Teksti suurus:

Sotsiaalministri määruste muutmine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:18.05.2020
Avaldamismärge:RT I, 15.05.2020, 20

Sotsiaalministri määruste muutmine

Vastu võetud 14.05.2020 nr 26

Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 22 lõike 3 ja ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel.

§ 1.  Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded” muutmine

Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded” lisa täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

31. COVID-19

31.1. Haige isoleerimine. COVID-19 kahtlusega isik (esinevad sümptomid nagu näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) peab jääma koju. Arsti otsusel jääb haigestunu kodusele ravile ja eneseisolatsiooni või hospitaliseeritakse. Kodusel ravil ja eneseisolatsioonis viibides peab haigestunu vältima kontakte teiste inimestega ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline). Haigustekitaja tuvastamiseks vajaliku laboratoorse analüüsi tegemise vajaduse üle otsustab arst, lähtudes Terviseameti juhistest. Koduse ravi ja eneseisolatsiooni lõpetamise üle otsustab arst.

Haige hospitaliseeritakse kliinilisel näidustusel. Kiirabitöötaja on kohustatud haigega kokkupuutunud pinnad pärast haige transportimist desinfitseerima. Haigega kokkupuutuvad tervishoiuasutuse töötajad, sealhulgas kiirabitöötajad, on kohustatud kandma asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haiglasse pöördunud ja haiglaravi vajadusega patsiendile, kellel on COVID-19 kahtlus, tehakse haigustekitaja tuvastamiseks laboratoorne analüüs ja teda käsitatakse nakkusohtlikuna kuni analüüsitulemuse selgumiseni.

Haiglast väljakirjutamine toimub raviarsti otsusel. Kodusele ravile suunatud patsient peab viibima arsti otsusel eneseisolatsioonis kuni tervenemiseni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest (kätepesu, hingamisteede hügieen või muu taoline).

31.2. Tõrjeüritused nakkuskoldes, desinfektsioon. COVID-19 nakkuse tõrjel nakkuskoldes lähtutakse Terviseameti juhistest.

Kui isikul avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid (näiteks kurguvalu, kuiv köha, palavik) töökohal või (laste)kollektiivis, eraldab tööandja või kollektiivi eest vastutav isik haigestunu kohe teistest. Vastavalt terviseseisundile saadetakse haigestunu koju ja raskemate sümptomite korral kutsutakse kiirabi.

COVID-19 kahtlusega isik peab jääma arsti otsusel eneseisolatsiooni, vältides kontakte teiste inimestega ja pidades rangelt kinni hügieeninõuetest. COVID-19 kahtlusega lapse puhul võtab lastekollektiivi eest vastutav isik ühendust lapsevanema või lapse seadusliku esindajaga lapse koju viimiseks. COVID-19 kahtlusega laps peab püsima kodus ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale. COVID-19 nakkusesse haigestunud laps võib lastekollektiivi naasta arsti otsusel.

COVID-19 nakkusesse haigestunu tuvastamise korral peavad kõik haigestunuga lähikontaktis olnud isikud jääma koju eneseisolatsiooni vastavalt arsti otsusele ning lähtudes Terviseameti juhistest. Kõik haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida. Haigestunuga lähikontaktis olnud isiku puhul ei loeta eneseisolatsiooni nõuete rikkumiseks seda, kui ta lahkub oma viibimiskohast, et hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja kui muul viisil ei ole see võimalik. Sel juhul tuleb isikul võtta kasutusele kõik meetmed nakkushaiguse võimaliku leviku tõkestamiseks.

Kui sotsiaalteenuseid osutava asutuse kliendil avalduvad COVID-19 nakkusele iseloomulikud haigussümptomid, tagab asutus haigustunnustega isiku viivitamata isoleerimise ja võtab ühendust isiku arstiga, raskemate sümptomite korral kutsub kiirabi. Haigustekitaja tuvastamiseks vajalik laboratoorne analüüs korraldatakse vastavalt Terviseameti juhistele.

Sotsiaalteenuseid osutavas asutuses toimub vajaduse korral asutuse töö ümberkorraldamine, et tagada haigestunute ja nendega kontaktis olnud klientide ja personali isoleerimine ülejäänud asutuse klientidest ja personalist. Vajaduse korral suunatakse personal ja kliendid tervisekontrolli. Personal kasutab asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Haigestunuga kokkupuutunud ruumid ja pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida.

Tervishoiuasutustes toimub samuti vajaduse korral töö ümberkorraldamine ning personali ja patsientide tervisekontroll. Tervishoiuasutuste personal peab kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid.

31.3. Immuniseerimine. COVID-19 nakkuse vastane vaktsiin puudub.

31.4. Tõrjeüritused nakkuspuhangu korral. COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral rakendatakse nakkustõrje meetmeid vastavalt Terviseameti juhistele.

Haiglad ja sotsiaalteenuseid osutavad asutused kehtestavad COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral vajalikud külastuspiirangud lähtuvalt Terviseameti epidemioloogilise olukorra hinnangust.

Tervishoiuasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja patsientide nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele. Tervishoiuasutused tagavad isikukaitsevahendite korrektse kasutamise ja infektsioonikontrolli nõuete täitmise ja selle regulaarse kontrolli.

Sotsiaalteenuseid osutav asutus korraldab COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku korral personali tervise igapäevase jälgimise ning vajaduse korral isikukaitsevahendite korrektse kasutamise õpetamise. Sotsiaalteenuseid osutav asutus peab tagama klientide haigussümptomite varajase avastamise ja tervishoiutöötaja teavitamise.

Lasteasutused korraldavad laste tervise igapäevase jälgimise ning haigestunud lapsed saadetakse koju. Lasteasutuste tegevus peab olema COVID-19 puhangu ja epideemilise leviku ajal suunatud personali ja laste nakkusohutuse tagamisele ning nakkuse leviku ennetamisele ja vältimisele.

31.5. Erisus. COVID-19 kahtlusega isiku, nakkusesse haigestunu või haigestunuga lähikontaktis olnud isiku isoleerimisel ning COVID-19 nakkuse tõrjel võib kehtestada erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.”.

§ 2.  Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” muutmine

Sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määruse nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord” § 5 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „maavanema kehtestatud”.

Tanel Kiik
Sotsiaalminister

Marika Priske
Kantsler

/otsingu_soovitused.json