Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumajandusministeeriumi ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingu nr 297 muutmise leping nr 167

Vastu võetud 13.06.2022

Tallinn

Eesti Vabariigi Maaeluministeerium, registrikoodiga 70000734, (edaspidi ministeerium), keda esindab maaeluminister Urmas Kruuse, kes tegutseb Maaeluministeeriumi põhimääruse alusel

ja

Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245, (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Meelis Annus, kes tegutseb põhikirja alusel,

edaspidi nimetatakse koos „pooled”, lepivad kokku 30. märtsil 2014. a sõlmitud halduslepingu nr 297, mida on muudetud 30.03.2015. a halduslepingu muudatusega nr 87, 26.02.2021. a halduslepingu muudatusega nr 41 (edaspidi nimetatud haldusleping) punkti 11.1 alusel halduslepingu muutmises alljärgnevalt:

1. Halduslepingu punkt 2.1 sõnastatakse järgmiselt:

„2.1. Pooled lepivad kokku, et lepingu teostamiseks vajalikud vahendid kantakse sihtasutuse eelarvest või ministeeriumi kaudu tehtavatest eraldistest. Sihtasutus rakendab omafinantseeritud abikavasid isetasuvuse põhimõttel, v.a kriisi kahjude leevendamise eesmärgil loodud abikavadel, ning õigusega tehingutasusid korrigeerida, kui see põhimõte võib olla ohus.”

2. Halduslepingu punkt 3.2 sõnastatakse järgmiselt:

„Sihtasutus kohustub riigiabina tagatisi, laene ja toetusi andes järgima Euroopa Liidu riigiabi reegleid, eelkõige määrust (EL) nr 702/2014 (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1–75), määrust (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), Euroopa Komisjoni teatist „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.03.2020, lk 1–9)”, Euroopa Komisjoni teatist viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (2008/C 14/02), Euroopa Komisjoni teatist „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 131, 24.03.2022) ning tagatise puhul Komisjoni teatist EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (2008/C 155/02) ning Sihtasutus tagab, et nimetatud nõuded on vajalikul määral kajastatud § 16 lõike 1 alusel tehtavas abikavas.”

3. Halduslepingu punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4. Abi andmine tagatisele

4.1. Kui sihtasutus on otsustanud anda tagatise, laenutaotleja poolt soovitud võlakohustusele, siis on laenutaotlejal (edaspidi abi taotleja) õigus taotleda sihtasutuselt määratud tagatistasu alandamist riigiabi või vähese tähtsusega abi vormis. Tagatise korral, kus tagatis ise on punkti 3.2 kohaselt riigiabi, loetakse abielemendiks kogu tagatise summa. Kui sihtasutus on otsustanud anda tagatise, mis olemuselt ise on riigiabi, siis teavitab sihtasutus laenutaotlejat, et tagatise andmisega kaasneb laenutaotlejale riigiabi ning laenutaotleja avaldab sihtasutusele kas ta soovib sellise riigiabi määramist või mitte.

4.2. Kui sihtasutus on otsustanud anda tagatise laenutaotleja poolt soovitud võlakohustusele ja laenutaotleja on sõlminud krediidi- või finantseerimisasutusega lepingu laenu saamiseks, siis on abi taotlejal õigus taotleda sihtasutuselt määratud tagatistasu alandamist üksnes vähese tähtsusega abi vormis.

4.3. Abi andmise riigiabina või vähese tähtsusega abina otsustab sihtasutus vastavalt abi taotluses märgitule ja konkreetset abi puudutavate õigusaktide nõuetele.

4.4. Abitaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
4.4.1. üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, põhitegevusala(d) ja EMTAKi kood, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud ja nende osaluste suurus protsentides;
4.4.2. teave võlakohustuse kohta, mille tagatistasu alandamist soovitakse, sh võlakohustuse liik, krediidi- või finantseerimisasutus, kohustuse summa (eurodes), kohustuse kehtivus (uus või olemasolev kohustus), võlakohustuse eesmärk;
4.4.3. info selle kohta, kas abi taotlejal on ema- või tütarettevõtteid või omab taotleja osalust mõnes muus äriühingus, või omatakse taotlejas, muul moel häälteenamust või valitsevat mõju;
4.4.4. taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
4.4.5. muud andmed, mis on sihtasutuse hinnangul abi andmise üle otsustamiseks vajalikud.

4.5. Kui abielemendi arvutamise aluseks on tagatistasu, mida arvestatakse protsentides aastas võlakohustusele antavast tagatise summast ja mida võib sihtasutus võtta otsuse langetamise hetkel määra alusel, mis ei ole väiksem, kui on sätestatud Komisjoni teatises EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.06.2008, lk 10–22). Tagatise korral, kus tagatis ise on punkti 3.2 kohaselt riigiabi, loetakse abielemendiks kogu tagatise summa.

4.6. Üksikjuhtumil, võib sihtasutus määrata tagatistasu punkti 4.5 järgi leitud määrast väiksemana, kasutades valikuliselt ühte või mitut järgmistest alandamise alustest:
4.6.1. regionaalne – tegevus toimub väljaspool linnasid;
4.6.2. mikroettevõte – töötajaid alla 10, bilansimaht ja käive alla 2 miljoni euro;
4.6.3. investeering loob uusi töökohti;
4.6.4. teaduspõhiste ja innovatiivsete tehnoloogiate kasutamine;
4.6.5. kohaliku tooraine kasutamine;
4.6.6. alustav ettevõte – asutamisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud;
4.6.7. naisettevõtjad – vähemalt 51% ettevõtte kapitalist kuulub naistele või ettevõtet juhib naine.

4.7. Punktis 4.5 nimetatud tagatistasusid võib iga punkti 4.6 loetelus nimetatud alusel alandada kuni ühe protsendi võrra, kuid sealjuures ei tohi lõplik tagatistasu määr olla alla 1 protsendi. Tagatistasu ja selle määr, laenutaotlejale määratav konkreetne abi ja abi suurus märgitakse abitaotluse rahuldamise otsuses.

4.8. Punkti 4.6 ja punkti 4.7 esimest lauset ei kohaldata tagatise suhtes, kus tagatis ise on Lepingu punkti 3.2 kohaselt riigiabi.”

Käesolev leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas ja on sõlmitud tähtajatult.

Poolte andmed: