Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

„Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 10.05.2018 nr 16

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Ministri määrusega kehtestatakse tingimused ja kord „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine” eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Kui käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (3) Käesolevat määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus lähtub Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärgist „Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara” ning toetab „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” eesmärkide saavutamist.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) digitaalne õppevara (edaspidi õppevara) – digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud interaktiivsed õppematerjalid, sh digiõpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, digitaalsed metoodilised juhised ja rakendused õpetajatele, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused, mis toetavad õppekavas seatud pädevuste ja õpiväljundite (tulemuste) saavutamist;
  2) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus;
  3) haridusasutus – koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus;
  4) õpetaja – haridusasutuses osalise või täiskoormusega õpetaja ametikohal töötav isik;
  5) valdkond – üldhariduse või kutsehariduse valdkonnad (üldhariduse ainevaldkonnad on: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia; kutsehariduse õppevaldkonnad on: humanitaaria ja kunst; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; loodusteadused, matemaatika ja statistika; põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria; teenindus; tehnika, tootmine ja ehitus; tervis ja heaolu; ärindus, haldus ja õigus);
  6) simulaator – terviklik õppe-eesmärgiline tarkvaralahendus, spetsiaalne seade või riist- ja tarkvara komplekt, mille abil saab õpilane õppida, treenida ja katsetada reaalelulisi situatsioone simuleeritud töökeskkonnas.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärkide elluviimist nii muutuva õpikäsituse rakendamisel, õpilaste digipädevuse arendamisel, õpetajate erialaste digioskuste arendamisel kui ka õppe kujundamisel töömaailma vajadusele vastavaks.

  (2) Toetuse andmise tulemusel kaasajastatakse kutseõppeasutuste õpet töökeskkonda simuleerivate õppevahendite ehk simulaatoritega. Samuti mitmekesistatakse toetuse andmise tulemusel õpet nii üldhariduse kui kutsehariduse valdkondades puuduva ning uudsete digitaalsete õppevaralahenduste loomise toetamisega.

  (3) Tegevus panustab Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt” tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine” väljundnäitajasse: valdkondade arv, milles on välja töötatud uuenduslik õppevara.

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse vaie läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused ja sihtrühm

  (1) Toetust antakse projektile, mille käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevused panustavad käesoleva määruse §-s 3 toodud eesmärgi ja tulemuste saavutamisse.

  (2) Toetatavate tegevuste sihtrühm on haridusasutused, õpilased ja õpetajad.

  (3) Toetatavad tegevused on:
  1) õppekava täitmiseks vajalike simulaatorite soetamine ja kasutuselevõtt (sh paigaldus, õpetajate/kasutajate koolitus);
  2) digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemine või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemine. Õppevara tehakse pärast valmimist kättesaadavaks/leitavaks õppevaraportaali e-Koolikott kaudu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetatavaid tegevusi võib rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul taotlusvooru väljakuulutamisel kitsendada konkreetsele valdkonnale või valdkondadele. Lisaks võib rakendusasutus teha ettepaneku kuulutada välja taotlusvoor ühe või mõlema toetatava tegevuse lõikes.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud tegevuse elluviimise tulemusena valmiv õppevara peab vastama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on kõik käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja mis hüvitatakse käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul tegelike kulude alusel toetatava tegevuse tervikuna riigihankena sisse ostmisel ning käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusele nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 8 nimetatud kindlasummalise makse või maksete alusel toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste täielikul saavutamisel.

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud simulaatori soetamiskulud (sh soetamisega kaasuv transpordi, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse kulu).

  (3) Käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on abikõlblikud õppevara väljatöötamise või kasutusõiguse omandamisega ning haridusasutustele kättesaadavaks tegemisega seotud kulud.

  (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud:
  1) hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
  2) päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
  3) juhul, kui toetuse saaja teenib puhastulu, kohaldatakse ühendmääruse § 5 lõikes 6 sätestatud tingimusi.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti tegevuste abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 01.05.2018 – 31.12.2022, kuid ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood on vahemikus 6–24 kalendrikuud.

