Teksti suurus:

Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.07.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:01.01.2017
Avaldamismärge:RT I, 15.07.2015, 6

Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord

Vastu võetud 25.06.2004 nr 49
RTL 2004, 89, 1406
jõustumine 05.07.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.11.2008RTL 2008, 90, 126201.01.2009
10.07.2015RT I, 15.07.2015, 418.07.2015

Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 419 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  Käesoleva määrusega sätestatakse:
  1) üldkasuliku töö ettevalmistamise ja
  2) kohtu poolt mõistetud või kohtu või prokuratuuri poolt määratud üldkasuliku töö täitmise ja järelevalve kord.

§ 2.  Kriminaalhooldusosakondade pädevus

  Kriminaalhooldusosakondade pädevuses on:
  1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);
  2) kohtueelse ettekande koostamine;
  3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
  4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine.

2. peatükk TÖÖANDJA 

§ 3.  Koostöölepingu sõlmimine

  (1) Üldkasuliku töö tegemise võimaluse tagamiseks sõlmib kriminaalhooldusosakonna juhataja oma piirkonna tööandjatega lisa 1 kohaselt vormistatud koostöölepingu.

  (2) Üldkasuliku töö korraldamiseks võib sõlmida lisas 8 nimetatud koostöölepingu. Lisas 8 nimetatud lepingu sõlmimisel lähevad käesolevas määruses sätestatud tööandja ja juhendaja kohustused üle kriminaalhooldusosakonnale.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

§ 4.  Tööandja valik

  (1) Tööandja valikul peab arvestama, et pakutav töö vastaks vähemalt ühele alljärgnevatest tingimustest:
  1) aitaks likvideerida kuriteo tagajärgi;
  2) oleks ümbruskonna heakorrastusega seotud füüsiline töö;
  3) aitaks kaasa vanurite ja puuetega inimeste eest hoolitsemisele;
  4) oleks aktiivne panus kohaliku kogukonna hüvanguks;
  5) ei konkureeriks palgaliste töökohtadega.

  (2) Tööandjana eelistatakse:
  1) riigi või kohaliku omavalitsuse asutust või mittetulundusühingut;
  2) tööandjat, kelle pakutavat tööd oleks võimalik teha ka õhtusel ajal ja nädalalõppudel.

§ 5.  Tööandjate nimekiri

  Kriminaalhooldusosakond peab kriminaalhoolduse infosüsteemis üldkasuliku töö tööandjate nimekirja, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) tööandja nimetus, aadress ja kontaktisiku andmed;
  2) tööandjaga sõlmitud lepingu andmed;
  3) töö laad;
  4) töötegemise aeg ja koht;
  5) töötegija eeldatav kvalifikatsioon;
  6) sellel töökohal üldkasuliku töö tegijate hulk.

3. peatükk ÜLDKASULIKU TÖÖKOHUSTUSE ETTEVALMISTAMINE JA TÄITMINE 

1. jagu Kohtueelse ettekande koostamine 

§ 6.  Kohtueelne ettekanne

  (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetatud kriminaalhooldusametnik koostab kohtu või prokuröri taotlusel kohtueelse ettekande, milles antakse hinnang kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö kohaldamise otstarbekuse ja selle sooritamise võimaluste kohta.

  (2) Üldkasuliku töö otstarbekust hindav kohtueelne ettekanne koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 24 sätestatud kohtueelse ettekande nõuetest lähtudes.

§ 7.  Selgitamiskohustus ja nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks

  (1) Kriminaalhooldusametnik peab kohtueelse ettekande koostamise käigus selgitama kahtlustatavale või süüdistatavale üldkasuliku töö eesmärki ning selle tegemise võimalusi ja tingimusi. Samuti peab selgitama, mida loetakse rikkumiseks ja millised on rikkumise tagajärjed.

  (2) Kriminaalhooldusametnik võtab kahtlustatavalt või süüdistatavalt allkirja nõusoleku kohta teha üldkasulikku tööd.

2. jagu Üldkasuliku töö valik ja määramine 

§ 8.  Kriminaalhooldusametniku nimetamine

  (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja nimetab kohtulahendi või prokuröri määruse saamisel kriminaalhooldusalusele kriminaalhooldusametniku.

  (2) Võimaluse korral on selleks kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande.

§ 9.  Kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimene kohtumine

  Esimesel kohtumisel peab kriminaalhooldusametnik:
  1) veenduma, et kriminaalhooldusalune on nõus üldkasulikku tööd tegema;
  2) selgitama kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi;
  3) tutvustama kriminaalhooldusalusele võimalikke üldkasuliku töö tegemise kohti;
  4) valima kriminaalhooldusalusele sobiva töö pärast tema arvamuse ärakuulamist töökoha ja -aja osas;
  5) koostama koos kriminaalhooldusalusega üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes;
  6) selgitama kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ja võtma selle kohta allkirja lisas 2 või 3 olevale õiguste ja kohustuste lehele;
  7) selgitama üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda;
  8) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed;
  9) selgitama kriminaalhooldusalusele, mida temalt oodatakse kontrollnõuete ja talle pandud kohustuste täitmisel;
  10) tegema kriminaalhooldusalusele teatavaks kohustuste ja kontrollnõuete täitmata jätmise tagajärjed.

§ 10.  Üldkasuliku töö tegemise koha valik

  Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et:
  1) üldkasuliku töö tegemine piiraks kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
  2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;
  3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse erialast ettevalmistust;
  4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.

§ 11.  Andmete esitamine tööandjale

  (1) Kriminaalhooldusametnik edastab andmed kriminaalhooldusaluse, üldkasuliku töö tundide arvu ja tähtaja kohta tööandjale alates kriminaalhooldusaluse ja kriminaalhooldusametniku esimesest kohtumisest või kriminaalhooldusalusele sobiva töökoha leidmisest viie tööpäeva jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitab tööandjale üldkasuliku töö tegemise tundide esialgse jaotuskava kogu tähtaja kohta kuude lõikes.

  (2) Tööandja nõudmisel edastab kriminaalhooldusametnik ka muid andmeid kriminaalhooldusaluse kohta, kui need on vajalikud üldkasuliku töökohustuse täitmiseks.

§ 12.  Kriminaalhooldusaluse teavitamine ja üldkasuliku töö tegemise ajakava kinnitamine

  (1) Kriminaalhooldusametnik teeb pärast tööandjaga kooskõlastamist kriminaalhooldusalusele viivitamata teatavaks üldkasuliku töö tegemise alguse, töötegemise koha ning tööandja nimetatud üldkasulikku tööd juhendava isiku (edaspidi juhendaja) nime. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse kes ja kuidas peab töötundide arvestust ja kellelt saab asjakohast teavet ning kuidas kontakteeruda tööandja ja kriminaalhooldusametnikuga ja mida teha haigestumise korral.

  (2) Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik vastavalt lisas 4 toodud vormile töökohal koostöös kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga või kooskõlastab selle nendega. Ajakava kinnitatakse kõigi osapoolte allkirjadega. Ajakava originaal jääb kriminaalhooldusaluse toimikusse, kriminaalhooldusalusele ja juhendajale antakse ajakavast koopiad.

  (3) Üldkasuliku töö tegemise esimene ajakava kinnitatakse sobiva töökoha olemasolu korral kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse esimesest kohtumisest 14 tööpäeva jooksul. Edaspidi muudetakse ja kinnitatakse ajakava vastavalt vajadusele järgnevate perioodide kohta enne järgmise perioodi algust.

§ 121.  Jaotuskava koostamine

  Jaotuskava võib koostada, jättes üldkasuliku töö tähtaja lõpust jaotuskavaga hõlmamata:
  1) kuni kaks kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on kuni üks aasta;
  2) kuni neli kuud, kui üldkasuliku töö tähtaeg on üks kuni kaks aastat.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

3. jagu Üldkasuliku töökohustuse täitmise järelevalve 

§ 13.  Kriminaalhooldusaluse saatmine üldkasuliku töö tegemise kohale

  Vajaduse ja võimaluse korral saadab kriminaalhooldusaluse esimesel päeval üldkasuliku töö tegemise kohale kriminaalhooldusametnik.

§ 14.  Üldkasuliku töö täitmise kontroll

  (1) Vahetult kontrollib kriminaalhooldusaluse üldkasuliku töö täitmist juhendaja, kes peab kriminaalhooldusametniku nõudmisel andma igakülgset teavet kriminaalhooldusaluse käitumise kohta üldkasuliku töö tegemisel.

  (2) Kui kriminaalhooldusalune ei ilmu õigeaegselt töökohale, ei allu tööandja korraldustele või rikub muid tingimusi, teatab juhendaja sellest viivitamata kriminaalhooldusametnikule. Vajaduse ja võimaluse korral läheb kriminaalhooldusametnik kohe töökohale rikkumise asjaolude selgitamiseks.

  (3) Kriminaalhooldusametnik on kohustatud võtma kriminaalhooldusaluselt seletuse ja fikseerima rikkumise lisas 6 esitatud vormi kohaselt. Vajaduse korral võib võtta kirjalikke selgitusi ka tunnistajatelt.

§ 141.  Videojärelevalve

  Kriminaalhooldusosakonnal on õigus kasutada videojärelevalvet üldkasuliku töö kohustuse täitmise üle käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud koostöölepingu alusel kasutamiseks saadud üldkasuliku töö objektil.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

§ 15.  Töötundide arvestus

  (1) Tehtud töötundide arvestust peab töökohal juhendaja. Tööaja arvestust peetakse lisas 5 esitatud vormi kohaselt.

  (2) Tööletuleku ja kojumineku aega töötundide hulka ei arvata.

  (3) Tööajana arvestatakse üksnes täistöötunde, välja arvatud juhud, kui:
  1) üldkasuliku töö tegemise ajakava näeb lisaks täistöötundidele ette ka 30-minutilisi ajalõike;
  2) lühema tööaja on määranud juhendaja.

  (4) Kui kriminaalhooldusalusele võimaldatakse söögipausi, ei arvestata seda tööaja hulka.

§ 16.  Töötundide arvestamata jätmine

  (1) Kriminaalhooldusametnik võib nõuda kriminaalhooldusaluse lahkumist töökohalt ning sel päeval tehtud töötundide arvestamata jätmist, kui:
  1) kriminaalhooldusalune ilmub töökohta alkoholi- või narkojoobes;
  2) kriminaalhooldusaluse käitumine ohustab või võib ohustada tööandja teisi töötajaid või tema vara, kõrvalisi isikuid või kriminaalhooldusalust ennast.

  (2) Kriminaalhooldusametnik võib jätta arvestamata kriminaalhooldusaluse tehtud töötunni või -tunnid, juhul kui:
  1) kriminaalhooldusalune hilineb tööle;
  2) kriminaalhooldusaluse tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega.

§ 17.  Kirjalik hoiatus ja erakorraline ettekanne

  (1) Kui kriminaalhooldusalune hoiab üldkasulikust tööst kõrvale või esinevad §-s 16 nimetatud asjaolud, fikseerib kriminaalhooldusametnik rikkumised lisas 6 esitatud vormi kohaselt ning teeb kriminaalhooldusalusele lisa 7 kohaselt vormistatud kirjaliku hoiatuse. Kriminaalhooldusalusele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse üldkasuliku töö toimikusse.

  (2) Enne erakorralise ettekande tegemist võib kriminaalhooldusametnik teha kuni kaks kirjalikku hoiatust.

  (3) Erakorraline ettekanne koostatakse ja esitatakse kohtule või prokuratuurile Kriminaalhooldusseaduse §-s 31 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

§ 18.  Kriminaalhooldusalusest sõltumatu töötakistus

  (1) Kui üldkasuliku töö tegemist takistavad ilmastikuolud või muud kriminaalhooldusalusest sõltumatud asjaolud, otsustab juhendaja, kas kriminaalhooldusalune peab töö alustamise või jätkamise ootuses töökohale jääma. Juhendaja võib korraldada kriminaalhooldusaluse tööd teisel töölõigul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ooteaeg ei tohi ületada ühte tundi päevas.

  (3) Kui töökohale jäämist nõuab juhendaja, tuleb kuni 30-minutiline ooteaeg arvestada tööaja hulka.

§ 19.  Üldkasuliku töö tegemise ajakava muutmisest teatamine

  (1) Kui ilmnevad asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi seitsmest päevast pikema perioodi ulatuses, teavitab kriminaalhooldusaluse juhendaja või tööandja kontaktisik sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui muutmine on põhjendatud, teeb kriminaalhooldusametnik asjakohase muudatuse.

  (2) Üldkasuliku töö tegemise ajakava või laadi muutmine seitsmest päevast lühema perioodi ulatuses toimub kriminaalhooldusaluse ja juhendaja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, pöördub juhendaja oma ettepanekuga kriminaalhooldusametniku poole. Tehtud muudatustest on juhendaja kohustatud viivitamata teavitama kriminaalhooldusametnikku.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

§ 20.  Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamine
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

  (1) Kui üldkasuliku töö tegemine ei ole kohtu või prokuratuuri määratud tähtaja jooksul karistusseadustiku § 69 lõikes 3 sätestatud asjaolude esinemise tõttu võimalik, taotleb kriminaalhooldusametnik üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamist.
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

  (2) Kriminaalhooldusametnik koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kohtule või prokuratuurile erakorralise ettekande «Kriminaalhooldusseaduse» § 31 lõikes 5 sätestatud erakorralise ettekande nõuetest lähtudes.

4. jagu Üldkasuliku töö toimik 

§ 21.  Üldkasuliku töö toimik

  (1) Kriminaalhooldusosakond peab üldkasuliku töö tegemise toimikut digitaalselt ja paberkandjal (dokumenditoimik) vastavalt justiitsministri poolt kehtestatud kriminaalhooldusregistri põhimäärusele.

  (2) Üldkasuliku töö dokumenditoimikus kajastatakse:
  1) kriminaalhooldusaluse isikuandmed;
  2) andmed karistuse kohta või andmed kriminaalmenetluse lõpetamise ja üldkasuliku töö määramise kohta;
  3) kriminaalhooldusosakonda saabunud dokumendid;
  4) kriminaalhooldusaluse allkiri talle õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta;
  5) üldkasuliku töö ajakavad;
  6) üldkasuliku töö täitmise andmed;
  7) rikkumiste korral koostatud aktid;
  8) kriminaalhooldusaluse seletused;
  9) kriminaalhooldusaluse tehtud hoiatused;
  10) üldkasuliku töö tegemise peatamise andmed;
  11) üldkasuliku töö tegemise lõppemise andmed.

§ 22.  Üldkasuliku töö lõppemine

  Üldkasuliku töö tegemise lõppemisel edastab kriminaalhooldusosakond kohtule või prokuratuurile ettekande kriminaalhoolduse lõppemise kohta, mis koostatakse «Kriminaalhooldusseaduse» §-s 301 sätestatud kriminaalhoolduse lõppemise ettekande nõuetest lähtudes.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 24.  Määruse jõustumine

  Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juulist 2004. a.

Lisa 1 Üldkasuliku töö korraldamise leping
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

Lisa 2 Süüdlase õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

Lisa 3 Kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud üldkasuliku töö tegija õigused ja kohustused
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

Lisa 4 Üldkasuliku töö tegemise ajakava

Lisa 5 Üldkasuliku töö tundide arvestus

Lisa 6 Rikkumise fikseerimise akt

Lisa 7 Hoiatus

Lisa 8 Koostööleping tööobjekti kasutamiseks
[RT I, 15.07.2015, 4 - jõust. 18.07.2015]

/otsingu_soovitused.json