Teksti suurus:

Liikluskorralduse nõuded teetöödel

Liikluskorralduse nõuded teetöödel - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 15.07.2015, 5

Liikluskorralduse nõuded teetöödel

Vastu võetud 13.07.2015 nr 90

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus sätestab liikluskorralduse nõuded (edaspidi nõuded) avalikult kasutataval teel ja selle kaitsevööndis tehtavatel teetöödel liiklejale ohutute liiklustingimuste ja teetöö tegijale ohutute töötingimuste loomiseks.

 (2) Avalikkusele ligipääsetaval erateel määrab tee omanik nõuded, mida järgida, tingimusel et tingimused ohutuks liiklemiseks on loodud.

§ 2.  Mõisted

  Käesoleva määruse tähenduses:
 1) teehoiutöö on teetöö kavandamine, tee projekteerimine, ehitamine ja remontimine, tee ja tee kaitsevööndi hooldamine, teekasutuse korraldamine ning tee haldamisega seotud muu tegevus;
 2) teehoiuväline töö on töö, mille tegemise ajal töötavad teel inimesed või teele paigaldatakse sõidukeid, teetöömasinaid, mehhanisme, seadmeid või abivahendeid, kuid mis ei ole teehoiutöö;
 3) teetöö on nii teehoiutöö kui teehoiuväline töö teel, selle all või kohal ja tee kaitsevööndis;
 4) ohutusruum on ala, mis on liiklusruumi ja tööruumi vahel (lisa 4 joonis 1);
 5) tööruum on ala, kus paikneb töökoht ning kus hoitakse materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme, seadmeid, abivahendeid jne (lisa 4 joonis 1);
 6) töökoht on vahetu töötegemise koht (lisa 4 joonis 1);
 7) tööpiirkond on mõlemale sõidusuunale pandud liiklusmärkide 158 „Teetööd” vahele jääv teelõik.

§ 3.  Liikluskorralduse üldsätted

 (1) Liiklus korraldatakse teetöö ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil. Liikluskorraldusvahendid ja nende kasutamine peavad vastama kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas käesolevas määruses kehtestatud erisustega. Selliseid liikluskorraldusvahendeid, mida kehtestatud nõuded ette ei näe, võib kasutada kooskõlastatult Maanteeametiga.

 (2) Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik.

 (3) Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisasjale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see oli olemas enne teetöid. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee ajutisel sulgemisel, lepitakse selles eelnevalt kokku kinnisasja omaniku või valdajaga.

§ 4.  Liikluskorralduse projekt

  Teetööde tegemiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. Korrashoiutööde ja muude liikuva iseloomuga tööde tegemiseks ei ole vaja liikluskorralduse projekti koostada, kui kasutatakse käesoleva määruse §-s 25 nimetatud liikluskorralduse näidisskeeme.

§ 5.  Avariitööd

  Tehnovõrkude ja muudel avariitöödel peab vastava ehitise omanik viivituseta tähistama avariikoha käesoleva määruse §-s 25 nimetatud näidisskeemide kohaselt, teavitama avariitöödest tee omanikku ja tee omaniku nõudmisel esitama mõistliku aja jooksul liikluskorralduse projekti.

§ 6.  Tee sulgemine

 (1) Vähemalt kolm tööpäeva enne tee läbisõiduvõimaluseta sulgemist tuleb sellest teavitada ka politseid ja Päästeametit.

 (2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariiga ja avariitöödega peab töö tegija viivituseta teatama sellest ka politseile ja Päästeametile.

§ 7.  Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik

 (1) Teetööde tegija on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku nime ja kontaktandmed. Kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest töid tegev pädev isik. Kui ühel teelõigul on mitu alltöövõtu korras töötegijat, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest peatöövõtja määratud pädev isik. Kui ühel teelõigul on mitu töötegijat ja peatöövõtja puudub, määrab liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava pädeva isiku tee omanik.

 (2) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav pädev isik on kohustatud:
 1) kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
 2) puuduste avastamisel korraldama liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse viimise liikluskorralduse projektiga või täiendavate nõuetega.

§ 8.  Liikluskorralduse muutmine

 (1) Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav pädev isik peab teetöö iseloomu ja asukoha muutumisel muutma vastavalt ka liikluskorraldust.

 (2) Liikluskorralduse muutmisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
 1) vastavalt vajadusele peab liikluskorraldusvahendid ümber tõstma, vahetama või neid täiendavalt juurde lisama, mittevajalikud eemaldama, kinni katma või lühiajaliselt tühistama;
 2) teetööde katkestamisel ja vaheajal (näiteks öösel, nädalavahetusel) peab hoidma maha võetud või mittevajalikke liikluskorraldusvahendeid selliselt, et need ei segaks sõidukeid ega jalakäijaid ja et neid ei saaks kasutada kõrvaline isik liikluse omavoliliseks ümberkorraldamiseks;
 3) teetööde lõpetamisel peab taastama endise või üles seadma uue, tee edasise kasutamise liikluskorralduse;
 4) teetöö tegija on kohustatud järgima tee omaniku suuniseid liikluskorralduse muutmise kohta.

 (3) Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat pädevat isikut.

§ 9.  Ohutusvest või ohutusriietus

  Teel töötaval inimesel peab olema isikukaitsevahenditele esitatud nõuetele ja kasutusotstarbele vastav märguriietus.

§ 10.  Vilkur

  Teel teetöid tegeval sõidukil peab olema sisselülitatud vähemalt üks kollane ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon. Kollane lisavilkur võib olla paigaldatud teel töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile.

§ 11.  Sõidukite ja teetöö masinate ning mehhanismide paigutus

 (1) Sõiduteelt, kõnniteelt, teepeenralt, eraldusribalt ja mujalt liikluseks avatud teelt peab tööpäeva lõpus eemaldama kõik sõidukid, teetöö masinad, mehhanismid, seadmed, abivahendid või muu sellise. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, siis peab need tähistama vastavalt käesoleva määruse §-des 26 ja 27 sätestatud nõuetele. Jalakäijatele peab jätma vaba läbipääsu või suunama nad ümber.

 (2) Demonteeritud ja lahtised õhuliinide juhtmed tuleb teelt ja teemaalt eemaldada.

 (3) Töötegijate sõidukite parkimine peab olema korraldatud nii, et nende häiriv mõju liiklusele oleks võimalikult väike, parkimisplats peab olema tähistatud ja piirestatud liikluskorraldusvahenditega.

2. peatükk Liikluskorraldusvahendid 

§ 12.  Liikluskorraldusvahendite paigaldamine

 (1) Liikluskorraldusvahenditega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud.

 (2) Liikluskorraldusvahendid peavad olema paigaldatud nii, et sõidukid neid ei kahjustaks ja et need jääksid püsima 0,42 kilonjuutonit ruutmeetri kohta (KN/m²) suuruse tuulekoormuse korral.

 (3) Sõiduteele pandud liikluskorraldusvahend peab olema tähistatud nii, et see oleks sõidukijuhile nähtav kõigist lähenemissuundadest.

§ 13.  Liiklusmärgid

 (1) Liiklusmärkide (edaspidi märgid) ülesanne on anda liiklejatele ühetaolist teavet, korraldada liiklust ja luua tingimused ohutuks liiklemiseks. Eeldatakse, et liiklusmärkide paigutus vastab nõuetele, kui see vastab standardile EVS 613. Liikluse ümbersuunamisel ja töökoha vahetul tähistamisel võib teisaldatava alusega märgi panna sõiduteele, kõnniteele või teepeenrale. Kui märk võib juhile mingil hetkel olla varjatud, võib täiendava märgi panna kas eraldusribale, ohutussaarele, tee kohale või kui vastassuunas ei ole üle kahe sõiduraja, teest vasakule.

 (2) Märkide panekul peavad olema täidetud järgmised nõuded:
 1) tee kõrvale pandud märgi, mitme märgi korral alumise märgi, arvestamata lisateatetahvlit (edaspidi tahvel), allserva kõrgus sõidutee kattest väljaspool asulat on 1,5–2,2 meetrit, asulas 2,0–4,0 meetrit;
 2) teele pandud teisaldatava alusega märgi allserva kõrgus sõidutee kattest on vähemalt 0,6 meetrit, märkidel 685b kuni 688 ja avariitööde, liikuva iseloomuga tööde ning tööpäeva jooksul teel töökoha asukohtade muutumise korral hoiatus-, eesõigus-, keelu- ja kohustusmärkidel ning tahvlitel vähemalt 0,2 meetrit;
 3) tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest, teepeenra olemasolul teepeenra välisäärest, on 0,5–2,0 meetrit, suuremõõtmelistel juhatusmärkidel 0,5–5,0 meetrit. Sõltuvalt kohalikest oludest võib märgi panna sõiduteele lähemale ja märgi post võib olla teepeenra välisäärel;
 4) väljaspool ristmikku peab üksteisele järgnevate märkide vaheline kaugus piki teed olema suurimal lubatud sõidukiirusel üle 50 kilomeetri tunnis vähemalt 50 meetrit, suurimal lubatud sõidukiirusel 40–50 kilomeetrit tunnis vähemalt 25 meetrit ning suurimal lubatud sõidukiirusel 30 kilomeetrit tunnis või alla selle vähemalt 10 meetrit. Märkidevahelist kaugust piki teed võib muuta, kui kohalikud olud ei võimalda nõuetekohast panekut ja liiklusmärkide paigaldamise muud nõuded on täidetud;
 5) kui ühel toel või kõrvuti olevatel tugedel on tee ristlõikes mitu ühele poole suunatud märki, peab sõiduteepoolne või ülemine märk olema väiksema rühma või alarühma numbriga, kui liiklusmärkide paigaldamise nõuded ei määra teisiti. Teised märgid, välja arvatud kohustusmärgid 421 ja 422 „Ümberpõike suund”, peavad paiknema märgist 158 „Teetööd” paremal või allpool, sõiduteest vasakule pandud märgist 158 „Teetööd” aga vasakul või allpool. Kohustusmärgid 421 ja 422 „Ümberpõike suund” pannakse alati sõidutee poole või kohakuti teiste märkidega;
 6) ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50–100 millimeetrit.

 (3) Märgid pannakse järgmiselt:
 1) hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 121–128, pannakse sõltuvalt sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest teedel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis või alla selle, 50–100 meetri kaugusele, teistel teedel 150–300 meetri kaugusele enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võib panna ka muule kaugusele koos tahvliga 811 „Kaugus objektini”. Sõltuvalt kohalikest oludest võib hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 111, 112 ja 121–128, suurima lubatud sõidukiiruse 30 kilomeetrit tunnis või alla selle korral panna mitte lähemale kui 10 meetrit enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust, tahvlit 811 „Kaugus objektini” kasutamata. Hoiatusmärke, välja arvatud märke 111, 112 ja 121–128, ei pea kasutama teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 kilomeetrit tunnis või alla selle ja oht on liiklejale õigeaegselt märgatav;
 2) keelumärgid pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. Eelneva keelumärgi võib panna sellest kohast ettepoole koos tahvliga 811 „Kaugus objektini”, mis näitab kaugust keelu või piirangu alguseni.

 (4) Kui ohtliku koha või ohtliku teelõigu algus on sõidukijuhi poolt halvasti tajutav, peab selle tähistama märkidega 686 „Ohtlik koht või teeäär”.

 (5) Kiiruse piiramisel peab arvestama järgmisi nõudeid:
 1) kiiruse vähendamisel rohkem kui 20 kilomeetri võrra tunnis peab seda tegema astmeliselt sammuga kuni 20 kilomeetrit tunnis, pannes järjestikku mitu märki 351 „Suurim kiirus”, mille omavaheline kaugus peab olema 100–200 meetrit;
 2) asulas peab kordama, väljaspool asulat võib korrata märki 351 „Suurim kiirus” ristmike taga;
 3) märki 351 „Suurim kiirus” peab kordama olenemata ristmike olemasolust järgmiselt: kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 30 kilomeetrit tunnis puhul vähemalt 1 kilomeetri, 50 kilomeetrit tunnis puhul vähemalt 2 kilomeetri ja 70 kilomeetrit tunnis puhul vähemalt 3 kilomeetri järel;
 4) kui märgiga 351 „Suurim kiirus” kehtestatakse piirang teelõigul pikkusega 1 kilomeeter või üle selle, siis mõjupiirkonna ulatuse ja lõpu näitamiseks peab kasutama korraga nii piiranguga teelõigu alguses märgi 351 „Suurim kiirus” all tahvlit 821 „Mõjupiirkond” kui ka piirangu lõpus märki 371 „Suurima kiiruse piirangu lõpp” või edasist suurimat lubatud sõidukiirust näitavat märki 351 „Suurim kiirus”;
 5) kui märgiga 351 „Suurim kiirus” kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus muudetakse teise märgiga 351 „Suurim kiirus”, märgiga 382 „Kiiruse piirangu ala” või 571 „Asula”, märki 371 „Suurima kiiruse piirangu lõpp” ei kasutata;
 6) teetööde alas, mis on tähistatud märgiga 573 „Õueala”, kiirust piiravaid märke täiendavalt ei paigaldata.

§ 14.  Teemärgised

  Teetööde ajal, kui teekattemärgistuse muutmine on vajalik ja selle eemaldamine ei ole otstarbekas, võib kasutada kollast teekattemärgistust.

§ 15.  Foorid

  Liikluse korraldamiseks võib kasutada foore.

§ 16.  Ohutuslambid

  Ohutuslambid on elektrilised valgusseadmed, mis saadavad välja pidevat või regulaarselt vahelduvat ühevärvilist valgust ning neid võib kasutada teel oleva takistuse või liikluskorraldusliku muutuse esiletoomiseks ja sõidukite suunamisel järgmiselt:
 1) kollase tulega ohutuslamp pannakse märgiga samale postile, hoiatustõkke või sõiduki külge või iseseisvalt. Sõidukite suunamisel võib neid kasutada ridade ja gruppidena;
 2) punase tulega ohutuslampi kasutatakse tee sulgemisel ja pannakse märkide 681–683 „Kurvisuund”, märgi 684 „Hoiatustara”, hoiatustõkke või tõkkena kasutatava puna-valge tähistusega hooldussõiduki külge;
 3) kollase tulega kuppelohutuslamp (360º ohutuslamp) on nähtav igas rõhtsuunas lähenejale ja seda kasutatakse töökoha, liikluskorraldusvahendi või sõiduki tähistamiseks;
 4) kollase tulega suundohutuslampi kasutatakse ühe kindla suuna liikleja teavitamiseks teel olevast takistusest või sõidukist. Hooldussõiduki täiendavaks tähistamiseks võib kasutada üht või mitut suundohutuslampi, mille tule läbimõõt on vähemalt 200 millimeetrit.

§ 17.  Suunav valgusseade

  Suunav valgusseade on koostatud kollastest ohutuslampidest, suundohutuslampidest või muudest kollastest valgusallikatest. Seda võib kasutada sõidukite suunamisel, liikuva iseloomuga töödel ja avariitöödel takistusest ümberpõike suuna operatiivseks muutmiseks. Suunavat valgusseadet kasutatakse iseseisvalt või kombineeritult koos teiste liikluskorraldusvahenditega või paigaldatuna sõiduki külge.

§ 18.  Tõkestusvahendid

  Teetöödel võib kasutada tõkestusvahendeid järgmiselt:
 1) tõkkepuud ja -aeda (lisa 4 joonis 3) ohutusruumi eraldamiseks liiklusruumist, samuti töökoha või ohtliku koha ja kaeviku, mille sügavus ei ületa 50 sentimeetrit, piirestamiseks, kergliikluse eraldamiseks muust liiklusest ja kergliiklustee sulgemiseks;
 2) tõkkepuud, millel on betoonist või terasest raske alus, mootorsõidukite liiklusega sõiduteel ja selle ääres oleva üle 50 sentimeetri sügavusega kaeviku, samuti töökoha või ohtliku koha piirestamiseks;
 3) võrkaeda kas tõkkepuuga või ilma, kergliiklusega teel oleva üle 30 sentimeetri sügavusega kaeviku, samuti tööruumi piirestamiseks. Võrkaed ei tohi nihkuda sellele toetumisel.

§ 19.  Hoiatusvahendid

 (1) Suuremõõtmelist ning keskmise ja väikese suurusega hoiatustõket (lisa 4 joonis 2) kasutatakse järgmiselt:
 1) suuremõõtmelist hoiatustõket võib kasutada suure liiklussagedusega teel eelneva hoiatusvahendina tehtavatest töödest ja sõidukite suunamisel töökohale lähenemisel. Suuremõõtmeline hoiatustõke koosneb III suurusgrupi juhatusmärkidest 684 „Hoiatustara” ja hoiatus-, kohustus- või keelumärgist ning on varustatud kollaste suundohutuslampidega või nendest koostatud suunava valgusseadmega ja sellel võib kasutada märki 421 või 422 „Ümberpõike suund” läbimõõduga 1800 millimeetrit;
 2) keskmise suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees, sõidukite suunamisel töökohale lähenemisel ja tee sulgemisel. Keskmise suurusega hoiatustõke koosneb II suurusgrupi juhatusmärkidest 684 „Hoiatustara” ja hoiatus-, kohustus- või keelumärgist ning on varustatud kollaste suundohutuslampidega või teiste ohutuslampidega. Hoiatustõkke kasutamisel tee sulgemiseks peab see olema varustatud ühe või mitme punasetulelise ohutuslambiga. Samuti võib sellel kasutada ülemise märgi 684 „Hoiatustara” kohal täiendavat märki 684 „Hoiatustara”;
 3) väikese suurusega hoiatustõket võib kasutada töökoha ees teel, kus on väike liiklussagedus ja suurim lubatud sõidukiirus ei ületa 30 kilomeetrit tunnis, ning sellise tee sulgemisel. Väikese suurusega hoiatustõke koosneb I suurusgrupi juhatusmärkidest 684 „Hoiatustara” ja hoiatus-, kohustus- või keelumärgist. Hoiatustõkke kasutamisel tee sulgemiseks peab see olema varustatud ühe või mitme punasetulelise ohutuslambiga.

 (2) Tähiskoonuseid (lisa 4 joonis 3) võib kasutada sõiduradade ja -suundade eraldamiseks, liiklusruumi ja ohutusruumi piiri tähistamiseks. Tähiskoonuseid kasutatakse sõidukite suunamiseks kiireloomuliste, lühiajaliste tööde puhul iseseisvalt või märkide 421, 422 „Ümberpõike suund” või märkide 686 „Ohtlik koht või teeäär” vahel. Tähiskoonused pannakse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.