§ 9.   Toetuse määr ja piirsumma

  (1) Toetuse summa ühe projekti kohta ühes taotlusvoorus on:
  1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul on toetus minimaalselt 5000 eurot, maksimaalne toetuse piirsumma ei kohaldu. Toetuse määr on 100% projekti abikõlblikest kuludest;
  2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul antakse projektile toetust kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu osakaal projekti abikõlblikest kuludest on vähemalt 15%. Minimaalne toetuse summa on 3000 eurot ja maksimaalselt 30 000 eurot.

  (2) Avatud taotlusvooru eelarve annab rakendusasutus rakendusüksusele teada taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

  (3) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse summa koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot.

  (4) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla:
  1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul riigi- või munitsipaalomandis kutseõppeasutus;
  2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul haridusasutus (omandivormist sõltumata), avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.

  (2) Taotleja võib:
  1) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse;
  2) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul ühes taotlusvoorus esitada kuni kaks taotlust.

  (3) Partnerite ja koostööpartnerite kaasamine ei ole lubatud.

  (4) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 toodud nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
  1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  2) projekti eesmärkide, tegevuste kirjeldus ning põhjendused projekti vajalikkuse kohta;
  3) väljundindikaator(id) (sh algtase ja lõpptase), saavutatavad tulemused ja nende tulemuste saavutamise tõendamise alused iga kindlasummalise makse alusel hüvitatava tegevuse kohta;
  4) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega juhul, kui kuluartikli summa ületab 5000 eurot ilma käibemaksuta. Kui kuluartikli summa jääb alla 5000 euro käibemaksuta, tuleb vastavad tõendid esitada rakendusüksuse nõudmisel.

  (3) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. Kui taotleja on taotlenud toetust mõne teise käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuse raames, peab ta esitama sellekohase teabe.

  (4) Taotlus võib sisaldada vaid ühte käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevust.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) käesoleva määruse § 6 lõike 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kinnitama projekti omafinantseeringu tasumise suutlikkust;
  4) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet (käesoleva määruse § 6 lõikes 3 kirjeldatud tegevustele eraldi), ajakava ja suunist, millis(t)ele valdkondadele (üldharidus (sh alusharidus) ja/või kutseharidus) ja millise abikõlblikkuse perioodile ning käesoleva määruse § 6 lõikes 4 viidatud eritingimustel taotlusvoor välja kuulutatakse.

  (2) Taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt ja rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil struktuuritoetuse registri vahendusel.

  (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

  (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele vastavuse kontrollimiseks otsusega vastu võtmata.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimalusel struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotleja poolt puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale aega kuni 7 tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui taotleja muudab taotlust lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks ka muus osas, võib rakendusüksus tunnistada taotluse mittevastavaks.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on arvutusvea parandamiseks vajalik.

§ 16.   Taotleja, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, kes:
  1) kontrollib taotleja ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu;
  2) juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni seitse tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (4) Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (6) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Rakendusüksus moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni vastavalt rakendusasutuse ettepanekule.

  (2) Rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.   Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:
  1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (projekti panus meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste eeldatav ulatus ning tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu; projekti panus meetme väljundnäitaja(te) saavutamisse) – 30% maksimaalsest koondhindest;
  2) projekti põhjendatus (projekti eesmärgipüstitus – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid) – 30% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus (ettenähtud tegevuse/lahendus on piisavalt kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks) – 20% maksimaalsest koondhindest;
  4) toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia (toetuse taotlejal/saajal on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil) – 15% maksimaalselt koondhindest;
  5) projekti mõju läbivatele teemadele (regionaalne areng, võrdsete võimaluste tagamine, infoühiskonna edendamine) – 5% maksimaalsest koondhindest.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest.

  (3) Projekte hinnatakse hindepunktidega skaalal 1 kuni 100 käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kõigi kriteeriumite raames tervikuna.

  (4) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval.

  (5) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

  (6) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida projektidest, mille koondhindeks on vähemalt 70% koondhinde maksimumsummast käesoleva määruse § 6 lõikes 3 nimetatud tegevuste lõikes. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Hindamiskomisjon võib teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 21.

  (7) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 70% maksimumsummast, siis ei kuulu taotlus rahuldamisele. Samuti ei kuulu taotlus rahuldamisele, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kirjeldatud kriteeriumi hinne on väiksem maksimaalsest võimalikust.

  (8) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis kohaldatakse valiku langetamisel liisu heitmist.

§ 19.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused vastavalt käesoleva määruse § 18 lõike 6 alusel moodustatud pingereale ning taotlusvooru eelarvele.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
  1) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused;
  2) asjakohane viide juhul, kui toetuse puhul on tegemist vähese tähtsusega abiga.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3, käesoleva määruse § 16 lõikes 6 ja § 18 lõikes 7 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus ei kuulu rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 19 lõikele 1.

  (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jääki (v.a juhul kui rakendusasutus teeb ettepaneku kavandatud eelarvet suurendada) ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 2;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka väiksemas toetuse mahus, kui on taotletud.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (4) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud kõrvaltingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustel ja korras. Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul alates toetuse saaja sellekohase avalduse esitamisest.

  (2) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta selles osas, mis puudutab toetuse andmist kindlasummalise makse alusel, välja arvatud taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi ja sama lõike punkti 7 kohaseid käesolevas määruses nimetatud asjaolusid.

  (3) Kui muutuvad taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 nimetamata asjaolud, tuleb muudatus rakendusüksusega kooskõlastada enne muudetud kujul tegevuste elluviimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kas osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse § 45 lõike 1 alusel.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15, käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu rakendusüksuse kinnitatud vormil. Kulude hüvitamisel kindlasummaliste maksete alusel esitab toetuse saaja maksetaotluse pärast taotluse rahuldamise otsuses määratud tulemuste saavutamist. Rakendusüksus võib perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult.

  (3) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puuduseid, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (4) Kui toetust antakse kindlasummaliste maksete alusel, tehakse toetuse väljamakse pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse või maksete aluseks olevate tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist. Tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata.

  (5) Kui toetust antakse tegelike kulude alusel, tehakse toetuse väljamakse vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1. Kui toetust antakse kindlasummaliste maksete alusel, tehakse toetuse väljamakse vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 3.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse registri kaudu vahearuandeid ja lõpparuande.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta projekti aruande vähemalt üks kord aastas. Taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra. Kui üks aruandlusperiood on lühem kui 12 kuud, võib rakendusüksus sätestada taotluse rahuldamise otsuses, et selle aruandlusperioodi aruanne esitatakse koos teiste aruandlusperioodi aruandega.

  (3) Aruannete vormi kehtestab rakendusüksus ja avalikustab oma veebilehel.

  (4) Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 (välja arvatud punkt 14) ja 26 sätestatud kohustuste ja projekti elluviimise taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste täitmise, järgides otsuses fikseeritud tähtaegu ning kindlasummalise maksete puhul tõendab nende määramise aluseid ja säilitab tõendamiseks kasutatavaid dokumente ja teavet dokumentide säilitamistähtpäevani.

  (2) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja:
  1) simulaatori hankimisel järgima riigihangete seadust ja kutseõppeasutuse hankekorda;
  2) läbima hangete eelnõustamise rakendusüksuse juures vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  3) viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja üldhariduskoolidele, sh tegema avalikult e-koolikotis kättesaadavaks simulaatori õppetegevuses kasutamist tutvustava video.

  (3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 3 punktis 2 kirjeldatud tegevuse puhul kohustub toetuse saaja viima ellu projektiga saavutatud õppe kaasajastamist kajastavaid teavitustegevusi Eesti avalikkusele ja haridusasutustele, sh tegema õppematerjali või info selle kohta avalikult kättesaadavaks ja kasutajatele leitavaks e-koolikotis selle tingimuste kohaselt.

§ 26.   Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude ja vajadusel vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
  3) koostama juhendi kindlasummalise makse eelarve esitamiseks;
  4) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuse registri;
  5) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  6) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
  7) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
  8) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
  9) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  10) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  11) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  12) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  13) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  14) täitma muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud;
  15) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente 10 aasta jooksul alates päevast, mil viimase vähese tähtsusega abi anti.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.