikisiku tulumaksu laekumise osa 9% jagatuna pöördvõrdeliselt tulumaksu laekumisega kohalikes tegevusgruppides ning saarelisuse osa 2% jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide liikmeteks olevate saarel paiknevate kohalike omavalitsuse üksuste vahel.
30.05.2013 08:59
Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "omavalitsuse". Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.

  (6) Strateegia kvaliteedist sõltuv osa esimesel perioodil on kõikide kohalike tegevusgruppide jaoks kokku 10% strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvest.

  (7) Lõike 4 punktis 2 nimetatud eelarve osa arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 nimetatud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda kuuluvate kohaliku omavalitsuse üksuste näitajatega.

  (8) Teisel perioodil koosneb strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud eelarve osadest ning esimesel perioodil kasutamata jäänud eelarvevahenditest.

  (9) Põllumajandusministril on õigus vähendada selle kohaliku tegevusgrupi eelarvet, kellel on 2012. aasta lõpuks jäänud projektitoetuse eelarvevahenditest kasutamata üle 20%. Kasutamata jäänud eelarvevahendeid võib põllumajandusminister jaotada teiste tegevusgruppide vahel.

  (10) Põllumajandusminister võib vähendada kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarvet proportsionaalselt sellest kohalikust tegevusgrupist välja astunud kohaliku omavalitsuse üksusele ettenähtud nimetatud eelarve osaga.

  (11) Lõikes 10 sätestatud juhul on kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve vähendamise aluseks kohalikust tegevusgrupist välja astunud kohaliku omavalitsuse üksuse lõike 4 punktis 2 nimetatud sotsiaal-majanduslikud näitajad.

  (12) Toetatava tegevuse eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse kohaliku tegevusgrupi omafinantseeringuna, mis märgitakse rakenduskava eelarvesse. Kohaliku tegevusgrupi toetusest arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab eelarves märgitud omafinantseeringu.

2. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemine 

§ 18.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja esitab selleks ettenähtud tähtajal PRIAle kohaliku tegevusgrupi asukohajärgses piirkonnas lisas 3 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus).

  (2) PRIA teatab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse kolme aasta kohta.

§ 19.   Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemiseks on kohalik tegevusgrupp esitanud PRIAle §-s 8 sätestatud nõuetele vastava rakenduskava.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemiseks esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
  1) lisas 3 toodud vormi kohane kohaliku tegevusgrupi toetuse avaldus;
  2) ärakiri teavitusest, millelt on näha kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, milles teavitus on avaldatud.

3. jagu Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse menetlemine 

§ 20.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmine

  Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse vastuvõtmisel kontrollib PRIA nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 21.   Kohaliku tegevusgrupi ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusgrupi ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Kohalik tegevusgrupp ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlus vastavad kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
  1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
  2) ei esine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
  3) kõik määruses sätestatud nõuded on täidetud.

  (3) Kui kohaliku tegevusgrupi ja kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusgrupp või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 2 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 22.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse kohta põllumajandusministri kehtestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse eelarve jaotust arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 1 alusel taotluse rahuldamise otsuse esimese või teise perioodi kohta tingimusel, et kohalik tegevusgrupp esitab § 8 lõike 1 kohaselt nõuetele vastava rakenduskava, või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud otsuse 60 tööpäeva jooksul alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamise tähtpäevast. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.

  (3) Kui kohalik tegevusgrupp ei esita nõuetele vastavat strateegiat või rakenduskava, teeb PRIA kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse esimese või teise perioodi lõpuks.

  (4) Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 4 alusel.

§ 23.   Muudatustest teavitamine

  (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja või kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel.

  (2) Alates kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab kohalik tegevusgrupp viivitamata PRIAt kirjalikult oma postiaadressi, kontaktandmete või oma liikmesuse muutumisest ning PRIAlt nõusoleku saamiseks:
  1) kohaliku tegevusgrupi jagunemisest, ühinemisest teise kohaliku tegevusgrupiga või lõpetamisest;
  2) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest;
  3) kohaliku tegevusgrupi toetuse saamise või kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.

4. jagu Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale ja toetuse väljamaksmise kord 

§ 24.   Nõuded kohaliku tegevusgrupi toetuse saajale

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohalik tegevusgrupp:
  1) teeb abikõlblikud kulutused ja esitab PRIAle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kahe aasta jooksul pärast kulutuste tegemist, kuid hiljemalt 30. juuniks 2015. aastal;
  2) säilitab ja kasutab sihipäraselt kohaliku tegevusgrupi toetuse abil soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  3) teavitab PRIAt koolituse, seminari või infopäeva toimumisest vähemalt seitse tööpäeva enne nimetatud ürituse toimumist;
  4) esitab PRIAle majandusaasta kohta vandeaudiitori kinnitatud rahandusinformatsiooni, milles on märgitud kohaliku tegevusgrupi toetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulud ja kulud, sealhulgas kohaliku tegevusgrupi projektitoetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulud ja kulud ning muud tulud ja kulud, mis ei ole seotud Leader-meetme raames antava toetusega, kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest;
  5) võimaldab teostada järelevalvet kohaliku tegevusgrupi toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle;
  6) maksab saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi;
  7) eristab selgelt oma raamatupidamises kohaliku tegevusgrupi toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  8) täidab halduslepinguga võetud kohustusi.

  (3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja kasutab toetust sihipäraselt, järgides lõikes 2 sätestatud nõudeid.

§ 25.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

  (1) Kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamaksmiseks esitab kohalik tegevusgrupp pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist PRIAle kuni kord kuus lisas 4 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega kõikidest vajalikest dokumentidest, sealhulgas:
  1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve, mis vastab raamatupidamise seaduse §-s 7 algdokumendi kohta sätestatud nõuetele;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
  3) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenuse või töö või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui tegemist on ehitus- või parendustööga;
  4) tööleping, töövõtuleping või käsundusleping;
  5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude maksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
  6) väljavõte allkirjastatud palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvutatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstud töötasu netosumma ja haigushüvitise tööandjapoolne osa;
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]
  7) tööajatabel juhul, kui kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja töötaja täidab kohalikus tegevusgrupis lisaks kohaliku tegevusgrupi toetuse raames tehtavale tööle ka muid ülesandeid;
  8) koolituse, seminari, infopäeva või muu ürituse päevakava ja osavõtjate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad välja arvatud massiürituste puhul;
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]
  9) eksperthinnangu või uuringu tellimise korral töö üleandmise-vastuvõtmise akt;
  10) lähetusse saatmise korraldus, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja sõidukulude dokumentide ja päevarahade arvestusega, lähetuskulude maksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk ning kokkuvõte lähetuse tulemustest;
  11) mootorsõiduki kasutamist tõendavad dokumendid, sealhulgas sõidupäevik odomeetri alg- ja lõppnäidu, lähte- ja sihtpunkti andmetega sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbisõidu kohta ja sõiduki omaniku kohta ning sõiduki registreerimistunnistus;
  12) ehitise puhul ehitusluba või kohaliku omavalitsuse üksuse kirjalik nõusolek ja kasutusluba, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt;
  13) ehitise puhul ehitusprojekti joonised ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga.

  (2) Liisingu puhul esitab kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist liisingulepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks lisas 4 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:
  1) selle isiku, kellelt liisinguandja ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve, mis vastab raamatupidamise seaduse §-s 7 algdokumendi kohta sätestatud nõuetele;
  2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;
  3) liisinguandja ja kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping ja maksegraafik.

  (3) Liisinguandja võib olla krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (4) Lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

§ 26.   Kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) PRIA otsustab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole või liisingu puhul toetuse saaja nimetatud liisinguandja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

  (2) PRIA jätab kohaliku tegevusgrupi toetuse maksmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

  (3) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

  (4) PRIAl on õigus kohaliku tegevusgrupi toetuse väljamakseid mitte teha, kuni väljamakstud projektitoetuste summa kokku moodustab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta vähemalt 80% selle kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna kohta välja makstud kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse eelarvest.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

§ 27.   Kohaliku tegevusgrupi tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

  (1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 621 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest pärast kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui tegevuse elluviimist rahastatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 63 punkti c kohaselt ning kui kohaliku tegevusgrupi toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

  (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle hiljemalt kuus kuud enne strateegia rakendamise ja projektitoetuse eelarve teise perioodi lõppu lisas 5 toodud vormi kohase taotluse, milles põhjendab tegevuse elluviimise rahastamise vajadust ning esitab andmed kavandatavate kulutuste kohta.

  (3) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamise summa võib § 17 lõike 2 kohaselt arvestatud kohaliku tegevusgrupi toetuse summast moodustada kuni 10%.

  (4) PRIA teeb kohaliku tegevusgrupi tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 20 tööpäeva jooksul arvates lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest, arvestades seejuures kohaliku tegevusgrupi usaldusväärsust.

  (5) Kohalik tegevusgrupp kasutab tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha abikõlblike kulude eest tasumiseks ning esitab selle tõendamiseks PRIAle §-s 25 nimetatud dokumendid hiljemalt 1. juuliks 2015. aastal.

§ 28.   Dokumentide säilitamine

  (1) Määruse alusel esitatud dokumente kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

  (2) Projektitoetuse taotluse menetlemisega seotud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitab kohalik tegevusgrupp kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

4. peatükk Projektitoetus 

1. jagu Projektitoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus 

§ 29.   Nõuded projektitoetuse taotlejale

  (1) Projektitoetust võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksus, sihtasutus, seltsing ja mittetulundusühing, sealhulgas kohalik tegevusgrupp (edaspidi projektitoetuse taotleja). Projektitoetuse taotleja projektitaotlus peab olema kinnitatud kohaliku tegevusgrupi otsusega, sealhulgas peab kohaliku tegevusgrupi projektitaotlus olema kinnitatud kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku otsusega.

  (2) Projektitoetuse taotleja vastab projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele, kui:
  1) ta on seltsing ja seltsinguleping on sõlmitud kirjalikult vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) ta vastab asjakohases põllumajandusministri määruses toetuse taotlejale sätestatud nõuetele, kui strateegia meede vastab arengukavas nimetatud meetmele. Muudel juhtudel peab projektitoetuse taotleja vastama nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuste kohta sätestatud nõuetele ning riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele;
  3) tal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või tema riikliku maksu maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;
  4) ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama tegevuse või investeeringuobjekti kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
  5) ta on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, ja tagasimaksmisele kuulunud summa on tähtajal tagasi makstud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on tagasimaksed tasutud ettenähtud tähtajal ja summas;
  6) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
  7) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja puhul ei ole see tähtaeg lühem kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  8) ettevõtja ei ole majanduslikes raskustes.

§ 30.   Toetatavad tegevused

  (1) Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmetes nimetatud tegevuse, sealhulgas koostööprojekti elluviimiseks.

  (2) Toetatava tegevuse osaks võib olla kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve (edaspidi omanikujärelevalve), muinsuskaitselise järelevalve ja teiste valdkondade järelevalve tegemine.

  (3) Kavandatavaks tegevuseks võib olla ka selline tegevus, mis tehakse enne kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimist ning mis on kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimiseks sisuliselt vajalik (edaspidi ettevalmistav projekt).

  (4) Toetatav tegevus vastab järgmistele nõuetele:
  1) ehitis, mida ehitatakse, välja arvatud uus püstitatav hoone, või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, on projektitoetuse taotleja omandis või on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) uue hoone püstitamise korral on kavandatava hoone alune maa projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus.

  (5) Kavandatava tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist ei või alustada varem ja tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

  (6) Mitme nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud meetme hulka kuuluvate integreeritud tegevuse puhul kohaldatakse iga tegevuse osa kohta selle meetme tingimusi, mille reguleerimisalasse tegevuse osa selgelt kuulub.

§ 31.   Nõuded koostööprojekti kohta

  (1) Koostööprojektis osaleb kohalik tegevusgrupp koos teise kohaliku tegevusgrupiga või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhineva ühendusega, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma tegevuspiirkonna kohta töötanud välja strateegia.

  (2) Koostööprojektis osalejad sõlmivad koostöökokkuleppe, milles on muu hulgas märgitud koostööprojekti nimetus, koostööprojekti osapoole nimi, esindaja nimi ja kontaktandmed, uue osapoole koostööprojektiga liitumise kord, koordineeriva kohaliku tegevusgrupi nimi, esindaja nimi ja kontaktandmed, koostööprojekti eesmärkide ja põhitegevuste kirjeldus, kasusaajad, eeldatavate tulemuste kirjeldus, projektis kasutatavate meetodite kirjeldus ja nende rakendamise kord, projekti rakendamise ajavahemik ning osapoolte kohustused, osapoolte eeldatavate tegevuste kirjeldus ja kavandatud eelarve iga osapoole kohta ning projekti maksumus kokku.

  (3) Rahvusvahelise koostöö kokkuleppe ärakiri esitatakse PRIAle, kes edastab selle Põllumajandusministeeriumile. Põllumajandusministeerium teavitab rahvusvahelise koostöö kokkuleppest Euroopa Komisjoni.

  (4) Põllumajandusministeerium teavitab rahvusvahelisele koostöökokkuleppele heakskiidu andmisest kohalikku tegevusgruppi ja PRIAt.

  (5) Koostööprojekti taotlus esitatakse PRIAle koos koostöökokkuleppega hiljemalt 31. detsembriks 2013. aastal.

§ 32.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemise korral

  (1) Toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlbliku kulu moodustavad tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalike kulude, sealhulgas omanikujärelevalve, muinsuskaitselise järelevalve või teiste valdkondade järelevalve tegemise maksumus kokku kuni 3% investeeringuobjekti ehitustööde maksumusest ning abikõlbliku tegevuse või investeeringu tähistamiseks vajaliku sümboolika maksumus.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (2) Kasutatud seadme ostmine ja kapitalirendile võtmine on abikõlblik, kui projektitoetust taotlev mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et:
  1) seadme ostmiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi;
  2) seadme hind on uue samalaadse seadme hinnast oluliselt madalam;
  3) seadme eeldatav kasutusiga on vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

  (3) Abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, selged, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Projektitoetuse taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

  (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
  1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja liisimise kulud;
  2) käibemaks juhul, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel või kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõike 3 punkti a tähenduses;
  3) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulu tegevuse mis tahes osale;
  4) sularahamaksed;
  5) riigilõiv, teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja muu finantsteenusega seotud kulu;
  6) õigus- ja raamatupidamisteenuse kulud;
  7) amortisatsioonikulud;
  8) viivis, trahv ja muu rahaline karistus ning kohtumenetluse korral menetluskulud;
  9) kulutused stipendiumile, annetustele, auhindadele, meenetele ja kingitustele;
  10) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;
  11) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed, kui ekspert või projektijuht on avalik teenistuja või riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega;
  12) sõiduauto ostmise ja liisimise kulud;
  13) maastikusõiduki või muu mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud sellise mootorsõiduki, sealhulgas rändkauplusauto ostmise kulud, mille sihtotstarve on kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas elanikele teenuse osutamine ning kui toetust taotleb ettevõtja, mittetulundusühing või sihtasutus;
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]
  14) liisingulepingu sõlmimisega, intressidega, kindlustusega jms seotud kulud;
  15) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei ole hiljemalt viie aasta möödudes arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest läinud üle projektitoetuse saajale;
  16) kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande asendamiseks tehtud kulud;
  17) asendusinvesteeringu kulud;
  18) muud kulud, mis ei ole tegevuse elluviimisega või investeeringuobjektiga otseselt seotud;
  19) kulud, mis on vastuolus nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikliga 71 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklis 55 kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumitega;
  20) projekti elluviimisega seotud üldkulud, välja arvatud projektijuhi tasu, sealhulgas projektijuhi lepingujärgne tasu või töötasu ja sellelt arvestatud sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksed;
  21) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, kui projektitoetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus, ettevõtja, seltsing või kohalik tegevusgrupp, välja arvatud koostööprojekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu;
  22) projekti elluviimisega seotud projektijuhi tasu, mille maksumus ületab 20% projekti abikõlblikest kuludest, kui projektitoetuse taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus;
  23) projektijuhi tasu, mille maksumus on arvutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 55 lõike 1 punktides a ja b nimetatud abikõlblikest kuludest;
  24) kasutatud kauba ostmise ja liisimise kulud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

  (5) Investeeringu tegemine ei ole abikõlblik, kui projektitoetust taotleb seltsing.

§ 33.   Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta

  (1) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, on projektitoetuse taotleja saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

  (2) Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 5000 eurot või kui asjaomases valdkonnas on ainult üks teenuse või töö pakkuja või kauba müüja, on projektitoetuse taotleja saanud vähemalt ühe hinnapakkumuse või on koostanud kululiikide kaupa kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestuse.

  (3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga. Kui projektitoetuse taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, põhjendab ta tehtud valikut.

  (4) Projektitoetuse saaja ja isik, kellelt projektitoetuse saaja tellib teenuse või töö või ostab kaupa, ning nende osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige või seltsinglane ei tohi kuuluda üksteise juhatusse ega nõukokku ega omada osalust üksteise äriühingus, välja arvatud juhul, kui tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 1000 eurot või kui projektitoetuse saaja on kohalik tegevusgrupp ja tegevuse või investeeringu maksumus ei ületa 5000 eurot.

  (5) Kui tegevuse või investeeringu maksumus ületab 1000 eurot ning kui projektitoetuse taotleja on kohalik tegevusgrupp ja hinnapakkuja on sama kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht või kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige või tegevjuht on hinnapakkuja osanik, aktsionär või tulundusühistu liige või juhatuse või nõukogu liige, on projektitoetuse taotleja saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

  (6) Projektitoetuse taotleja ega projektitoetuse saaja ei tohi jaotada tegevuse hinnapakkumust osadeks, kui kavandatava tegevuse või investeeringu elluviimiseks vajalik kaup, teenus või töö on funktsionaalselt koos toimiv.

§ 34.   Projektitoetuse määr ja suurus

  (1) Projektitoetuse määra ja suuruse määramisel arvestatakse selles määruses, arengukavas, nõukogu määruses (EÜ) nr 1698/2005 maaelu arengu toetuse kohta sätestatud nõuetega ning riigiabi reeglitest tulenevate piirangutega, lähtudes lõigetes 2–9 sätestatud toetuse määrast ja suurusest.

  (2) Projektitoetust antakse mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuni 90% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Projektitoetust antakse seltsingule kuni 100% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

  (4) Projektitoetust antakse ettevõtjale kuni 60% toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.

  (5) Infrastruktuuriinvesteeringu tegemiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse toetust kuni 60% investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest. Infrastruktuuriinvesteering on elektrivarustuse, veevarustuse ja kanalisatsiooni ja telekommunikatsiooni investeering ning investeering teedesse.

  (6) Mootorsõiduki ja maastikusõiduki ostmiseks ja kapitalirendile võtmiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele toetust kuni 40% investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (7) Projektitoetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 200 000 eurot. Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 20 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktides iii ja iv nimetatud projektitoetused ning sama määruse kolmanda telje projektitoetused on käsitatavad vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), tähenduses, ei tohi projektitoetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

  (71) Kui projektitoetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 tähenduses ning projektitoetuse taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13), tähenduses, ei tohi projektitoetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja kahe eelmise majandusaasta jooksul komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 alusel antud vähese tähtsusega abi ületada 500 000 eurot.
[RT I, 06.03.2013, 9 - jõust. 09.03.2013]

  (8) Seltsingule antakse projektitoetust kuni 10 000 eurot ühe projekti kohta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse arengukavas nimetatud meetmeid, mille puhul seltsing on taotlejana lubatud.

  (81) Kui pärast projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist projektitaotluses kavandatud tegevus või investeering odavneb või projektitoetuse saaja loobub projekti elluviimisest, on kohalikul tegevusgrupil õigus teha vabanenud eelarvevahendite piires paremusjärjestusse seatud järgmise projektitaotluse kinnitamise otsus.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (9) Toetatava tegevuse eest saadud tuludest laekuv summa arvestatakse projektitoetuse taotleja omafinantseeringuna, mis märgitakse projektitoetuse taotluse eelarvesse. Väljamakstava projektitoetuse summast arvestatakse maha nimetatud tuludest laekunud summa, mis ületab eelarves märgitud omafinantseeringu.

§ 35.   Projektitoetuse taotleja mitterahaline omafinantseering

  (1) Mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse taotleja omafinantseeringu osaks võib olla komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 54 alusel mitterahaline omafinantseering. Mitterahaline omafinantseering on tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks vajalik projektitoetuse taotleja tehtud vabatahtlik tasustamata töö.

  (2) Mitterahaline omafinantseering võib moodustada kuni 10% mitterahalise omafinantseeringuga seotud toetatava tegevuse või investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest.

  (3) Vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral on vabatahtliku tasustamata töö tegija tunnitasu määr kuni 3,50 eurot ning masinat, seadet või mootorsõidukit kasutades kuni 7 eurot.

  (4) Vabatahtliku tasustamata töö tegemist võib alustada projektitoetuse taotluse PRIAle esitamise päevale järgnevast viiendast päevast alates.

2. jagu Projektitaotluse kinnitamine ning projektitoetuse taotluse esitamine ja menetlemine 

§ 36.   Projektitaotluse kinnitamine

  (1) Projektitaotluse kinnitamise taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile, kelle tegevuspiirkonnas ta tegutseb, projektitaotluse selleks ettenähtud tähtajal. Projektitaotlusega esitab projektitoetuse taotleja kohalikule tegevusgrupile lisas 6 toodud vormi kohase avalduse.

  (2) Kohaliku tegevusgrupi töörühm hindab projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale. Strateegiale ja rakenduskavale vastavaid taotlusi hindab töörühm § 5 lõike 3 punktis 6 valikukriteeriumide alusel sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ning koostab hindamistulemuste põhjal projektitaotluste paremusjärjestuse ettepaneku.

  (3) Kohalik tegevusgrupp koostab töörühma ettepaneku alusel projektitaotluste paremusjärjestuse ning teeb rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarve piires paremusjärjestusse seatud taotluste kinnitamise otsuse.

  (4) Kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse, kui:
  1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale;
  2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tegevusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud;
  3) rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnitamiseks.

  (5) Kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kinnitamise või kinnitamisest keeldumise otsuse projektitoetuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

  (6) Kümne tööpäeva jooksul arvates projektitaotluste paremusjärjestuse koostamisest ning paremusjärjestusse seatud taotluste kinnitamise otsuste tegemisest esitab kohalik tegevusgrupp PRIAle projektitaotluste kinnitamise otsused ning projektitaotluste paremusjärjestuse koos andmetega toetussummade kohta.

  (7) Kui projektitoetuse taotleja, kelle projektitaotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud, ei esita ettenähtud tähtajal PRIAle projektitoetuse taotlust või kelle taotlust PRIA § 39 lõike 3 alusel ei rahulda, teavitab PRIA sellest kohalikku tegevusgruppi.

  (8) Lõikes 7 sätestatud juhul teeb kohalik tegevusgrupp ühe kuu jooksul arvates PRIA nimetatud teate saamisest juhul, kui rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahenditest osa jääb üle, projektitaotluste paremusjärjestuse alusel rakenduskavas nimetatud strateegia meetmele ettenähtud eelarve piires paremusjärjestusse seatud järgmise taotluse kinnitamise otsuse või otsuse jätta nimetatud osa eelarvevahenditest jaotamata teiste projektitoetuse taotlejate vahel, teavitades asjakohase otsuse tegemisest PRIAt.

  (9) Projektitaotluste menetlemine on haldusmenetlus ning lõigetes 3 ja 4 nimetatud otsused on haldusaktid, mille suhtes kohalik tegevusgrupp kohaldab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid.

§ 37.   Projektitoetuse taotluse esitamine ja nõuded taotluse kohta

  (1) Projektitoetuse taotleja esitab PRIAle kavandatava tegevuse või investeeringuobjekti asukohajärgses piirkonnas lisas 6 toodud vormi kohase avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid 40 tööpäeva jooksul ning põhjendatud juhtudel 80 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusgrupi poolt projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest.

  (2) PRIA teatab projektitoetuse taotluse vastuvõtmise alustamise päeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

  (3) Projektitoetuse taotlemiseks esitab projektitoetuse taotleja PRIAle järgmised dokumendid:
  1) lisas 6 toodud vormi kohane avaldus ja projektitoetuse taotluse asjakohased seirenäitajad, mis on toodud lisas 7;
  2) äriühingu puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruande või kontserni puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta konsolideeritud aruande ärakiri, kui nimetatud aruanded ei ole esitatud äriregistrisse;
  3) füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või raamatupidamise seaduse kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava taotleja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakiri;
  4) [Kehtetu – RT I, 06.03.2013, 9 - jõust. 09.03.2013]
  5) ettevõtja puhul, kes taotluse esitamise ajaks ei ole raamatupidamise seaduse kohaselt pidanud koostama majandusaasta aruannet, tegevus-, bilansi- ja kasumiaruande ärakiri või raamatupidamisregistrite alusel koostatud tulude ja kulude koonddokumendi ärakiri;
  6) paragrahvi 33 lõigetes 1 ja 5 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja hinnapakkumuse ärakirjad ning § 33 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakiri või kavandatava tegevuse eeldatav maksumuse arvestus kululiikide kaupa;
  7) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsuse üksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt;
  8) ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos asendiplaani ja ehitusprojekti seletuskirjaga;
  9) ärakiri dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis, mida ehitatakse või kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, ning hoone püstitamise korral kuulub selle alune maa taotleja omandisse või on sellele taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  10) seltsingu puhul ärakiri seltsingulepingust ja seltsinglaste nimekiri;
  11) ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta seisuga põhivara nimekiri või põhjendatud juhul väljavõte nimekirjast, kui taotletakse toetust investeeringu tegemiseks. Põhivara nimekiri peab kajastama andmeid põhivara soetamise aasta ning põhivara soetamis- ja jääkväärtuse kohta;
  12) mittetulundusühingu või sihtasutuse puhul kasutatud seadme ostmise ja kapitalirendile võtmise korral ärakiri hinnapakkumusest, millel kajastub uue samalaadse seadme hind.

  (4) Kui kavandatav tegevus vastab arengukavas nimetatud meetmele, esitab projektitoetuse taotleja asjakohases põllumajandusministri määruses, millega on kehtestatud nõuded toetuse saamiseks, ettenähtud dokumendid, sealhulgas vormikohase taotluse.

§ 38.   Projektitoetuse taotluse vastuvõtmine

  PRIA kontrollib projektitoetuse taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

§ 39.   Projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib projektitoetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja kavandatava tegevuse või investeeringu vastavust määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotlus vastavad projektitoetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
  1) projektitoetuse taotlus on kohaliku tegevusgrupi otsusega kinnitatud;
  2) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased;
  3) ei esine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid;
  4) kõik määruses ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud.

  (3) Kui projektitoetuse taotleja ja projektitoetuse taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 2 alusel projektitoetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 40.   Projektitoetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Kõik nõuetele vastavad projektitoetuse taotlused rahuldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 1 alusel.

  (2) Kui projektitoetuse taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 4 alusel.

  (3) PRIA teeb lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse, lõikes 2 nimetatud taotluse osalise rahuldamise otsuse või Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 2 või 4 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates PRIAle projektitoetuse taotluse esitamise päevast. Vajaduse korral võib PRIA otsuse tegemise tähtaega pikendada kuni 90 tööpäevani.

§ 41.   Muudatustest teavitamine

  (1) Kuni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni teavitab projektitoetuse taotleja PRIAt viivitamata kirjalikult käibemaksukohustuslaseks registreerimisest käibemaksuseaduse § 20 lõike 3 või 4 alusel.

  (2) Alates projektitoetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja viivitamata PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult:
  1) ettevõtja ümberkujundamisest, ühinemisest või jagunemisest ja ettevõtte või selle osa üleminekust;
  2) mittetulundusühingu või sihtasutuse ühinemisest, jagunemisest või lõpetamisest;
  3) seltsingu lõppemisest;
  4) kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisest;
  5) oma postiaadressi või kontaktandmete muutumisest.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

  (3) Alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest teavitab projektitoetuse taotleja või projektitoetuse saaja viivitamata PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi kirjalikult neilt nõusoleku saamiseks:
  1) tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusest, välja arvatud §-s 43 sätestatud juhul;
  2) projektitoetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu projektitoetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

3. jagu Nõuded projektitoetuse saajale ja toetuse väljamaksmise kord 

§ 42.   Nõuded projektitoetuse saajale

  (1) Projektitoetuse saaja viib ellu kavandatud tegevuse või teeb investeeringu ja esitab PRIAle selle tegevuse elluviimist või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe projektitoetuse taotluse kohta kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2014. aastal.

  (2) Projektitoetuse saaja teeb kavandatavast investeeringust osa, mille maksumus moodustab vähemalt 25% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest, ja esitab PRIAle selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

  (3) Kui projektitoetuse saaja on investeeringu tegemist alustanud, kuid lõikes 2 nimetatud mahus investeeringu tegemist takistab projektitoetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu, millest on PRIAt viivitamata teavitatud, esitab ta lõikes 2 nimetatud tähtajal koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega tõendid projektitoetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu esinemise ja lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kogu investeeringu tegemise võimalikkuse kohta.

  (4) Kui investeeringu senise tegemise asjaolusid ja projektitoetuse saaja olukorda hinnates on PRIA veendunud, et kogu investeeringu tegemine lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik, muudab PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 4 kohaselt projektitoetuse taotluse rahuldamise otsust või jätab sama seaduse § 62 lõike 5 alusel projektitoetuse välja maksmata ja tunnistab projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