 (3) Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri (lisa 4 joonis 3) võib kasutada töö- ja ohutusruumi piiri tähistamiseks, samuti lisatähisena liiklus- ja ohutusruumi piiril. Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri ei või kasutada kaeviku piiramiseks, välja arvatud alla 50 sentimeetri sügavusega kaeviku pikisuunalisel piiramisel tööde tegemise ajal.

3. peatükk Ülesõidu- ja ülekäigusillad ning varikatused 

§ 20.  Ülesõidu- ja ülekäigusild

  Ülesõidu- ja ülekäigusilda (lisa 4 joonis 5) kasutatakse vastavalt sõidukite või jalakäijate ülepääsuks kaevikust või teel olevast madalast takistusest, kusjuures:
 1) ülesõidusild peab olema antud koha liikluse jaoks piisava kandevõimega;
 2) ülesõidusild peab olema varustatud ratta küljeprussidega. Silla vähim vaba laius peab olema vähemalt 3,5 meetrit ning silla otsad tähistatud kollaste ohutuslampidega ja märkidega 686 „Ohtlik koht või teeäär”;
 3) ülekäigusild peab olema varustatud 1,1 meetri kõrguste tihedavõreliste käsipuudega ja vajadusel peale- ja mahakäigu kaldteedega. Silla ja kaldteede vähim vaba laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit ja pikikalle ei tohi ületada 6%.

§ 21.  Varikatused

  Varikatuseid kasutatakse liiklejate kaitsmiseks töö käigus tee kohalt teele langeda võivate esemete eest ja peavad vastama järgmistele nõuetele:
 1) jalakäijate varikatuse (lisa 4 joonis 6) vähim kõrgus peab olema 2,5 meetrit ja kõnniteeosa vähim laius 1,5 meetrit. Vajadusel kombineeritakse jalakäijate varikatus tõkkepuude ja võrkaiaga. Sõiduteele lähemale kui 0,5 meetrit jäävad varikatuse kandepostid peab ühesuunalisel või kolme ja enama sõidurajaga teel tähistama pärisuunas, muul juhul aga mõlemalt poolt märkidega 686 „Ohtlik koht või teeäär” ning pimeda ajal esimene pärisuunaline post kollase ohutuslambiga;
 2) sõidukite varikatuse vähim kõrgus peab olema suurima lubatud sõidukiiruse 50 kilomeetrit tunnis või alla selle korral 4,6 meetrit ja ühe sõiduraja tugede vaheline vähim vaba laius 4,0 meetrit. Kui puudub põrkepiire, peavad varikatuse kandepostid olema tähistatud mõlemalt poolt märkidega 686 „Ohtlik koht või teeäär”, äärmised kandepostid aga sõidukite lähenemise suunalt kahe teineteise kohal paikneva märgiga 686 „Ohtlik koht või teeäär” ja kollaste ohutuslampidega. Tee kohal paikneva varikatuse ääre peab tähistama märgiga 684 „Hoiatustara” ja vajadusel panema varikatuse ette või külge märgi 343 „Kõrguse piirang”, millel näidatud kõrgus on tegeliku ava kõrgusest 0,3–0,4 meetrit väiksem.

4. peatükk Tööpiirkonna tähistamine 

§ 22.  Üldnõuded tööpiirkonna tähistamisele

 (1) Liikluseks avatud teel peab liikluskorraldusvahenditega tähistama teetöödega seotud ohud ja takistused.

 (2) Teetööde tegemisel teel, selle all või kohal, samuti tee kaitsevööndis, kui sellega kaasneb või võib kaasneda oht liiklejale või töötegijale, peab tööpiirkonna tähistama märgiga 158 „Teetööd”. Kui teelõigu pikkus, millel teetööd toimuvad, on üle 300 meetri, näidatakse seda tahvliga 821 „Mõjupiirkond” (lisa 4 joonis 7). Tööde korral, mille tegemise koht piki teed pidevalt muutub või mis on sõidukeid kontrolliva iseloomuga, ei pea märki 158 „Teetööd” paigaldama, kui kasutatakse hoiatus- või tõkestusvahendeid, vilkurit, tähistatud sõidukit või muud sellist. Märgi 158 „Teetööd” võib kinnitada sõidukile.

 (3) Kohtades, kus inimesed töötavad vahetult sõiduteel või teepeenral ja nad ei ole tõkestusvahenditega muust liiklusest eraldatud, peab suurimat lubatud sõidukiirust piirama 30 kilomeetrini tunnis, välja arvatud liikuva iseloomuga tööd, mõjupiirkonnaga mitte üle 300 meetri (lisa 4 joonis 8). Muudel juhtudel, olenevalt tõkestus- ja hoiatusvahendite kasutamisest, reguleerija olemasolust ning töö iseloomust võib suurim lubatud sõidukiirus olla kuni 70 kilomeetrit tunnis.

 (4) Kui teelõigul on keelumärgiga kehtestatud piirang või keeld, peab sellest tee omaniku nõudmisel märkidega eelnevalt teada andma nii sellel kui ka ristuval teel liiklejale (lisa 4 joonised 9, 10, 11).

 (5) Liiklusmärkide, nende elementide ja tähiskoonuste kasutamisel liiklussuuna kõrvalekalde tähistamiseks tee telje suhtes peab kõrvalekalle olema väiksem või võrdne suhtega 1:10 lubatud suurimal sõidukiirusel 30 kilomeetrit tunnis või alla selle, väiksem või võrdne suhtega 1:20 lubatud suurimal sõidukiirusel 30–50 kilomeetrit tunnis ning väiksem või võrdne suhtega 1:50 lubatud suurimal sõidukiirusel üle 50 kilomeetri tunnis. Kui kasutatakse suuremõõtmelist hoiatustõket lubatud suurimal sõidukiirusel üle 50 kilomeetri tunnis, võib kõrvalekalle olla väiksem või võrdne suhtega 1:20. Naabermärkide ja -märgielementide suurim omavaheline kaugus peab olema 20 meetrit.

§ 23.  Teabetahvel teetöödest

 (1) Kui teetööd ei ole lõpetatud asulas ühe ööpäeva, väljaspool asulat kolme ööpäeva jooksul või kui teelõigul suletakse liiklus täielikult, peab sobivasse kohta lõigu algusesse panema teabetahvli (lisa 4 joonis 4) järgmiste andmetega:
 1) tellija nimi, aadress, telefoninumber;
 2) töötegija nimi, aadress, telefoninumber;
 3) liikluskorralduse eest vastutava pädeva isiku nimi, telefoninumber;
 4) omanikujärelevalvet teostava isiku nimi, telefoninumber;
 5) tööde alustamise aeg;
 6) tööde lõpetamise aeg;
 7) väljaspool asulat tööpiirkonna pikkus.

 (2) Teabetahvlil on must kirje kollasel taustal. Kirje suurtähe kõrgus on asulas vähemalt 50 millimeetrit ja väljaspool asulat vähemalt 75 millimeetrit.

§ 24.  Ohutusruumi mõõtmed ning ohutus- ja tööruumi tähistamine

 (1) Olenevalt suurimast lubatud sõidukiirusest peab liiklusruumi ja tööruumi vahele jätma ohutusruumi lisas 2 esitatud külg- ja pikivahedena. Ohutusruumi osaks on ka liiklussuuna kõrvalekallet tähistavate liiklusmärkide, nende elementide, tähiskoonuste ja teiste liikluskorraldusvahendite ja tööruumi vahele jääv ala (lisa 4 joonis 1).

 (2) Ohutusruum eraldatakse liiklusruumist olenevalt liiklusoludest tähiskoonustega, märkidega 421, 422 „Ümberpõike suund”, 686 „Ohtlik koht või teeäär”, hoiatustõketega, tõkkepuudega, tõkkeaedadega või muude piiretega. Liiklus- ja ohutusruumi piiril võib kasutada lisatähisena hoiatuslinti või helkuritega hoiatusnööri. Töö- ja ohutusruumi piiri võib tähistada hoiatuslindi või helkuritega hoiatusnööriga. Materjalide, sõidukite, teetöömasinate, mehhanismide, seadmete, abivahendite ja muu sellise paigaldamine ohutusruumi on keelatud.

§ 25.  Teetööde aegse liikluskorralduse näidisskeemid

  Teetööde aegse liikluskorralduse projekti koostamisel tuleb juhinduda käesoleva määruse lisa 4 joonistel 1–38 toodud liikluskorralduse näidisskeemidest, mida tuleb vajaduse korral sõltuvalt tööde iseloomust ja kohalikest oludest kohandada, sealjuures kinni pidades õigusaktide nõuetest.

5. peatükk Kitseneva tee tähistamine 

§ 26.  Üldnõue kitseneva tee tähistamisele

  Kui tee või läbisõidukoht teel kitseneb, siis peab kitsenemiskoht olema tähistatud märkidega 161–163 „Teekitsend”. Need pannakse väljaspool asulat, kui tee kitseneb ühelt poolt üle 1,0 meetri või kui sõidutee laius väheneb ühelt poolt üle 0,5 meetri ja asulas, kui sõidutee laius väheneb vähemalt poole sõiduraja võrra (lisa 4 joonised 12–23).

§ 27.  Kaevik ja teepinnast kõrgem objekt

 (1) Kui kitsenemise põhjustab kaevik sügavusega üle 10 sentimeetri või teepinnast üle 10-sentimeetrise kõrgusega objekt, peab tee ristsuunas olema piirestatud vähemalt kaeviku või teepinnast kõrgema objekti laiuses märkidega 684 „Hoiatustara”, hoiatustõkete, tõkkeaia või tõkkepuuga ja piirestatud tõkestusvahenditega või tähistatud hoiatusvahenditega ka pikisuunas. Teega risti asetsevad tõkestus- või hoiatusvahendid pannakse suurima lubatud sõidukiiruse 60–70 kilomeetrit tunnis korral vähemalt 30 meetri, 40–50 kilomeetrit tunnis korral vähemalt 10 meetri ja 30 kilomeetrit tunnis või alla selle korral vähemalt 5 meetri, pikisuunalised tõkestus- või hoiatusvahendid aga vähemalt 1 meetri kaugusele piirestatavast objektist või kaeviku servast. Teega risti asetsevate tõkestus- või hoiatusvahendite külge pannakse märgid 421 või 422 „Ümberpõike suund” (lisa 4 joonised 12, 13).

 (2) Kui tee kitsenemist kruusatee hööveldamisel põhjustab kaevik sügavusega alla 15 sentimeetri, võib tee omaniku nõusolekul loobuda kaeviku piirestamisest.

§ 28.  Jalakäijate liikluskorraldus

 (1) Jalakäijatele peab tagama asulas vähemalt 1,5 meetri ja väljaspool asulat vähemalt 0,75 meetri laiuse läbi- või möödapääsu teel tehtavatest töödest. Kui kõnniteel ei jää jalakäijatele piisava laiusega vaba ruumi, tuleb luua neile läbi- või möödapääs järgmiselt:
 1) jalakäijad peab suunama läbi sõiduteele rajatud koridori. Koridor peab olema piirestatud tõkkepuu, tõkkeaia või piiretega. Hoiatuslinte ja -nööre ei või kasutada. Piirdest sõidutee poole peab moodustama ohutusruumi (lisa 4 joonis 21). Vajadusel võib koridori otstes kasutada jalakäijaid suunavaid tahvleid;
 2) kui koridori ei ole võimalik rajada, võib jalakäijad suunata teisele poole teed ja sealt tagasi mööda märkidega 543 ja 544 „Ülekäigurada” tähistatud ülekäiguradasid (lisa 4 joonis 22).

 (2) Kui teetööd hõlmavad jalakäijate ülekäigurada või teevad selle kasutamise võimatuks, peab moodustama märkidega 543 ja 544 „Ülekäigurada” tähistatud ülekäiguraja väljapoole teetööde ohutusruumi, pidades silmas liiklusolusid ja jalakäijate harjumusi (lisa 4 joonis 23).

 (3) Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral peavad jalakäijate koridori otsad ja uude kohta rajatud ülekäigurada olema tähistatud sõiduteest vähemalt 1,2 meetri kõrgusel asetsevate ohutuslampidega (lisa 4 joonised 21, 22, 23, 35).

 (4) Jalakäijate läbi- ja möödapääsud ning nende ehitamiseks kasutatavad materjalid peavad olema jalakäijatele ohutud.

§ 29.  Sõidukite liikluskorraldus

 (1) Kahesuunalise liiklusega kitseneval teelõigul läbisõidu laiusega 3–6 meetrit peab liikluse korraldamiseks kasutama foore (lisa 4 joonis 19) või reguleerijaid (lisa 4 joonis 25) või suunama ühe liiklussuuna ümbersõiduteele (lisa 4 joonised 31, 32). Liikluse korraldamisel fooride või reguleerijatega peab sõidukite peatumiskoht asuma kitsenemiskohast sellisel kaugusel, et teed kasutada võival suurimal sõidukil oleks võimalik kitsenemiskohale sujuvalt sõita ja sealt väljuda.

 (2) Mõlemalt või ühelt poolt kitseneval teelõigul läbisõidu laiusega 3–6 meetrit, mis on mõlemast suunast nähtav alla 100 meetri pikkusel teelõigul liiklussagedusega kuni 2000 autot/ööpäevas või alla 200 meetri pikkusel teelõigul liiklussagedusega kuni 1000 autot/ööpäevas, võib liikluse korraldamiseks fooride, reguleerijate või liiklussuuna ümbersuunamise asemel kasutada märke 231 „Vastassuuna eesõigus” ja 232 „Pärisuuna eesõigus” (lisa 4 joonised 12, 15).

 (3) Ühelt poolt kitseneval mõlemast suunast nähtaval teelõigul läbisõidu laiusega 3–6 meetrit ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud liiklussageduste ja teelõigupikkuste korral liikluse korraldamiseks märke 231 „Vastassuuna eesõigus” ja 232 „Pärisuuna eesõigus” kasutama (lisa 4 joonised 13, 14, 17, 18).

§ 30.  Liikluskorraldus silla remondil

  Kui silla remondi ajal tee kitseneb, peab täitma käesoleva määruse §-s 29 sätestatud nõudeid ja töökoha tähistama vastavalt lisa 4 joonisele 20.

6. peatükk Teepeenarde tähistamine 

§ 31.  Üldnõue teepeenarde tähistamisele

  Liikluseks avatud eraldusribata teel ei tohi teepeenraid remontida korraga mõlemal teepoolel.

§ 32.  Liikluskorraldus teepeenarde remondil

 (1) Remonditav teepeenar tähistatakse liikluskorraldusvahenditega vastavalt käesoleva määruse lisas 3 toodud nõuetele.

 (2) Tööde ajal võib sõltuvalt tehnoloogiast piirata kiirust mõlemal sõidusuunal.

 (3) Tõkestus- ja hoiatusvahenditeks madala teepeenra tähistamisel võivad olla märgid 686 „Ohtlik koht või teeäär”, tähiskoonused, märgi 684 „Hoiatustara” elemendid, märgid 422 „Ümberpõike suund”, tõkkeaiad ja -puud. Tõkestus- ja hoiatusvahendite omavaheline kaugus peab olema kuni 1000-meetrise raadiusega plaanikõverikel kuni 50 meetrit, muudel juhtudel kuni 100 meetrit, tähiskoonuste korral vastavalt kuni 25 meetrit ja kuni 50 meetrit (lisa 4 joonised 24, 28).

7. peatükk Tee tähistamine pindamistööl 

§ 33.  Liikluskorraldus pindamistöödel

 (1) Kui pinnatakse teekatet või tehakse teekattel muid töid, mille juures sõiduki rataste alt paiskuvad kivid võivad ohustada liiklejaid ja sõidukeid, peab enne teelõigu algust panema ka märgi 155 „Lahtine killustik” koos tahvliga 821 „Mõjupiirkond”, mis jäetakse üles kuni teel on kivide paiskumise oht (lisa 4 joonis 25). Pindamislõigu algusesse peab panema märgid 686a ja 686b „Ohtlik koht või teeäär”.

 (2) Vahetult pinnatud teelõigu algusesse pannakse kuni pindamiskihi formeerumiseni märk 351 „Suurim kiirus” 30 kilomeetrit tunnis.

 (3) Katte auguremondil või osalisel pindamisel pannakse enne teelõigu algust märk 155 „Lahtine killustik” koos tahvliga 821 „Mõjupiirkond” ja märk 556 „Sobiv kiirus” 30 kilomeetrit tunnis. Vahetult lõigu algusesse pannakse pindamislõigu alguse tähis (lisa 4 joonis 26) või märk 686b „Ohtlik koht või teeäär”.

8. peatükk Tee tähistamine teekatendi ehitamisel 

§ 34.  Üldnõuded tee tähistamisele teekatendi ehitamisel

 (1) Liiklust peab võimalusel korraldama nii, et see saaks toimuda mõlemas suunas katkemata. Selleks peab tee jääma vabaks vähemalt 6 meetri laiuselt.

 (2) Kitsa, samaaegselt ainult ühes suunas võimaliku liiklusega läbipääsu korral peab kasutama märke, foore (lisa 4 joonis 19) või reguleerijaid (lisa 4 joonis 25) vastavalt käesoleva määruse §-s 29 toodud nõuetele.

 (3) Liikluskorraldusvahendeid peab teisaldama vastavalt töökoha asukoha muutumisele.

 (4) Kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse hoidmiseks võib tööpiirkonnas kasutada sõiduteel selleks ettenähtud kiirusepiirajaid, täristeid või kitsendada sõidukite läbipääsu (lisa 4 joonis 27).

 (5) Tööde katkestamisel või vaheajal peab ehitatud kattelõigu alguse ja lõpu tähistama märkidega 153 ja 154 „Ebatasane tee” (lisa 4 joonis 28).

§ 35.  Liikluskorraldus teekatendi ehitamisel

 (1) Teekatendi ehitamisel ei või märkidega 351 „Suurim kiirus” 30 kilomeetrit tunnis kehtestatud piirangu ulatus olla üle 2 kilomeetri. Teeomanik võib lubada liikluskorralduse projektile nõusoleku andmisel pikemaid suurima lubatud sõidukiirusega 30 kilomeetrit tunnis teelõike olenevalt teetööde tehnoloogiast.

 (2) Teekatenditööde lõigu mõlemasse otsa võib panna 3–4 meetrise vahega kaks teega risti olevat teisaldatavat hoiatustõket. Tekkiva värava kaudu juhitakse sõidukid tähiskoonuste või märkide 686 „Ohtlik koht või teeäär” abil neile ettenähtud sõidurajale (lisa 4 joonis 27).

 (3) Sõidu keelamiseks värskelt laotatud katte ribale pannakse sellele märk 331 „Sissesõidu keeld” tahvliga 882 „Kehtivusrada”. Liikluse tagasisuunamiseks pannakse vajalikku kohta ühesuunalisel teel märk 536a (536b) „Sõidurajad ja -suunad”, kahesuunalisel teel aga märk 421 „Ümberpõike suund” (lisa 4 joonis 25).

§ 36.  Materjalivalli tähistamine

 (1) Teel oleva materjalivalli ette peab vahetult panema märgi 421 või 422 „Ümberpõike suund” ja eelnevalt märgi 161, 162 või 163 „Teekitsend”.

 (2) Tee keskele jäetud valli või materjali segamise või laotamise ajal võib märkide 161 kuni 163 „Teekitsend” asemel kasutada märki 186 „Muud ohud” koos selgitava tahvliga „Vall teel”.

§ 37.  Ehitusjärgne tähistamine

  Kui uue kattega teelõigu haardetegur on alla nõutava või on eelneva teelõigu haardetegurist üle 0,3 väiksem, peab selle ette panema märgi 151 „Libe tee” koos tahvliga 821 „Mõjupiirkond”. See märk jäetakse paika pindamiseni või libeduse kadumiseni.

9. peatükk Tee tähistamine liikuva iseloomuga tööl 

§ 38.  Üldnõuded liikuva iseloomuga töö tähistamisele

 (1) Liikuva iseloomuga töödel, kui teel töötavad inimesed, peab töökohas kasutama käesoleva määruse §-s 39 sätestatud nõuete kohase tähistusega sõidukit ja panema sellele lisaks mõlemast sõidusuunast nähtavad märgid 158 „Teetööd”.

 (2) Vajadusel peab kasutama teel ja sõidukil märke 421 kuni 423 „Ümberpõike suund”.

 (3) Piiratud nähtavuse korral peab teel töötavate inimeste ohutuse tagamiseks kasutama reguleerijat või käesoleva määruse §-s 39 sätestatud nõuete kohase tähistusega täiendavat hoiatussõidukit.

 (4) Lühiaegse liikuva iseloomuga töö puhul võib reguleerija liikluse peatada.

§ 39.  Sõiduki tähistamine

 (1) Liikuva iseloomuga töödel peab sõidukil olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon ning sõidukil võib kasutada suunavat valgusseadet või suundohutuslampe. Töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile võib paigaldada kollase lisavilkuri.

 (2) Sõiduk või lisaseade peab olema nähtav ning vajadusel tuleb selleks kasutada täiendavat tähistuse vahendit. Erilise kujuga sõiduki ja lisaseadme kuju tuleb esile tuua täiendava tähistusega.

 (3) Liiklejatele tehtava töö iseloomu selgitamiseks võib sõidukile panna eest- ja tagantpoolt nähtava kollasetaustalise musta kirjega teabetahvli, näiteks „TEEMÕÕDISTUS”, „LIIKLUSUURINGUD” või muu sellise tekstiga, mille tähekõrgus on 10–20 sentimeetrit.

§ 40.  Suuremõõtmelise sõiduki tähistamine

  Teetöid tegev suuremõõtmeline sõiduk, mille laius koos või ilma lisaseadmetega on üle 2,55 meetri, peab see olema tähistatud liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud suurveose tähistamisele esitatud nõuete kohaselt.

10. peatükk Teekatte märgistustöö 

§ 41.  Märgistusmasina ja hoiatussõidukite tähistamine

 (1) Teekatte pikimärgistamisel peavad märgistusmasin ja hoiatussõidukid olema tähistatud käesoleva määruse §-des 39 ja 40 sätestatud nõuete kohaselt.

 (2) Märgistusmasinale ning ees ja taga sõitvale hoiatussõidukile peab panema märgid 352 „Möödasõidu keeld”, 372 „Möödasõidu keelu lõpp” ja 421 „Ümberpõike suund”. Eessõitva hoiatussõiduki olemasolul märgistusmasinale märki 372 „Möödasõidu keelu lõpp” ei panda. Sõidutee äärejoone märgistamisel märke 352 „Möödasõidu keeld” ja 372 „Möödasõidu keelu lõpp” ei panda. Märgistusmasinal ja hoiatussõidukil võib kasutada suunavat valgusseadet või suundohutuslampe (lisa 4 joonis 29).

 (3) Märgistusmasinale peab panema kahepoolse, ees- ja tagasõitvale hoiatussõidukile ühepoolse teabetahvli, mis on kollasetaustaline musta kirjega „TEEMÄRGISTUS” või „MÄRGISTUSTÖÖD”, tähekõrgusega vähemalt 15 sentimeetrit.

§ 42.  Hoiatussõidukite kasutamine

  Hoiatussõidukite kasutamisel teekatte pikimärgistamisel peab eessõitev hoiatussõiduk liikuma väljaspool asulat 200–400 meetrit ja asulas 25–100 meetrit eespool märgistusmasinast, tagasõitev hoiatussõiduk aga sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni 200 meetri kaugusel märgistusmasinast.

§ 43.  Tähiskoonuste kasutamine

  Märgisele asetatakse sõltuvalt märgistusmaterjali kuivamisajast kuni 200 meetri ulatuses tähiskoonused või muud märgistusele sõidu eest hoiatavad vahendid, kui tagasõitvat hoiatussõidukit ei kasutata.

§ 44.  Töökoha tähistamine

 (1) Eraldussaarte, ülekäiguradade, stoppjoonte, suunanoolte ja muude kirjete märgistamisel peab töökoha tähistama märkidega 158 „Teetööd” ja 351 „Suurim kiirus” 30 kilomeetrit tunnis koos tahvliga 821 „Mõjupiirkond”, mille mõjupiirkond ei ole üle 300 meetri, hoiatustõketega või märkidega 684 „Hoiatustara” ja tähiskoonustega, mida vastavalt töökoha muutumisele peab ümber paigaldama (lisa 4 joonis 30). Märgi 158 „Teetööd” kaugust töökohast võib vähendada kuni 10 meetrit, seejuures tahvlit 811 „Kaugus objektini” kasutamata.

 (2) Hoiatustõkete või märkide 684 „Hoiatustara” asemel võib kasutada käesoleva määruse §-s 39 sätestatud nõuete kohase tähistusega hoiatussõidukit.

11. peatükk Liikluse sulgemine 

§ 45.  Üldnõuded liikluse sulgemisele

 (1) Liikluse sulgemise aeg ja kestus, samuti olemasoleva või rajatava ümbersõidutee kande- ja läbilaskevõime peab vastama tee omaniku nõuetele.

 (2) Kohalikele elanikele, kinnisvara omanikele, politseile ja Päästeametile peab tagama vajaliku juurdepääsu, kui see oli enne tee sulgemist olemas. Kui tee ajutisel sulgemisel ei ole võimalik juurdepääsu tagada, lepitakse selles eelnevalt kokku.

§ 46.  Tee või suunavööndi sulgemine

 (1) Tee peab sulgema mootorsõidukite liikluseks täielikult, kui läbisõidu laius on alla 3 meetri või kui sulgemine on vajalik tingituna tööde ohutusest ja tehnoloogiast või kui liiklemine on mingil muul põhjusel võimatu.

 (2) Ühe suunavööndi liikluse peab suunama ümbersõiduteele siis, kui sõitmiseks võimaliku teeosa laius on tööde piirkonnas alla 6 meetri ja liiklust ei korraldata käesoleva määruse § 29 kohaselt (lisa 4 joonised 31, 32).

§ 47.  Ümbersõidutee

 (1) Ümbersõiduteel peab olema sõiduraja laius vähemalt 3 meetrit. Kahesuunalise ümbersõidutee sõiduosa laius võib olla alla 6 meetri, kuid mitte väiksem kui 4 meetrit, kui sellel teel on möödasõidukohad vahekaugusega vähemalt 4/5 sellele teele vajalikust kohtumisnähtavuse suurusest ning liiklussagedus on alla 100 sõiduki tunnis.

 (2) Takistusest või töökohast ümbersõiduks rajatava ühesuunalise tee sõiduosa laius peab olema vähemalt 4 meetrit (lisa 4 joonis 32) ja kahesuunalise tee sõiduosa laius vähemalt 6 meetrit (lisa 4 joonis 33).

 (3) Nõuetele mittevastavate kõverikega ümbersõiduteel peab liikluse korraldama liikluskorraldusvahenditega või reguleerijate abil.

§ 48.  Liikluskorraldus tee sulgemisel

 (1) Tee sulgemiseks kasutatakse märki 311a „Sõidu keeld” või 331 „Sissesõidu keeld” ja ühe liiklussuuna sulgemiseks märki 331 „Sissesõidu keeld” ning vastavalt kas ühe suuna liiklus või kogu liiklus suunatakse ümbersõiduteele (lisa 4 joonised 10, 11, 31 kuni 35).

 (2) Tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral peab tee täies laiuses tõkestama tõkestusvahenditega ja panema märgi 311a „Sõidu keeld” või 331 „Sissesõidu keeld” (lisa 4 joonis 34).

 (3) Teetöödega seotud või teistel sissesõitu vajavatel sõidukeil lubatakse sõita reguleerija märguandel, tema kirjalikul loal või keelumärgi juurde pandud tahvliga 891 „Välja arvatud” näidatud korra kohaselt.

§ 49.  Läbikaevatud tee või remonditava silla tähistamine

 (1) Mõlemale poole läbikaevatud teekohta või remonditava silla ette peab olema veetud tee laiuselt vähemalt ühe meetri kõrgune pinnasevall (lisa 4 joonis 36). Tehnoloogilise läbipääsu võimaldamiseks võib valle paigutada ka nihutatult, et ei saaks otse sõita. Asulas on valli rajamine kohustuslik tee omaniku nõudel.

 (2) Enne valli peab panema tee laiuselt tõkestusvahendid koos märgiga 331 „Sissesõidu keeld”. Tõkestusvahendid pannakse 25–50 meetri kaugusele vallist ja asulas valli puudumisel vähemalt 10 meetri kaugusele kaevikust. Kui ruumi puudusel ei ole võimalik nõuet täita, võivad tõkestusvahendid olla vallile lähemal.

 (3) Vahetult ristmiku taha umbtee algusesse peab panema märgi 552 „Umbtee” koos tahvliga 811 „Kaugus objektini” või ilma.

§ 50.  Ümbersõidutee tähistamine

  Ümbersõidutee alguse ette peab panema märgi 671a või 671b „Ümbersõidu skeem”. Kui ümbersõidutee suund ei ole juhile arusaadav, peab ümbersõidutee alguse ja läbitavate ristmike ette panema märgid 674 kuni 677 „Ümbersõit”. Soovitatav on kasutada tekstiga märke 677 „Ümbersõit” (lisa 4 joonised 10, 11, 31 kuni 35).

§ 51.  Suunavööndi sulgemine eraldusribaga teel

 (1) Ajutiselt suletud sõidutee lõigust ümbersõidukoha ja ümbersõidu lõpu ning parempoolsele sõiduteele tagasireastumise koha näitamiseks peab kasutama märke 672 ja 673 „Ümbersõidu skeem” (lisa 4 joonised 37, 38).

 (2) Suletava teepoole ette peab panema hoiatustõkked või märgid 684 „Hoiatustara”, millest moodustatakse 3–4 meetri laiune värav. Liiklus juhitakse teisele sõiduteele eelkõige märkide 686 „Ohtlik koht või teeäär”, tähiskoonuste, märgi 684 „Hoiatustara” või märkide 681 ja 682 „Kurvisuund” elementide või hoiatusnööride abil (lisa 4 joonised 37, 38).

Kristen Michal
Majandus- ja taristuminister

Ahti Kuningas
Transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa 1 Nõuded tähiskoonuste paigaldamisele

Lisa 2 Ohutusruumi suurus

Lisa 3 Remonditava teepeenra tähistamine liikluskorraldusvahenditega

Lisa 4 Joonised