  (5) Projektitoetuse saaja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

  (6) Projektitoetuse saaja on kohustatud:
  1) säilitama ja kasutama sihipäraselt projektitoetuse eest soetatud investeeringuobjekti vähemalt viie aasta jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  2) teavitama vabatahtliku tasustamata töö tegemise ajast ja kohast PRIAt ja kohalikku tegevusgruppi vähemalt neli tööpäeva enne vabatahtliku tasustamata töö tegemist elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga;
  3) täitma vabatahtliku tasustamata töö tegemise tõendamiseks päevikut, milles kajastatakse töö kirjeldus, tehtud töö maht, töö tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad, töö tegemiseks kulunud aeg ja vajadusel andmed vabatahtliku tasustamata töö tegemisel kasutatud masina, seadme või mootorsõiduki kohta. Päeviku allkirjastavad töö tegija ja projektitoetuse taotleja;
  4) [kehtetu - RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]
  5) tagama ettevalmistava projekti lõpliku elluviimise viie aasta jooksul arvates ettevalmistava projekti kohta PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest;
  6) esitama viimase kuludeklaratsiooni kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 31. detsembril 2014. aastal;
  7) eristama selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;
  8) saadud toetusraha investeeringuobjekti mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma;
  9) võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet.

§ 43.   Tegevustega seotud muudatused

  (1) Projektitoetuse saaja võib põhjendatud juhul strateegia meetmetes nimetatud tegevuste puhul projektitoetuse taotluses nimetatud investeeringuobjekti asemel soetada samaliigilise investeeringuobjekti, mis vastab §-des 30 ja 32 sätestatud nõuetele ning projektitoetuse taotluses kirjeldatud investeeringu eesmärkidele.

  (2) Projektitoetuse saaja võib põhjendatud juhul strateegia meetmetes nimetatud tegevuste puhul projektitoetuse taotluses märgitud ehitustööde asemel teha teisi ehitustöid, mis vastavad §-des 30 ja 32 sätestatud nõuetele, kui need tegevused on tingitud projekteerimise või ehitamise käigus täpsustunud ja tööprojektis kajastatud ehitustööde tegelikust vajadusest ega mõjuta projektitoetuse taotluses nimetatud ehitise kasutamise eesmärki ja sihtotstarvet.

§ 44.   Projektitoetuse abil tegevuse elluviimist ja investeeringu tegemist tõendavate dokumentide esitamine

  (1) Projektitoetuse väljamaksmiseks esitab projektitoetuse saaja pärast tegevuse elluviimist või investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist esmalt kohalikule tegevusgrupile seireandmete kogumiseks ja seejärel PRIAle lisas 9 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni, välja arvatud § 46 lõikes 2 nimetatud juhul, koos § 25 lõike 1 punktides 1–11 ja lõikes 2 nimetatud dokumentide ärakirjadega ning järgmiste dokumentide ärakirjad:
  1) kasutatud seadme ostmise või kapitalirendile võtmise korral seadme müüja või kapitalirendile andja kinnituskiri selle kohta, et seade vastab § 32 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõudele;
  2) mittetulundusühingust või sihtasutusest projektitoetuse saaja puhul vabatahtliku tasustamata töö tegemise kohta § 42 lõike 6 punktis 3 nimetatud päevik;
  3) ehitise puhul kasutusluba, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt;
  4) koolituse puhul päevakava ja osavõtjate nimekiri, millele märgitakse lisaks § 25 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele osaleja isikukood ning juhul, kui § 25 lõike 1 punktis 8 nimetatud üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina, ka juriidilise isiku registrikood;
  5) [Kehtetu - RT I, 06.03.2013, 9 - jõust. 09.03.2013]
  6) paragrahvi 43 lõikes 1 sätestatud juhul esitab projektitoetuse saaja investeeringuobjekti asendamise vajalikkuse põhjenduse ning §-s 33 sätestatud nõuetele vastava ühe pakkuja hinnapakkumuse ärakirja või kolme pakkuja hinnapakkumuste ärakirjad;
  7) paragrahvi 43 lõikes 2 sätestatud juhul esitab projektitoetuse saaja lisas 10 toodud vormi kohase toetatavate tegevuste muudatuste ülevaate.

  (2) Kapitalirendile andja võib olla krediidiasutuste seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus.

  (3) Paragrahvi 25 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele või kavandatava tegevuse eeldatava maksumuse arvestusele.

§ 45.   Projektitoetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

  (1) PRIA otsustab projektitoetuse maksmise sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda projektitoetuse saaja arvelduskontole või kapitalirendi puhul projektitoetuse saaja nimetatud kapitalirendile andja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates §-s 44 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

  (2) Paragrahvi 43 lõigete 1 ja 2 kohaselt asendatud investeeringuobjekti või ehitustööde osas makstakse projektitoetust §-s 34 sätestatud määral ja suuruses, kuid mitte rohkem kui projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses.

  (3) PRIA jätab projektitoetuse maksmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

  (4) PRIA teeb projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 46.   Projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist

  (1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 621 kohaselt rahastada riigieelarvelistest vahenditest pärast projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning projektitoetuse saaja on need vastu võtnud ja nende eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui projektitoetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata kapitalirendi puhul.

  (2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamist sooviv projektitoetuse saaja esitab pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist PRIAle lisas 9 toodud vormi kohase kuludeklaratsiooni koos § 44 lõikes 1 nimetatud dokumentidega.

  (3) PRIA teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda projektitoetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest, arvestades seejuures projektitoetuse saaja usaldusväärsust.

  (4) Asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest on tasutud ning selle kohta on PRIAle esitatud lisas 9 toodud vormi kohane kuludeklaratsioon koos § 25 lõike 1 punktides 2, 5 ja 10 nimetatud dokumentidega seitsme tööpäeva jooksul tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel makstud raha laekumisest arvates.

  (5) PRIA teeb projektitoetuse maksmise otsuse 25 tööpäeva jooksul lõikes 4 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.

§ 47.   Dokumentide säilitamine

  Määruse alusel esitatud dokumente projektitoetuse taotlejale ei tagastata. Nimetatud dokumente säilitatakse PRIAs kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 48.   Rakendussätted

  (1) PRIA sõlmib halduslepingu kohaliku tegevusgrupi ülesandeid täitnud kohaliku tegevusgrupiga, kes täitis neid ülesandeid enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1161 jõustumist, nimetatud seaduse § 572 lõike 2 alusel 30 tööpäeva jooksul arvates halduslepingu sõlmimise taotluse esitamisest, mille nimetatud kohalik tegevusgrupp esitab PRIAle hiljemalt 2012. aasta 1. novembriks.
[RT I, 09.10.2012, 13 - jõust. 12.10.2012]

  (2) Kohaliku tegevusgrupi, kellega PRIA sõlmib lõike 1 kohaselt halduslepingu, välja töötatud strateegia või selle muudatus loetakse Põllumajandusministeeriumi poolt heaks kiidetuks, kui põllumajandusminister on käskkirjaga otsustanud strateegia rakendamise eelarve suuruse kohaliku tegevusgrupi kohta enne lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimise taotluse esitamist.

  (3) Kohalik tegevusgrupp, kellega PRIA sõlmib lõike 1 kohaselt halduslepingu, tagab hiljemalt 2013. aasta 1. juuliks, et töörühma liikmed ei ole kohaliku tegevusgrupi juhatuse liikmed.

  (4) Paragrahvi 42 lõikeid 2–4 ei kohaldata enne selle määruse jõustumist toetust taotlenud projektitoetuse saaja suhtes.

  (5) Lõikes 4 nimetatud projektitoetuse saaja, kelle kavandatavast tegevusest on ellu viidud või investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 50% kavandatava tegevuse või investeeringu maksumusest, võib üks kord ühe projektitoetuse taotluse kohta taotleda § 42 lõikes 1 sätestatud kavandatava tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise kaheaastase tähtaja pikendamist kuni kuue kuu võrra, kuid mitte rohkem kui 31. detsembrini 2014. aastal, kui kavandatava tegevuse tähtaegset elluviimist või investeeringu tähtaegset tegemist takistab projektitoetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu, millest on PRIAt viivitamata teavitatud, ning kavandatava tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamine ei kahjusta investeeringu eesmärki ega investeeringuobjekti sihipärast kasutusele võtmist.

  (6) Lõikes 5 nimetatud tähtaja pikendamiseks esitab projektitoetuse saaja PRIAle avalduse, milles märgib kavandatava tegevuse elluviimiseks või investeeringu tegemiseks ettenähtud tähtaja pikendamist tingiva asjaolu ning põhjendab kavandatava tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaja pikendamise vajalikkust.

  (7) Lõikes 5 nimetatud kavandatava tegevuse elluviimise või investeeringu tegemise tähtaja pikendamise vastavuse kohta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja rakenduskavale küsib PRIA hinnangu kohalikult tegevusgrupilt.

  (8) PRIA otsustab lõikes 5 nimetatud tähtaja pikendamiseks nõusoleku andmise 30 tööpäeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates. Põhjendatud juhul võib PRIA nõustuda tähtaja pikendamisega, kui investeeringust on tehtud osa, mille maksumus moodustab vähem kui 50% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

  (9) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (10) Paragrahvi 34 lõigetes 7 ja 71 nimetatud projektitoetuse puhul, mis on käsitatav vähese tähtsusega abina, kohaldatakse alates 1. juulist 2014 komisjoni määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Projektitoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisel lähtutakse muu hulgas nimetatud määruse artikli 5 punktis 1 sätestatud kumuleerimise reeglitest.
[RT I, 15.05.2014, 11 - jõust. 18.05.2014]

Lisa 1 Kohaliku tegevusgrupi rakenduskava vorm

Lisa 2 Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise avalduse vorm

Lisa 3 Kohaliku tegevusgrupi toetuse avalduse vorm

Lisa 4 Kuludeklaratsiooni vorm kulude deklareerimiseks kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlemise korral

Lisa 5 Taotluse vorm kohaliku tegevusgrupi tegevuse rahastamiseks enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist

Lisa 6 Leader-meetme raames antava projektitoetuse avalduse vorm
[RT I, 06.03.2013, 9 - jõust. 09.03.2013]

Lisa 7 Projektitoetuse taotluse seirenäitajad

Lisa 8
[Kehtetu - RT I, 06.03.2013, 9 - jõust. 09.03.2013]

Lisa 9 Kuludeklaratsiooni vorm kulude deklareerimiseks projektitoetuse taotlemise korral

Lisa 10 Investeeringuobjektiga seotud toetatavate tegevuste muudatuste ülevaate vorm

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json